Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 (0)

Rahanduse kordamisküsimused 
I osa – raha ja rahasüsteemid 
1.  Rahanduse mõiste 
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle 
käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks . 
Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste 
tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 
 
2.  Raha põhifunktsioonid 
Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 
1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 
2) Maksevahend  – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 
3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 
 
3.  Raha liigid 
Kaupraha  ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms 
Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi  
väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard  – raha käibib kas kuldmüntidena 
või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri 
kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta  
oli seotud kullavarudega. 
Paberraha  ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse 
vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / 
väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti 
kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg  kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati 
kasutama maksevahendina. 
Krediitraha  – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, 
selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha 
emiteeritud mingi alusvara  ( kuld , hõbe) tagatisel. 
 
4.  Raha omadused 
• Stabiilsus 
•  Kulumiskindlus  
• Kaasaskantavus 
• Ühtlus 
• Jagatavus 
 
 
5.  Raha likviidsuse  püramiid  
Kõige likviidsem on sularaha  →  krediitkaart  →  jooksevkonto  → lühiajalised riigi võlakirjad 
→ pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi 
võlakirjad vähemlikviidsed. 
 
6.  Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest 
Raha vormi järgi: 
• Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall  
• Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse 
määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 
• Arveldus- ehk kontorahasüsteem –  elektrooniline  ehk e-raha. 
• Kinkekaardid ja taaratšekid 
 
7.  Kullastandardi olemus. Valuutakomitee  süsteem. 
Kullastandard –  rahal oli kehtestatud kullasisaldus / käibib kuldmüntidega (mündistandard) 
või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis (riigipankades sai paberraha eelmääratud 
vääringus kulla vastu vahetada). 
Bretton Woods’i süsteem. ’30 loobuti maailmas kullastandardist. 1944. aastal USA’s Bretton 
Woodsi moodustatud valuutaliidu otsusega võeti kohustus ostma kulda hinnaga 35$ / unts . 
’70 oli süsteem oma aja ära elanud ning  1971 . augustis loobus USA viimase riigina kulla-
valuuta fikseeritud suhtest . 
Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem  – keskpanga kohustus vahetada 
koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. 
Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide 
muutmisega. 
 
8.  Krediitraha 
Krediitraha on raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga. 
Selle vahetamise kohustust mingiks reaalvaraks keskpangad ei taga. Samas on krediitraha 
emiteerimise  ainuõigus  ainult riigi keskpangal või kommertspangad teostavad emissiooni 
keskpanga antud volituse  alusel. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara 
(kuld, hõbe) tagatisel.