Psühholoogia- mälu (0)

Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine .
Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess.
Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu.
Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks.
Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu.
Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu.
Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu.
Püsimälu liigitamine - liigitus sõltub mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist.
Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega ( jalgrattasõit, kirjutamine)
Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. ( rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht)
Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile)
Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi:
Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat , kuid ei suudeta õppida midagi uut
Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast.
Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist.
Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis .
Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud.
Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava ehk reproduktiivse mõtlemisega, kui aga üritatakse leida uusi teid, siis loova ehk produktiivse mõtlemisega.
Probleemi lahendamisel eristatakse teatavaid etappe :
Ettevalmistaval etapil õpitakse probleemi tundma. Kui probleemi olemus on selge, algab inkubatsiooni etapp, nö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. Järgneb illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on selline lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus, ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on lihtne kontrollida.
Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st. Võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuseks on tarvis teatud tingimused:

• Selline atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam edasi ei saa.
  
• Loovisik peab tundma antud valdkonda, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega.
  
• Kriitikat ja nõuandeid, need aitavad ideid enne avalikkuse ette jõudmist vajalikul määral põhjendada.
  
• Loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle.
  

Osasid loovisikuid on hakatud nende tohutule ja tulemusrikkale tööle nimetama geeniusteks.
Geeniuse kujunemisel mängib rolli keskkond, loomingulisust soodustavad ühiskonna avatus , sallivus, mõjutuste mitmekesisus , loominguliste inimeste koostöö jne.
Loovust saavad arendada vanemad oma lastel, kui nad usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks. Samuti mõtlevad lapsega kaasa, võtavad teda samaväärsena jms..
Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.
Howard Gardneri teooria

• Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega
  
• Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel.
  
• Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet.
  
• Kehalis -kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega.
  
• Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist.
  
• Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne (isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga.
  

Pärilikkuse ja keskkonna mõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlased ühel meelel . Osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teised aga peavad intelligentsuse põhiliseks mõjutajaks pärilikke tegureid.
Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõt, mille abil inimesi võrreldakse. Selle arvutamiseks tuleb inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga.
Kõige paremateks testideks peetakse David Wechsleri teste, täiskasvanu ja lapse omi.
John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mille puhul on tegu mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde.
Testide ohuks on näiteks see, et neist on raske head tulemust saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne.
Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Vajadused jagunevad kolmeks, füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa. Psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt kultuuriga .
Maslow püramiid

Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms.

Kaitstusvajadus - inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust .

Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast.

Tunnustusvajadus - igaüks vajab, et keegi hindaks teda.

Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab
Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused.
Kognitiivset lähenemist- huvitab eelkõige küsimus, millsed on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse.
Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.
Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades.