Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 (0)

Rahanduse kordamisküsimused 
I osa – raha ja rahasüsteemid 
1.  Rahanduse mõiste 
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle 
käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks . 
Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste 
tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 
 
2.  Raha põhifunktsioonid 
Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 
1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 
2) Maksevahend  – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 
3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 
 
3.  Raha liigid 
Kaupraha  ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms 
Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi  
väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard  – raha käibib kas kuldmüntidena 
või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri 
kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta  
oli seotud kullavarudega. 
Paberraha  ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse 
vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / 
väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti 
kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg  kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati 
kasutama maksevahendina. 
Krediitraha  – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, 
selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha 
emiteeritud mingi alusvara  ( kuld , hõbe) tagatisel. 
 
4.  Raha omadused 
• Stabiilsus 
•  Kulumiskindlus  
• Kaasaskantavus 
• Ühtlus 
• Jagatavus 
 
 
5.  Raha likviidsuse  püramiid  
Kõige likviidsem on sularaha  →  krediitkaart  →  jooksevkonto  → lühiajalised riigi võlakirjad 
→ pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi 
võlakirjad vähemlikviidsed. 
 
6.  Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest 
Raha vormi järgi: 
• Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall  
• Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse 
määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 
• Arveldus- ehk kontorahasüsteem –  elektrooniline  ehk e-raha. 
• Kinkekaardid ja taaratšekid 
 
7.  Kullastandardi olemus. Valuutakomitee  süsteem. 
Kullastandard –  rahal oli kehtestatud kullasisaldus / käibib kuldmüntidega (mündistandard) 
või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis (riigipankades sai paberraha eelmääratud 
vääringus kulla vastu vahetada). 
Bretton Woods’i süsteem. ’30 loobuti maailmas kullastandardist. 1944. aastal USA’s Bretton 
Woodsi moodustatud valuutaliidu otsusega võeti kohustus ostma kulda hinnaga 35$ / unts . 
’70 oli süsteem oma aja ära elanud ning  1971 . augustis loobus USA viimase riigina kulla-
valuuta fikseeritud suhtest . 
Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem  – keskpanga kohustus vahetada 
koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. 
Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide 
muutmisega. 
 
8.  Krediitraha 
Krediitraha on raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga. 
Selle vahetamise kohustust mingiks reaalvaraks keskpangad ei taga. Samas on krediitraha 
emiteerimise  ainuõigus  ainult riigi keskpangal või kommertspangad teostavad emissiooni 
keskpanga antud volituse  alusel. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara 
(kuld, hõbe) tagatisel.  
 
 
 
9.  Raha ajalugu Eestis 
Algselt kasutati kaupraha. Esimesed metallmündid jõudsid Eesti  aladele ~2000 aastat tagasi 
( Rooma keisririigi denaarid). Kirjalikud teated vermimise kohta pärinevad Tartust ja 
Tallinnast 1265. aastast, kuigi tõenäoliselt teostati vermimist juba varem. Kuni 1918. aastani 
olid käibel erinevad vallutajariigi rahad (Rootsi, Vene, Saksa, Poola), kuid keskajal kasutati 
ka Lääne-Euroopa linnriikide valuutat (Lüübeki, Ojamaa jms). Viimased  mündid vermiti 
Tallinnas 1681 . aastal. 
• Esimene oma raha periood: 1918–1940 
1918. detsembris peale iseseisvumist võeti kasutusele Eesti mark, mis kuulutati riigi ainsaks 
maksevahendiks. 1928. aasta 1. jaanuarist võeti kasutusele Eesti kroon, mis oli ametlik 
valuuta kuni 1940. aastani (Eesti Pangal oli emissiooni ainuõigus). 
• 1940. aastal võeti kasutusele rubla ning Kolmanda  Reichi sissetungi järel 1941. aastal 
idamark, mis oli seotud Reichsmark’aga (saksa mark). 1944. aastal võeti uuesti kasutusele 
Nõukogude rubla.  
• Teine oma raha periood: 1992–2011 
Peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli alguses veel kasutusel rubla, kuid peale rahareformi 
20. juunil 1992 kell 04:00 võeti kasutusele Eesti kroon. 1. jaanuaril 2011 võeti aga kasutusele 
euro, mis kehtib tänase päevani ainsa  ametliku maksevahendina. 
 
II osa –  rahapoliitika  
10. Rahapoliitika olemus, eesmärgid 
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika . Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb 
kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. 
Rahapoliitika eesmärgiks on: 
• Majanduse üldine kasv 
• Hindade stabiilsus 
• Kõrge  tööhõive  
• Maksebilansi tasakaal 
 
11. Rahapoliitika teostamise vahendid, nende sisu 
• Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; 
pankade likviidsuse parandamine. 
• Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. 
• Kohustuslik reserv ; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina 
keskpangas. 
 
 
12. Eesti Panga ülesanded 
• Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises 
• Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine 
• Sularaharingluse korraldamine 
• Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine 
• Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine , nõustades sellega valitsust ja tehes 
koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 
 
13. Hinnastabiilsuse kasulikkus 
Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi 
( ÜTHI ) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada 
keskpika aja jooksul. 
Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrgema taseme 
saavutamisele . 
 
14. Eurosüsteem 
Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro 
kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 
 
15.  Maastrichti kriteeriumid 
Euroga liitumisel tuli  liikmesriigil  täita nn „Maastrichti kriteeriumid“, mis olid: 
• Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. 
Valitsussektori võlg  peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka 
kiirusega. 
• Vahetuskurss . Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja 
hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.  
• Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige 
paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% 
võrra.  
•  Intressimäärad . Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme 
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 
protsendipunkti võrra.  
• Õiguslik lähenemine . Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 
 
16. Euroala kujunemine 
ELi liikmesriigid, kelle vääring on euro ning kus Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu 
vastutusel viiakse ellu ühtset rahapoliitikat. 2011. aastal olid euroala riigid Belgia, Saksamaa, 
Eesti,  Iirimaa , Kreeka,  Hispaania , Prantsusmaa, Itaalia, Küpros,  Luksemburg , Malta, 
Madalmaad, Austria, Portugal , Sloveenia , Slovakkia ja Soome. 
17. Euroopa Keskpankade süsteem, euroala 
Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS): koosneb Euroopa Keskpangast ja kõikide ELi 
liikmesriikide keskpankadest, hõlmates peale eurosüsteemi liikmesriikide ka nende 
liikmesriikide keskpanku, mille rahaühik ei ole euro. 
 
18. Rahapoliitika ülekandemehhanismide olemus ( selgitus intressikanali näitel) 
Sisuliselt tähendab see seda, et intressimäärad on ülevalt alla mõjutatud: keskpanga poolt 
määratud ametlikud intressimäärad →  rahaturu intressimäärad → pankade intressimäärad → 
eraisikute, ettevõtete  säästmis -, kulutamise ja investeerimisotsused → sisemaised hinnad → 
hindade areng. 
Madalamad intressimäärad peaks viima hindade tõusule. 
 
III osa –  rahanduspoliitika  
19. Rahanduspoliitika olemus, eesmärgid 
Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika  ehk eelarvepoliitika  – valitsuse otsused maksustamisest 
ja eelarvesse laekunud rahade  kulutamisest. Eesmärgid samad, mis rahapoliitikal: 
• Majanduse üldine kasv (elatustaseme, tootlikkuse  suurendamine  jne) 
• Hindade stabiilsus 
• Kõrge tööhõive 
• Maksebilansi tasakaal 
 
20. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate  tulude ja kulude osatähtsused 
eelarvest 
Euroopa liidu eelarve tulud koosnevad: 
• nn heaolumaks [74% EL eelarvest] - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) 
ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, 
EL keskmine 0,84%) 
• Traditsioonilised omavahendid  [15% EL eelarvest] - tolli- ja põllumajandusmaksud. 
Tollimakse  ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu 
importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) 
• Käibemaksul põhinevad omavahendid [10% EL eelarvest] - liikmesriigid omavahenditena 
teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. 
Muud tuluallikad [1% EL eelarvest] 
• Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) 
• Töötajate tulumaksud 
• Kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) 
• Hilinenud maksete intressid 
• Eelmise majandusaasta   jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!) 
Euroopa liidu kulud koosnevad: 
• Säästev kasv [47% EL eelarvest] – konkurentsivõime  suurendamiseks , 
ühtekuuluvuspoliitika  arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku 
sektori investeeringutest EL abil –  teedeehitus , prügilad jm) 
• Otsetoetused [29% EL eelarvest] – põllumajandustootjatele ( ÜPT jne) 
•  Maaelu areng [11% EL eelarvest] – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la 
külakiikude ehitus) 
• Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike 
osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) 
• EL kui ülemaailmne partner [6% EL eelarvest] – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes 
programmides 
• Haldus [6% eelarvest] – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tõlgid!) 
 
21.  Riigieelarve  koostamise klassikalised  printsiibid , nende sisu 
• Täielikkus – tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses 
• Selgus – tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt 
määratud 
• Ühtsus – rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude 
klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel  
• Täpsus – tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki 
selliseks  
• Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks (kui ei ole vastu võetud, siis võib 
järgmine aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud 
kulutusi) 
• Kvalitatiine – kulutada ainult ettenähtud otstarbeks 
• Kvantitatiivne  – kulutada ainult ettenähtud summas 
• Avalikkus  – eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud 
 
22. Riigieelarve funktsioonid 
• Allokatsioonifunktsioon – hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, 
tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel; Avalike kaupade puhul turg  ei toimi. 
Riik peab sekkuma ja  korraldama  avalike kaupade tootmist või nendega varustamist. 
• Jaotusfunktsioon – Jaotusfunktsiooni raames jaotatakse ümber sissetulekud, peamiselt 
kodumajapidamiste tulud. Probleem taandub sellele, kui palju ja mis vormis rikkamatelt ära 
võtta ja vaesematele anda. 
• Stabiliseerimisfunktsioon – Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, 
vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu 
kasvu) tagamiseks. Madalad maksud suurendavad ostuvõimet ja seega nõudlust, uute 
töökohtade loomine ja nõudluse kasv toob kaasa toodangu mahu suurendamise, mis elavdab 
majandust ja suurendab pakkumist. 
 
 
23. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused 
• Eelarve periood  - ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib; Eestis 1.01–
31.12 
• Menetlus – eelarveeelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja 
kinnitamise  protsess. Menetlus kestab üle kahe aasta. 
 
24. Eelarve võimalikud tasakaalu  viimise võtted 
• Maksude  suurendamine  
• Riigilaenude võtmine 
• Riigivarade müük 
• Kulude vähendamine 
 
25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustvad suurimad tulud eelarvesse. 
• Sotsiaalmaks  – 27,9% eelarvest 
• Käibemaks  – 20,8% 
• Erinevad toetused – 11,2% 
• Kütuseaktsiis – 5% 
• Füüsilise isiku tulumaks  – 4,1% 
• Juriidilise isiku tulumaks – 4,0% 
 
26. Suuremad tulu- ja kululiigid  riigieelarves, osatähtsus eelarves. Leidke kolm 
suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 
2016 . aastal. 
Suurimad tululiigid eelarvest: 
• Maksud (moodustavad eelarvest ~70%) 
• Toetused – 11,2% 
• Kaupade ja teenuste müük – 1,7% 
Suurimad kululiigid eelarvest: 
• Sotsiaalne kaitse – 34% 
• Üldised valitsussektori teenused – 18% 
• Majandus – 12% 
• Tervishoid  – 12% 
 
27. Riigieelarve kulude jaotus 
• Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada, ega kanda üle järgmisesse  aastasse  
(enamus kuludest ) 
• Arvestuslik kulu – kulu, mida võib üle kulutada  eeldusel et ülekulu kaetakse tulude 
ülelaekumisest või valitsuse  reservist (nt Riigikogu liikme töötasu  – sõltub THI-st ning 
sotsiaalmaksu laekumisest) 
• Ülekantav kulu – võib  osalise –t kanda ülejärgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi 
ületada (nt  investeeringud ) 
 
28. Riigieelarve menetluse protsess 
Esimene aasta: 
• II  kvartal  – Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarvetaotlused 
• III kvartal – esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi ja täiendusi. 
• IV kvartal  – 1. okt valitsus esitab riigieelarve projekti Riigikogule, kus läbib kolm 
põhjalikku lugemist. Tuleb vastu võtta enne  eelarveaasta  algust. 
Teine aasta: 
• Eelarve täitmine – tulude  koondamine , kulude tegemine 
Kolmas aasta 
• 1. juuni eelarve täitmise aruande esitamine Riigikogule; Riigikontrollile  hiljemalt  30. juuni: 
1) bilanss ; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) ülevaade 
riigiettevõtete majandustulemuste  kohta; 5) laenud, laenugarantiid; 6) muud. 
 
29. Eelarve täitmise protsess (kes korraldab ja kuidas korraldatakse) 
Tulude koondamine ja kulude ning kulutuste jaoks vahendite määramise protsess. 
Riigieelarve täitmine on vabariigi valitsusele kohustuslik, kes teostab läbi ministeeriumite ja 
riigiasutuste tulude  koondamise , kulude tegemise jms. 
Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve  osakond ja seal on eelarve kassalise 
täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. 
Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja  piirkondlikud riigikassad, kes teevad 
reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad 
koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – 
munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke  asutusi , ka asutusi, mis on 
kassalisel teenindusel – politsei, haiglad . Riigikassade süsteem allub EV 
Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 
 
30. Eelarve koostamise meetodid. Nende eelised ja puudused. 
Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostataks eeelmise põhjal 
Puudused: • eelarved kasvavad; • võimaldab mittevajalikke tegevusi; • muutuvad üha vähem 
ülevaatlikuks; • valitsused kulutavad üha enam raha 
Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest 
Puudused: • nõuab palju aega; • kokkuhoid võib jääda saavutamata 
 
 
 
 
31. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 
Esimene aasta: 
• III / IV kvartal – valla/ linnavalitsus  esitab eelarve projekti volikogule hiljemalt 1. 
detsembriks. Võetakse vastu enne eelarveaastat. 
Teine aasta: 
• Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine; kui eelarve vastu võtmata, tehakse 
kulusid 1/12 eelmise aasta mahust. 
Kolmas aasta 
• 31. maiks esitab KOV volikogule majandusaasta aruande allkirjastamiseks: 1) bilanss; 2) 
tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) laenud, laenugarantiid; 5) 
muud.  Volikogu kinnitab hiljemalt 30. juuniks. 
 
32. Kohalikud maksud, nende sisu. 
•  Loomapidamismaks  – lemmiklooma pidamise luba 
• Mootorsõidukimaks – kohalik automaks  
• Lõbustusmaks 
• Reklaamimaks – välireklaamid 
• Teede ja tänavate sulgemismaks 
• Parkimistasu 
 
33. Suurimad tululiigud ja suurimad kululiigid KOV eelarves 
Tulud: 
• Maksud 
• Toetused  
• Kaupade-teenuste müük 
Kulud: 
• Haridus (~50%) 
• Majandus 
• Keskkonnakaitse  
 
III osa – Finantssüsteemid 
 
34. Finantssüsteemi ülesehitus 
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid 
jagunevad finantsasutusteks ja  finantsturgudeks . 
 
 
 
35. Finantsasutuste  liigitused  ja selgitused 
• Krediidiasutused: institutsioon , mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel 
laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) 
•  Kindlustusseltsid : Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu 
alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine  kindlustusandja poolt. 
Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. 
• Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 
 
36. Väärtpaberituru osalised 
•  Emitendid  - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. 
Näiteks börsiettevõtted.  
•  Investorid  - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) 
• Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas 
investeerimisühing, krediidiasutus , börs). 
 
37. Tagatisfondi olemus 
Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja  pensionifondi osakuomanike poolt 
paigutatud varade kaitset.  
Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% 
ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 
 
38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid  
Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille  intress sõltub osaliselt või 
täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest 
või selle muutusest. 
Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv , 
intressitulu on tulumaksustatav. 
 
 
39. Investeerimisfondi olemus, liigitus ja riskid 
Kõige laiemas tähenduses võib investeerimisfondina (investment fund) vaadelda kollektiivset 
investeeringut mingisse varade portfelli. Kitsamas tähenduses on investeerimisfond aga  
vastava seaduse alusel ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud 
aktsiaselts , mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.  
Liigid: 
• Klassikaline avatud investeerimisfond (mutual fund); • Indeksfond (index fund); • Börsil 
kaubeldav fond (exchange traded fund); • Pensionifond ( pension  fund) • Kinnisvara 
investeerimisfond (realestate investment trust); • Riskikapitalifond (venture capital fund); • 
Riskifond  (hedge fund) 
Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav.  
40. Aktsiate olemus ja liigitus 
•  Aktsiad  – omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale 
ettevõtte varast või kasumist. 
• Lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber , mis annab hääleõiguse aktsionäride 
üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara 
jaotamises) 
• Eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse ettevõtte 
üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles 
jääva  vara jaotamisel). 
• Kasvuaktsiad - See tähendab investeerimist firmadesse , mis tõotavad tulevikus tublisti 
kasvada. Kasvuaktsiaks loetakse ettevõtte aktsiat, mis kasvab turust kiiremini. Kasvu all 
peetakse tavaliselt silmas kasumi kasvu. Isegi kui ettevõtted saavad kahjumit, vaatavad  
kasvuaktsiatesse investeerijad tulevasi kasvuvõimalusi, pöörates vähem tähelepanu hetke 
majandusnäitajatele. 
• Väärtusaktsiad - Erinevalt kasvuaktsiatest eeldatakse tavaliselt väärtusaktsiate puhul 
ettevõtetelt piiratumaid kasvuvõimalusi, millest annab märku ajalooline või oodatav kasumi 
kasv. 
• Dividendiaktsiad - Dividendiaktsiatesse  investeerimise  korral on meil lootust saada ettevõtte 
poolt teenitavast kasumist osa 
 
41. Tehingutellimuste tüübid 
• Määratud hinnaga – määratakse vastavalt kas kõrgeim lubatud ostuhind (ostutellimuse 
korral) või madalaim lubatud müügihind . Korraldus tühistatakse, kui see pole kauplemispäeva 
lõpuks täidetud. Olenevalt kauplemispäeva perioodist, kuhu määratud hinnaga 
tehingutellimust soovitakse suunata, võib tehingutellimuse täiendavaks lisatingimuseks 
määrata: a) Üksnes oksjon – tehingutellimus osaleb üksnes järgmisel oksjonil. Peale järgmise 
oksjoni lõppemist tühistatakse tehingutellimus tellimusraamatust. b) Avaoksjon – 
tehingutellimus osaleb üksnes avaoksjonil ning selle hind on võrdne tehingutellimuses 
kindlaksmääratud hinnaga või sellest avaoksjoni käigus kujunenud parema tasakaaluhinnaga. 
c) Sulgemisoksjon – tehingutellimus osaleb üksnes sulgemisoksjonil ning selle hind on 
võrdne tehingutellimuses kindlaksmääratud hinnaga või sellest sulgemisoksjoni käigus 
kujunenud parema tasakaaluhinnaga. 
• Turuhinnaga – hinda ei määrata ning mis sobitatakse parima hinnaga vastassuunalise 
tehingutellimusega ulatuses, mida sellise vastassuunalise tehingutellimuse kogus võimaldab. 
Sobitamata koguse osas kuulub turuhinnaga tehingutellimus koheselt tühistamisele, kuna 
kõigi turuhinnaga tehingutellimustele laieneb tingimus „täida ja tühista”. 
• Tasakaaluhinnaga– vastavalt üksnes ava-või sulgemisoksjonil kasutatav tehingutellimus, 
mille peamiseks eesmärgiks on vastava oksjoni käigus katmata nõudluse või tekkiva üle 
pakkumise  tasakaalustamine . Tasakaaluhinnaga tehingutellimuse hinnaks loetakse vastava 
oksjoni käigus kujunenud tasakaaluhind. 
Tehingutellimustele võib kehtestada ka lisatingimusi. a) Varjatud kogusega – 
tehingutellimuse kogusest kuvatakse tellimusraamatus vaid kindlaksmääratud osa ning 
ülejäänud osa tehingutellimuse kogusest tellimusraamatus ei kuvata. Varjatud kogusega 
tehingutellimuse kuvatud kogus ei või olla väiksem kui üks. b) Miinimumkogusega – 
tehingutellimuses määratakse kindlaks miinimumkogus, millest väiksema koguse korral 
sobitamist ei lubata.  
• Varjatud tehingutellimus – määratud hinnaga tehingutellimus, mis kvalifitseerub tavalise 
turumahuga võrreldes suuremahuliseks ning mida näeb üksnes tehingutellimuse sisestanud  
börsi liige.  
• Seotud hinnatasemega – tehingutellimus, mille hind on kindlaksmääratud viisil seotud 
väärtpaberi turuhinnaga. Tehingutellimuse hind muutub jooksvalt (automaatselt) sõltuvalt 
sellest, millise hinnasammudes väljendatud seosega on tehingutellimuse hind seatud 
sõltuvusse.  
 
42. P/E  suhtarv  
P/E suhtarv ehk ehk aktsia   turuhind  / kasum aktsia kohta. Näitab mitu korda on aktsia hind 
suurem teenitud tulust. 
 
43.  Likviidsus , turu sügavus, volatiivsus 
• Likviidsus – kui palju saab osta või müüa ilma turuhinda mõjutamata 
• Turu sügavus – ostu ja müügi noteeringute arv( vaadeldakse nii arvu kui kogust) 
• Volatiivsus – väärtpaberi hinna kõikumine lühikese  perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia 
hind lühikese perioodi jooksul kõigub, seda suurem on volatiivsus. 
 
44. Dividenditootlus 
•  Jooksev dividenditootlus % : dividend aktsia kohta : aktsia  turuväärtus   
• Reaalne dividenditootlus % : dividend aktsia kohta : aktsia soetushind 
 
45. Fundamentaalse ja tehnilise analüüsi põhimõtted 
• Fundamentaalne – ettevõtte majandusaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase 
potentsiaali  uurimine  ning  prognoosimine , eesmärgiga leida turul alahinnatud või ootustest 
kiiremini kasvavaid ettevõtteid. 
• Tehniline – aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud muutuste põhjal. 
 
46. Võlakirjade liigitus ja olemus 
Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen laenuandjale tagasi 
ning tasuda kokkulepitud intresse kokkulepitud tähtajal. 
• Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul.  
• Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja  tulu võlakirja  ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. 
 
 
47. Võlakirja riski ja tulu seosed 
Nagu üldiselt väärtpaberitega, kaubeldakse ka võlakirjadega järelturul. Võlakirjade väärtuse 
järelturul kujundavad võlakirja hind ning tema tulusus. Võlakirja hind liigub alati vastupidises 
suunas tema tulususega. Võlakirja hinna ja intressimäära muutuse vahel on kindel seos. Kui 
intressimäärad langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi – kui intressimäärad 
tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad 
• Krediidiriski täpsemaks hindamiseks omistatakse  võlakirjadele krediidireitinguid. Mida 
madalam on reiting , seda kõrgem on tulusus tähtajani. 
•  Intressirisk tähendab ohtu, et intressimäärade muutumine turul toob kaasa võlakirja 
turuhinna muutuse. See mõju on pikaajalistele võlakirjadele suurem kui lühiajalistele. Seega 
on pikaajaliste võlakirjade intressimäärarisk suurem kui lühiajalistel. 
 
48. Börsiindeksi olemus 
Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad 
nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, 
samuti on indeksi alusel võimalik leida  seoseid aktsiaturu ning majanduse  käekäigu vahel. 
Börsiindeks on suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. 
 
49. Arbitraaži mõiste 
Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, s.t. osta kaup 
odavalt ja müüa see teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi 
lisamata. 
 
50. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused 
Turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see 
peegeldub kohe hindades, nimetatakse efektiivseks. Turgude efektiivsus väljendab turu 
kvaliteeti kajastada emitentide kohta käivat olulist informatsiooni aktsia hindades. Eeldatakse, 
et investorid on ratsionaalsed . 
 
51. Börsibuumi teke 
Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt inimesed laenavad raha  pangast et osta 
(ning pangast raha saamine on lihtne), seega  ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast 
finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus  on siiski suur, ning kui nõudlus ületab 
pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma. Inimesed eeldavad, et hinnad tõusevad veelgi 
ning ostavad väärtpabereid, et hiljem kasuga müüa. Inimesed ei oska hinnata 
majanduskeskkonna võimalusi ja piire . Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus – nähes, et 
nende naaber on saanud kiirelt rikkaks, tahavad paljud seda järele teha. 
Seda kõike võimendab finantsvõimenduse  kasutamine: ostumaania faasi jõudes ei hooli 
inimesed enam riskidest, vaid haaravad võimalustest, mis aitavad kiirest hinnatõusust kasu 
saada. Kui jõuab kätte faas, kus ettevaatlikuma investorid otsustavad välja sellest astuda, siis 
hinnatõus peatub, ja teised hakkavad oma positsioone likvideerima. See toob kaasa 
hinnalanguse. 
 
52. Börsikrahhi teke 
Börsikrahh on äkiline aktsiahindade  ülisuur langus, mis toimub üleriigiliselt ja üldjuhul 
kõikides sektorites. Krahhid tekivad paanika tagajärjel, tavaliselt aitab paanikat tekitada ka 
fundamentaalne majanduse olukorra halvenemine. Kui buum on jõudnud massidesse, tuleb 
muutuda ettevaatlikuks. Krahhile  viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate 
hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad  ootavad madalamaid hindu. Aktsiate 
müümisele tasub mõtlema hakata kui aktsia hinnad jäävad vahepeal kõikuma kõigi aegade 
kõrgeima taseme lähedale, aga ei suuda jätkata rekordite löömist. See tähendab et investorid 
on hakanud  müüma  aktsiaid hilja ärganud kodanikele . Kasumivõtmise puhanguid tulev võtta 
veelgi tugevama signaalina, mis on suutnud hinnad alla lüüa. Siis on paljudel investoritel 
tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturul väljuda. 
 
53.  Tallina väärtpaberibörsi iseloomustus 
Väike, tuttavad ettevõtted, palju infot ettevõtete kohta, valuutarisk puudub, sobiv 
kauplemisaeg ( ajavahe  puudub) ja madala teenustasud. Miinuseks aga madal likviidsus. 14 
ettevõtet nimekirjas. 
 
IV osa – Valuutakursid 
 
54. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 
• Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) 
• Tehingu iseloom (ostukurss –  kurss , millega  pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt 
majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit 
kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes 
valuutatehingutes) 
• Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; 
deviisikurss e ülekandekurss) 
• Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse 
koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse 
välisvaluutas; ristkurss – ühe valuuta kurss, mis avaldadakse  kaudselt , toetudes kahe teise 
valuuta vahetuskursile) 
• Tehingu toimumise aeg (hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis 
lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss – lepitakse 
vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus) 
 
 
55. Ostujõu pariteedi teooria 
Valuutakursi muutumise seletamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat,  mille 
tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest (seadus ütleb mitu riiki toodab ühesugust 
kaupa, ostjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune).  See teooria 
väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise 
muutumisega ehk inflatsiooniga . 
 
56. Hetketehingute mõiste 
Hetketehingud jagunevad viivitamatu tarnega   tehingud (valuuta ost-müük toimub tarnimisega 
teisel tööpäeval) ja valuuta arbitraažitehingud (välisvaluuta  ostmine -müümine eesmärgiga 
saada kasumit vahetuskursi erinevustest erinevatel  turgudel ). 
 
57. Forwardtehingu olemus 
Täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu 
kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. 
 
58.  Valuutaoptsioon  
Valuutaoptsioon on kahe  osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni 
väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni 
väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu 
kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle 
kuupäevani. 
 
59. Valuutakursi muutumise põhjused 
Muutub kui valuuta impordinõudlus kasvab või valuuta ekspordinõudlus kasvab;  
jooksevkonto saldo on puudu- või ülejäägis; investeerimisvõimaluste intressimäärad 
tõusevad/vähenevad ja positiivne või negatiivne informatsioon. 
 
60. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti 
aspektiist 
• Plussid: • Eesti ettevõtete konkurentsivõime  paraneb ; •  Import kaubad odavamaks – tarbijate 
ostujõud suureneb; • Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt  
intressimääradele 
• Miinused: • Eesti ekspordinõudluse alanemine; • Idaturgude impordiga  konkureerivate  
ettevõtete majanduslik olukord halveneb – töötajate vallandamine; • Eesti majanduse 
välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt  kaubabilanss aga paraneb. 
 
V osa – Dokumendimaksed 
 
61. Inkassoarveldus 
dokumentide pakkumine ostjale ja nende  loovutamine  talle vastavalt inkassonõude 
tingimustele kas makse või tähtajalise maksekohustuse vastu. 
Sõlmitakse leping, kaup transpordifirmale, kauba saatedokumendid transpordifirmalt, saadab  
panka, müüja  pank saadab need ostja panka, ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja 
maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte  dokumendid , 
annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale , ostja esitab dokumendid 
transpordifirmale, saab kauba kätte. 
 
62.  Inkasso plussid ja miinused 
Importijale 
• Plussid – krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; võimalus 
maksta pärast kauba kohale jõudmist  
• Miinused – on võimalik, et maksenõue tuleb täita koheselt ja seetõttu ei pruugi olla 
võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist; kui importija on veksli  
aktsepteerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda; puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt 
ka kohale jõuab. 
Eksportijale 
• Plussid – säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle; pangatasud saab lülitada kauba 
hinda; võimalus paluda  välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle. 
• Miinused – kontroll kauba üle kaob kohe pärast veksli aktsepteerimist; võimalikud protesti- 
või kohtukulud;  rist , et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita. 
 
63. Akrediteeriarveldus 
• Kasutada suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ning 
puudub piisav informatsioon partneri äritegevuse ja  maksevõime  kohta; puudub vastastikune 
usaldus; üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskiastmega 
piirkondades; kaup valmistatakse tellimustööna;  riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad 
akreditiivide kasutust ; tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist. 
• Akreditiiviga tasumise põhimõtted: tasumine akreditiiviga leping; korraldus pangale 
avamiseks; ostja pank informeerib müüja panka selle avamisest;  teatab müüja; müüja annab 
kauba transpordifirmale; Transpordifirma annab vastu kauba saatedokumendid, 
kindlustuspoliisi, kvaliteedinõude; lepingus ettenähtud dokumendid; Dokumendid lähevad 
müüja panka; Pank tasub müüjale; Dokumendid ostja panka; Ostja pank tasub raha müüja 
pangale; Dokumendid ostjale; Ostja arvelduskontolt võetakse summa maha; Dokumendid 
transpordifirmale; Kaup kätte. 
 
 
64. Akreditiivi plussid ja miinused 
Importijale 
• Plussid – saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente, samuti dokumentide 
kvaliteedi, koguse ja päritolu tõestamiseks; võimalus saada odavamat hinda; kontroll kauba 
liikumise üle; maksmine  pärast dokumentide esitamist . 
• Miinused – maksekohustus panga ees säilib igal juhul; avatud akreditiivi ei saa muuta ilma 
eksportija   nõusolekuta . 
Eksportijale 
• Plussid – importija maksevõime garanteerib pank; akreditiivi ei saa tagasi võtta ega 
tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta; makse on garanteeritud panga poolt ka 
maksetähtajaga akreditiivi puhul.  
• Miinused – vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi; akreditiivi tingimused peavad 
olema täidetavad; tagasivõetav akreditiiv 
 
VI osa –  Kindlustus  
 
65. Mõisted:  elukindlustus , isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, 
kindlustusjuhtum , kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, 
kindlustusperiood , kindlustusrisk , kindlustusväärtus , kindlustussumma . 
• Elukindlustus – elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud 
sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea  saabumine, tema abiellumine, surm või lapse 
sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud 
isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena. 
• Isikukindlustus – isikukindlustus on kindlustus , mille puhul kindlustussumma makstakse 
välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul. 
• Kindlustusagent – isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone 
kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. 
• Kindlustusandja – isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on 
kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. 
• Kindlustusjuhtum – seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, 
mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise 
saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus 
• Kindlustusleping – kohustub kindlustusandjat kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama 
kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud kahju summa 
• Kindlustusmaakler – isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides 
• Kindlustusmakse – on kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale 
tasumisele kuuluv summa. 
• Kindlustusperiood – poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on 
kindlustusmakse arvutamise aluseks. 
• Kindlustusrisk – on oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu 
kindlustatakse. 
• Kindlustusväärtus – kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal 
•  Kindlustussumma – on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses 
kindlustusandja oma  hüvitamise  kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 
 
66. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast) 
Kolm sammast – riiklik pension; kohustuslik kogumispension ; vabatahtlik kogumispension 
• I sammas ehk riiklik pensionikindlustus . Jagunevad tööpanusest sõltuvateks 
(vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, väljateenitud aastate pension ja 
soodustingimuste vanaduspension) ja rahvapensioniteks (vanaduse ja töövõimetuse või toitja 
kaotuse korral). Rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustusest (33% sotsiaalmaksust 
16%) osa vahenditest ja riigieelarve siiretest 
• II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Inimene kogub ise 2% brutopalgast, millele riik 
lisab 4% töötasust kinnipeetavast sotsiaalmaksust. Suunatakse investeeritavast pensionifondi, 
mille inimene saab ise valida.  
• III sammas ehk täiendav kogumispension. 
 
67. Sissemaksed pensionifondi 
Sissemaksed teeb I sambasse riik; II sambasse riik + sina ise; III sambasse sina ise või 
tööandja  
 
68. Väljamaksed pensionifondist 
• I sambast algavad väljamaksed pensionile jäämisega, teatud tingimustel võimalik ka varem 
või hiljem jääda, mis mõjutab väljamakse suurust.  
• II sambas algavad väljamakse vastavasse ikka jõudes. Alla 10 kordse rahvapensioni määra 
saab kõik korraga välja võtta. 10-50× pensioni määra korral tuleb välja võtta regulaarsete 
maksetega, fond on pärandatav. Üle 50× pensioni määra tuleb sõlmida pensionileping 
kindlustusega. Maksed arvutab selts annuiteedina, fondi ei saa pärandada 
• III samba puhul võib väljamakseid teha alates 55 eluaastast. 3/ 4 juhtudest on need 
maksustatud tulumaksuga(10-20%). Tulumaksuvaba on vaid elukindlustusseltsiga sõlmitud 
lepingud . 
 
69. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad 
Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni 
maksaksid. 2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tipp kohtumisel nimetati liikmesriikides 
kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja  
pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt  poolt toob 
see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse  püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski 
vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt  aga ka kohustuse vähendada 
vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast 
tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu 
liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida. 
VII osa –  Inflatsioon  
 
Inflatsiooni mõiste – ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ning 
teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus.  
 
Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid 
• Liigse paberraha käibele lasmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit – riigi eelarvet ei 
suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, 
mis on tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha.  
• Psühholoogiline tegur – inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse 
vastu. 
 
Inflatsiooni erinevad liigid 
Avalik inflatsioon ja tõkestatud inflatsioon; Liigitatakse ka mõõdukas inflatsioon, galopeeriv 
inflatsioon ja hüperinflatsioon .  
 
Millised on inflatsiooni  kasud  ja kahjud? 
• Kasu on harva. Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab 
majanduslikku aktiivsust. Kuna raha kaotab iga päev osa oma väärtusest, püüüavad raha 
omanikud seda investeerida ettevõttesse uut raha tegema. Kasu on ka siis kui teha suuri 
võlgnevusi, see toob kaasa kergendust odavama raha nöol.  
• Inflatsioon mõjutab turujaotust , säästude ja tarbimise suhet, majanduslikku tegevust ja toob 
kaasa kahju ühiskonna heaolule. Hoiuste väärtus väheneb; moonutab hinnasignaale, kaotavad  
fikseeritud sissetulekugga tulusaajad; kaotavad säästjad; laenuandjad kaotavad, laenuvõtjad 
võidavad 
 
Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? 
Inflatsioonimäära mõõtmiseks kasutatakse erinevaid hinnaindekseid. Neist enim kasutatav on 
tarbijahinnaindeks . Üldisem näitaja on sisemajanduse koguprodukti  deflaator , mis kirjeldab 
põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutumist. Eraldi arvutatakse veel 
tootjahinna-, ehitushinna ning ekspordi- ja impordihinnaindeksit..  
 
Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013? Suurimate 
muudatuste  põhjused. 
Pärast uue rahasüsteemi käivitamist alanes tarbijahindade inflatsioon üle 1000% tasemelt 92a. 
Ühekohaliste arvudeni 97-98a. Aasia ja Venemaa  finantskriis 90ndate teises pooles tõi kaasa 
lühiajalise majanduslanguse, mis kajastus madalates inflatsioonimäärades. Edaspidi kasvas 
inflatsioon siiski mõõdukalt. Suht piiratuks jäi globaalsete toidu ja energihindade kasv, va. 
2000-2001 lõpus, mis hoogustas inflatsiooni Eestis. 2003-2005 takistasid hinnataseme tõusu 
suurenev konkurents ja  tootlikkus mittekaubeldavate kaupade sektoris. Pärast 2004a EL 
ühinemist, hakkasid tarbijahinnad järsult tõusma. 2005a. Pärast tollimaksude ühtlustamise 
mõju taandumist, avaldas halba mõju energiahindade kasv. Kõrgemad naftahinnad 
põhjustasid hinnatõusu kõigis sektorites. 2006 a. Hakkas inflatsiooni mõjutama kiire 
majanduskasv .  2007 a. Hoogustas üleilme toormehindade kasv inflatsiooni veelgi. 
Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. 
aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult 
vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase 
kaheksa protsendi ringis " (EPL). 2011 a. Paigutas Eesti 5% hinnatõus Euroopa kiireima 
inflatsiooniga riikide hulka.