Euroopa Monetaarsüsteem Sisukord Euroopa Rahasüsteemi algus ERS-i olemus Eküü Euroopa Rahandussüsteemi lõpp Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Rahasüsteemi algus Bretton Woodsi lagunemine 1972. Valuutakoridor 1979. Euroopa Rahasüsteem (ERS) ERS-i olemus 3 peamist tunnusjoont Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit) Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteem rajatud stabiilsetele ja muudetavatele vahetuskurssidele Peamine eesmärk - vähendada vahetuskursside ebastabiilsust Liikmesriikide uus ühine seisukoht - majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine Eküü Arveldusühik Ülesanded Keskkursi arvutamise alus Reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik Euroopa Rahandussüsteemi lõpp ERS-st saadeti välja naelsterling ja liir 3 valuutat devalveeriti (es...
Euroopa Rahasüsteemi algus Euroopa Monetaarsüsteem (Euroopa Rahasüsteem) sai alguse pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist. Enne seda lõid aga liikmesriigid ebastabiilse olukorra parandamiseks 1972. aasta märtsis valuutakoridori süsteemi oma valuutakursside kõikumiste juhtimiseks ja piiramiseks dollari suhtes. Valuutakoridor, mida tabasid naftakriisid, poliitilised erimeelsused ja dollari nõrkus, kaotas kahe aasta jooksul mitmeid osalisi ning hõlmas vaevu rohkem kui
12.Euroala kriisi tekkepõhjused Üke tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. 13.Kullastandardi olemus Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14.Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944a. Toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile
Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Tulemuseks riigi konkurentsivõime langus välisturgudel. 13. Kullastandardi olemus. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani). Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus. Peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud
põhinäitajate kaupa. Kui suureks on prognoositud SKP deflaatori muutus aastal 2018? a) 1,3% b) 3,6% c) 4,1% 10. Eesti Panga hinnangul mõjutavad valitsemissektori palgakasvu prognoosiperioodi ettevaates mitu ajutist tegurit. Muuhulgas: a) Kuluhüvitiste kaotamine riigikogu liikmetel. b) Haldusreformi käigus väljamakstavad koondamishüvitised, mida SKPs kajastatakse töötajatele makstud hüvitistena. c) Tootlikkuse kasv valitsussektoris. VII test monetaarsüsteem ja inflatsioon 1. Euroopa Keskpanga uuringu kohaselt on vaatlusalusel perioodil pikaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad püsinud stabiilsed. a) Õige b) Vale 2. Euroopa Keskpanga ekspertide 2018. aasta märtsi makromajanduslikus ettevaates euroala kohta eeldatakse, et aastane ÜTHI inflatsioon on 2018. aastal 1,4%, 2019. aastal 1,4% ja 2020. aastal 1,7%. a) Õige b) Vale 3
Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub: · fikseeritud vahetuskurss · sularaha ja hoiused (valuutakommitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga · konverteeritavus Eelised o lihtsus o aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes o mõjutab positiivselt väliskaubanduslike transaktsioone 3.Euroopa rahakursside süsteem. Euroopa majandus- ja rahaliit. 1978. aastal loodi Euroopa monetaarsüsteem. Eesmärgid · Uue stabiilse süsteemi loomine · Inflatsiooni kontroll · Vahetuskurssipoliitika kordineerimine kolmandate riikide suhtes Kõik EL-u rigid olid liikmed. Võtsid kasutusele rahaühiku ECU (European Currency unit), mis oli · arveldusvahend · maksevahend · reservvaluuta · teiste valuutade hind ei tohtinud ECU suhtes kõikida rohlem kui 2,25 % (1993 15%) ECU-d füüsiliselt ei eksisteerinud. Euroopa majandus- ja rahaliit.
19.saj kullastandard rahvuslik valuuta seotud kullavarude ja kulla hinnaga. 1821-1914a nn klassikaline kullastandard, enamik maailma riike olid kehtestanud kullastandardi ja fikseerunud oma valuuta kulla suhtes. Ühtlasi standardiga liitunud riikide valuutad omavahel fikseeritud. 2 Kullastandardi süsteem lagunes I maailmasõja ajal, kui trükiti palju kullakatteta raha. Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944.-1971 a. Bretton Woodsi süsteem toetus kullale ja dollarile.
Plaan oli jõuda ühisrahani 1980. aastaks. Riikide vastuolude ning Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemise tõttu lükkus plaani rakendamine aga kaugele tulevikku. 1972 valuutamadu. Valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes ning võisid kõikuda selle suhtes kuni 2,25%. Hiljem piirati kahe süsteemis osaleva valuuta vahelist kõikumist 2,25%-le ning süsteemi hakati nimetama ,,valuutamadu tunnelis". 1973. lõppes valuutamadu. 1979 Euroopa Monetaarsüsteem (EMS). Eesmärk: · stabiilse süsteemi loomine · inflatsiooni kontroll · vahetuskursipoliitika koordineerimine kolmandate riikide suhtes. Funktsioonid: · vahetuskursimehhanism (ERM) kahepoolsete vahetuskursside kõikumisvahemike võrgustik kõigi liikmevaluutade vahel, mis määras kohustusliku interventsiooni. · Euroopa valuutaühik (ECU) arveldusühik, mille põhjal arvutati valuutade keskkursse, mida
Äärmuslikeks süsteemideks oleks kas vabalt ujuv vahetuskurss või fikseeritud vahetuskurss ent puhtal kujul ei ole sellised äärmuslikud süsteemid levinud. Rahvusvaheline valuutafond eristab kaheksat vahetuskursi süsteemi. · Riigil ei ole kasutusel oma raha (exchange arrangements with no separate legal tender) kasutusel on kas mõne teise riigi raha või kuulutakse rahaliitu, kus on kasutusel ühine raha. · Valuutakomitee süsteem (currency board arrangements) monetaarsüsteem on seotud kohustusega vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel mingi teise riigi valuuta vastu. Kodumaine valuuta peab olema täielikult tagatud välisvaluuta või kullaga. Tulemusena ei ole keskpangal võimalik täita traditsioonilisi keskpanga funktsioone ja raha pakkumine sõltub välisvaluutareservide mahust. · Fikseeritud vahetuskurss kitsaste kõikumispiiridega (other conventional fixed peg arrangements)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
