katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsad teenused on loetletud hädaolukorra seaduses ja neid on 14: elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede sõidetavuse tagamine, mobiil-, tavatelefon ja andmesideteenus, kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus ja sularaharinglus. Elutähtsa teenuse toimepidevus (edaspidi ka ETT) – teenuseosutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. 23. Nõuded toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. Teenuseosutaja koostab elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanimiseks, riskide hindamiseks ning toimepidevuse taastamiseks riskianalüüsi ja plaani ning esitab need elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele kinnitamiseks. vt SIIT! 24
4) riigitee sõidetavuse tagamine; 5) telefoniteenus; 6) mobiiltelefoniteenus; 7) andmesideteenus; 8) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine. Sotsiaalministeerium korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust- kiirabi, politsei, pääste Eesti Pank korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) makseteenus; 2) sularaharinglus. Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) kaugküttega varustamine; 2) kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 3) veega varustamine ja kanalisatsioon.23. Nõuded toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. 24
kattevara vähenemist takistada. Seetõttu oldi 1933. a. juunis sunnitud üleüldise majandusliku surutise survel, pärast ägedaid sisepoliitilisi vaidlusi, krooni 35% devalveerima. Suurem osa krooni kattevarast vahetati seejärel ümber kullaks. Novembris 1933 seoti kroon taas Inglise naelaga (1 nael = 18,35 kr.). [4] Järgnenud aastail suutis Eesti Pank hoida krooni kursi stabiilsena, mis kindlustas panga kui institutsiooni autoriteedi ühiskonnas. Paranes valuutabilanss, kasvas sularaharinglus, nõudmiseni hoiuste mass ja laenuportfell. Eesti Pank jätkas ka aktiivset tegevust laenuturul, pakkudes muude pankadega võrreldes suhteliselt odavaid krediite. Vaatamata negatiivsele väliskaubandusbilansile kasvasid pangareservid 19,7 mln. kroonilt (1932) rohkem kui 60 mln. kroonini (1939) ning pangatähtede emissiooni tagatus kulla- ja välisrahareservidega tõusis üle 100%.[4] Devalvatsioon ja välisturgudel paranenud konjunktuur mõjusid riigi tootmis- ja
annaabi.ee 
