aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a
saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimalik une käimine Kiire ehk parodoksaalne uni-unenäod 4. Temperamenditüübid (4) Koleerik-tundlik,agressiivne,ärrituv,aktiivne, Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,pessimistlik,rahulik,seltsimatu sangviinik-seltsiv,avatud,jutukas,muretu,meeldiv, flegmaatik- passivne,hoolikas,mõtlik,usaldatav 5
vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehmatus, otsimis, haaramis, ujumis ja pupillirefleks. närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises
Kuidas kulgeb erutus �helt n�rvirakult teisele? - Erutus liigub �helt n�rvirakult teisele n�rvirakkudevaheliste �henduste ehk s�napside kaudu. Moro refleks - kui imikul kaob tugi, t�stab k�ed �les ja pigistab s�rmed kokku- Babinski refleks - kui silitada imiku talla alt, sirutab varbad laiali haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku otsimisrefleks - kui puudutada s�rmega lapse p�ske, p��ab suuga haarata pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Milles seisnevad keha kolm kaitseliini? 1. Kaitse katete poolt (nahk, limaskestad, eritised, limaskestad) 2. Immuuns�steem (fagots��did: �girakud, mikroovidevastsed valgud omandatud immuunsus: antikehad, tapjarakud, kaasas�ndinud immuunsus) 3. Valikuline ehk omandatud immuunvastus (l�mfots��did, antigeenid/antikehad) Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi mikroobide eest?
liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk)
laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kogutiivne areng: Jean pigaet 0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas.
käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. Kogutiivne areng: Jean pigaet · 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. · 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima
laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob u. 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu. Kaob u. 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni. Kaob u. 5 kuu vanuses. Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Kaob u. 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kognitiivne areng J.Piaget 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see
Sünnieelse arengu kolm etappi : · Eostumisperiood · Embrüosonaalperiood · Looteperiood Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on väga tähtsad, sest siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud keeravad pead inimhääle suunas ja tunnevad ära ema hääle, neil on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad nad ema lõhna). Kaasasündinud refleksid : · kõndimisrefleks · ehmatusrefleks · otsimisrefleks · haaramisrefleks · ujumisrefleks · pupillirefleks Pupillirefleks jääb kestma kogu eluks. Lapse füüsiline ja motoorne areng on esimese eluaasta jooksul väga kiire. Algul sihituna tunduvad käte-jalgade siputamisest saab selle ajaga käimine. Sündides : ligikaudu 50 cm pikk, kaal enamasti 2.5-4.5 kg piires. Esimese aastaga kasvab ligi 25 cm, kaal aga kolmekordistub jne. Uurib esemeid käte ja suuga, haarab ja krahmab esemeid, järgib esemeid silmadega. Närvisüsteemi areng Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel
. REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud
keskused täielikult välja kujunenud, seetõttu sõltub nende kehatemp. väliskeskkonnast. Kuni 1-aastasel lapsel on puudulik higistamise ja higi aurumise teel soojuse ära andmine. Piloromotoorne refleks (nn kananahk) tekib alles 1,5 – 3 aastasena. Kuni 10-aastani on külmataluvus väiksem,kuid 11-14 aastased taluvad külma täiskasvanust paremini. Laste areng Vastsündinute refleksid: Imemisrefleks Köharefleks Pupillirefleks Esimesed koordineeritud liigutused: kisa ja hingamine. Refleksid, mis seoses kesknärvisüsteemi arenguga mõne nädalaga kustuvad: Roomamisrefleks Haaramisrefleks (ei kao – nõrgeneb) Sammu- ehk käimisrefleks Embamisrefleks Nukusilmade efekt - vertikaalasendisse tõstmisel avab laps nagu mängunukk silmad. Esimesel elunädalal – lühiajaline pinge kaelalihastes, teisel nädalal - liigutab pead külgsuunas. Alles 1
keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 3. Otsimisrefleks Vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu (nagu otsiks rinnanibu). Refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 4. Haaramisrefleks Vastsündinu peopesa puudutamisel mingi esemega (pliiatsiga) haarab ta sellest kinni. Kaob umbes 5 kuu vanuses. 5. Ujumisrefleks Kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Refleks kaob umbes 6 kuu vanuses. 6. Pupillirefleks Silmaavad ahenevad ereda valguse toimel. Kestab eluaeg. Staadium Kirjeldus 1. Sensomotoorne Sünnist 2.a. lõpuni. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 2. Operatsioonieelne 3.-7.a Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda
Mõõtmine pliiatslamp LÄHIPUNKT puudused pilt Pea asend, püsti / viltu → Vaatlus VÄLINE OLEMUS astigmatismi kompensatsioon Jälgimine pikad käe jne. Raskused kohanemisel PUPILLIREFLEKS Testimine Pliiatslamp valguse vaheldudes, haigused Vaatevälja suuruse Võrreldakse VAATEVÄLJA mõõtmine, võimalik uurija ja pliiatslamp UURIMINE ahenemine (täpsem uurimine uuritava perimeetriga) vaatevälja
Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele. Imemisrefleks Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul Ujumisrefleks– teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks–kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul)- Pupillirefleks–pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks–kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks–kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku ( kaob 6 kuul ) 11.Imikuiga – arenguülesanded, füüsiline-motoorne, kognitiivne, psühhosotsiaalne, sotsiaalne, emotsionaalne ja kõne areng, kriitilised keskkonnamõjud
tunneb lõhna ja maitset, vahetult peale sündi uurib ema nägu Refleksid: Imemisrefleks Haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks - kui puudutada sõrmega lapse põske, püüab suuga haarata (kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11. Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi
töötlemine, mis toimub sünteetiliselt. Vasakus poolkeras- kõnekeskused, arvutamine, kirjutamine, loogika. Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub analüütiliselt 12) Miks on tähtsad sünnieelse arengu 8 esimest nädalat Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on tähtsad, sest sel perioodil hakkavad kujunema närvisüsteem, süda ja kehaosad.(elundid +närvisüsteem): 13) Missugune vastsündinu refleks ei taandarene ja jääb kestma kogu eluks Pupillirefleks - reguleerib valgusvoo optimaalseks kepikestele ja kolvikestele. 14) Mis mõjutavad inimese arengut ja käitumist? Pärilikkus, keskkond ja kasvatus. 15) Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni arenguastmete teooria sisu Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene elu jooksul 8 etappi. Iga eelnev on ettevalmistus järgmiseks etapiks. Igas astmes on nii negatiivseid kui positiivseid ilminguid (sündmusi). Peaasi on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused.
(basaaltuumad) ?, nimeta 4 erinevat! Silva - mandelkeha, läätstuum, jne loe uuesti slaide ja lisa kirjeldused 63. mis närv on I peaajunärv ja mida ta teeb? Haistmisnärv sensoorne, tekib tunne-aisting NS slaid 97, 99, 100; anat lk 220 64. mis närv on II peaajunärv ja mida ta teeb? Nägemisnärv sensoorne, vastus ootamatule valgusärritusele, pupillirefleks NS slaid 101; anat lk 221 silmaliigutajanärv motoorne sis parasümpaatilisi kiude, innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid, 65. mis närv on III peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 102; anat lk 221
Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega.
Haigustekitaja, ei lase lõõgatuda. Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia. Seljaaju. Juhtefunktsioon. Kõik ärritusimpulssid. Reflektoorne funktsioon. Refleksid mis on vajalikud et organism suudaks elus olla. Kõõluse refleksid. Piklik aju. Säiliks elu, hingamiskeskus, südamekeskus, seedetalitlusetoonus keskus. Refleksid. Imemisrefleksid-imemisliigutused. Kaitserefleks, mälumisrefleks. Toimub orienteerumine. Keskaju. Teostab optilisi orienteerumisrefleks-valgusärritajad. Pupillirefleks-kujutis õigesti. Akommodatsioon-näeme lähedal ja kaugel olevaid esmeid teravalt. Konvergents-koondumine. Vaatame kahe silmaga, näeme ühte objekti. Valvsusrefleks- pole suuteline reageerima. Mustsubstans-reguleerib plastilist toonust. Ajutüvi. Staatilised. Staatilis-geneetilised. Retikulaarformatsioon. Eri suurus, eri tüüpi närvirakud. Loovad erinevaid nk omavahel. Säilib pidevalt toonus. Une ajal ajutegevus toimib, on pidurdunud. Kui tekib kahjustusse, vajub inimene koomasse
püstises asendis, kindlal pinnal, kaob 2-3 kuu vanuselt). ehmatus-, (ajab käed ja sõrmed laiali, toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku, kaob 4 kuuselt) otsimis-(põse puudutusel pöörba põed puudutuse poole ja avab suu, kaob 4 kuuselt), haaramis-(peopesa puudutamisel haarab esemest, sõrmest kinni, kaob 5 kuuselt), ujumis-(kõhuli vette pandult teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt) ja pupillirefleks(silmaavad ahanevad ereda valguse käes(kestab eluaeg). 6. Jean Piaget' panus arengupsühholoogiasse (kognitiivne areng - seletada). Tunnetuslik ehk kognitiivne areng. Piaget uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise abil. Võetakse keskkonnast endale sobiv ja keskkonna mugavdamine. Sensomotoorne staadium: Sünnist kuni 2 eluaastani õpitakse kekskonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu
mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega.
mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega.
(siseelundite regulatsioon) 2) Kesknärvisüsteemi regiooni järgi, kus paikneb refleksikeskus. - Spinaal- e seljaaju refleksid (urineerimine, defikatsioon) - Kraniaal-e peaaju refleksid (süljeeritus, hingamine, südametegevus, hirm) 3) Refleksi kujunemise aja järgi - Kaasasündinud e tingimatud refleksid · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) - Omandatud e tingitud refleksid (Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga)). 4) Neuronite arvu järgi refleksikaares - Monosünaptilised refleksid refleksikaarde kuulub motoorne ja sensoorne
leevendab hapnikuvaegust ja valmistab ette kopsude kaudu hingamist. Kuidas suhtuda narkoosis sünnitamisse? Enneaegsed. Enne 37 rasedusnädalat ja alla 2,5 kg. Peavad tegeme läbi erilise kohanemise ja mõjud võivad kesta läbi kogu lapseea. Probleem:Beebid ja vanemad võivad olla raskustes kohese sideme loomisel, kuna nad on haiglas lahutatud ja kuna laps on võimetu signaliseerima stressist ja rahuldust välja näitama. Sündimisel piiratud hulk tingimatuid reflekse: o pupillirefleks- vahetult peale sündimist o Babinsky refleks- jalatalla puudutamisel ajab varbad laiali o imemisrefleks- esimesed imemisliigutused 18-ndal looteea nädalal o otsimisrefleks- kui puudutada sõrmega põske, püüab sõrme suhu võtta. Kaob 3-kuuselt. o ujumisrefleks- 2-3-kuuselt kaob Kui laps satub nn. Sensoorsesse isolatsiooni, aeglustub areng. Vastsündinu arengu eripära- analüsaatorite tegevus kujuneb kiiremini kui somaatilised liigutused
aspekt. Ehkki teisiti väljendavad emotsioonid ka teistele inimestele informatsiooni. Emotsioonidest rääkides on mõistlik algusest peale eristada kahte selle mõistete ringi sisu: - subjektiivne psühholoogiline sisu. - psühhofüsioloogia valdkond – objektiivne neurobioloogiline sisu. Emotsioonid suhestuvad seega ka kehaprotsessidega (nt:punastamine, pupillirefleks jne) Tundeelamusel kui emotsioonil on palju tunnuseid, millest kolme kõige kesksemat võib nimetada põhimõõtmeteks: - emotsiooni polaarsus +/- (meeldiv või ebameeldiv skaala). Kõige kiiremini inimesed mõistavad just polaarsuse emotsiooni. Tuntakse esimesena, kas mul on hea või halb olla. (armastus-vihkamine) - jõud ja intensiivsus
kokkuhoidmiseks. # ilma pupillide ahenemine # Rohke vedela sülje eritumine # SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine # Maomahla nõristumine # Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine # Bronhide valendiku ahenemine 28. Reflekside jaotuvus ja refleksikaar. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on
moodustavad osa organiseeritud võrgustikust. 1. Sensomotoorne aste – Sünnist kuni u. 2. eluaasta lõpuni. selles astmes õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega. Objektide jäävuse mõiste. Kaasasündinud refleksid hõlbustavad kohanemist. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-6 kuu vanuses, osa püsib kogu elu. (kõndimis-, ehmatus-, otsimis-, haaramis-, ujumis ja pupillirefleks – kestab eluaeg) 2. Operatsioonide-eelne aste – 2.-7. eluaastani. Järjest rohkem hakatakse objekte ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). Toimub kõne areng. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Lastel on raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemisega - taju domineerib mõtlemise üle. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism – ta usub, et
kui kaugele areng jõudnud on. Motoorse arengu etapid ja põhimõtted Inimesed õpivad varem kasutama keha kõrgemaid osi (suudavad kätega haarata asju enne, kui õpivad kõndima). Inimene omandab oskusi kergematelt tegevustelt üle minnes keerulisematele toimingutele Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Refleksid (kaasa sündinud on pupillirefleks, Babinsky refleks – jalatalla puudutamisel, imemisrefleks – kahte liiki, otsimisrefleks, ujumisrefleks) – enamus kaob 25 kuu vanuses. Tegemist on tingimatute refleksidega. Pupillirefleks ilmneb vahetult peale sündimist; Babinsky refleks st jalatalla puudutamisel ajab varbad laiali, imemisrefleks esimesed imemisliigutused 18
annaabi.ee 
