Psühholoogia (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mille poolest erinevad teadused?
Miks on sünnieelses arengus tähtsad 8 esimest nädalat?
Mis on optimaalne erutus?

Lõik failist

1.Mille poolest erinevad teadused ?
Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist
2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused
Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879 , kui W. Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida.

Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme

Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 – 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori.

Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima )
1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud . Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule.
2. Biheiviorism -John Watson ,B. Skinner . Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos.
3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers , Abraham Maslow . Rõhutatakse inimese vabatahet-inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida.
4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine.
5. Psühhobioloogia- Roger Sperry , Eric Kandel . Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust.

Psühholoogia harud ja millega neis tegeldakse( millega mis psühholoogia tegeleb, kokku viima)
Teoreetilised
Rakenduslikud
Üldpsühholoogia- käsitleb inimpsüühika ja käitumise üldisi seaduspärasusi
Kliiniline psühholoogia
Arengupsühholoogia-uurib inimese arengut
Koolipsühholoogia-koolipsühholoogid tegelevad õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega.
Sotsiaalpsühholoogia- huvikeskmes on inimese tunnetuse, tundmuste ning käitumise mõjutatavus ja sõltuvus teistest inimestest. Et sotsiaalpsühholoogia uurib ka gruppide mõju indiviididele, on ta lähedases kokkupuutes sotsioloogiaga.
Nõustamis psühholoogia
Neuro psühholoogia
Tervise psühholoogia
Spordi psühholoogia
Kohtu psühholoogia
Militaarpsühholoogia-
Organisatsioonpsühholoogia

Geeniteaduse ja arengupsühholoogia seos
Geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud pärilike teguritega, kui palju on keskkonna (kasvatuse) mõju tulemus. Geneetikute uuringud annavad kliinilistele psühholoogidele infot psüühika häirete bioloogiliste põhjuste kohta.Eristatakse teoreetilisi ja rakenduslikke suundi-esimesed on baasiks teisele

Psühholoogide neli eetikakoodeksit testimisel , katsetel
1) Katseisikule tuleb tagada privaatsus
2) Katses osalemine on vabatahtlik
3) Informeeritud nõusolek
4) Ei tohi tekitada kestvat tervisehäda

Korrelatsioon , tunne ära positiivne ja negatiivne seos( Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on)
Positiivne korrelatsioon- muutumine ühes suunas ( mida rohkem jood seda rohkem janu kustub , mida vähem sööd, seda väiksem oled
Negatiivne-Mida rohkem sööd, seda vähem jääb alles

Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini
ärritaja e stiimul-> retseptor ->närvikiud->kesknärvisüsteem->närvikiud->teostuselund

Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi( lünktekst)
Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib liikuda info ka ainult seljaaju vahendusel,ilma peaaju osaluseta. Seljaaju teine ülesanne: vastutab tingimatute reflekside eest(Käsi läheb kuuma pliidi vastu ,tõmbame kohe ära) . Tingitud ja tingimatud
KNS-is toimub kogu elutalituse regulatsioon. seljaaju -lülisambakanalis. Peaaju-koljus
KNS koosneb seljaajust ja peaajust. KNS kontrollib ja reguleerib kogu elutegevust

3 põhjust miks ei mäleta imikuiga
1. Närvirakkude vahel on vähe seoseid
2. Puudub seostatud kõne
3. Puudub MINA tunne

Miks on sünnieelses arengus tähtsad 8 esimest nädalat?
Sest siis moodustuvad kehaorganid

Mis mõjutavad inimese arengut ja käitumist( pärilikud tegurid, keskkond, ja kasvatus)(lünktekst)
Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see mida õpime. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada. Pärilikud tunnused saame oma vanematelt kromosoomidega. Vanematel saadus pärilikke tegurite kogumit nim. Genotüübiks. Keskkonnast sõltub olulisel määral , mismoodi kellegi pärilik informatsioon avalduda saab. Genotüübi väljendu,ost konkreetse indiviidi puhul tähistatakse fenotüübi mõistega- see kuidas te välja näete ja käitute st. Teie fenotüüp on teie genotüübi ja elukeskkonna vahelise pideva vastastikumõju tulemus.

Tüdrukute ja poiste erinevad võimed, Millest tuleneb P ja T erinevus käitumises(lünktekst)
T hakkavad varem rääkima, sõnavara täieneb kiiremini, tugevamad grammatikas, loevad paremini ja ilmekamalt. Tüdrukutel on mõnevõrra paremini arenenud keelelised oskused. P on paremad matemaatikas, ruumitunnetuses. P ja T erinevused käitumises tuleneb peamiselt kasvatusest, P ja T valitakse vastavalt soole mänguasjad, raamatud, tööülesanded. Tüdrukute kasvatamises pööratakse rohkem tähelepanu tunnetele ja suhetele, poiste puhul aga võistluslikkusele ja algatusvõimele.

Psühhoanalüütik Erik H Eriksoni arengutaseme teooria sisu- Erik H Eriksoni järgi läbib inimene psühhosotsiaalses arengus 8 astet. Inimese elu on jaotatud vanuse järgi. Iga eelnev aste on ettevalmistus järgmiseks etapiks. Igas etapis on pos. Ja negatiivsed ilmingud. Peamine on et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused.( 6 etapp on Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga . See etapp läbitakse edukalt eeldusel, et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega. Kui ta seda luua ei suuda , võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne.

Teadvuse seisundid ( 4 näidet vaja ainult)
Iseeneslikud seisundid: Ärkvel olek- eneseteadvus kõige suurem, tajutakse nii ennast kui keskkonda
Uni/Unenäod-sisemiste jõuvarude taastaja
Tahtlikult esilekutsutud teadvuse seisundid: Meditatsioon -lõdvestus seisund, mille saab ise esile kutsuda
Sensoorne deprivatsioon- seisund, kus meeleelundite kaudu saadud välismaailmast info on vähenenud
Hüpnoos- teadvuse seisund,mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikus sisendusele
Uimastitest tingitud teadvuse seisundid: Kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju, käitumist

Teadvuse tunnusjooned: 1)võimaldab eristada mis on mina ja mittemina 2)sisaldab palju erinevaid teadmisi 3) allub suures osas tahtele

Kolm uimastigruppi, oska tuua igasse gruppi kuuluvaid aineid( 2 tk näidetest)
Depressandid( alkohol , rahustid, opiaadid : oopium, morfiin )
Stimulandid( kofeiin , nikotiin, kokaiin , amfetamiinid:ectasy, MDMA)
Hallutsinogeenid ( marihuaana, meskaliin LSD)

Aistingute liigid ja tekkimine ( tabel vihikus !!)( tulebki tabelina , tüüpi pole vaja , on antud üks , teised täita)
Välisaistingud- nägemis-, kuulmis -, haistmis-, maitsmis -,kompimis-, ja temperatuuriaisting
Siseaistingud: Tasakaalu, valu, orgaanilised(iiveldus, nälg, janu) aistingud

Aistingu allumine, ülemine ja eristuslävi( antud ülesanne, otsusta kas ülemine, alumine või eristuslävi)
Tundlikuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne tugevus, mingi aistingu tekkeks
Tundlikuse ülemine absoluutne lävi-ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab
Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub

Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust
Värvipimeduse e. daltonismi põhjus ( kolvikeste töö häiritud)on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega.
Kanapimedus ( kepikeste töö häiritud)võib olla tingitud teatud koguse vitamiinide puudsest mis on - asendamatuid orgaanilisi ühendeid Kanapimedus võib olla kaasa-sündinud ehk geneetiliste põhjustega Kaasasündinud kanapimedus tähendab,

Aistingu ja taju võrdlemine- 2 erinevust, 1 sarnasus
Aisting
Taju
Aistingu liigid- nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-,kompimis-, ja temperatuuriaisting
Taju liigid- ruumi-, liikumis -, aja-, isiku e sotsiaalne taju
aisting peegeldab eseme , asja, nähtuse üksikomadusi(värv, suurus)
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte terviklikult
Mõlemad tekivad ärritaja(stiimuli) mõjul meeleelundile
Mõlemad tekivad ärritaja(stiimuli) mõjul meeleelundile

Illusioon . Kunstivaldkond, kus kasutatakse illusiooni.
Illusioon -eksitaju ,kasutatakse, kunstis: Arhitektuur , moekunst-erinevates riiete näeb inimene paksem/ peenem välja

Mis on optimaalne erutus ?.
Optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajukoore osades(nt põnev koht filmis, ei näe ei kuule muud)

Is. Lühi ja pikaajalist mälu
Lühiajaline e primaarne mälu jaguneb ikoonmälu ja kõlamälutähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks
#Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada.
#Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida!
# Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk.

Pikaajaline e sekundaarne e püsimälu jaguneb

protseduuriline ((liigutusmälu,harjumused, vilumused, mida inimene kasutab tähelepanu abita ,n. jalgrattasõit, auto juhtimine, suusatamine, noakahvliga söömine

Semantiline( faktid ja teadmised maailmas toimuva kohta,)n. Prantsusmaa pealinn on Pariis

Episoodiline mälu (ruumiline-ajaline) – isiklikud kogetud mälestused, meenutused
n. Milliseid paiku ma Pariisis pildistasin-(info on seotud inimese õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mediatech Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused

psühholoogia arengupsühholoogia

Sarnased õppematerjalid

docx

PSÜHHOLOOGIA EKSAMIKS

1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad

Psühholoogia

doc

Ülevaade psühholoogiakursusest

Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit.

Psühholoogia

doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval

Psühholoogia

doc

Psühholoogia

PSÜHHOLOOGIA 1. Psühholoogiateaduse def. teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. 2. Teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, rajas Leipzigis esimese psühholoogialaboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimismeetoditel ja saadud tulemusi on võimalik kontrollida. 3. Kehamahlade teooria Hippokrates, kehamahlade iiteooria kohaselt määrab inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Arvati, et kehamahlu toodab aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4

Psühholoogia

doc

Kordamis küsimused ja vastused

Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel

Psühholoogia

doc

Psühholoogia eksamiks õppimine

Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma-

Ajakasutuse juhtimine

docx

Psühholoogia ja loogika

PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud

Psühholoogia

doc

Konspekt - 10. klass

1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus.

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid