Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta,
eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi. Sootunnuste väljakujunemise määravad kromosoomid (emalt X, isalt X või Y) Vastsündinud oskavad keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääle, neil on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus. Kaasasündinud refleksid (nt. haaramisrefleks). Poiste ja tüdrukute erinevused kasvatuses ja arengus: Kasvamise suurenemine toimub erinevas vanuses, tüdrukutel varem. Tüdrukute areng on kiirem (u 2 aastat poistest ees sugutunnused, suguküpsus). Täiskasvanueas 20-40 aastaselt, on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmises täiskasvanueas hakkab füüsilise tegevuse tase langema ning tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas sagenevad kroonilised haigused.
oskab pilgutada kujuneb miimika reageerib väliskeskkonnale, hakkab liikuma nii, et ema seda tunneb LOOTE ARENG -19-23 nädal: aktiivne aju areng loode hakkab tundma ema häält, hingamist ja südamelööke süda suureneb LOOTE ARENG -24-27 nädal: formeerub individuaalne ainevahetus heades tingimustes sünnitud jääb ellu LOOTE ARENG -28-32 nädal: õpib nutma võtab oluliselt juurde kasvus ja kaalus LOOTE ARENG -33-37 nädal: on võimeline pead hoidma ja liigutama haaramisrefleks LOOTE ARENG -38-42 nädal: loode on valmis sünniks loode kaalub umbes 3200-3600 grammi ja on umbes 480-520 cm pikk mäletab ema südamelööke ja rütmi RASEDUSAEGSED UURINGUD: Raseduse ajal tehakse kõigile naistele vähemalt kaks ultraheliuuringut: kuklavoldi mõõtmine raseduse 12.-13. nädalal loote anatoomia uuring raseduse 20.-21.nädalal KASUTATUD ALLIKAD: https://en.wikipedia.org/wiki/Morula http://super-beremennost.ru/razvitie_ploda_po_nedelyam.html
Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimalik une käimine Kiire ehk parodoksaalne uni-unenäod 4. Temperamenditüübid (4) Koleerik-tundlik,agressiivne,ärrituv,aktiivne, Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,pessimistlik,rahulik,seltsimatu sangviinik-seltsiv,avatud,jutukas,muretu,meeldiv,
III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehmatus, otsimis, haaramis, ujumis ja pupillirefleks. närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a)
Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mist�ttu ioonipumbad kasutavad n�iteks ATP energiat. - 3.Ioonipumbad k�ivituvad kindlate signaalide toimel. Kuidas kulgeb erutus �helt n�rvirakult teisele? - Erutus liigub �helt n�rvirakult teisele n�rvirakkudevaheliste �henduste ehk s�napside kaudu. Moro refleks - kui imikul kaob tugi, t�stab k�ed �les ja pigistab s�rmed kokku- Babinski refleks - kui silitada imiku talla alt, sirutab varbad laiali haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku otsimisrefleks - kui puudutada s�rmega lapse p�ske, p��ab suuga haarata pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Milles seisnevad keha kolm kaitseliini? 1. Kaitse katete poolt (nahk, limaskestad, eritised, limaskestad) 2. Immuuns�steem (fagots��did: �girakud, mikroovidevastsed valgud omandatud immuunsus: antikehad, tapjarakud, kaasas�ndinud immuunsus) 3
6. Kõndimisrefleks – kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kogutiivne areng: Jean pigaet 0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu.
Kõndimisrefleks kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. Kogutiivne areng: Jean pigaet · 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu.
Kõndimisrefleks kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi. See refleks kaob u. 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob u. 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu. Kaob u. 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni. Kaob u. 5 kuu vanuses. Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Kaob u. 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kognitiivne areng J.Piaget 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu.
ringutamine, haigutamine jm) 17.- 24. nädalal loote aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad) Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi Aktiivsus suureneb. Tekib une ja ärkveloleku tsükkel. 24. nädalaks töötavad naha-, maits- ja lõhnaretseptorid ja asakaalu-ja kuulmissüsteem 26. nädalal hakkab tööle nägemissüsteem 28. Nädalal refleksid (nt haaramisrefleks) Alates 30. nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni)- Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (ntalkoholisündroomi puhul) On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta ei ole Geneetilised mõjud sünnieelsel perioodil Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises
17.-24. nädalal loote .(aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi. Aktiivsus suureneb. .Tekib une ja ärkveloleku tsükkel nädalaks töötavad naha-, maitse- ja lõhnaretseptorid ja tasakaalu- ja kuulmissüsteem. 26. .24 nädalal hakkab tööle nägemissüsteem. 28. nädalal - refleksid (nt haaramisrefleks). Alates 30. .(nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (nt alkoholisündroomi puhul). On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt (roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta veel ei ole. (Leuska, 2013 9 Kokkuvõte Inimese looteiga on väga keeruline periood, kus toimub inimese kujunemine
neist on kanep. Nad aeglustavad või/ja kiirendavad sünapside tööd, pakkudes siis tarbijale kas rahustava või energilise tunde. Narkootikumid stimuleerivad ajus õnnehormoone, tekitades tarbijale sõltuvuse. 16. Millised on tingimatud refleksid? Näited analüüsida Tingimatud refleksid on pärilikud ja seetõttu kutsutakse neid ka kaasasündinud refleksideks. Need on tahtele allumatud ja elu jooksul neid õppima ei pea. Siia kuuluvad näiteks imemis-, neelamis-, oksendamis-, haaramisrefleks jne. Osad refleksidest avalduvad sünnihetkel, osad avalduvad hiljem. Näiteks imik oskab sündides kohe imeda, hingata, nutta jne. Kolmandal elukuul hakkab ennast pöörama selili asendist kõhuli üle mõlema külje. Tingimatud refleksid on seotud seljaaju ja piklikaju tööga. 17. Millised on nägemise tervishoiu reeglid. Vähemalt 4 18. Millised haigused on daltonism, kanapimedus, hallkae? Kas ja kuidas saab hoiduda neist?
Piloromotoorne refleks (nn kananahk) tekib alles 1,5 – 3 aastasena. Kuni 10-aastani on külmataluvus väiksem,kuid 11-14 aastased taluvad külma täiskasvanust paremini. Laste areng Vastsündinute refleksid: Imemisrefleks Köharefleks Pupillirefleks Esimesed koordineeritud liigutused: kisa ja hingamine. Refleksid, mis seoses kesknärvisüsteemi arenguga mõne nädalaga kustuvad: Roomamisrefleks Haaramisrefleks (ei kao – nõrgeneb) Sammu- ehk käimisrefleks Embamisrefleks Nukusilmade efekt - vertikaalasendisse tõstmisel avab laps nagu mängunukk silmad. Esimesel elunädalal – lühiajaline pinge kaelalihastes, teisel nädalal - liigutab pead külgsuunas. Alles 1.kuu lõpuks suudab laps oma pead paar sek püsti hoida. Teisel elukuul pöörab laps pead heli suunas, tõstab pead ning hoiab seda vertikaalasendis mõned
See refleks kaob umbes 2-3 kuu vanuses. 2. Ehmatusrefleks Ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 3. Otsimisrefleks Vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu (nagu otsiks rinnanibu). Refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 4. Haaramisrefleks Vastsündinu peopesa puudutamisel mingi esemega (pliiatsiga) haarab ta sellest kinni. Kaob umbes 5 kuu vanuses. 5. Ujumisrefleks Kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Refleks kaob umbes 6 kuu vanuses. 6. Pupillirefleks Silmaavad ahenevad ereda valguse toimel. Kestab eluaeg. Staadium Kirjeldus 1. Sensomotoorne Sünnist 2.a. lõpuni. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 2. Operatsioonieelne 3
Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav - mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, -külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp. Tegemist on poeetilise võrdluspildiga. Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud. Haugil on hästi välja kujunenud jahitaktika, tugev haaramisrefleks, saagi haaramiseks ning kinnihoidmiseks kohastunud suur suu ja teravad hambad. Need omadused on andnud põhjust tema võrdlemiseks hundi või mõrtsukaga. Seda väljendavad mõned eufemismide lahtiseletused: Aug on mereunt. Seda, mis unt metsas, on aug meres (Reigi); Aug on mere mõrtsukas. See sai [püüdis] suure meremõrtsuka (Pöide). Vanemas usundikihistuses on haugil kõige enam ühist tursaga, kuid võrreldes tursaga on
ega tekita kuigi palju ega õigeid vastavaid tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima. Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks). Need lapsed ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, kuna puudub kontroll oma põie ja pärasoole tegevuse üle. Võin oma kogemustele toetudes väita, et sügava vaimupuudega lapsed on väga erinevatel tasemetel oma arengus. Osad tunnevad ära lähedased ja reageerivad teatud viisil. Osad soovivad, et neid lubatakse rahulikult ja omaette olla. Samas hellust ja leebet kohtlemist soovivad kõik. VÄÄRTUSHINNANGUD
piäl suur vene, havi siden). Tõenäoliselt vahendavad need süzheed mälestust Assikvere hiiekohale rajatud või selle vahetus läheduses asunud ristiusuaegsest sakraalehitisest. Kirjeldus mitmeti ebatavalisest venest, haugiga vene sees või selle «igas otsas» näib sisaldavat sõnumit ristiusueelse kalahaldjakujutelma edasielamisest nn kalakabelite atribuutikas. Haugil on hästi välja kujunenud jahitaktika, tugev haaramisrefleks, saagi haaramiseks ning kinnihoidmiseks kohastunud suur suu ja teravad hambad. Need omadused on andnud põhjust tema võrdlemiseks hundi või mõrtsukaga. Seda väljendavad mõned eufemismide lahtiseletused: Aug on mereunt. Seda, mis unt metsas, on aug meres (Reigi); Aug on mere mõrtsukas. See sai [püüdis] suure meremõrtsuka (Pöide). Sama kordub seletusmuistendis, mille järgi haug on
Areneb edasi aju, kusjuures fenomenaalse kiirusega: igal minutil toodetakse veerand miljonit uut neuronit. Formeerunud on juba süda. Kui sul on poiss, hakkavad munandid tootma testosterooni Loode liigutab, võib juba käega puudutada pead, nägu, suud; ta avab ja sulgeb suud ning neelab. Pikkus pealaest ristluudeni on umbes 31-42 mm, kaal 5 grammi ringis. 11. nädal. Tekib naha tundlikkus peopesadel. Hakkab tööle haaramisrefleks. Areneb haistmine, loode tunneb emalt saadud toidu lõhna. Lõpeb loote südame-veresoonkonna süsteemi kujunemine. 11. ja 12. nädala vahel hakkavad funktsioneerima neerud. Kõrvad jõuavad järkjärgult kaelalt pea külgedele, pea on ikka veel ebaproportsionaalselt suur - pool kogu keha suurusest. Pikkus pealaest ristluudeni umbes 44-60 mm, kaal 8 grammi ringis. 12. nädal. Loote kasv on jätkuvalt hoogne -- viimase kolme nädalaga on ta mõõtmetelt
· hindega 1-3 1,4% vastsündinuist tasin selle ära · hindega 4-5 2,1% · hindega 6-7 22.8% · hindega 8-10 73,1% isa kuulub " vastuvõtukomiteesse"! 9.Terve vastsündinu iseloomustus · emotsionaalne · aktiivsete liigutustega · jõulise nutuga · veidi suurenenud lihaspinge jalgades · toetub hästi jalgadele · teeb astumisliigutusi · kõhuli lamade tõstab korraka pead · jõuline imemis- ja haaramisrefleks · ta kuuleb, näeb ning naudib Sinu puudutusi! 10. Rinnapiima olulisus imikule · rinnapiimas on olemas kõik imikule vajalikud ained, ta on odav, kättesaadav, ei valesti valmistada · rinnapiim on kergesti seeditav · rinnapiimas suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke- ei koorma neere · rinnapiim ei põjusta allergiat · pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust · rinnalaps on tervem · rinnalaps ei söö end paksuks
26näd hakkab tööle nägemissüsteem 28näd refleksid 30näd on lootel märgata REMund 10. Vastsündinuiga – sensoorsed võimed, refleksid Vastsündinul on kohanemisperiood 1 kuu, oluline on turvaline keskkond, soojus, magab enamik ööpäevast. Sensoorsed võimed: taju kujunemine, reageerivad stiimulitele, näeb ja kuuleb ning tunneb lõhna ja maitset, vahetult peale sündi uurib ema nägu Refleksid: Imemisrefleks Haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks - kui puudutada sõrmega lapse põske, püüab suuga haarata (kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul)
KEELE mõisted Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus Fraasistruktuuri kirjeldus- puu-diagramm või sulgudes esitatud märgendid, mis näitavad lause hierahilist stuktuuri Baastaseme sõna- keskmise abstaktsustaseme või mahuga mõistet tähistav sõna (nt koer, lusikas) ARENGU mõisted Teratogeenid- keskkonnategurid, mis võivad häirida närvikoe normaalset arengut. Nende hulgas on plii, alkohol ja sigaretisuits. Imikuea refleksid- haaramisrefleks, imemisrefleks, otsimisrefleks Sotsiomeetrilised andmed- andmed, mis kirjeldavad seda, kuidas suhtlevad indiviidid grupis
madal · Puberteedieas toimub lihaskiudude morfo-funktsionaalne täiustumine, mis väljendub jõugenereerimise võime järsus kasvus · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid tahtelisel maksimaalsel pingutusel on madalam kui täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit
Sünnieelne areng Sünnieelse arengu kolm etappi : · Eostumisperiood · Embrüosonaalperiood · Looteperiood Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on väga tähtsad, sest siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud keeravad pead inimhääle suunas ja tunnevad ära ema hääle, neil on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad nad ema lõhna). Kaasasündinud refleksid : · kõndimisrefleks · ehmatusrefleks · otsimisrefleks · haaramisrefleks · ujumisrefleks · pupillirefleks Pupillirefleks jääb kestma kogu eluks. Lapse füüsiline ja motoorne areng on esimese eluaasta jooksul väga kiire. Algul sihituna tunduvad käte-jalgade siputamisest saab selle ajaga käimine. Sündides : ligikaudu 50 cm pikk, kaal enamasti 2.5-4.5 kg piires. Esimese aastaga kasvab ligi 25 cm, kaal aga kolmekordistub jne. Uurib esemeid käte ja suuga, haarab ja krahmab esemeid, järgib esemeid silmadega. Närvisüsteemi areng
Seejuures võib ainus ebasoodne keskkonnategur, näiteks rippuma jäetud kuuma triikraua juhe, põhjustada lapsele tõsiseid kannatusi või koguni surma. Kõike eelnevat arvestades on arusaadav, et imikuid ja väikesi lapsi on vaja kaitsta õnnetuste ja eluohtlike olukordade eest 3. OHUD KODUS 3.1 Lämbumisohud 3.1.1 Riietus Imiku riietusel ei tohi olla pikki seotavaid paelu. Vastsündinu ei oska veel esemeid haarata teadlikult, kuid tal on kaasasündinud haaramisrefleks. Kui pael satub pihku, siis vallandub refleks. Pael võib olla pihus nii tugevasti, et käte siputusliigutusega tõmmatakse näiteks mütsi või särgikinnise pael pingule ümber kaela (kägistusoht). Ka hilisemas imiku-eas kätkevad pikad seotavad paelad endas ohtu - imiku pöörates keerduvad nad kergesti ümber kaela. Seepärast tuleb imiku riietuses kasutada vaid lühikesi paelu, mis on tema käeulatusest kaugemal (näiteks kuklatagune seos)
tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima. (Neare, 2009) Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks). Need lapsed ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest. Neil puudub kontroll oma põie ja pärasoole tegevuse üle (samas, 22) Võin oma kogemustele toetudes väita, et sügava vaimupuudega lapsed on väga erinevatel tasemetel oma arengus. Osad tunnevad ära lähedased ja reageerivad teatud viisil. Osad soovivad, et neid lubatakse rahulikult ja omaette olla. Samas hellust ja leebet kohtlemist soovivad kõik.
madal · Puberteedieas toimub lihaskiudude morfo-funktsionaalne täiustumine, mis väljendub jõugenereerimise võime järsus kasvus · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid tahtelisel maksimaalsel pingutusel on madalam kui täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on
mõtlemine Arvutite ja inimeste võrdlus • Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? • Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid • Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult. • Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Arengupsühholoogia • Haaramisrefleks- imikuea refleks, mis tingib lapse käelaba sulgumise rusikaks, kui käelaba puudutatakse. • Otsimisrefleks- imikueas imemise esilekutumisel, kui puudutada imiku suuümbrust või suud; refleks aitab kaasa rinnaga toitmisel. • Imemisrefleks- Imikuea refleks, millega kaasneb iga eseme imemine, mis pannakse imiku suhu. Motoorne areng • 1,5.a. trepist üles- alla • 2.a. tagurpidi kõnnib, jookseb, võtab asju maast; kritseldab paberile • 2,5.a. hüppab kahel jalal, seisab varvastel
Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4 Haaramisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Babinski refleks (1.a lõpul kaob); Silmapilgutusrefleks (püsiv); Põlverefleks (püsiv). Enneaegsetest lastest: Jaotatakse kolme gruppi: 1. Küpsed enneaegsed (sündinud alates 32.rasedusnädalast); 2. Väga enneaegsed (alla 32 nädala, Eestis 1,1%) 3. Erakordselt enneaegsed (alla 28 rasedusnädala). Elulemuse piir on 25. nädalat, alampiir 22. nädalat ehk 5 raseduskuu. 1960ndatel hakati enneaegseid aktiivselt ravima
ärkvel inimsuheteks. Selline tajumisaktiivsuse areng eeldab lapse jaoks normaalset ärritajate keskkonda. Vastsündinu reageeringud Imiku varajane suhtlemine keskkonnaga põhineb paljus kaasasündinud refleksidele. Refleksiks nimetatakse tahtmatut liigutust, mis tekib ja kaob iseenesest. Refleksideks on näiteks imemisrefleks, roojamisrefleks, haaramisrefleks, ujumisrefleks ja otsimisrefleks. Reflekside ülesandeks on kindlustada ellujäämine. Nad mõjutavad ka lapse hooldajat. Suhtlemise sünni ja lapse psüühilise arengu jaoks on olulisteks reageerimisviisideks lapse nutt, naeratus, liikumine ja imemine. 86 Esimene nutt annab sünnitavale emale teada, et elu on alanud. Emad on tundlikud lapse nutu suhtes ja õpivad kiiresti eristama oma lapse nuttu teistest
annaabi.ee 
