Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus. Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga: Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond) Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond) PEREKONNA LIIGID Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel. SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve. TUUMPERE on kaasaja levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: Lasteta abielupaar Lastega abielupaar Lastega üksikvanem 2. PEATÜKK KOOSELU AJALUGU Mehe ja naise kooselu on püsinud aegade hämarusest tänapäevani. Kooselu vormid on aastasadade ja - tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud ja moderniseerunud.Üleminekud ühelt votmilt teisele pole olnud järsud, selgepiirilised ega kogu
Suguvõsa ja perekond Suguvõsa on vere-, abielu- või lapsendamissuguluses olevate inimeste rühm. Suguvõsal on kultuuri järjepidevuse seisukohalt oluline roll. Perekonna liigid: 1. suurpere koos elab rohkem kui kaks sugupõlve. Suurperede hiilgeaeg oli agraarühiskonnas e. talupojakultuuris. Kaasaegses lääne ühiskonnas on selline pere pigem erandiks. 2. tuumpere tänapäeval levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: lasteta abielupaar, lastega abielupaar, lastega üksikvanem Ülesanne 1 Kas sugulastevaheline läbikäimine tänapäeval on harvem või tihedam kui vanasti? Miks? Mis tähtsus on sugulastel sinu jaoks? Tänapäeval on sugulastevaheline läbikäimine jäänud tunduvalt harvemaks. Enamikel peredest on täiskohaga töökoht, käiakse koolis või lasteaias ning vanematel ei ole kas aega või jõudu käia enam
Austusväärne amet mõisnik Omanik, investor Omanik, jurist, arst Infotehnoloog. IT-spetsialist Riigivorm Absoluutne monarhia Parlamentaalne monarhia Parlamentaalne Parlamentaalne vabariik vabariik Perevorm Suurpere (ema, isa, Tuumpere (ema, isa, Mittetäielik pere Mittetäielik pere, lapsed, onud, tädis, lapsed) (sinu, minu ja meie omasooliste pere vanavanemad) lapsed) Valitsuse roll Koguda makse ja selle Organiseerida riigi Sotsiaalhoolekanne Tegeleda eest tagada rahvale toimimist, (toetused) energiajulgeolekuga,
välisinvesteeringutes, see sunnib riiki reageerima rahvusvahelisele, mitte siseriiklikule tarbijaskonnale. Näiteks vähendatakse globaliseerumise tagajärjel makse, et riigiväline kauplemine oleks tõhusam. Selle tagajärjel aga riigisisene olukord kehveneb, jäävad saamata sotsiaaltoetused jms. b) individualiseerumine Individualiseerimist kiirendas avalike teenuste, hariduse ja sotsiaalabi, pakkumine. See aga protsessi käigus lõhestas tuumpere mudelit, traditsioonilist abielu ja sarnaseid toetusmehanisme, millele toetusid sotsiaalne ja majanduslik reproduktsioon. Nendest piirangutest vabastamine annab suurema võimaluse harimiseks, reisimiseks ja töötamiseks välismaal, need aga omakorda suurendavad riski kooselu püsivuses. Individualiseerimise tulemusel vabastatakse indiviid ühiskonna poolt määratud raamidest: sotsiaalne kihistumine, perekonnaseis, soorollid. Indiviid
2. Monogaamia levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega. Varaline kihistumine põhjustas olukorra, kus mitme naise ülalpidamine käis paljudele meestele üle jõu. Eestis hakkas monogaamia levima 13.sajandist, kuid veel 17.sajandist on viiteid levinud polügaamiale Perekonna ülesanded Perekonna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tavatähenduses moodustavad perekonna abielupooled ja nende järglased. Samas loetakse tänapäeval perekonnaks : tuumpere, laiendatud perekond, üksikvanemapere, uuspere, lasteta abielupaar, ... Perekonda on peetud sotsiaalsetest rühmadest kõige tähtsamaks. See tuleneb osalt tema ülesannetest ja osalt mõjust tema liikmetele. Perekonna struktuur võib olla kultuuriti väga erinev, kuid ülesanded on kõikjal küllaltki sarnased. Perekonna ülesanded: o Soo jätkamine o Seksuaalfunktsioon o Majanduslik funktsioon o Tööjaotus o Laste kasvatamine
4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/ demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiina; masinad/ firma/ ärimehed/ omand. Postindustriaalühiskond tööstusjärgne; heaolu, masintootmine, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, info/ energia/ maavarad, teadmised/ ülikool/ eksperdid/ oskused. Info- ja teadmusühiskond heaolu, infotehnoloogia, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, teadmised/ tehnoloogia, Jaapan. 6
vajadust. Salgast riigini liikudes igas järgmises poliitilises süsteemis on rahvaarv suurem ja hõlmab suuremaid maaalasid. Salk Väikesugulusel põhinev grupp: -ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, see salk on ebapüsiv. Neis riikides, kus salk on kõige suurem poliitiline struktuur, on aind kaks sotsiaalset üksust: tuumperekond ja salk. Moodusatakse indiviididevaheliste isiklike sidemete alusel. Salk, kus on mitu tuumpere, moodustatakse siis kui on vaja teha hooajalisi töid. Need on küttide, korilaste ühiskonnad. Kalad ja loomad liiguvad hooajaliselt. Erinevaid loomi jahitakse erinevalt. Miks on vaja,et rohkem inimesi kokku saaks? Nt kui tulevad kalaparved, on vaja kiiresti kala püüda, üksi õngitsedes ei jõua palju püüda. Tuumpere üksi ei saa hakata. Sellistes ühiskondades on salk poliitiliset autonoomne, ta on kõrgeim üksus, allapoole jääb aind tuumpere.
jurist Riigivorm Monarhia jms. Diktatuur, demokraatia Ühendatud Valitsus välised org. Nt. Green Peace, NGOd Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond Valitsuse roll Kaitsta rahvast Ühishüvis, maj. reg, Sotsiaalkindlustus Avalik haldus infrastruktuuri tagamine Tähtsaim kapital Maa Tööjõud, tooraine Knowhow Info, aeg
rahvusvahelisele, mitte siseriiklikule tarbijaskonnale. Näiteks vähendatakse globaliseerumise tagajärjel makse, et riigiväline kauplemine oleks tõhusam. Selle tagajärjel aga riigisisene olukord kehveneb, jäävad saamata sotsiaaltoetused jms. b) individualiseerumine Individualiseerimist kiirendas avalike teenuste, hariduse ja sotsiaalabi, pakkumine. See aga protsessi käigus lõhestas tuumpere mudelit, traditsioonilist abielu ja sarnaseid toetusmehanisme, millele toetusid sotsiaalne ja majanduslik reproduktsioon. Nendest piirangutest vabastamine annab suurema võimaluse harimiseks, reisimiseks ja töötamiseks välismaal, need aga omakorda suurendavad riski kooselu püsivuses. Individualiseerimise tulemusel vabastatakse indiviid ühiskonna poolt määratud raamidest: sotsiaalne kihistumine, perekonnaseis, soorollid
enesesuunamist. Selline enesesuunamise teostamine (Mis kujutab endast näidet proksimaalprotsessidest, mis toimuvad täiskasvanute töö raamistikus) loob paremat kognitiivset pädevust, mida mõõdetakse standardiseeritud psühholoogiliste testidega, samuti suuremat enesesuunamist täiskasvanu psühholoogilise toimimise teistes aspektides. Veel tähelepanuväärsem on siiski vastavate muudatuste näitamine mõttemudelites, väärtustes ja suhtumistes lastekasvatusse, mida väljendasid tuumpere teised liikmed, kaasa arvatud nii töötaja abikaasa kui ka tema lapsed. Lõpuks näidati neidsamu mõjusid üldistavat nii läbi soo(näit .naistöölised) kui ka kultuuri (Näiteks uurimistulemusi dubleeriti Poolas enne selle riigi üleminekut sotsialismist kapitalismi). Kuigi minu arvates Kohni ja tema kolleegide töö kujutab endast pöördelist panust nii täiseas psühholoogilise arengu kui ka ühelt põlvkonnalt teisele toimuva edastamise uurimisel
või mitu alaealist last. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealise lapse või alaealiste lastega Laiendatud perekonda e suurperre kuulub lisaks tuumperekonnale veel täiendavaid liikemid, kes kõik on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Sageli kuulub laiendatud perekonda rohkem kui kahe sugupõlve liikmeid. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus: · Tuumpere aluseks olev abielu põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel · Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega. · Abikaasad reguleerivad ja kontrollivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning võimalustele. · Sugulased ei kuulu enam nii tihedalt perekonda. Vaid õnnetuste ja haiguste puhul.
(collective self) indiviidi isiklikest huvidest olulisem. Grupi või isiklikud eesmärgid: Kollektivismi puhul seatakse isiklikud eesmärgid vastavusse grupi eesmärkidega ning vastuolu puhul allutatakse oma isiklikud huvid grupi või kollektiivi huvidele. Individualismi puhul isiklike ja grupi eesmärkide vastavust oluliseks ei peeta, esmatähtsaks arvatakse isiklike eesmärkide saavutamist. Individualistlikes kultuurides on perekonna vormiks tuumpere. Perekonnad koosnevad vaid vanematest ning õdedest ja vendadest. Vanemate eesmärgiks on kasvatada lapsed iseseisvateks inimesteks - isiksusteks, kellel on tugev mina-identiteet. Kollektivistlikes kultuurides on perekonna vormiks suurpered, kuhu kuuluvad lapsed, vanemad, teised sugulased. Kuna lapsed on harva üksinda, õpivad nad arvestama teiste pereliikmetega ning lapsed hakkavad end nägema osana rühmast: tekib meie identiteet. Käitumine
Trompenaars & Hampden-Turner 1997). Grupi või isiklikud eesmärgid Kollektivismi puhul seatakse isiklikud eesmärgid vastavusse grupi eesmärkidega ning vastuolu puhul allutatakse oma isiklikud huvid grupi või kollektiivi huvidele. Individualismi puhul isiklike ja grupi eesmärkide vastavust oluliseks ei peeta, esmatähtsaks arvatakse isiklike eesmärkide saavutamist. Individualistlikes kultuurides on perekonna vormiks tuumpere. Perekonnad koosnevad vaid vanematest ning õdedest ja vendadest. Sugulastega kohtutakse harva. Vanemate eesmärgiks on kasvatada lapsed iseseisvateks inimesteks - isiksusteks, kellel on tugev mina-identiteet. Individualistlikud kultuurid rõhutavad üksikisiku ja tema omaste huve, rõhutades individuaalseid õigusi, personaalset vabadust, privaatsust, eneseteostust, isiklikku initsiatiivi ja sõltumatust, iseseisvust ja algatusvõimet.