rahana, üsna väärtusetu väärtusetu. Näiteks paberraha, võeti kasutusele Hiinas 11. ja P- Ameerikas 17. saj. Kindlustunde annab siin tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 Krediitraha Krediitraha on kaupa esindavast rahast samm edasi. Krediitraha vahetamise kohustust riik enam enesele ei võta. Seega võrreldes olukorraga, kus pangad peavad iga hetk olema valmis kuldmünte välja andma, on krediitraha võrratult odavam. Krediitraha korral kasutame e - pangandust, paberraha ja odavat metallmünte. Kuld- ja hõbemüntide tootmine ja hoidmine on kulukas, transport tülikas. Krediitraha on üsna uus nähtus. Suurem osa arenenud riike kasutas kullastandardit kuni 1930. aastateni,
Inflatsioonist põhjustatud kahju on suurem siis: a. kui ta on prognoositud b. kui ta tekkib ootamatult c. kui teda ei tekkinudki d. kui teda ei märgatudki Inflatsiooni tõttu tavaliselt kaotab kõige rohkem: a. valitsus b. Korporatsioonid c. keskklass d. indekseeritud madala sissetulekuga inimesed e. indekseerimata madala sissetulekuga inimesed Kauba X nõudluskõver on p = 100 - 5ˇq ja pakkumiskõver on p=10 + 4ˇq . Leia tasakaalu kogus! 10 Mis on krediitraha? a. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib c. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta d. krediitraha on raha, mis on välja laenatud Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. deebetsisendid c. kreeditsisendid d. riigi seisukohalt kahjulikud tehingud
d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte kätt saada; d b) kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana; c) kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele. 4. Mis on krediitraha? Krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta. Krediitraha korral pääseme raamatupidamississekannete (pangaarvete korral), paberi (pangatähed) või suhteliselt odavate põhimetallidega (mündid). Võrreldes olukorraga, kus ringluses on kuldmündid, või olukorraga, kus rahaasutused peavad iga p g hetk olema valmis kuldmünte välja j andma, on krediitraha võrratult odavam. Lembit Viilup Ph
kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel (nt valada kuldmündid ümber eheteks). Kaupa esindav raha- toimib siis, kui teda ei saa kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu. Kindlustunde annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu. Krediitraha- vahetamise kohustust riik enesele ei võta. Krediitraha eelis kaupraha ja kaupa esindava rahaga võrreldes on tema ökonoomsus. Krediitraha on odavam, kui võrrelda jahmerdamisega nt küldmüntidega. Krediitraha eest võib inimene omandada kaupu ja teenuseid, kuid seda ainult juhul, kui ka teised inimesed krediitraha tunnustavad. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu, milleks on üldjuhul riik. 3. Rahasid Eestis viimase 100 aasta jooksul
31. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. 12.5 b. 1.25 c. 8 d. 5 32. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9’524 krooni b. 9’235 krooni c. 10’500 krooni d. 10’000 krooni 33. Mis on krediitraha? a. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta c. krediitraha on raha, mis on välja laenatud d. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib 34. Kaupraha on: a. kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana b. defitsiitne kaup, mida kuskilt ei õnnestu kätte saada c. tavaline paberraha d
Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. * firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused c. firma sissetulekud on suuremad kui kulud d. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu 59. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9'235 krooni b. *? 9'524 krooni (see tundub õigem) c. 10'000 krooni d. * 10'500 krooni 60. Mis on krediitraha? a. * krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib c. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud d. krediitraha on raha, mis on välja laenatud 61. Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a. * 112,5 miljonit krooni b. rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni c
• Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 4. Raha omadused • Stabiilsus • Kulumiskindlus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus 5. Raha likviidsuse püramiid Kõige likviidsem on sularaha → krediitkaart → jooksevkonto → lühiajalised riigi võlakirjad → pikaajalised riigi võlakirjad
Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid o Kaupraha-kaup, millel on väärtust ka siis, kui seda ei kasutata rahana o Kaupa esindav raha- odavast metallist metallraha, paberraha o Krediitraha- raha, mis pohineb usaldusel, ökonoomsem kui raha, sest kulla jaoks vaja tehnikat jne 4. Raha omadused o Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne o Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav
kohtades ja aja jooksul. 12. Raha defineerimise viisid. Kaupraha – kaup, millel on väärtust ka siis kui seda ei saa kasutada rahana. Kaupa esindav raha on siis kui teda ei saa kasutada rahana ja on väikese väärtusega või väärtusetu. Nt kinkekaart mida saab vahetada kauba vastu poes. Tehinguga seotud keskpank. Dekreetraha – paberraha või odav metal mis on valitsuse dekreediga kuulutatud täitma raha funktsioone Krediitraha – Kaupa esindavast rahast samm edasi on krediitraha, mille vahetamise kohustust keskpank endale ei võta. Krediitraha on ökonoomne ja odav. Krediitraha ringlusesse andmine ja ringluses hoidmine on võimalik raamatupidamiskannetega. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu (keskpank). E-raha – elektrooniline kontoraha – väga levinud tänapäeval. Maksekorraldused mis liigavad pangasiseselt või pankadevaheliselt. Odav. Alternatiivraha – täiendraha, paralleelraha, rööpraha, kogukonnaraha on maksevahend,
Rahandus on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks: Riigi rahandus Ettevõtte rahandus Kodumajapidamis rahandus Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3) akumulatsioonivahend (raha reaalväärtus) 7. Raha tüübid läbi aegade: 1) täisväärtuslik kaupraha"/täie6iguslik kaupraha; 2) krediitraha e arveldusraha: 3) näivraha 8. * Likviidsus - rahaline v6i kergesti rahaks muudetav Näide: kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiakte likviidsus. sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku raha tunnused: 1) osadeks jaotatavus; 2) v6ltsimiskindlus; 3) säilivus, kulumiskindlus; 4) liikumiskiirus: 5) likviidsus; 6) vahetusväärtuse stabiilsus - inflatsioonikindlus; 7) omahind
2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus 6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. 7. Bretton Woodsi süsteem - põhiideeks USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist
INVESTEERIMINE ELAMUEHITUSSE: Elamumajanduse kasutamiskulu = maja pangalaenu protsent + amortisatsioon Tingimus, millal ostetakse: elamumajanduse kasutamiskulu () < maja (korteri) üürikulud () LOENG 13 RAHATEOORIA Raha on hea akumulatsioonivahend (kogumisvahend) vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Kaubalises vormis esinenud raha, mis ka väljaspool raha funktsioone omas väärtust, nimetatakse kauprahaks. Usalduse suurendamiseks kohaliku krediitraha vastu on kasutatud valuutakomitee süsteemi, mis oleks väike samm tagasi kaupa esindava raha poole. Neoklassikute järgi isereguleeruva majanduse aluseks on üldise asendatavuse aksioom. Selle järgi kõik kaubad vähemalt osaliselt asendavad üksteist. Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksete süsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus.
funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha rahaomaniku suva kohaselt kasutada) Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised
Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõjakäikudeks hobuseid,vankreid jm, Need laenati talupoegadelt,vastutasuks anti võlakiri.Neid hakati kasutama maksevahenditena. Paberraha leiutati Hiinas 11(7) sajand. Krediitraha-(laen) raha, mis põhineb usaldusel. Ei ole tagatud väärismetalliga. Esimene klubikaart(maksekaart) 1950aastal, krediitkaart 1951a-NY Franklin Nationa Bank poolt. 4. Raha omadused Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav Raha peab olema kerge kaasas kanda Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel Raha peab olema jaotatav Raha on vaid piiratud kogus 5
ning nende juhid. Insaideri lähikondne: Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing. 19.Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply). Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: • Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu; • Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha). Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21.Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) 22.Rahamassi suhtarvud 23.Intressimäära kujunemise teooriad 24.Võlakirjade hind ja intressimäär 25. 26
Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon)
Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Rahaloome raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha) Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest Kliendid võtavad oma arvelt sularaha Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S)
2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina b) reeglina ei ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a) defitsiitne kaup, mida kuskilt ei õnnestu kätte saada b) kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana; b) c) kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele. 4. Mis on krediitraha? Krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta. Krediitraha korral pääseme raamatupidamississekannete (pangaarvete korral), paberi (pangatähed) või suhteliselt odavate põhimetallidega (mündid). Võrreldes olukorraga, kus ringluses on kuldmündid, või olukorraga, kus rahaasutused peavad iga hetk olema valmis kuldmünte välja andma, on krediitraha võrratult odavam. 5. Kas paberraha on kaupraha? a) loomulikult on kõik rahad kauprahad; b) b) ei ole;
Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro
investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine):
Insaideri lähikondne · Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing 19. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine):
c. jah, kui tahetakse edendada barterkaubandust d. ainult siis, kui riigil on kavatsus raha devalveerida Mis on kaupraha? a. kauprahana on keelatud kasutada karusid, kuna see võib mõne äriosalistest ära süüa b. kauprahaks saab kasutada WTO-s registreeritud kaupu c. kauprahaks olid ehted, relvad, tööriistad, karusnahad, kariloomad jne. d. mingi salasõna või parool, mille teadmisel on võlad koheselt kustutatud Krediitraha on raha: a. millega kustutatakse pangalaene b. polegi sellist raha c. mida saadakse krediidiasutustest laenu või liisinguna d. mida keskpank kulla vastu ei vaheta Millised on raha põhifunktsioonid? a. maksevahend b. väärtpaberi turu käivitamine c. akumulatsioonivahend d. elanike heaolu mõõt e. väärtuse mõõt Kas raha ülekandemehhanism kujutab endast: a. raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vaheliste seoste analüüsi b
annaabi.ee 
