Stress Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele. Põhjused: 1. Katastroofid: a. loodusõnnetused, b. lennu ja autoavariid, c. kuritegude ohvriks langemine jt i. Post traumaatiline stressihäire 1. Tuim maailma suhtes 2. Trauma taaselustamine unes jm 3. Unehäired 2. Elusündmused traumeerivad, suurem tõenäosus haigestuda 3. Tööstress: a. Ülessannetega seotud ohtlikkus, kindlus, vallandamised b. Füüsilised töökeskkond, sisustus, kujundus, temperatuur jm. c. Rollinõuded d. Inimestevahelised suhted, kokkupuude tööl jm. On olemas kolm faasi: 1. Häire faas tekib esmase reaktsioonina mingi stressi põhjustava olukorra poolt. · Ärevus erutus õhin · Kehalised võimed kasvavad · Kiirus ja...
Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid nn puhtaid tüüpe esineb üliharva, me kõik oleme segu nendest tüüpidest, lihtsalt mõni või mõned on domineerivad, nii võib olla sangviiniline koleerik või koleeriline flegmaatik jne. Temperamenditüübid. "PSÜHHOLOOGIA" Neli väga selgepiiriliste temperamenditüüpidega sõpra jäid teatrisse hiljaks. Kuidas nad selles situatsioonis käituksid? Koleerik hakkas piletikontrolöriga vaidlema. Ta püüdis veenda, et teatri kell on ees ja et ta kedagi saali sisenemisega ei sega; piletikontrolöri kõrvale tõrjudes püüab ta oma kohale pääseda. Sangviinik mõistis
teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid nn puhtaid tüüpe esineb üliharva, me kõik oleme segu nendest tüüpidest, lihtsalt mõni või mõned on domineerivad, nii võib olla sangviiniline koleerik või koleeriline flegmaatik jne. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Ta on valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Üldiselt on ta tasakaalukas, kuid võib käituda agressiivselt. Suudab keskenduda jatöötada ka segavate kõrvalmõjudega. Ta ei suuda süveneda detailidesse ega taluda üksluist ja aeglast tegevust.
tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. TEMPERAMENDI TÜÜBID: 1. sangviiniline - elav ja aktiivne, lõbus, elurõõmus (Toots) 2. Koleeriline keevaline, tujukas, mitte küllaldane enesevalitsemine (Teele) 3. Melanhoolne - emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel, kartlik,samas aga tubli (Kiir). 4. Flegmaatik - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik ,raske naerma panna, kurvastada ,vihastada, pikaldase tegemisega( Tõnisson , Arno) MINA -ego
Konstitutsioonitüübid Kulesovi ja Duersti järgi. Konstitutsioon on organismi kui terviku tähtsamate morfol ja füsiol omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskting-st. K: tihke ehk tugev k, õrn k, kohev k, toores k. D: hingamistüüp ehk leptosoomne t, seedetüüp ehk eurüsoomne t, vahepealne e mesosoomne t. Konditsioon ehk toitumus. Töök, suguk, näituse k, nuumak, patoloogiline k: liigne rasvumine või kurtumus. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline tüüp- tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Flegmaatiline tüüp- tugev,tasakaalukas, väheliikuv, rahulik. Koleeriline tüüp-tugev, tasakaalutu, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhoolne tüüp-nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatu...
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga...
Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp H. J. Eysencki isiksusemudel Isiksus Distaalsed Proksimaalsed Proksimaalsed Distaalsed eeldused eeldused tulemused tulemused Tingimine P Sotsiaalsus
ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. 16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. 17. Psühhoanalüüs
Bioloogiliste ja keemiliste protsesside mõju psüühikale (aistingud, õppimine, mälu, psüühilised häired jm) ja käitumisele Tänapäeval saab uurida närvirakke, aju eri osade rolli, erinevate ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele elaval inimesel. Enne sai seda teha ainult surmajärgselt. Bioloogiline psühholoogia pöörab suurt tähelepanu pärilikkusele. Pärilikuks peetakse näiteks: temperamenditüüpi (koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline, malanhoolne), suhtlemisvalmidust (ekstravertsus, introvertsus), vaimseid võimeid (suures osas), teatud isiksuseomadusi e seadumusi 12 Pärilikkusel on suur osa mitmete haiguste tekkes, nt skisofreenia (pärilikkus annab eelsoodumuse, keskkond mõjutab avaldumist). 2. Muud psühholoogia koolkonnad 2.1. Eksperimentaalpsühholoogia
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. EKSTRAVERTSUS Koleerik: Tundlik, rahutu, agressiivne, ärrituv, tujukas,aktiivne, optimistlik Sangviinik: seltsiv,avatud,jutukas,meeldiv,muretu,juhtiv,mugav INNOVERTSUS flegmaatik: passiivne, hooliv,mõtlik,usaldav,rahulik,kaalukas melanhoolik: tujutu,kartlik,jäik, kaine,rahulik,seltimatu,seltsimatu 16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25.
läheb - Epistaas – õied muudavad värvi kui mõlematel geenidel esinevad dominantsed alleelid - Duplikaatsus – seemne kuju määravad 2 duplikaatset geeni mis mõlemad määravad samasuguse vaheprodukti tekke - Pleiotroopsus VIII loeng 1 Käitumine: geenid - Melanhoolne, koleeriline, flegmaatiline, sangviiniline - Temperament - Sotsioloogia 62.Käitumuslik epigeneetika - Geeni aktiivsuse päranduvad muutused, millega ei kaasn DNA järjestuse muutuseid - DNA vaigistamise mehhanismid: DNA metülatsioon, histoonide atsetülatsioon - Patoloogia: stress, õppimine & mälu, toitumishäired, skisofreenia, bipolaarsed muutused, psühhopaatia, depressioon, enesetapud
Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. 9.Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. 10.Psühhoanalüüs
Kerget tüüpi õrna kehaehitusega loomad on sagedamini labiilse närvisüsteemiga ja ülekaalus on erutusprotsessid. Seega närvisüsteemi tüüp on ainevahetuse kaudu seotud konstitutsioonitüübiga. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse põllumajandusloomadel nelja närvitegevuse tüüpi. 22 VEISEKASVATUS 1. Sangviiniline tüüp e. sangviinik. Tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. See on kõige täiuslikum tüüp ja sobib põllumajandusloomadele kõige paremini. Loomad kohanevad hästi ning on suure jõudluse ja hea söödaväärindusega (söödakulu toodanguühiku kohta). Sobib hästi piimaveistele. 2. Flegmaatiline tüüp e. flegmaatik. Tugev, tasakaalukas, väheliikuv, rahuliku käitumisega. Sobib eriti lihaveistele. Need loomad moodustavad oma kehas palju rasva ja nende massi-iive on suur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
