püsikulud on 100000 krooni, müügikäive on 300000 krooni ja summaarsed muutuvkulud on 180000 krooni. FC 100000 VC 180000 MÜÜGIKÄIVE 300000 S= 250000 EUROT RAAMATUS ON OLEMA S*= FC/(1-(VC/S)) RAAMATUS ON OLEMAS ! LOENGUS EI OLE! Kas tegevusvõimenduse ja finantsvõimenduse koosmõju iseloomustab: a) äririski; b) finantsriski; c) koguriski? Kas finantsvõimenduse suurenemise korral aktsiatulu varieeruvus: a) väheneb b) ei muutu; c) suureneb? 5. Arvutada: finantsvõimendus DFL, tegevusvõimendus DOL ja koguvõimendus. dfl= 1,142857 Müük 30 000 000 dol= 2,0625 Muutuvkulud 13 500 000 DCL= 2,357143
Madalaim oli rentaablus aastal 2007, mis võis olla tingitud ettevõtete konservatiivsest rahanduspoliitikast. Kuidas mõjutavad varade rentaablus (ROA), finantsvõimendus (D/A e. kohustused/vara) ja intressimäär (i) omakapitali rentaablust (ROE)? 7 Finantsriskide olemust ja suurust on võimalik hinnata võõrkapitali kasutamise e.finantsvõimenduse suhtarvude järgi. Liigse laenukoormuse korral väheneb ettevõtte likviidsus, mis võib tingida makseraskuseid majanduslanguse ajal. Üheks finantsvõimenduse näitajaks on võlakordaja. Võlakordaja abil saame teada, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud võõrkapitaliga ehk kui suur on koguvõlgnevuse osakaal bilansis. Normaalne on võlakordaja siis, kui tema osakaal varadest jääb alla poole. Vastasel juhul võime aga teha järelduse, et ettevõtte
1. Omandikordisti = ------------------------------------- Omakapital Müügikäive – muutuvkulud (=piirkasum) 2.Tegevusvõimenduse aste = ---------------------------------------------------------- ärikasum kasum enne intressikulu ja tulumaksu 3. Finantsvõimenduse aste= ------------------------------------------------------- kasum enne tulumaksu 4. Koguvõimenduse aste = tegevusvõimenduse aste x finantsvõimenduse aste (näitab müügikäibe muutuse mõju puhaskasumile %).
............................................................................13 1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja................................................................................14 1.4.3 Likviidsuskordaja .............................................................................................................14 1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja ..........................................................................................15 1.5 Finantsvõimenduse näitajad .....................................................................................................15 1.5.1 Omakapitali suhtarv..........................................................................................................16 1.5.2 Võlakordaja ......................................................................................................................16 1.5.3 Finantsstabiilsuse suhtarv .........................................................
ettevõttel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud. DOL intervallhinnang EBI T ' i muutus 35 DOL= = =3,50 müügitulu muutus 10 Et ettevõttel esinevad püsikulud, mis põhjustab 10%’ne müügitulu suurenemine ärikasumi (EBITi) suurenemise 35%. DOL punktihinnang Müük −VC 700−420 DOL= = =3,50 Müük−VC −FC 700−420−200 Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 17. Finantsvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele.
Kontrolltöö 10 lauset, kust on mingi sõna puudu. Ilmselt mingi võõrsõna. Mingid sõnad on ette antud. Toimub see 28.10.11 Võõrkapitali kasutamine. Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada. Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju
Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5% Bilansiline suurus E 168 mln sealhulgas Puhaskasum NI 28 mln Laenukapitali suurus 280 mln laenukapitali hind 8% Tulumaks 0% Mis on omakapitali tulusus ja kaasatud kapitali tulusus Omakapitali kulukuse määr 0.0504 Laenukapitali koguhind 302
DOL punktihinnang Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 18. finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud. DFL intervallhinnang DFL on suurem kui 1, mis näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Üldiselt: mida
See valem on õige juhul, kui ettevõte pole emiteerinud eelisaktsiaid. Kui on, tuleb puhaskasumist lahutada eelisaktsiate dividendid ja omakapitali summast lahutada eelisaktsiate nimiväärtus: ROE=puhaskasum-eelisaktsiate dividend/omakapital-eelisaktsiate nimiväärtus. Omakapitali kasumitootlus sõltub varade kasutamise tulemuslikkusest ja võõrvahendite kasutamise ulatusest. Omakapitali rentaabluse kujunemist mõjutavad nii varade rentaablus, finantsvõimenduse ulatus (võlakordaja) ning ka võõrkapitali kasutamise eest makstav intressimäär. 27) Kapitali eelarvestamise rahavood - ???? Kapitali eelarvestamise all mõistetakse firma pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb valida investeeringud, mis annavad suuremat tulu pikema perioodi kestel. Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid saab üldistatult jaotada kahte gruppi: diskonteeritud rahavoogudel põhinevad meetodid ja diskonteerimata rahavoogudel põhinevad
Küsimus 10 Küsimuse tekst Liigsetele kauba ja tootmisvarudele viitab kõige paremini Vali üks: a. varude käibevälte vähenemine b. müüdud kauba omamaksumuse suurenemine c. lühivõlgade üldise kattekordaja suurenemine koos happetesti arvväärtuse samaaegse vähenemisega d. müügikäibe vähenemine e. müügikäibe suurenemine Küsimus 11 Küsimuse tekst Mida väiksem on omakapitali osatähtsus kogukapitalis, Vali üks: a. seda suurem on finantsvõimenduse aste b. ükski variant ei ole õige c. seda suurem on risk, mis kaasneb täiendava krediteerimisega d. kõik ülejäänud variandid on õiged e. seda suurem on omakapitali võlasiduvus Küsimus 12 Küsimuse tekst Millise äri jaoks on varude käibesageduse kordaja väärtus 3,5 ebarahuldav? Vali üks: a. antiigiäri b. majapidamistarvete äri c. juveeliäri d. toidukauplus Küsimus 13 Küsimuse tekst
200 200 8 9 0,06 0,06 · Soliidsuskordaja: Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. 2008 2009 14,7 15,5 · Kapitali alluvus: Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe. Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali. 2008 2009 15,7 16,5 · Omakapitali kordaja: Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja. Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas firma juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selgub kui suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital, ning kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused. 2008 2009 -3,04 -14,50 · Intresside kattekordajad: Finantsanalüüs
Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk. Laekumata arvete käibekordaja aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud. Intressikulude kattekordaja ärikasum / intressikulu Finantsvõimenduse aste = ärikasum (EBIT) / kasum enne maksustamist (ehk peale intresse, st EBT) Koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist (täiendava ühiku korral siis) Vastutuskeskused ,,kõik ettevõtte tulud ja kulud saavad vastutaja, kelleks on struktuuriline üksus. Neile eraldatavad rahalised vahendid kulud ja neilt oodatavad tulud on kajastatud eelarves." Nii võib vastutuskeskuseks olla nt mingi toote loojad, mingi konkreetse osa
Lühiajaliste kohustuste käibekordaja Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibevälde Näitab keskmist lühiajaliste kohustuste maksetähtaega aruandeperioodil. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD (LEVERAGE RATIOS) Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevime analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujunda finantsvõimenduse analüüsiks. Kapitali struktuuri suhtarvud annavad ülevaate millises ulatuses ja kui kallilt on ettevõte saanud tegutsemiseks vajalikud sum Võlakordaja D/A Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega Soliidsuskordaja E/A Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Kapitali alluvus (Debt/Equity Ratio) D/E * Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe
müüa toodangut aasta läbi, varjestamine toimub tulevikutehingute ostuvõi müügiga, forward-tehing on tootja ja ostja vaheline kokkulepe tehtud toodekoguse müümiseks kindlal ajahetkel tulevikus d) nn vertikaalne koordinatsioon, kus osapoolte vahel sõlmitakse lepingulisis kohustusi tootjate ja ostjate vahel e)sisendoptsioonid hinnariski maandamiseks. Paindlikkus võimaldab kiiremini reageerida ettevõtetele teatavaks saanud uuele infole. Riski maandamiseks saab finantsjuhtimine kasutada finantsvõimenduse, likviidsuse ja kindlustuse võimalusi. 22. Diversifitseerimne. Diversifitseerimine ehk hajutamine (natuke ka eelmises küsimuses vastatud a-c). Diversifikatsiooni võimalusi on näiteks tegevuse mitmekesistamine (turule minnakse uute toodetega), uute turgude ja tegevusvaldkondade loomine. Diversifikatsioon vähendab sõltuvust ühest tootest-turust. Võimaldab hajutada riski, minna uutele arenevatele turgudele, tasandada hooajalist ebaühtsust ja rakendada kasutamata võimalusi.
aastal vaid 1 250 : 75 661 = 0,0165 = 1,65% ostjatelt laekumata arvete kogusummast. Seega 2009., 2010. ja 2012. aasta olid ICT Support OÜ jaoks kõige soodsamad, sest neil aastatel oli kõige vähem arvete mittelaekumisi. 6 KAPITALI STRUKTUURI ANALÜÜS Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevime analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevtte majandustulemusi. 6.1 Omakapitali kordaja ehk finantsvõimenduse kordaja Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas ettevõtte juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selle näitaja puhul selgub, kui suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital. Kui omakapitali kordaja puhul on märgata tõusutendentsi, siis võib järeldada, et pikas perspektiivis ettevõtte maksevõime halveneb. · 2009. aasta omakapitali kordaja: · 2010. aasta omakapitali kordaja: · 2011
dünaamikas. Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarvuanalüüs Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate vahelisi seoseid. Analüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, majandusharu keskmistega, konkurentidega, prognoosidega. Suhtarvude põhiliigid: Likviidsussuhtarvud e maksvõime näitajad Efektiivsuse näitajad Rentaabluse suhtarvud e tootluse suhtarvud Kapitali struktuuri e finantsvõimenduse näitajad Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või kroonides. Tähtis vastata järgmistele küsimustele: kuidas arvutada, mida suhtarv mõõdab, millistes näitajates väljendatakse, mida ütlevad näitaja kõrged ja madalad väärtused, kuidas vastavat näitajat parandada. Arvutatud suhtarvude alusel tehakse trendianalüüsi ja neid võrreldakse normidega (toot-
investoritel on sarnased ootused EBIT-i taseme ja selle riski suhtes (ettevõtteid on võimalik grupeerida homogeensetesse klassidesse äririski taseme järgi) kõik rahavood on perpetuiteetsed, st g = 0 ettevõtte juhtkond tegutseb alati aktsionäride huve silmas pidades (maksimeerib aktsionäride rikkust) ettevõtted emiteerivad ainult kahte tüüpi nõudeidõigusi: riskivaba laenu- (võlakirjadena) ja omakapitali. Märkus: M&M I teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja ettevõtte väärtuse vahel. M&M II teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja omakapitali hinna vahel. I maksudeta maailm (WACC ja ettevõtte väärtus ei sõltu kapitalistruktuurist vaid rahavoost) 1990. aastal sai Nobeli majanduspreemia USA finantsteadlane Merton Miller. Oma avastuse, mida tuntakse M&M Proposition I all, on Miller ise kokku võtnud umbes nii: ,,Pizza väärtus ei sõltu sellest, mitmeks tükiks ta on lõigatud"
Valemis on omavahel korrutatud maksude tase, intresside tase, kulude tase, varade käibekordaja ja omakapitali multiplikaator. Ettevõtte ROEd on võimalik tõsta mitmel viisil, näiteks efektiivsema aktivate kasutamisega, mis võiks seisneda kiiremas käibes, ka võiks kasutada suuremat finantsvõimendust ja suurendada kasumimarginaali. Lihtaktsiate omakapitali tulutase = ( kasum - eelisaktsia dividendid ) / ( omakapital - eelisaktsiakapital ) Tavaliselt on lihtaktsiate omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvara tulutase. Pikaajalisi laene võiks pidada tõhusamaks finantsvõimenduse liigiks kui eelisaktsiaid kuna pangalaenu intresse ei maksustata. Lihtaktsiate tulunorm = puhaskasum / lihtaktsiad Mida suurem antud kordaja on seda kasulikum see aktsionäridele on. Kulude rentaablus = ärikasum / kulud Mida suurem on näitaja väärtus seda suuremat tulu on tehtud kulud andnud. Kõigi kasutatud varade tulutase ehk ROAE = puhaskasum / ( koguvara +
2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE 22 KASUTATUD KIRJANDUS 24 SISSEJUHATUS Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas. Talu põhitegevuseks on piima ja liha tootmine ning teraviljakasvatus. Talu on tegelenud
Pikaajalised kohustused Kapitaliseerituskordaja= Pikaajalised kohustused +omakapital XXX OÜ-l puuduvad pikaajalised kohustused, mis teeb ettevõtte väga atraktiivseks potentsiaalsetele investoritele ja laenuandjatele. 5.3 Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk.1 Omakapital Soliidsuskordaja= x 100 Kogukapital 2012. aasta soliidsuskordaja : 329 528 x 100 =0,6575 x 100 =65,75 501 197 2013
kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
20. Ettevõtte krediidivõime hindamine - Ettevõtte puhul hinnatakse: Finantsaruandluse analüüs ·Maksevõime analüüs ·Rentaabluse analüüs ·Rahavoogude analüüs Äriprojekti analüüs ·Eelarve analüüs ·Finantseerimisskeemi analüüs ·Tasuvusanalüüs ·Riskianalüüs Kindlasti tuleb hinnata ka ettevõttele laenu andmiseks tema likviidsust ja maksevõimet ning milline on tõenäosus, et ettevõte võib sattuda pankrotti. 21. Finantsvõimenduse mõju omakapitali rentaablusele joonis finantseerimise pp, slaid 21; kui tulu teenimise üldvüime (BEP) laenu intressimäärast suurem, siis tasub pangalaenu rohkem kasutada, sest siis ROE ehk tulusus omanikele kasvab rohkem. Kui vastupidi, siis ei tasu, sest see hakkab omanike rikkust vähendama. 22. Ettevõtte omafinantseerimine Ettevõtte omafinantseerimise alla kuulub omanike poolne finantseerimine aktsiate ja osade vormis
pisut vähem drastiline. Enamik riikidest väljus sellest nn Suurest Depressioonist lõplikult alles 1941. aasta paiku. Iga tsükli puhul avaldub sarnane muster, milles võib täheldada teatud seaduspärasusi ning mille igat etappi iseloomustavad sarnased käitumismallid ja omadused. Minsky klassikalise kriisi käsitluse (vt tabel 1) saab edukalt üle kanda ka kinnisvaraturu tsükleid kujundavate kriiside kirjeldamiseks. Klassikalise kriisi puhul leiab laienemise faasis aset ulatuslik finantsvõimenduse kasutamine. Kinnisvara muutub likviidseks ning avaneb võimalus tehingutelt kasu lõigata, kuna turul käib aktiivne kauplemine. Eufooriale järgneb stress, kus tajutakse ebakindlust varade hinna suhtes ning osavamad märkavad turult lahkuda. Tülgastuse etapis tuleb ilmsiks varade hinna ülepaisutatus ning informatsioon esimeste turult lahkujate kohta. Järgneb massiline müümine, kuna varade hinnad on langenud ja kõik loodavad turult kasumlikult lahkuda. Ühe valdkonna
ressursi hankimiseks kaks võimalust: suurendada aktsiakapitali või võtta laenu. Selle rühma suhtarvude alusel saab hinnata, kui suures mahus kasutatakse laenuvahendeid ja kas firma suudab täita oma intressikohuseid ning milline on tema riskitase. Finantsvõimendus on laenuvahendite kasutamise aste ning täiendavate laenurahade kaasamisel finantsvõimendus suureneb. Kuigi laenuvahendite kaasamine toob uusi riske, võib see võimaldada firma tulususe suurendamist, soodsa finantsvõimenduse korral võib laenuvahenditelt teenida rohkem kui nende eest on makstud. Laenuvahendid on odavamad kui oma vahendite kasutamine. Laenuturg on oma intressitasemelt madalam, kui on dividendi soov, mida tahavad saada omanikud. Laenu vormistamine on odavam kui aktsia emisjoni korraldamine. 1. Võla kordaja - mis iseloomustab, kui suurt osa firma varadest finantseeritakse laenu vahenditele. Võla kordaja = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / varade maksumus
analüütikutele. Ettevõtte juhid kasutavad finantssuhtarve ettevõtte tegevuse analüüsimiseks ja hindamiseks ning põhitähelepanu on seejuures suunatud ettevõtte kasumlikkusele omanike vaatepunktist. Firmavälised analüütikud on ettevõtte finantsseisundist huvitatud mitmel põhjusel. Sellesse huvigruppi kuulub panga laenuametnik, kelle soov on kindlaks määrata laenu taotleva ettevõtte krediidisuutlikkus. Siin pööratakse tähelepanu firma eelnevale finantsvõimenduse kasutamisele ning firma suutlikkusele maksta laenuandjale nii laenuintresse kui ka laenu põhiosa makseid. Finantssuhtarve saab kasutada vähemalt neljale küsimusele vastamiseks: 1. kui likviidne on firma 2. kas firma juhtkond saavutab piisavalt kasumit 3. kuidas firma investeeringuid finantseeritakse 4. kas omanike (aktsionäride) tulu investeeringutelt on piisavalt suur. Bilansi horisontaal ja vertikaalanalüüs.
FINANTSVÕIMENDUS iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet. Kui finantseerimisvahendite hulgas kasvab laenuvahendite osa, siis tõuseb finantsvõimendus ja ka riskid, kuna laenuvahendid tuleb tähtajaks tagasi maksta koos lisanduvate intressidega. Tegemist on riskantse kapitaliga. Vaatamata suurenevale riskile võib laenuvahenditega suurendada oma tulusid kui võõrvahendite kasutamise tasuvus on kõrgem intressimäärast, siis saab ettevõtte täiendavat kasumit. (Finantsvõimenduse all mõeldakse võõrfinantseeringu kaasamist ettevõtte kapitali struktuuri. Võimendus väljendub omaniku jaoks suuremas võimaluses teenida täiendavat tulu investeeringult, kuid ka suuremat riski, sest äriprojekti ebaõnnestumisel tuleb lisaks kantud kahjule maksta tagasi ka laen koos intressimaksetega. http://www.mtk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=252618/MAGolberg.pdf ). (http://tigu.hk.tlu.ee/~janno/asjad/docs/TS_Finantsanalyys
4 Et saada õiget tulemust on baasaasta ebatavaliselt madal või negatiivne kasum oluline normaliseerida ehk elimineerida erakorraliste tegurite osa. See on eriti oluline kui kasutame hindamisel stabiilse kasvu mudelit. Kui ettevõtte on kahjumis tuleks leida viis kuidas seda `töödeldes' kasum saada. Ajutised probleemid ja tsüklilisus on kasumi normaliseerimisega lahendatavad samas kui struktuursed, finantsvõimenduse ja toote/kulu probleemid ei ole. Viimasel juhul tuleb koostada detailne rahavoogude prognoos 5 Teadus ja arenduskulud (R&D) kajastatakse raamatupidamises tegevuskuluna samas kui oma iseloomult on nad pigem kapitalimahutus Tegevuskasum üldiselt kasvab (sõltudes ka sellest kas R&D kulud kasvavad või mitte). Mõju puudub kui amortisatsioon ja tegevuskasumile lisatav R&D kulu on võrdsed.
lõikesse) Krediidirisk- Krediit on panga põhiline vara. Tuleneb eelkõige klientide tundmisest ja laenuportfelli kvaliteedist ( mida paremini pank tunneb oma vastaspoolt, analüüsib kliendi riske, seda paremini on tagatud ohtude vastu ). Kliendipoolt- tahtest kui ka suutlikkusest ( tahe võlg tagasi maksta), suutlikus majandusesituatsioonis toime tulla, laenuotsustus protsessi, õige hinnastus. Maksejõulisuse risk (panga kui võlausaldajate ehk kreeditoride nõudmiste rahuldamine ) - finantsvõimenduse risk (võõrkapitali arvel omatootluse tõstmine, õige optimaalne vahekord oma ja võõrkapitali vahel .) - Operatsiooniline risk- ehk tehingute risk. Püütakse maandada läbi tehingulimiitide ja pädevuste süsteemi. Oluline duaalsuse põhimõte ( kahe teineteisest sõltumatu töötaja või accept tehing). Intressirisk- tuleneb panga varade ja kohustuste tähtaegade erinevusest ja erinevatest intressimääradest. Seda mõjutavad ebasoodsad muutused ressursihankimisel
eeldab üldjuhul seda, et osakute järelturg tekib börsil ehk osakud on börsil kaubeldavad. Kinnised fondid on ka sellised fondid, mis ostavad osakuomanikelt osakuid tagasi harvemini kui kord kuus. 6. TULETISVÄÄRTPABERID ,,Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Nende peamine funktsioon on olnud on olnud ja on riskide vähendamine. Samal ajal sobivad nad väga hästi ka hoopis vastupidiseks- riskide suurendamiseks ning finantsvõimenduse võtmiseks. Sellepärast võib tuletisväärtpabereid käsitleda tavaliste kauplemisinstrumentidena. Tuletisväärtpabereid on väga palju erinevaid, isegi võib öelda, et praktiliselt lõputult palju, sest alati võivad kaks osapoolt leppida kokku eriliste tingimustega tuletislepingus. Kuid siiski on olemas põhitüübid, mida kasutataks standardiseeritud kujul ka börsidel." (Tuletisväärtpaberid, http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/vaartpaberid/aktsiad.html) 6.1. Forward lepingud
kaasamisest. Võrkapitali kasutamise suhtarvud võimaldavad hinnata ettevõtte riskitaset. Samuti näitavad nad kuivõrd suudab firma võõrkapitali koos lisanduvate intressidega tagasimaksta. Finantsvõimendus iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet, kui finantseerimisel suureneb laenu vahendite kasutamine kasvab ka finantsvõimendus ja ettevõtterisk. Kuigi laenuvahendite kasutamine suurendab firma riski on tal võimalus selle arvelt suurendada oma tulusid. Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem võrreldes sellega mida ta nende eest maksab. Ebasoodsa finantsvõimenduse juures on võõrvahendite kasutamise kulud suuremad kui nendega toodetud täiendav tulu. Vahendite valikul tuleb arvestada veel sedagi et aktsiate emissioon tekitab olulisi täiendavad kulutusi võrreldes laenuga. a. Võlakordaja näitab kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritase laenuvahenditest.
DFL 0 -0,40 -0,40 -0,67 -0,51 -0,48 -0,47 -0,45 -0,48 -0,47 -0,49 -0,45 -0,42 DTL 0 -7,81 -6,08 10,24 -12,52 -14,79 -12,40 -9,61 -16,64 -15,72 -15,56 -28,00 -12,20 DOL´i number näitab, mitu korda on ärikasumi protsentuaalne juurdekasv kiirem müügikäibe protsentuaalsest juurdekasvust (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 154). Tegevusvõimendus oli kõige kõrgem aastal 2007 (61,75) ja kõige madalam aastal 1999 (-15,27). Finantsvõimenduse (DFL) all laiemas mõttes mõistetakse ettevõtte varade ühe osa finantseerimist kohustuste arvel (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 157). DFL on kõigil aastatel olnud negatiivne. Koguvõimendus (DTL) on kõigil aastatel olnud negatiivne, välja arvatud aastal 1999 (10,24). 21 Tegevusalad kokku aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
Mittelikviidne pank on riskantsem, kuid samas tõenäoliselt suurema kasumlikkusega 1. Intressirisk - on seotud panga puhta intressitulu muutustega, mis võib olla põhjustatud ettenägematutest muutustest üldistes intressitasemetes. Pank, mis kooskõlastab täielikult oma varade ja kohustuste kestvusstruktuuri, on vähem riskantne, kuid samas võib olla ka vähem kasumlik 1. Maksejõulisuse ja võõrvahendite risk ehk finantsvõimenduse risk - see on seotud panga maksejõuetuks muutumisega väga suurte operatsioonikahjumite tõttu, mis kahjustavad või vähendavad oluliselt panga kapitali. Kaastatud võõrvahendite hulgast sõltub ka aktsionäride tulu. Hästi kapitaliseeritud pank on vähem riskantne, kuid väiksema finantsvõimenduse tõttu on ta vähem tulus. (Finantsvõimendus näitab, kui palju kaasatakse võõrvahendeid. Mida rohkem, seda suurem finantsvõimendus.
Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma- Inimesed eeldavad et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasumiga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire. Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus, nähes et nende naaber on saanud kiirelt rikkaks, tahavad paljud seda järele teha. Seda kõike võimendab finantsvõimenduse kasutamine: ostumaania faasi jõudes ei hooli inimesed enam riskidest, vaid haaravad võimalustest, mis aitavad kiirest hinantõusust kasu saada. Kui jõuab kätte faas, kus ettevaatlikuma investorid otsustavad välja sellest astuda, siis hinnatõus peatub, ja teised hakkavad oma positsioone likvideerima. See toob kaasa hinnalanguse. 34.Seletage börsikrahhi teket. Börsikrahh (Stock market crash) on äkiline aktsiahindade ülisuur langus, mis toimub
poolt seatud piirangud ja nõuded, tulevaste rahavoogude iseloom, ettevõtte juhtimisega seotud aspektid. Kitsamas tähenduses kujutab kapitali struktuur (capital structure) endast pikaajalise laenu- ja omakapitali omavahelist proportsiooni; laiemas mõttes aga kõigi rahastamisallikate omavahelisi proportsioone ettevõttes. Bilansilistel andmetel põhinevad suhtarvud (book-value based ratios) on lihtsamini leitavad ning stabiilsemad, kuid ei pruugi korrektselt mõõta finantsvõimenduse tegelikku suurust (ega pikaajalise maksevõimetuse riski) ning on suuremal määral mõjutatavad ettevõtte raamatupidamises kasutatavatest reeglitest. Turuväärtustel põhinevad suhtarvud (market-value based ratios) on aga volatiilsemad ja raskemini leitavad, kuid enamasti kajastavad korrektsemalt võetud finantsriske Bilansipõhised suhtarvud 19
kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. fondiemissioon - aktsiaettevõtte vaba omakapitali suunamine aktsiakapitali täiendamiseks, fondiväljalase; aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid
12.2006 144 871 700 22 855 471 310 087 054 477 814 225 10 Finantssuhtarvude analüüs Finantssuhtarvude analüüs määrab ettevõtte tugevaid ja nõrku külgi, konkurentsipositsiooni muutumist, võrreldes teiste ettevõttetega ja tööstusharu keskmisega. Finantssuhtarvud grupeeritakse viide rühma: · likviidsuse suhtarvud (liquidity ratio); · tegevuse efektiivsuse suhtarvud (activity ratio); · finantsvõimenduse suhtarvud (leverage ratio); · tulususe suhtarvud (profit ratio); · turuväärtuse suhtarvud (shareholder-return ratio). Lühiajalise maksevõime hindamine Puhas käibekapital Puhas käibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajalisi makseid
tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma- Inimesed eeldavad et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasumiga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire. Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus, nähes et nende naaber on saanud kiirelt rikkaks, tahavad paljud seda järele teha. Seda kõike võimendab finantsvõimenduse kasutamine: ostumaania faasi jõudes ei hooli inimesed enam riskidest, vaid haaravad võimalustest, mis aitavad kiirest hinantõusust kasu saada. Kui jõuab kätte faas, kus ettevaatlikuma investorid otsustavad välja sellest astuda, siis hinnatõus peatub, ja teised hakkavad oma positsioone likvideerima. See toob kaasa hinnalanguse. 66. Seletage börsikrahhi teket.
Samas peab arvestama, et väga likviidne pank on väikse kasumlikkusega ja väikse riskiga. Mittelikviidne pank on riskantsem, aga ilmselt on kasumlikkus suurem. b)Intressiriski juhtimine Seotud panga puhta intressitulu muutusega. See pank, kes kooskõlastab oma varade ja kohustuste kestvuse on vähem riskantne ja võib olla samas ka väiksema tulususega. c)Kapitali juhtimine Maksejõulisuse risk: hästikapitaliseeritud pank on vähem riskantne, kuid võib olla väiksema finantsvõimenduse tõttu vähem tulus. Madala kapitali adekvaatsusega pank on riskansem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib olla suurem panga kasumlikkus. d)Krediidiriski juhtimine Võimalus, et kliendid ei täida lepingu tingimusi, ei maksa laenu tagasi. Maandatakse tagatisega. e)Kulude juhtimine Üldrisk: seotud panga kulude juhtimisega. Võimalus, et mitteintressilised kulud (personalikulud, majanduskulud) kasvavad kogutuludega võrreldes liiga kiiresti. Nt kõrgelt tasustatud personal viib
Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus on siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma. Inimesed eeldavad, et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärtpabereid, et hiljem kasuga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire. Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus – nähes, et nende naaber on saanud kiirelt rikkaks, tahavad paljud seda järele teha. Seda kõike võimendab finantsvõimenduse kasutamine: ostumaania faasi jõudes ei hooli inimesed enam riskidest, vaid haaravad võimalustest, mis aitavad kiirest hinnatõusust kasu saada. Kui jõuab kätte faas, kus ettevaatlikuma investorid otsustavad välja sellest astuda, siis hinnatõus peatub, ja teised hakkavad oma positsioone likvideerima. See toob kaasa hinnalanguse. 52. Börsikrahhi teke Börsikrahh on äkiline aktsiahindade ülisuur langus, mis toimub üleriigiliselt ja üldjuhul kõikides sektorites
strateegilises juhtimises vähemalt nõukogu tasandil. 48. Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali? Sest siis on ettevõtte kapitalihind väiksem. 49. Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt? Tuleb leida EBIT (ärikasum), mille puhul EPS on mõlema finantseerimisviisi juures samasugune. Nimetatakse ka EBIT-EPS sõltumatuse punkt. Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem. Kui meie poolt prognoositud EBIT jääb eelnevalt leitud sõltumatuse punktile alla, siis võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik. 11. loeng: Dividendipoliitika, projekti riski hindamine 50. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt
a. juhul kui maksusüsteem võimaldab amortisatsiooni inflatsiooniga korrigeerida). Kui inflatsioon ületab ootusi, siis on projekti tegelik NPV oodatust madalam ja vastupidi. Samas inflatsioon ei mõjuta kõiki projekti tulusid ja kulusid ühtmoodi. 15. Investeeringute finantsanalüüsil on võimalik kasutada staatilisi indikaatoreid. Nimetage nende kasutamise 1 puudus ja 1 eelis. Staatilised indikaatorid (finantssuhtarvud) – EPS, ROI, ROE, likviidsuse, finantsvõimenduse, kasumlikkuse suhtarvud. Ei sobi hästi: ● uute projektide analüüsiks, sest tuginevad seatud eeldustele; ● alati, kuna arvutamiseks vaja finantsaruandeid. Kasulikud võrdlemaks: ● alternatiivseid projekti spetsifikatsioone - muudame projekti eeldusi; ● tulemust teiste ettevõtetega - uue ettevõtte rajamine. 16. Nimetage vähemalt 3 investeerimisprojektide finantsanalüüsil kasutatavat dünaamilist indikaatorit.
pärast kasuga edasi müüa. Teine põhjus, miks hinnad pidurdamatult edasi tõusevad, on ülioptimistlikud ootused, mis tulevad sellest, et järsult muutunud majanduskeskkonna piire ja võimalusi oskavad vähesed korralikult hinnata. Kolmandaks õhutab hinnatõusu tavaline inimlik kadedus - nähes, kuidas nende naaber on kergelt ja kiirelt rikkaks saanud, tahavad paljud seda järele teha. Kõigi loetletud tegurite mõju võimendab finantsvõimenduse kasutamine: ostumaania faasi jõudes ei hooli inimesed enam riskist, vaid haaravad kõigi võimaluste järele, mis aitavad kiirest hinnatõusust veelgi rohkem kasumit välja pigistada. Ent varem või hiljem jõuab kätte faas, kus ettevaatlikumad investorid otsustavad mängust välja astuda. Hinnatõus peatub, sest nõudmise ja pakkumise vahekord läheb tasakaalu. Sageli kiirendab selle faasi saabumist keskpank, kes kardab, et pöörane buum hakkab majandust
finantseerimistegevuse püsikuludega. Finantsvõimenduseks nimetatakse intressikuludega seotud võõrkapitali kasutamist ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Tegevusvõimendus kajastab firma tegevusriski ning seda iseloomustatakse püsikulude osatähtsusega kogukuludes. omandikordisti = kogukapital / omakapital = kogupassiva / omakapital * omandikordisti on võlakordaja pöördnäitaja: omandikordisti = 1 + (võõrkapital / omakapital) finantsvõimenduse aste = ärikasum / kasum enne maksustamist tegevusvõimenduse aste = piirkasum / ärikasum * kehtib ka valem: tegevusvõimenduse aste = ärikasumi muutus protsentides / müügikäibe muutus protsentides koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist * kehtib ka valem: koguvõimenduse aste = tegevusvõimenduse aste * finantsvõimenduse aste Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust ja efektiivsust kasumi teenimisel
Sest siis on ettevõtte kapitalihind väiksem. 49. Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt? Tuleb leida EBIT (ärikasum), mille puhul EPS on mõlema finantseerimisviisi juures samasugune. Nimetatakse ka EBIT-EPS sõltumatuse punkt. 15 Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem. Kui meie poolt prognoositud EBIT jääb eelnevalt leitud sõltumatuse punktile alla, siis võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik. 11. loeng: Dividendipoliitika, projekti riski hindamine 50. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt
Seda fondide allikate koosseisu võime nimetada kapitali optimaalseks struktuuriks. Neid fondide allikaid, millega kaasnevad püsivad finantskulud (pikaajalised võlad, eelisaktsiad) tuleb kombineerida lihtaktsiatega proportsioonides, mis vastaks kõige paremini investeerimisturule. Kui see koosseis on leitud, on firma lihtaktsiate kurss muude tegurite muutumatuse korral maksimaalne.Võõrkapitali kaasamise suurus sõltub firma finantsvõimendusest.Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem kui ta maksab nende kasutamise eest.Finantsvõimenduse taset mõõdetakse järgmiste suhtarvude abil(12) : Võlakordaja Näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = 100% kogupassiva (11) Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna
Kui ettevõtte tegelik kasv on suurem kui jätkukasvumäär, siis satub ettevõte varem või hiljem rahalistesse raskustesse. Kui raha ei õnnestu leida finantsturult, siis tuleks suurendada kasumlikkust või varade kasutamise intensiivsust. Probleemi lahenduseks võib olla ka dividendide väljamaksete peatamine. Kui müügitulude kasv ületab jätkusuutliku kasvu, võib muuta finantsstrateegiat. Sisuliselt tähendab see finantsvõimenduse suurendamist. See viib aga ettevõtte teisele riskiastmele, suurendab kapitali hinda ja seeläbi vähendab ettevõtte väärtust. Jätkukasvumäär näitab maksimaalset kasvumäära, mille ettevõte saavutab ilma omakapitali kasvuks ettenähtud välise finantseerimiseta, kusjuures D/E suhtarv säilitatakse (põhjus: kui võlakordaja suureneb, minnakse üle uuele riskitasemele) (Raudsepp 1999). Seega ei lubata teha aktsiaemissiooni, aga lubatakse võõrfinantseerimist
A kus ROA varade rentaablus, NI puhaskasum. Ettevõte peab varade rentaablust maksimeerima. Need ettevõtted, kellel ei õnnestu saavutada kõrget varade rentaablust, peavad selle kompenseerima kiirema varade ringkäiguga, sest varade rentaabluse taset saab suurendada kahel moel: · suurendades tegevustulukust, · suurendades varade käibekordajat. Tulutoovuse üldvõime (basic earning power) näitab varade tootlikkust enne maksude ja finantsvõimenduse mõju. Arvutuskäik on järgmine: EBIT (5.25) BEP = , A kus BEP tulutoovuse üldvõime. Kui tulutoomise üldvõime on hea, aga varade rentaablus halb, siis saab järeldada, et viga on finantseerimisotsustes, mitte ettevõtte äritegevuses (põhitegevuses), tootmises, teenindamises. Käiberentaablus ehk tegevustulukus ehk marginaal (profit margin) näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust
annaabi.ee 
