Ülevaade psühholoogiakursusest (1)

• Psühholoogiateaduse definitsioon
  

Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist.

• Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja
  

Wilhelm Wundt

• Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes
  

Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl.

• Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses
  

Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev.

• Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias
  

Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit.

• Psühholoogiaga seonduvad loodusteadused
  

Boloogia, geneetika , arstiteadus

• Psühholoogia rakendusharud
  

Koolipsühholoogia, kohtupsühholoogia, spordipsühholoogia,militaarpsühholoogia

• Psühoololoogia uurimismeetodid
  

Kirjeldavad , korrelatiivsed ja eksperiment

• + ja – korrelatsiooni määramine
  

Mida kõrgem on bensiini hind, seda vähem seda ostetakse

• Millest koosneb närvisüsteem
  

Pea- ja seljaajust

• Närvivüsteemi väikseim osake
  

Neuron

• Missuguste refleksidega vastatakse ärritusele
  

Tingimatute ja tingitud refleksidega

• Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini
  

Ärritaja e stiimul > retseptorid > närvikiud > kesknärvisüsteem(pea- ja seljaaju ) > närvikiud > teostuselund

• Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevad kaks närviprotsessi
  

Erutus ja pidurdus protsess

• Miks ei mäleta imikuiga
  

Puuduvad seosed närvirakkude vahel, puudub kõne, puudub mina tunne.

• Millest peamiselt tulenevad poiste ja tüdrukute käitumise erinevused
  

Peamiselt kasvatusest

• Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria sisu
  

Isiklikku ja sotsiaalset arengut saab vaadata astmelisena, sest probleemidel ja nende lahendamisel on arengu käigus igal ühel oma aeg. Eelnevate arenguastmete läbimine loob valmisoleku järgmiste arenguliste ülesannetega toimetulekuks. Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides vajalik, samas kohaneb inimene maailmaga paremini siin, kui ta võtab igal arenguetapil omaks midagi ka selle negatiivsetest külgedest. Kuid igas arenguetapis peab siiski jääma ülekaalu positiivne pool, et arengus ei tekiks raskusi.

• Nimeta teadvuse seisundid
  

Ärkvelolek, uni ja hüpnoos

• Mille poolest erinevad hallutsinogeenid ja stimulandid
  

Stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust.

• Nimeta tunnetusprotsessid
  

Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting , taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel.

• Mida peegeldab aisting, mida taju
  

Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult

• Aistingute ja taju liigid
  

Aistingute liigid: nägemine, kuulmine , maitsmine, haistmine , kompimine. Taju liigid: isikutaju , liikumistaju, ajataju , ruumitaju.

• Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed
  

Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha.

• Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine
  

Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras.

• Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited)
  

Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks
Ülemine lävi- ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab
Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja väikseim erinevus, mida inimene märkab

• Adaptsiooni näited
  

Adaptsioon - ärritajaga kohanemine N: apteegis lõhnaga kohanemine, sõrmuse kandmisega harjumine

• Taju omadused, selektiivsuse tegurid
  

Taju on püsiv, valiv. Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused. Tajule avaldavad mõju emotsioonid. Selektiivsust mõjutavad elukutse , tervid, vanus, sugu, huvid.

• Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited
  

Moekunst , arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta.

• Milles seisneb tähelepanu
  

Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektlie, nähtusele või tegevusele

• Nimeta mäluprotsessid
  

Meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine

• Too lühimälu ja pikaajalise mälu kohta paar iseloomustavat näidet
  

Lühimälus salvestatakse info ajutiselt , unustamist põhjustab uue info lisandumine. Info kättesaamine kiire.
Pikaajalises mälus võib info säilida kaua, mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem .

• Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet
  

Protseduuriline mälu: selheksõpitud tegevused(jalgrattasõit, kirjutamine). Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse ( rohi on roheline, vesi jäätub temperatuuril 0°C). Episoodiline mälu: info on seotud inimese endaga(mida ma tegin eile ja kellega kohtusin üleeile).

• Kanadas elav eestlane, maailmakuulus mälu-uurija
  

Endel Tulving

• 2-3 mäluhäiret
  

Amneesia, joobe-mälulünk, vaegmälu

• Oska nimetada mõtlemisoperatsioonid ja –vormid
  

Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine. Mõtlemisvormid: mõiste, otsustus, järeldus.

• Mõistete olulised tunnused
  

Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne.
Tool : mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne

• Võimete kolm tasandit
  

Andekus, talent ja geniaalsus

• Kirjelda loovisikut
  

Loovisik on ideederikas, originaalne, keskendumisvõimeline, leidlik, püüdlik, ettevõtlik, uuendustele avatud, uudishimulik, teeb vahet olulisel ja mitteolulisel, ei karda läbikukkumist.

• Nimeta põhiemotsioonid
  

Õnnelikkus, üllatus, kurbus , hirm, viha, vastikus.

• Emotsioonide polaarsus
  

Lõbus- nukker , armastus- vihkamine , kurb-õnnelik

• Nimetada 5-6 emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on inimese tahtele allutamatud
  

Punastamine, südame töö kiirenemine, suu kuivamine , nutma puhkemine, kõhulahtisus, vererõhu tõusmine

• Kahe emotsionaalse seisundi kirjeldamine
  

Afekt tekib momentaanselt ja on äärmiselt tugev, kuid kestab lühiajaliselt. Põhjustavad tugev rõõmuhoog või vihapahvak.
Meeleolu tekib üldiselt aeglaselt, kuid vahel ka kiiresti ja on suhteliselt nõrk, kestab enamasti kaua, võib märkamatult tekkida ja mööduda. Põhjustavad tervis, ilm, valu, sündmused, aastaajad .

• Nimeta stressi põhjuste kolm peamist valdkonda ja too iga valdkonna põhjustajate kohta paar näidet
  

Valdkonnad: katastroofid(loodusõnnetused, autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine), elusündmused(abieluprobleemid, haigused), töö(suur töökoormus, halvad suhted töökaaslastega)

• Temperamenditüübid
  

Melanhoolik - nõrk, neurootiline ja introvertne , ebastabiilne.
Flegmaatik - tugev, tasakaalustatud, väheliikuv, stabiilne, introvertne.
Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, stabiilne, liikuv, ekstravertne
Koleerik- tugev, tasakaalustamata , ekstravertne, neurootiline

• Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit
  

3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina.
Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido , surmatung ja hirmud .

• Psüühikahäired
  

Skisofreenia, depressioon , ärevushäired, unehäired, neuroos, isiksuse düssotsiaalsus.

• Maslowi vajaduste hirearhia
  

Füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus , eneseteostusvajadus

• Mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus, keskkond või miski muu?
  

Inimese elukäigu määravad pärilikkus ja keskkond koos. Meie käitumine oleneb suures osas meie genotüübist, kuid kõik meis peituvad võimalused ei pruugi teostuda keskkonna mõju tõttu. Me hakkame käituma ikka nii, nagu me oleme näinud teisi käituvat, teame seda, mis on hetkel aktuaalne, käitumine nii, nagu ühiskonnas ette nähtud. Kuid siiski pole me kõigeks suutelised ja ja osad asjad on meile isegi täiesti vastumeelt, mis on tingitud meie pärilikkusest.

• Mõisted
  

Indiviid – üks eraldi võetud inimene
Isiksus – ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisega inimene, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll
Individuaalsus – inimese omapära, kõik see, mille poolest üks inimene teistest erineb
Inimene – bioloogiline olend, kuulub imetajate klassi, tal on kõrgestiorganiseeritud aju ja talle iseloomulik püstikõnnak. Ta on ka ühiskondlik olend
Enesehinnang – inimese üldine suhtumine iseendasse, eneseväärikustunne
Minapilt – terviklik kujund iseendast, arusaamine enda olemusest ja omadustest, enesehinnangust ning teiste suhtumisest
Ebanormaalne käitumine – statistiliselt harva esinev käitumine, mis ei sobi sotsiaalsesse või kultuurilisse konteksti, põhjustab ebameeldivusi ja kannatusi nii endale kui teistele