PSÜHHOLOOGIA EKSAMIKS (0)

1) Mille poolest erinevad teadused ?
Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest.
2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused
Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi.
3) Psühholoogia definitsioon
Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist.
3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja
Wilhelm Wundt , ta rajas 1879 . aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks.
4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja ( eesn . ka)
Teoreetiline suund
Esindajad
Teooria põhiseisukohad
Psühhodünaamiline psühholoogia e. psühhoanalüüs
Sigmund Freud
Alfred Adler
Carl Jung
Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule
Biheiviorism
John Watson
Edward Thorndike
Burhus Skinner
Uurida saab seda, mis objektiivselt vaadeldav. Kogu inimese käitumine on reaktsioon stiimulile.
S↔R ehk ärritaja↔reaktsioon
Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus, mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse.
Humanistlik psühholoogia
Carl Rogers
Abraham Maslow
Rõhutatakse inimese tahet ja võimet langetada otsuseid oma elu kohta. Inimene on oma olevuselt positiivne, loov ja taotleb arengut.
Kognitiivne ehk tunnetuspsühholooga
Jean Piaget
Endel Tulvik
Lev Võgotski
Ulric Neisser
Uuritakse info vaimset töötlemist, teadmiste omandamist, info säilitamist mälus ja selle kasutamist.
Psühhobioloogia
Roger Sperry
Eric Kandel
Inimkäitumist seletatakse, kui ajust toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust.
5) Psühholoogia harud ja millega neis tegeldakse
Teoreetilised harud
Rakenduslikud harud
Üldpsühholoogia-uurib terve inimese psühholoogiat
Koolipsühholoogia; Nõustamispsühholoogia
Tervisepsühholoogia; Spordipsühholoogia
Sõjanduspsühholoogia; Perekonnapsühholoogia
Tööpsühholoogia; Eripsühholoogia
Arengupsühholoogia- Uuurib sünnieeelset arengut ja psüühika muutumist ja arenemist sünnist surmani.
Sotsiaalne psühholoogia- tegeleb inimeste gruppide psüühiliste nähtuste uurmisega.
Neuropsühholoogia- tegeleb ajukahjustustega, inimeste psüühiliste protsesside uurimisega.
7) Psühholoogia uurimismeetodid.
Jagatakse 3 suurde gruppi: kirjeldavad , korrelatiivsed, eksperiment .
Vaatlus - kirjeldab ja üldistab, ei seleta, toimub nii, et vaadeldav ei tea, vaatluseks plaan, nähtut kontrollitakse, uurmise objektiks on inimese käitumine.
Küsitlus- NB! Õige valim ! Võib kasutada hinnangulehte.
Vestlus - usalduslik vahekord, plaan, sobiv aeg, sobiv koht.
Test- küsimuste või ülesannete seeria , kus tavaliselt on antud vastusevaraindid.
Kirjeldav- ei seleta käitumist, üldistab.
Korrelatiivne- leiab käitumisviiside vahelisi seoseid , võimaldab prognoosida.
Eksperiment- seletab käitumist.
7) Korrelatsioon , tunne ära negatiivne ja positiivne seos
Korrelatsioon on seos kahe asja vahel.
Positiivne - mida vähem raha, seda vähem ostetakse
Negatiivne – mida soojem ilm, seda vähem riideid seljas
Eksperiment- …. Aitab käitumist seletada( on uurimus), eesmärgiks hüpoteesi püstitamine või ümber lükkamine. On labaoratoorne või loomulik.
8) Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini
Ärritaja e. stiimul → Retseptor → erutus e. impulss kandub mööda tundenärvikiude → KNS → läbitöötatud vastus liigub mööda motoorseid närvikiude → Teostuselund( näärmed, lihased, liigesed )
9) Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi
Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust .
Tingimatud refleksid (kaasasündinud) – info liigub ainult seljaaju vahendusel, reaktsioon on tahtmatu ja automaatne
Tingitud refleksid (õpitud; omandatud) – kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul
Seljaaju ülesanded – ühendada kehas toimuvat peaajuga; vastutada tingimatute reflekside eest
Erutus – reaktsiooni vallandav närviprotsess
Pidurdus – peatab reaktsiooni
10) Missugune närvisüsteem on tahtele allumatu
Autonoomne närvisüsteem – selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine
11) Kolm põhjust, miks ei mäleta imikuiga
* Närvirakkude vahel on vähe seoseid
* Puudub mina tunne ja kõneoskus.
* Aju pole sündides küps.
Aju poolkerade asümmeetria- kuigi vasak ja paarem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt.
Paremas poolkeras - nägemiskeskus, emotsioonid , musikaalsus, kujutlusvõime. Ülesandeks kujunditega opereerimine , orienteerumine, eristamine. Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub sünteetiliselt.
Vasakus poolkeras- kõnekeskused, arvutamine, kirjutamine, loogika .
Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub analüütiliselt
12) Miks on tähtsad sünnieelse arengu 8 esimest nädalat
Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on tähtsad, sest sel perioodil hakkavad kujunema närvisüsteem, süda ja kehaosad.( elundid +närvisüsteem):
13) Missugune vastsündinu refleks ei taandarene ja jääb kestma kogu eluks
Pupillirefleks - reguleerib valgusvoo optimaalseks kepikestele ja kolvikestele.
14) Mis mõjutavad inimese arengut ja käitumist?
Pärilikkus, keskkond ja kasvatus.
15) Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni arenguastmete teooria sisu
Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene elu jooksul 8 etappi . Iga eelnev on ettevalmistus järgmiseks etapiks. Igas astmes on nii negatiivseid kui positiivseid ilminguid (sündmusi). Peaasi on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused.
16) Teadvuse seisundid , unehäired
Teadvus- Teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast.
Teadvuse tunnusjooned:
* Võimaldab eristada, mis on mina ja mis ei ole mina
* Sisaldab palju erinevaid teadmisi
* Võimaldab teha tulevikuplaane ja neid ellu viia
* Allub suures osas tahtele
* Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid: meditatsioon – lõdvestusseisund, mille saab ise esile kutsuda; hüpnoos – tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele
* Uimastitest tingitud seisundid ( joobeseisund ): KNS’i, seega ka teadvust mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist
Uni aitab taastada KNS-i, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet. Soodustab püsimälu jälgede kinnistumist. Unenägusid võib näha 5-6 korda ööpäevas. Unenägusid näeme REM une ajal.
Unehäired:
* Unetus e. insomnia – raskused magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ja ei suudeta taas uinuda, ärgatakse hommikuti liialt vara, ei jõuta välja sügava uneni → pannakse tähele ärritajaid
* Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia – kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Haarab sügav uni, äratada on raske. Pärilik häire
* Uneapnoe – une ajal tekkiv hingamiskatkestus → kurnatus
* Unesränne e. somnambulism – une ja ärkveloleku kombineeritus → ei mäleta kõndimisest midagi
17) Mis on eneseteadvus ?
Eneseteadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast.
* Ärkvel olek – eneseteadvus on kõige suurem
* Iseeneslikud teadvuse seisundid – unistused, unenäod, uni → sisemiste jõuvarude taastaja
* Sensoorne derivatsioon – välismaailmast saadav info on vähenenud
18) Mis on uimastid , nende liigid
Uimastid on psühhoaktiivsed ained( seened, alakohol, ravimid , kohv), mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks. Uimasteid saab kuritarvitada.
* Depressandid – alkohol , oopium, heroiin , morfiin, kodeiin → Vähestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavat reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust.
* Stimulandid – kofeiin , nikotiin, kokaiin , ecstacy, MDMA, amfetamiin → Stimuleerivad KNS’i, tõstavad südamelöökide sagedust, vererõhku, lihaspinget. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad (ecstacy võib põhjustada paranoiat).
* Hallutsinogeenid : marihuaana, LSD, meskaliin → Muudavad tuju, kutsuvad esile hallutsinatsioone (näeb helisid , kuuleb esemeid). LSD võib põhjustada paanikat, psühhoose ja õudustunnet (paanikas hüppab kõrgelt alla – eluohtlik)
19) Mis on narkootikumid , näited
Narkootikumid on uimastid(Psühhoaktiivsed ained) , mille käitlemine on seadusega keelatud. Näiteks kokaiin , LSD, heroiin, marihuaana jne.
20) Aistingute liigid ja tekkimine
Aistingud
Äriitaja e. stiimul
Retseptori paiknemine
Aistingu tekkimine ajus
Nägemine
Valguslained
Retseptorite tüüp: kolvikesed ja kepikesed .
Silma võrkkestas
Kuklasagar
Kuulmine
Helilained , võnked inimesel 16-20000 Hz
Retseptorite tüüp: heliretseptorid
Sisekõrvas, teos ( tigu )
Oimusagar
Haistmine
Keemilist ühendite molekulide lenduvad aine osakesed
Retseptorite tüüp: haistmismeele tunderakud
Nina limaskestas
Oimusagar
Maitsmine
Keemilist ühendite molekulid (lahustuvad süljes)
Retseptorite tüüp: maitsmismeele tunderakud
Keele eri piirkondades
Oimusagar
Kompimis- e. puuteaisting
Puudutused
Retseptorite tüüp: puute-, temperatuuri-, mehhanoretseptorid.
Nahk, liigesed, lihased
Otsmiku- ja kiirusagar
21) Aistingu alumine-, ülemine- ja eristuslävi
* Alumine absoluutne lävi – ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks. Näiteks on kuulmise alumine absoluutne lävi 16 Hz (me ei kuule helilaineid, mille võnkesagedus on alla selle.
* Ülemine absoluutne lävi – ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab.
* Eristuslävi – ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub .
22) Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust
Daltonism – puna-roheline värvipimedus. Ei suudeta eristada punast ja rohelist, need tunduvad hallidena. Häred kolvikeste töös.
Kanapimedus – nõrgenenud kohanevus pimedusega. Inimene näeb pimedas ja hämaras äärmiselt halvasti. Häired kepikeste töös.
25) Mis on adaptsioon , näide
Adaptsioon on ärritajaga kohanemine Näiteks: apteek – rohu lõhn
Taju omadused
* Püsivus e. konstantsus – inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte
* Valivus e. selektiivsus –seda mõjutab elukutse , tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat - eesti keele õpetaja märkab õigekirjavigasid, kunsti õpetaja kujundust.
* Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju –tajumise puhul on tähtsad ka varasemad kogemused. Näiteks ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Taju sõltub suuresti hoiakutest ja ootustest, mis olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Näiteks vaatame heas tujus olles kogu maailma justkui läbi roosade prillide – kõik tundub kaunis ja hea
27) Mis mõjutavad taju selektiivsust?
Valivus e. selektiivsus –seda mõjutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele õpetaja märkab õigekirjavigasid, kunsti õpetaja kujundust.
28) Mis on optimaalne erutus
Optimaalne erutus on see, kui tegevus on kõige tulemuslikum .
Keskmise tugevusega , antud momendil kõige olulisem erutus. Kutsub esile pidurduse teistes ajukoore osades.
29) Näide ja põhjendus, kus tahtlik tähelepanu muutub tahtmatuks (mis tingib?)
Näiteks kasutame tahtlikku tähelepanu siis, kui hakkame õppima mingit õppetükki. Juhul, kui see on köitev, muutub tahtlik tähelepanu tahtmatuks. Teisalt on meie tähelepanu tahtmatu huvitava filmi vaatamisel, aga kui film läheb meile igavaks, vaatame selle lõpuni tahtliku tähelepanu toel.
30) Mida iseloomustab maagiline arv 7±2?
See arv väidab, et keskmine inimene suudab hoida mälu töös kuni seitset objekti, pluss-miinus kaks objekti, olenevalt inimesest. Lühimälumaht.
31) Iseloomusta lühi- ja pikaajalist mälu
Lühiajaline e. primaarne mälu: 1) info hulk on piiratud
2) väike kestus(sekundites)
3) sõltub meeldejäetava materjali korrastatusest
4) tahtlikult juhitav (kordamine võib pikendada info säilimist)
5) sekkumistundlik
Pikaajaline e. püsimälu: 1) info maht on piiramatu
2) info võib püsida aastaid /aastakümneid
3) info kättesaadavus aeglane
4) Maailmajuhtiv mälu-uurija Endel Tulving .
32) Püsimälu 3 liiki, nende sisu ja näited
Protseduuriline mälu – selgeksõpitud tegevused ja liigutused Näiteks jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine
Semantiline mälu – faktide ja teadmiste talletamine Näiteks A on tähestiku esimene täht
Episoodiline mälu – info iseendast ja endaga juhtunust , võimaldab mäletada oma elusündmusi. Näiteks mida tegid eile jne.
33) Mõtlemisoperatsioonid, mida tähendavad
1) Analüüs – mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks
2) Süntees – osade või omaduste mõtteline ühendamine ühtseks tervikuks
3) Võrdlemine – erinevuste ja sarnasuste leidmine
4) Abstraheerimine – eraldatakse esemest või nähtusest olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama
5) Üldistamine – ühendatakse mõtteliselt esemed nende üldiste ja oluliste omaduste alusel
34) Mõtlemisvormid, mida tähendavad
1) Mõiste – esemete oluliste tunnuste kogu. Koosneb sisust ja mahust. Näiteks mõiste „tool“. Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, seljatugi. Tema mahuks on kõik tooliliigid. Näiteks mõiste „taburet“. Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, ilma seljatoeta. Tema mahuks on kõik taburetiliigid. Sarnaseid näiteid võib tuua ka sõnaga „puu“ ja „ kask “
2) Otsustus – mõtlemisvorm, kus midagi jaatatakse või eitatakse (tõene ja väär)
3) Järeldus – olemasolevatest teadmistest saadakse uus teadmine. Näiteks, kui kõik autod on sõidukid, siis: A) Volga on auto B) Mõni auto ei ole Volga C) Mõni auto on Volga
D) Järeldus ei ole võimalik
35) Tea, mis on mõiste sisu ja maht
Näiteks mõiste „tool“. Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, seljatugi. Tema mahuks on kõik tooliliigid.
Näiteks mõiste „taburet“. Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, ilma seljatoeta. Tema mahuks on kõik taburetiliigid.
Sarnaseid näiteid võib tuua ka sõnaga „puu“ ja „kask“
36) Vajaduste jaotamine kahte suurde rühma, missugused on üksikindiviidile elutähtsad, missugune rühm sõltub ühiskonna arengutasemest

Bioloogilised
a) liigi säilitamine: soojätkamine, järglaste eest hoolitsemine
b) isiksuse/indiviidi säilitamine: söömine, ainevahetus , hingamine, orienteerumisvajadus, kaitstuse e. turvavajadus
c) On sünnipärased , elujooksul arenevad edasi.
2) Sotsiaalsed: ühiskonna arengust tingitud vajadused aimsed, materiaalsed, suhtlemisvajadus, puhkus
37) Milles väljendub väikelapse mõtlemise egotsentrism
Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama).
38) Põhiemotsioonid.
Õnnelikkus, üllatus, Kurbus, Hirm, viha, vastikus
Üllatus- kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemata aega. Ta avaldub näoväljendustes – kulmnud tõusevad üles, silmad lähevad pärani.
Viha- tekib siis kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud. Viha väljanäitamine pole kõige õigem lahendus vihast vabanemiseks. Viha toidab iseennast , mis tähendab , et kui me valame välja viha, siis muutume me veel vihasemaks. Viha väljanäitamine põhjustab ka probleeme inimestevahelistes suhetes.
38) Võimete kolm tasandit . Neid tuleb arendada
1) Andekus (kõige madalam)
2) Talent (keskmine)
3) Geenius/geniaalsus (kõige kõrgem)
Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on suure ja järjekindla töö tulemus.
40) Oska kirjeldada emotsionaalseid seisundeid, põhjustajaid (meeleolu, afekt, kirg )
Emotsiooniseisundid
Tekkekiirus
Tugevus
Kestus
Põhjustajad
Meeleolu
Suhteliselt aeglane
suhteliselt nõrk
Suhteliselt päris kaua
Ilmastik, tervis, teised inimesed
Afekt
Tekib kiiresti
Väga tugev
Lühikest aega
Katastroof, nägemine, sattumine , tugev rõõmupahvak
Kirg
Aeglane
Väga tugev
Suhteliselt kaua
Hasartmängud, sõltuvus, suitsetamine
Frustratsioon
Sõltub inimesest
Pigem tugev
pigem aeglane
Takistused, ebaõnnestumine
Ärevus
Nii ja naa Oleneb põhjustajast
Nõrk
oleneb põhjustajast
Oleneb põhjustajast
Hirm enne haigust, ootusärevus meeldiva sündmuse eel, ebameeldivused, eleukorralduse muutused.
Stress
Aeglane
Suhteliselt tugev
Suhteliselt kaua
Katastroofid, elusündmused tööprobleemid
41) Emotsioonide polaarsus , näited
Emotsioon - inimese poolt läbi elatud suhtumine maailma ja iseendasse.
Vastandlikud emotsioonid. Näiteks kurb-rõõmus, armastus-viha, lõbus- nukker ,üllatus-pettumine
42) Neli emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on tahtele allumatud, näited
1) Näärmeelundkond – pisarad , adrenaliinieritus
2) Hingamiselundkond – nuuskamine, nuusutamine, kiirenev/ aeglustuv hingamine
3) Südame ja veresoonkonna töö – südame töö kiirenemine /aeglustumine, tõusev/ alanev vererõhk, kahvatus/punastamine
4) Seedeelundkond – raskustunne, kõht kinni/lahti, suu kuivamine
43) Mõisted: indiviid, isiksus, individuaalsus , intelligentsus , sotsiaalne küpsus, ebanormaalne käitumine
1) Inimene – kõrgelt arenenud aju, püstikõnnak, kuulub imetajate rassi
2) Indiviid – üks eraldi võetud inimene
3) Individuaalsus – inimese omapära, kõik see, mille poolest üks inimene teisest erineb
4) Intelligentsus – indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime
5) Isiksus – iga inimene, kel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll
6) Ebanormaalne käitumine – käitumine, mis ei sobi sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti; põhjustab ebameeldivusi ja kannatusi nii inimesele endale kui teistele, seda esineb statistiliselt harva
7) Sotsiaalne küpsus – sotsiaalselt küps inimene on suuteline elama täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine (elujaatav hoiak), tal on adekvaatne enesehinnang (st enesehinnang vastab tegelikkusele, on õige kujutus oma võimetest ja elus kindlad ja reaalsed eesmärgid). Ta on võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest, oskab näha oma käitumisviisi ja teo tõenäolisi tagajärgi, oskab reageerida vastavalt situatsioonile. Saab aru, et teiste kõrval elades ei ole tal ainult õigused, vaid ka kohustused. Ta on kohanemisvõimeline ja tal on varasemate põhimõtete ümberhindamise oskus. Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab tolerantsus , ta võtab teisi inimesi sellistena nagu nad on, hoolimata vaadete ja põhimõtete erinevustest, ei manipuleeri teistega , ei süüdista ebaõnnestumistes alati teisi, tunneb rõõmu nii enda kui teiste saavutustest, ei häälestu ebaõnnele. Oskab suhelda, vajadusel probleeme lahendada.
44) Temperamenditüübid, nende kirjeldamine
1) Melanhoolik – tagasihoidlik ; raskusi suhtlemisel; reageerib väga kindlalt; vähese töövõimega; taktitundeline; arglik, väga hea analüüsimisvõimega
2) Flegmaatik – põhjalik; järjekindel; vastupidav; püsiv; pikaldane ja rahulik; truu sõber; tundmused avalduvad vähe; miimika ja žestid rahulikud; aeglane kõne, mitte ilmekas
3) Koleerik – kärsitu; püsimatu; äkiline, kannatamatu; otsekohene ; algatusvõimeline, ei pea pikka viha; leppimatu teiste puuduste suhtes; järsud liigutused
4) Sangviinik – lõbus ja elurõõmus; energiline ja asjalik; suudab kiiresti haarata; lülitub kiiresti töösse ja ühelt töölt teisele; hea suhtleja; mõnikord kipub asjadest kõrvale hoiduma; ilmutab otsustes rutakust; kõne vali, kiire, täpne; vahel ei suuda keskenduda
45) Freudi isiksuse kolm tasandit, neid iseloomustavad näited
Teadvus
Eelteadvus
Alateadvus
* Väike osa nähtav
* Endale teada, kõigile nähtav
-taju
-keel
-mõtted
*Ulatuslik
*Aeg-ajalt nähtav
-teadmised
-mälestused
* Kõige suurem
* Täielikult varjatud, mõjutab käitumist
- hirmud
- ihad
- pinged
-ärevused
46) Freudi isiksuse struktuuri kolm komponenti
Mina (EGO)
Ülimina (SUPER-EGO)
Miski (-id)
Areneb 6ndast elukuust 3ndaks eluaastaks. Arvestab tegelikkust. Ohjeldab miskit ja arvestab ülimina reegleid.
Kõige keerulisem tasand.
peab täitma ülimina reegleid ja ohjeldama miskit.
5ndast või 6ndast eluaastast. Kujuneb välja 12. eluaastaks. Südametunnistus; inimese moraali alus. Kujuneb kasvatuse ja õppimise käigus. NB: eeskuju. Nõuete rikkumine toob kaasa süütunde.
Sündides olemas. Toimib alateadvuses, koosneb seksuaalsusest, hirmudest, häbistatavatest kogemustest , agressiivsusest jne . Lähtub naudinguprintsiibist.
47) Oska nimetada vähemalt 5 psüühikahäiret (RHK-10 järgi)
1) Orgaanilised psüühikahäired – neid põhjustab enamasti kas peaajuhaigus või –kahjustus. Näiteks eri liiki dementsused (kognitiivsete funktsioonide langus, emotsionaalne pidurdumatus jne.)
2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired – häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism
3) Skisofreenia , skisotüüpsed ja luululised häired – skisofreenia on selle grupi sagedasim häire
4) Meeleoluhäired – iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon .
5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired – Minevikus on neid häireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired
6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid – siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired.
7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired – inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus
8) Vaimne alaareng – mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat , sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste.
9) Psühholoogilise arengu häired – algavad imiku- või lapseeas . Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks.
10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired – siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms.
48) Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria
Inimese temperamendi tüübi määrab ülekaalus olev kehamahl .
Veri – sanguis – SANGVIINIK
Lima – flegma – FLEGMAATIK
Sapp – chole – KOLEERIK
Must sapp – melas chole – MELANHOOLIK
Suhtlemisoskust annab õppida. Suhtlemisoksus võib sõltuda ka temperamenditüübist. Paljud haritud inimesed võivad olla väga ülbed võrreldes vähemharitutega.