Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud ?
  • Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks ?
  • Milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013 ?
 
Säutsu twitteris
Rahanduse kordamisküsimused 
I osa – raha ja rahasüsteemid 
1.  Rahanduse mõiste 
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle 
käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks
Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste 
tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 
 
2.  Raha põhifunktsioonid 
Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 
1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 
2) Maksevahend  – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 
3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 
 
3.  Raha liigid 
Kaupraha  ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms 
Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi  
väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard  – raha käibib kas kuldmüntidena 
või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri 
kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta  
oli seotud kullavarudega. 
Paberraha  ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse 
vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / 
väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti 
kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg  kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati 
kasutama maksevahendina. 
Krediitraha  – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, 
selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha 
emiteeritud mingi alusvara  ( kuld , hõbe) tagatisel. 
 
4.  Raha omadused 
• Stabiilsus 
•  Kulumiskindlus  
• Kaasaskantavus 
• Ühtlus 
• Jagatavus 
 
 
5.  Raha likviidsuse  püramiid  
Kõige likviidsem on sularaha  →  krediitkaart  →  jooksevkonto  → lühiajalised riigi võlakirjad 
→ pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi 
võlakirjad vähemlikviidsed. 
 
6.  Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest 
Raha vormi järgi: 
• Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall  
• Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse 
määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 
• Arveldus- ehk kontorahasüsteem –  elektrooniline  ehk e-raha. 
• Kinkekaardid ja taaratšekid 
 
7.  Kullastandardi olemus. Valuutakomitee  süsteem. 
Kullastandard –  rahal oli kehtestatud kullasisaldus / käibib kuldmüntidega (mündistandard) 
või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis (riigipankades sai paberraha eelmääratud 
vääringus kulla vastu vahetada). 
Bretton Woods’i süsteem. ’30 loobuti maailmas kullastandardist. 1944. aastal USA’s Bretton 
Woodsi moodustatud valuutaliidu otsusega võeti kohustus ostma kulda hinnaga 35$ / unts
’70 oli süsteem oma aja ära elanud ning  1971 . augustis loobus USA viimase riigina kulla-
valuuta fikseeritud suhtest
Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem  – keskpanga kohustus vahetada 
koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. 
Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide 
muutmisega. 
 
8.  Krediitraha 
Krediitraha on raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga. 
Selle vahetamise kohustust mingiks reaalvaraks keskpangad ei taga. Samas on krediitraha 
emiteerimise  ainuõigus  ainult riigi keskpangal või kommertspangad teostavad emissiooni 
keskpanga antud volituse  alusel. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara 
(kuld, hõbe) tagatisel.  
 
 
 
9.  Raha ajalugu Eestis 
Algselt kasutati kaupraha. Esimesed metallmündid jõudsid Eesti  aladele ~2000 aastat tagasi 
( Rooma keisririigi denaarid). Kirjalikud teated vermimise kohta pärinevad Tartust ja 
Tallinnast 1265. aastast, kuigi tõenäoliselt teostati vermimist juba varem. Kuni 1918. aastani 
olid käibel erinevad vallutajariigi rahad (Rootsi, Vene, Saksa, Poola), kuid keskajal kasutati 
ka Lääne-Euroopa linnriikide valuutat (Lüübeki, Ojamaa jms). Viimased  mündid vermiti 
Tallinnas 1681 . aastal. 
• Esimene oma raha periood: 1918–1940 
1918. detsembris peale iseseisvumist võeti kasutusele Eesti mark, mis kuulutati riigi ainsaks 
maksevahendiks. 1928. aasta 1. jaanuarist võeti kasutusele Eesti kroon, mis oli ametlik 
valuuta kuni 1940. aastani (Eesti Pangal oli emissiooni ainuõigus). 
• 1940. aastal võeti kasutusele rubla ning Kolmanda  Reichi sissetungi järel 1941. aastal 
idamark, mis oli seotud Reichsmark’aga (saksa mark). 1944. aastal võeti uuesti kasutusele 
Nõukogude rubla.  
• Teine oma raha periood: 1992–2011 
Peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli alguses veel kasutusel rubla, kuid peale rahareformi 
20. juunil 1992 kell 04:00 võeti kasutusele Eesti kroon. 1. jaanuaril 2011 võeti aga kasutusele 
euro, mis kehtib tänase päevani ainsa  ametliku maksevahendina. 
 
II osa –  rahapoliitika  
10. Rahapoliitika olemus, eesmärgid 
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika . Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb 
kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. 
Rahapoliitika eesmärgiks on: 
• Majanduse üldine kasv 
• Hindade stabiilsus 
• Kõrge  tööhõive  
Maksebilansi tasakaal 
 
11. Rahapoliitika teostamise vahendid, nende sisu 
• Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; 
pankade likviidsuse parandamine. 
• Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. 
• Kohustuslik reserv ; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina 
keskpangas. 
 
 
12. Eesti Panga ülesanded 
• Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises 
• Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine 
• Sularaharingluse korraldamine 
• Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine 
• Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine , nõustades sellega valitsust ja tehes 
koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 
 
13. Hinnastabiilsuse kasulikkus 
Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi 
( ÜTHI ) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada 
keskpika aja jooksul. 
Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrgema taseme 
saavutamisele
 
14. Eurosüsteem 
Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro 
kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 
 
15.  Maastrichti kriteeriumid 
Euroga liitumisel tuli  liikmesriigil  täita nn „Maastrichti kriteeriumid“, mis olid: 
• Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. 
Valitsussektori võlg  peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka 
kiirusega. 
Vahetuskurss . Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja 
hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.  
• Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige 
paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% 
võrra.  
•  Intressimäärad . Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme 
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 
protsendipunkti võrra.  
• Õiguslik lähenemine . Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 
 
16. Euroala kujunemine 
ELi liikmesriigid, kelle vääring on euro ning kus Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu 
vastutusel viiakse ellu ühtset rahapoliitikat. 2011. aastal olid euroala riigid Belgia, Saksamaa, 
Eesti,  Iirimaa , Kreeka,  Hispaania , Prantsusmaa, Itaalia, Küpros,  Luksemburg , Malta, 
Madalmaad, Austria, Portugal , Sloveenia , Slovakkia ja Soome. 
17. Euroopa Keskpankade süsteem, euroala 
Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS): koosneb Euroopa Keskpangast ja kõikide ELi 
liikmesriikide keskpankadest, hõlmates peale eurosüsteemi liikmesriikide ka nende 
liikmesriikide keskpanku, mille rahaühik ei ole euro. 
 
18. Rahapoliitika ülekandemehhanismide olemus ( selgitus intressikanali näitel) 
Sisuliselt tähendab see seda, et intressimäärad on ülevalt alla mõjutatud: keskpanga poolt 
määratud ametlikud intressimäärad →  rahaturu intressimäärad → pankade intressimäärad → 
eraisikute, ettevõtete  säästmis -, kulutamise ja investeerimisotsused → sisemaised hinnad → 
hindade areng. 
Madalamad intressimäärad peaks viima hindade tõusule. 
 
III osa –  rahanduspoliitika  
19. Rahanduspoliitika olemus, eesmärgid 
Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika  ehk eelarvepoliitika  – valitsuse otsused maksustamisest 
ja eelarvesse laekunud rahade  kulutamisest. Eesmärgid samad, mis rahapoliitikal: 
• Majanduse üldine kasv (elatustaseme, tootlikkuse  suurendamine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #1 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #2 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #3 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #4 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #5 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #6 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #7 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #8 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #9 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #10 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #11 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #12 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #13 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #14 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #15 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #16 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #17 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #18 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #19 Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016 #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silver01 Õppematerjali autor

Lisainfo

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal. Mõisted, vajalikud analüüsid. Hõlmab teemasid:
Raha ja rahasüsteemid
Rahapoliitika
Rahanduspoliitika
Finantssüsteemid
Valuutakursid
Dokumendimaksed
Inflatsioon

Rahandus , Rahanduse kordamisküsimused , Raha ja rahasüsteemid , Rahapoliitika , Rahanduspoliitika , Finantssüsteemid , Valuutakursid , Dokumendimaksed , Inflatsioon

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
docx
Rahanduse arvestus-kordamisküsimused
10
doc
Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011
8
docx
Rahanduse arvestuse konspekt
12
docx
Rahanduse alused kordamisküsimused
14
docx
Kordamisküsimused õppeaines rahandus
23
docx
Rahanduse arvestus
8
doc
Rahanduse alused arvestus
13
pdf
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused-



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun