Tuumperekond Roomlases ei väärtustanud eraelu nii kõrgelt kui meie. Võis juhtuda, et perekonnas olid lapsed ja varandus hinnatumad kui naised. Väärtustati alati kõrgelt isadust. Suguvõsa vanu naisi austati ja mitmeski asjus küsiti nende arvamust. Omad sugulased olid tähtsad ja nendega oldi pidevas läbikäimises. Rooma perekonnas olid tütred ja pojad võrdväärsed. Roomlased hindasid perekonda ja suguvõsa, nende traditsioone ja rituaale. Tuumperekond oli tavaliselt väike ja naised tähelepanuväärselt iseseisvad. Naiste moraalsuse kaitsmine oli pandud Rooma seadusse. Nii roomlased kui kreeklased nõudsid meestele ja naistele erinevaid moraalinorme.Neitsilikkuse säilitamine kuni abiellumiseni oli tähtis. Tuumperekond, kuhu kuuluvad isa, ema ja lapsed, oli Roomas põhikohustuse keskus. Tuumperekond oli Roomas tugev ja aina ka tugevnes. Naise elu Pompejis
Tänapäeva Perekond Eestis Autor: Kersti Veinšteins Eestis nagu mujal Euroopaski on tõusnud kodunt lahkunute ja oma leibkonnana elamaasumise vanus Eestis on kodunt lahkumise vanus nii meestel kui ka naistel 25 aastat, 18-19-aastastest on kodunt lahkunud alla viiendiku. ● Üks põhjus on ilmselt majanduslik- hariduse omandamisele kulub kauem aega kui varem, töökoha leidmisega võib olla raskusi ja oma eluaseme soetamine on kallis. Miks jäävad noored koduga ● Teine põhjus on seotud viimaste aastakümnete eluasemepoliitikaga: tihedalt seotuks? tänu eluasemete erastamisele on vanem põlvkond eluruumiga suhteliselt hästi kindlustatud, ruumi on rohkemgi, kui vananevatele ...
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus
Perekonnatüübid Kätlin Laast Al14a Perekonnatüübid ● Tuumperekond (tuumikpere, nukleaarpere, põhiperekond) ● Mittetäielik tuumperekond ● Laiendatud perekond ● Mittetäielik perekond ehk üksikvanemapere ● Uuspere ● Lasteta abielupaar Tuumperekond On perekond, mille moodustavad kas abikaasad või abikaasad ja nende üks või mitu alaealist last. Mittetäielik tuumperekond Koosneb ühest vanemast koos alaealise lapse või alaealiste lastega. Laiendatud perekond Kuulub lisaks tuum perekonnale veel täiendavaid liikmeid, kes kõik on omavahel lähisugulus-, partnerlus- või hõimlussuhteis. Mittetäielik perekond See on ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla lesk, vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud. See peretüüp on kõige tundlikum sise- ja välismõjude suhtes,
pereliikmete majanduslik heaolu on rahuldatud erinevalt üksikvanemaperest, kus tavaliselt mõlemad vanemad on elus ja toetavad last, kui nad eraldi on. Hoolitsusfunktsioon jääb siin alla ainult laiendatud perekonnale, kuna seal on kõik omavahel lähisuguluses, partnerlus- või hõimlussuhteis ning nad hoolivad üksteisest väga. Hariv/kultuurne ja turvalisuse funktsioon oleks selles perekonnas üle rahuldava täidetud. 2)Uuspere-on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus. Soojätkamis funktsioon on olnud eelnevalt edukas, aga ei saa garanteerida, et see on samaedukas, kui laiendatud perekonnas. Seksuaalsuhted ona paremad kui üksikvanemaperes, kus on ainult üks vanem. Majanduslik rahuldatus peaks olema kõigil, kuna aravatavasti on kasulastel olemas ka endised vanemad, kes nendest hoolivad ja totavad, kui ei ole, siis ma arvan, et isegi kasuvanem on valmis toetama.
Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste grupp, kes kasutab ühiseid raha – ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end ühiseks leibkonnaks Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberit abielus olemise kohta Urbanisatsioon – linnastumine – linna elanike arv suurenes sest inimesed kolisid maalt linna
Minu perekonna analüüs Minu perekonna tüübiks on tuumperekond, see tähendab seda, et minu perekonnas on olemas nii isa ja ema, ning lisaks ka veel paar venda. Olen oma peres kõige noorim, aga samas varsti kõige pikem. Minu perekond täidab igasuguseid ülesandeid. Meie ühisteks ülesanneteks on korteri korras hoidmine, nõude ja riiete pesemine, sõõgi tegemine ning üksteise abistamine. Vanemate ülesanne on hoolitseda majandusliku heaolu pärast, mis laseb meil korteris elada, toitu valmistada, riideid osta,
1950ndad - Glamuuriajastu Geili ja Anette MOE IDEAAL 1950-60 aastatel sai populaarseks tuumperekond, kuid esines ka uut liiki naine karjäärinaine, kes oli enesekindel ning kõigutamatu. NAISED Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus Kübarad, kindad, väikesed kotikesed ja tikk-kontsad, ehted, vööd, Kõrvitsakujuliseks paisutatatud seelikud Varbaid paljastavad kingad Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid JUUKSED Lühikesed või üles pandud Ohtralt hakati kasutama juukselakki Tupeeritud soengud said ülipopulaarseks Lahtiste juustega kanti peavõru või -paela
Perekonna funktsioonid Tuumperekond-kooselu põhineb abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ja võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel. Nt. Kui keegi on raskelt haige või õnnetuste puhul. Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abielupaari elukoht ei olene sugulussuhetest. Perekonnaliikmeil võib olla vastavalt taustale erinev käsitus suguvõsa traditsioonidest. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest. Suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Mittetäielik perekond ehk üksikvanemapere-ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Tundlik sise-ja välismõjude suhtes ku...
HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine 2. Perekonnatüübid: Tuumperekond- moodustavad mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last. Mittetäielik tuumperekond on ühe vanemaga perekond. Laindatud perekond e. Suurpere- lisaks tuumperele kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisuguluses , partnerlus- või hõimlussuhteis. Uuspere- moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmistest abieludest laps(ed). Lasteta abielupaar- kes pole veel lapsi saanud, kes pole lapsi soovinud, kellel on lapsed kodunt lahkunud. 3
Tänapäeva perekond Eestis Perekonda defineeritakse kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Tänapäevases ühiskonnas on Euroopa perekonnasuhted ja -struktuur muutunud tohutult. Nimelt pere alustamise aeg on liikunud hilisemaks ja abiellumisi on harva, kuna pigem lepitakse vabaabieluga. Ilmselge on see, et riigiti on perekonnasuhete ja -struktuuride muutused erinevad. Võin julgelt väita, et Eestis on keskmine kodust lahkumise vanus nii meestel kui naistel ca 25 aastat. Siinkohal ei loe õpingute tõttu kolimine, kuna koduga ollakse ka koolis käies tihedalt seotud. Üldiseks kodus püsimise põhjuseks on majanduslik seis, hariduse omandamise pooleli jätmine, töökoha leidmise ja eluaseme soetamise keerukus. Tänapäeva noorte jaoks, kellel puudub kindel sissetulek, on kõige tähtsam...
o Igaühe jaoks on kuskil keegi · Voluntarism- Mul on täielik tahtevabadus teha, mida ma tahan o Kui tahan elan koos naise ja kassi/koeraga, kui tahan elan üksi · Perekond- · Leibkond- Ühel aadressil elav inimeste rühm (nt jagatakse üürikorterit jne) o Skvott- Lähedane kommuunile; Mingi seltskond ostab ühe maja ning elab ja korrastab seda o Kommuun- Mingi seltskond elab koos ühes majas ja jagavad asju Perekonnatüübid · Tuumperekond o Põhiperekond, tuumikpere, nukleaarpere o Ema, isa ja laps(ed) · Laiendatud perekond o Ema, isa, lapsed o Seal elab ka veel vanaema/ vanaisa/ ema või isa õde või vend jne · Üksikvanemaga pere/ mittetäielik pere o Üksikvanem, kes on lesk, vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud koos lapsega/lastega o Mehed sõdades surma saanud jms · Uuspere
Etnoloogia mõisted 1. Monogaamia – ainuabielu e üks indiviid on abielus vaid ühe indiviidiga 2. Polügaamia – kolme või enama indiviidi omavaheline abielu 3. Polügüünia – abielu vorm mille korral üks mees on abielus mitme naisega 4. Polüandria – vorm mille korral üks naine on abielus mitme mehega 5. Tuumperekond – perekond kus elvad vanemad ja nende lapsed 6. Suurpere – rühm lähedaste sugulaste perekondi, kes vanima pereisa juhtimisel elavad ja töötavad ühises majapidamises 7. Leviraat – abielumehe surma puhul abiellub lesega üks surnud mehe vendadest 8. Sororaat – leskmees abiellub oma surnud naise õega 9. Seeriaabielu – vorm kus mees ja naine elavad koos mitme järjestikkuse partneriga, a la 5 aastat abielus, siis võtavad uue 10
.. Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või teisiti uhtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie uhiskonna keelenormid näevad ette nii- või teistsuguse väljendusvormi." *29:Millist nähtust tähistab melaneesia big- man süsteem?: Üks auahne mees kindlustab oma sugulaste julgeoleku ja annab võimalikult suure peo, kus jagab välja kingitusi. Mida suurem pidu, seda suurem prestiizh. *30.Marifatokaalne perekond erineb tuumikperekonnast selle poolest..: Euroopas tuumperekond (nukleaarperekond), mis koosneb abielumehest, abielunaisest ja nende uhistest lastest. Kõige sagedamini esineb tuumperekonda evolutsiooniskaala otstes: kuttidelkorilastel ja tööstusuhiskonnas. Matrifokaalne perekond, mida on eriti uuritud Kariibi mere basseinis. See on perekonna vorm, mis koosneb majapidamisgruppidest, kus tuumiku moodustavad naine, tema lapsed ja tema tutarde
eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? .... sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade
perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? …. sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond - ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine
potentsiaalne turg) Demograafiline info · Demograafilised näitajad: · Sotsiaalsed näitajad: Sugu Rahvus/keel Sünniaeg/vanus Usk Sünnikoht Haridus/kirjaoskus Rahvaarv Rahvastiku koosseis ehk struktuur Leibkond Sündimus Perekond Suremus Tuumperekond Ränne Loomulik iive Tööhõive näitajad Rändesaldo Koguiive Demograafiline info · Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) · Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. · Loomulik iive on sünni- ja surmajuhtumite vahe.
palju põllumajanduslikku tööd), prestiiz (mees saab demonstreerida oma rikkust), naiste motiivid (mida rohkem naisi on seda vähem peavad vanemad naised tööd tegema) - Polüandria mitmemehepidamine. Antud süsteem on avastatud maailmas vaid kuues ühiskonnas. Seal on madal põllumajanduslik tootmine, looduslikud olud rasked. Vajadus saavutada kontroll demograafiliste mehhanismide üle (piirata sündmust). Samuti, kui naisi on vähem, kui mehi (nt kui tütreid varjatult tapetud). 3) Tuumperekond perekond on kooselav sugulaste grupp, mille moodustavad naine, tema poolt kasvatatavad alaealised lapsed, mees, kes peab olema nendega suguluses, kuid mitte laste isa. Tuumperekond ema, isa ja lapsed. Enamasti industriaalsetes ühiskondades tuumperekond on piisav üksus, siis saab majanduslikult hakkama. 4) Suurpere tuumperede ühendus, mis on seotud peresugulusega, elavad koos ühes majapidamises. Omane põllumajanduslikele ühiskondadele (tööjõu vajadus suur)
ühiskonnas, kus on palju tööd, on hea omada palju naisi, kes pm kõik selle töö ära teevad. Prestiiž – naised on võimu ja rikkuse sümbol; Naiste endi motiivid – kui naisi palju, peavad kõik vähem tööd tegema. Polüandria – mitme mehe pidamine. Esineb maailmas vähe. On ainult 6 ühiskonda, kus see leidub. Leidub piirkondades, kus on raske hankida elatusvahendeid. Sedasi hoitakse laste arv samuti väike. Tuumperekond – tavaline peremudel Suurpere – elab koos mitu tuumperekonda Grupiabielu – mitu meest ja naist omavad üksteisele seksuaalset ligipääsu Leviraat – tava, kus lesk peab abielluma oma surnud mehe vennaga Sororaat – tava, kus lesk peab abielluma oma surnud naise õega Seeriaabielu – elu jooksul võib mitu korda abielluda Patrilokaalne abieluvorm – paar asub elama mehe isa/vanemate kodu lähedale.
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. ...
Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada). 2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse. 4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus. b) naised oluline tööjõud (aiapõllundu...
Edasi läheb tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel aga püsivust lahenduse kontrollimiseks ning vajadusel ka pealehakkamist selle ellurakendamisel. 1.Tänapäeva perekonnavormid. Nende eelised ja puudused Tuumperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealise lapse või alaealiste lastega Laiendatud perekonda e suurperre kuulub lisaks tuumperekonnale veel täiendavaid liikemid, kes kõik on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Sageli kuulub laiendatud perekonda rohkem kui kahe sugupõlve liikmeid. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus: · Tuumpere aluseks olev abielu põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel
Pensionäripaar/tööealiste paar 20,5 Üksikvanem alaealiste lastega/lapsega 4,4 Paar alaealiste lastega/lapsega 23,9 Muu 19,4 1.3. Perekonna tüübid Tuumperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Sünonüümidena kasutatakse nimetusi tuumikpere, nukleaarpere, ka põhiperekond. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealiste lapse või alaealiste lastega. 1.3.1. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega.
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühin...
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
kõigest, mis kätte juhtus; nende ülesandeks oli tuju üleval hoida. Mõnikord tehti lokke ja sätiti need pärja moodi ümber pea. Teinekord asetati jällegi soengutele peale võrk. 1950-1960 1950.aastad olid sel sajandil pealetükkivalt positiivseks kümnendiks. Kasvas majanduslik heaolu ning populaarseks sai üksnes vanematest ja lastest koosnev perekond nn tuumperekond. Kujunenud ideaali kohaselt oli vaja abielluda, saada lapsi ja ,,elada õnnelikult elu lõpuni" kenas majakese ühe ja sama mehega. Naised suruti taas elukutseliste kodukolde hoidjate rolli ja meeste osaks jäi perele elatise teenimine. Selles kultuuripildis esines veel üks uut liiki naine karjäärinaine. Ta oli enesekindel, isegi kõigutamatu, ja tema prestiizikas veetlus oli nii rõhuv, et see tundus lausa hirmuäratav
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse
inimesi koondada ühte (riigis); salgas sellist poliitilist püüdlust pole. Selge tendents - salgast riigini liikudes on igas järgmises süsteemis rahvaarv suurem ja hõlmab suuremaid maaalasid. Kõik ongi omavahel seotud, kuna salgas on rahvaarv kõige väiksem ei olegi vaja erilisi poliitilisi regulatsioone jne. SALK Väike sugulusel põhinev grupp: Ebapüsiv (kokkukuuluvus ei ole formaliseeritud), formeerub/moodustub hooajaliselt (ainult kaks sotsiaalset üksust ongi tuumperekond ja salk). Tihti moodustatakse salk tuumperekondades. Aasta vältel elavad koos ainult tuumpered, salk moodustatakse tavaliselt sellisel juhul kui on vaja teostada hooajalisi töid. Sellised salga ühiskonnad on küttide, korilaste, kalurite ühiskonnad toiduhankimisi viisid, mis on küllaltki hooajalised. Majanduslikult motiveeritud protsess, miks salk kokku tuleb. Sellistes ühiskondades on salk poliitiliselt autonoomne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
