Pärnu kutsehariduskeskus Pärnu kutsehariduskeskus Erinevad perekonnavormid Koostaja: Nelly Kukk Juhendaja: Astrid Sinisalu Pärnu kutsehariduskeskus Perekondliku eluviisi bioloogilised alused: · vajadus pikka aega hooldada järglasi · aastaringne sugutung · sugudel baseeruv tööjaotus Perekonna kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonid: · Järglaste saamine · Sotsialiseerimine · Hoolitsemine ja kaitsmine
Perekonnapetuse kordamisksimused. 1.)Perekond on lhedaste ja ksteisest sltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud vrtusi, eesmrke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust ksteise suhtes. Funktsionalistlik ksitlus vtab omaks perekonna definitsiooni, mis rhutab perekonna tegevusi ja nende mju hiskonna struktuuri silitamiseks, millest perekond on omakorda ks osa. George Peter Murdocki kohaselt tidab perekond nelja funktsionaalset hiskonna psimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete le, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik histegevus. 2.)Registreeritud abielu +On ksteise ees kohustused ja igused +Ilus pidu koos ilusa kleidi ja oma armastatuga. -Kui kavatsetakse lahku minna siis on vaja lahutus sisse anda. -hisvara klaarimine -Vanema iguste klaarimine Vabaabielu +hisvara pole. +Kergem lahku minna erimeelsuste tttu. Miinuseid nagu polegi. 1 vanemaga perekond +ksikvanema t...
Perekonnas on 3 funktsiooni: · Majanduslik · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine · Taastootev inimene taastab oma energia Lapseeas vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas loob inimene uue perekonna. Vanemas eas täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ei saa või ei soovi. · Visiitabielu abielus,kuid ei ela koos.
Taasiseseisvunud Eestis iseloomustavad järgmised statistilised näitajad: Suur lahutumus Loomulik iive on muutunud negatiivseks 18% naistest on lastega koos elavad üksikemad 23 protsendil 18 74-aastastest pole lapsi 4. PEATÜKK 4 TÄNAPÄEVA PEREKONNAVORMID, NENDE EELISED JA PUUDUSED Perekonnavormide rohkus tänapäeval näitab inimeste mõttelaadi muutust ning tavade ja kommete teisenemist.Eri perekonnavormid tulenevad inimeste vajadustest. Ükski vorm pole üdini ning kõigile hea ja sobiv, tähtis on leida endale õige. Registreeritud abielu kooselu, mille ühiskond on tunnistanud kehtivaks. + See perekonnavorm garanteerib seaduste abil pereliikmete moraalse ja majan-
Algoritmiline, loogiline- jrelduste tegemine loogika reeglite alustel (teoreemide testamine Neb elu mustades vrvides. Ootamatu kiline reageerimine. Objektiivsed osused. Usaldab keelt ja mlu, kontrollib tundeid. Hoiame ajast kinni ------MINU AJU PROFIIL------ Parem pool: Hea ruumitaju, kujundusvime, ngude mletamine, instruktsioonid, soovin edasi lkata otsustamist Vasak pool: hoian ajust kinni, Loogiline- jrelduste tegemine, jrjestan asjad loogilises jrjekorras, -----TNAPEVA PEREKONNAVORMID NENDE EELISED JA PUUDUSED----- Perekonnavormide rohkus nitam inimese mttelaadi muutust samuti tavade ja kommete teisenemist. Perekonnavormid tulenevad inimeste vajadustest, iga inimene leiab temale eriti olulise vi millest ta on nus loobuma. kski vorm pole dini hea ja sobiv: 1.registreeritud abielu- vorm mille hiskond on tunnistanud kehtvaks + karanteeritud peaduse abil pereliikmete moraalsete ja majanduslik turvatunne, seab igused ja kohustused mlemale vanemae. Pereliikmed on
Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Eesti maastiku kujunemine Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse 9,5 tuhande aastaga. Inimeste nõnda hilise Eestisse rände põhjuseks oli see, et Eesti asus Põhja-Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg mõjutas selgelt meie maastikku. Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruus-, ja savimasse. Paljastasid Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna. Täna jääajale on olemas Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jää viimasel taandumisel oli Eesti Mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv. Üle 10 tuhande aasta eest murdsid Balti paisjärve veed Kesk-Rootsi alalmägedest põhja poolt läbi ookeani, tänu sellele alanes Läänemeri korraga 20-30 meetri võrra. Sel ajal soojenes ka kliima tuntavalt. Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eesti...
toitumine, uni, liikumine jne.. Primaarne tunne tekib reaktsioonina olukorrale, käitumisele nt löömine väljendab haavatavat sisu. Sekundaarne tunne tekib reaktsioonina primaarsele tundele nt. Kuidas ta võis küll nii käituda. Sekundaarne tunne(jäämäe veepeale osa)Viha Primaarne tunne(veealune osa) ebakindlus, mure, pettumus,kurbus) 25.Mõtlemine. Konvergentne ja divergentne mõtlemine. Mõtlemisprotsesside etapid. 26.Tänapäeva perekonnavormid. Nende eelised ja puuduse 27.Meeskonnatöö. Grupi arenguetapid. Rollid meeskonnas Hästi moodustatud ja efektiivselt koostööta grupp. Meeskond on elav, muutv, arenev, nad seavad koos eesmärke, hindavad ideid, arutavad oma eesmärke. Liider peab tekitama positiivse õhkkonna, ei eira meeskonna põhireegleid, kollektiivseid emotsioone. Meeskond: avatud, positiivne, ärakuulamiseks valmis, üksmeelsed, peavad taluma erinevusi ja olema seltivad, töötama ka nendega, kes ei sümpatiseeri
· Verifikatsioon e lahenduse kontrollimine. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigust on kerge kontrollida. Keerulisemaks muutub see halvastidefineeritud probleemi korral. Niisis algab probleemi lahendamine inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel aga püsivust lahenduse kontrollimiseks ning vajadusel ka pealehakkamist selle ellurakendamisel. 1.Tänapäeva perekonnavormid. Nende eelised ja puudused Tuumperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealise lapse või alaealiste lastega Laiendatud perekonda e suurperre kuulub lisaks tuumperekonnale veel täiendavaid liikemid, kes kõik on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Sageli kuulub laiendatud perekonda