Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1. Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel
kehal ei ole loomulikku rasvakihti, mis soojust hoiaks 12. Kliiniline psühholoogia Depressiooni põhisümptomid: 1. Alanenud meeleolu Kerge depr. 2ps ja 2 ls 2. Energia vähenemine Mõõdukas depr. 2ps ja 3-4ls 3. Huvi ja elurõõmu kadumine Raske depr. 3ps ja 4 ls Depressiooni lisasümptomid: 1. Tähelepanu- ja keskendumisvõime langus 2. Alanenud enesehinnang 3. Süü-ja väärtusetusetunne 4. Unehäired 5. Pessimism 6. Enesetpumõtted Mehed hakkavad jooma ja muuruvad agressiivseteks, hakkavad tegelema ekstreemsustega. Naised ärrituvad kergesti, kaotavad huvi välimuse suhtes, tekivad kehakaaluprobleemid Ravi- Diagnoosimiseks on vaja, et sümptomid oleks kestnud vähemalt 2 nädalat. Farmakoloogiline abi- määratakse antidepresandid, mille mõjumine võtab aega.
Eestlaste õnneindeks (Mental well-being, 2006) · Eestlaste õnneindeks madal · 95 uuritud riigi hulgas 71 74. kohal. · Eesti lapsed Euroopas pea kõige õnnetumad. Inimeste õnnetunne erinevates riikides Veenhovengi järgi (Kidron, 2007): · sõltub maa jõukusest, isikuvabaduste austamisest, võrdsusest meest ja naiste ning erinevate sotsiaalsete kihtide vahel, haridusele ja infole raha eraldamisest, vähesest tööpuudusest jne. Emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused Intelligentsus · Intelligentsus on see, mida mõõdavad intelligentsustestid. · Binet ja Simon` (1904) esimene IQ test koolilaste õppeedukuse ennustamiseks.Individuaaltest. · Esmisesed rühmatestid I Maailmasõja ajal sõjaväes. Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Binet · IQ 85 - 115 keskmised vaimsed võimed
Loovust saavad arendada vanemad oma lastel, kui nad usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks. Samuti mõtlevad lapsega kaasa, võtavad teda samaväärsena jms.. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline)
3. kirg- võib kesta kuni kogu elu. N: asjade kogumise kirg. 4. stress- oma tekkelt aeglane, nõrk tundmus. Püsivuselt võib olla pikaajaline. 5. Psühho trauma- võib tekkida väga kiiresti. On tugev negatiivne emotsioon 98. Milline on emotsioonide seos mõtetega? Emotsioonid järgnevad sageli teatud mõtetele sest emotsioonid on ära määratud mõtete poolt. Emotsiooni määrab ära subjektiivne tõlgendus, mitte objektiivsed faktid. 99. Mis on positiivne ja mis on negatiivne stress? Positiivsel ja negatiivsel stressil vahet tegemiseks nimetatakse neid erinevate terminitega: Hea stress ehk eustress aitab kaasa tegevuse edukale sooritamisele Halb stress ehk distress takistab tegevuse edukat sooritamist. 100. Millised võivad olla stressi põhjused ehk stressorid? Stressi põhjustajat nimetatakse stressoriks. Stressoriks võib olla igasugune asjaolu, mis nõuab inimeselt kohanemist. Näiteks: ·katastroofid (nt. suured liiklusõnnetused või metsatulekahjud, maavärinad)
Objekti kuulumine mõiste alla on kindel ja selge. Mõisted asetsevad hierahiliselt. Probleemid: mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooriad, mis pole piisavalt selged. Prototüübiteooria: kategooriaid esitatakse prototüüpidena, millel on loomulikud tunnused. Liikmete tüüpilisus. Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüüpe, liigselt suur rõhk tajul, tähtsad ka mõitetevahelised soesed. Lapse kõne areng: Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja keskkonnas edukalt toime tulla (Wechsler) + Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma. Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust.
eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele. 19.IQ Intelligentsuskvoot
petlik - suguiha=armastus. iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon. piiratud iseloom - ühele suunatud. d) enesearmastus (self-love). vajalik tingimus teiste armastamiseks.enesearmastus vs. Nartsissism.ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine. e) jumalaarmastus (love of God). ema aspekt - kaitstus, hoolitsus. isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud. tootem, ema, isa, tõde, partner. Ebavõrdsus. • Armastuse kunst. distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA HARRY STACH SULLIVAN (1892-1949) interpersonaalne psühhanalüüs. Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954) Sullivan lähtus sellest, et isiksus pole midagi muud, kui see, mis on tema suhted. I INTERPERSONAALNE KONTEKST:
Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene *Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel! *BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene! *Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene! Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari;
tegema kui see poleks kaasasündinud oskus. Intelligentsus – kaasasündinud potentsiaaliga, kuid seda mõjutab suuresti keskkond. Ehk kui pole soodsaid tingimusi ning piisavalt stiimuleid siis intelligentsuse genoomid ei saa avalduda. EVOLUTSIOON, GEENID JA PAARITUMINE. Paarilise valik: Meestel – füüsiliste faktorite põhjal. Naistel – ühiskondliku positsiooni põhjal. Kehtib üldiselt siiani universaalselt. Armukadedus: ● Mehed hoolivad rohkem seksuaalsest truudusest (ehk et partner ei petaks), naised aga emotsionaalsest sidemest, et kindlustada, et mees hoolitseb pere eest ning tuleb nende juurde tagasi. ● Meeste jaoks on olulisem oma geneetilise pärandi ehk oma lapse kasvatamine ja kaitsmine. Ei kehti üks-ühele enam tänapäevases kultuuris. Geneetilised modifikatsioonid. Haiguste varajane tuvastamine ja ravi. Sellisel juhul oleks geneetilised modifikatsioonid kasulikud, kuid see võib ka ohtlik olla. Kui
hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
omandamiseks pärilikud eeldused. Kognitiivne teooria Bioloogiline teooria Milline on kõne areng raskendatud tingimustes? metsikult kasvanud lapsed, isolatsioon meelepuuete mõju kõne arengule. Kriitilise perioodi olemus ja tähtsus keele arengus. Vaimsed võimed Intelligentsuse mõiste ja liigid. Intelligentsus - tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Analüütiline intelligentsus Loovus ehk keratiivne intelligentsus väljendub oskuses välja mõelda midagi täiesti uut või reageerida leidlikult uutele ja ootamatutelke olukordadele. Praktiline intelligentsus on kasu siis kui tuleb aru saada või lahendada igapäevaelus ettetulevaid olukordi. Mis on IQ? Intelligence quotient ehk intellikentsuskvoot. Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot kui palju. Näitab vaimse arengu suurust
võib ette tulla näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. 80% sellest ajast nähtakse unenägusid. [Aeglane ja kiire uni vahelduvad, 90-100minutilised tsüklid, 4-5 tsüklit). 11. Unehäired Unetus ehk insomina. Raskusi magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ega suudeta magama jääda, ärgatakse hommikuti liialt vara. Magatakse mõni tund, kuid inimene ise ei tunne. See esineb naistel ja vanematel inimestel. Põhjuseks võib olla ka stress. Võivad tekkida ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine. Narkolepsia e kontrollimatu lühiajaline unevajadus. Tekivad 10-15 minutilised teadvusekaotused. Inimest haarab sügav uni. Neil algab kohe REM-i uni, pärilik haigus. Uneapnoe. Une ajal tekib hingamiskatkestus. Esineb 8 korda tunnis või sagedamini. Hommikuks väga kurnatud. Tekivad masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused ja peavalud. Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel
inimene, nähes lahendamise keerukust, loobub üldse ülesande lahendamise üritustest (motivatsiooniline ja kognitiivne kriis). VA. 2 Intelligentsus Ja Selle Mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975). Intelligentsust mõjutavad eeldatavasti suhteliselt võrdselt nii pärilikkus (kaasasündinud omadused) kui ka keskkond. Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt mälutestides, said kõrge skoori ka nt loogilise põhjendamise ja taibukuse ülesannetes. • Raymond Cattell nägi erisusi üldvõimekuses. On olemas kaks põhimõtteliselt erinevat
Unehäired - Unetus e. insomnia - Inimesel on raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi uuesti uinuda, võidakse ärgata ka hommikul liiga vara. o Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. o Sagedamini esineb naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. - Narkolepsia - on kontrollimatu lühiajaline unevajadus kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. o Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. o Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). - Uneapnoe - on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi
Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Unenägude funktsioon on teadmata 51. õudusunenäod 52. Ärkveloleku rütmid. Beeta erk,valvas,töötav Alfa puhkamine, mõtlemine Theta - mõtteloome 53. Stressihormoonid ööpäeva jooksul. Kortisool. Kortisool on steroidhormoon või glükokortikoid, mis toodetakse neerupealistes. See vabaneb kui tekib stress ja madala glükokortikoidide tasemega veres. Peamine eesmärk on tõsta veresuhkrut glükogeneesi kaudu, immuunsüsteemi pärssimine ja aidata rasva, valgu ja süsivesikute ainevahetust. Erinevaid kortisooli sünteetilisi vorme kasutatakse erinevate haiguste raviks 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine. Sisendatakse kujutlusi. Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus.
psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda.
Algajad ja eksperdid Harjutamine, Vigadest õppimine, Osadeks jaotamine, Tegevuste automatiseerumine. Teadmiste mõju ülesande lahendamisele uurinud deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 23. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Teaduslikus tähenduses - Arukus, taibukus (võime asjadest aru saada ja arutada) Galton uuris inimeste vaimseid võimeid 24. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet Test sisaldas kokku 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema teadlikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi seal vea, siis anti talle aasta noorematele mõeldud test. Vajadusel
Riskirühmadesse kuuluvate õpilaste väljaselgitamine ning nende tervise hindamine ja jälgimine. 12. Kliiniline psühholoogia- Depressioon (sümptomid, ravi, ennetus) Sümptomid- Depressioonist võib kõneleda siis, kui esineb 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit vähemalt kahe nädala jooksul. Põhisümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisaks ilmnevad tähelepanu ja keskendumisvõime langus, alanenud enesehinnang, süü- ja väärtusetusetunne, pessimism, lootusetus tuleviku suhtes, enesetapu mõtted või katsed, unehäired, söögiisu vähenemine. Kerge D = 2ps + 2Ls Mõõdukas D = 2-3 ps + 3-4Ls Raske D = 3ps + 4Ls Ravi- Depressiooni varajane avastamine on väga oluline, sest mida kauem see kestab, seda suuremaks läheb enesetapu risk. Olenevalt depressiooni iseloomust ja raskusastmest võib ravivõimalused jagada kahte rühma: eneseabivõtted ja professionaalne ravi.
11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus
Sternbergi armastuse kolmnurga nurkadeks on kirg, lähedus ja kohustus. Niisugune ongi täiuslik armastus: · Lähedus sisaldab vastastikust arusaamist, emotsionaalset tuge, avatud suhteid, hoolitsemist partneri eest jne. · Kirg tähendab seksuaalvajadusega seotut- füüsilist veetlust jne. · Kohustus ehk otsustus tähistab ratsionaalsust - mõtted partneri ja suhte püsimise või lõpetamise kohta jne. 82. Emotsionaalne intelligentsus. · Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) 83. Stress H. Selye järgi. 18 ..
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel.
korrelatsiooni) uurimuses. Kui uuritava tunnuse korrelatsioon on seotud võrreldavate paaride sugulusastmega, siis viitab see geneetiliste tegurite osalusele inimeste erinevuses. Adopteeritud lapse/kasulapse disain. Adopteeritud lapse IQ võrreldakse nii bioloogilistevanemate kui kasuvanemate IQ-ga. Sarnasus kasuvanematega näitab keskkonna mõju; sarnasus bioloogiliste vanematega aga näitab pärilikkuse mõju. · Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ette näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. · Mida uuris Galton? Millise testi autor on Binet? Sir Francis Galton (18221911) - uuris inimeste vaimseid võimeid
kuigi nad ei ole kedagi nii rääkimas kuulnud. 7) Keerulisemad lausungid – 2-25 eluaasta 8) Ülereguleerimine – 3-4 eluaasta. Laps hakkab tegema vigu mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. („Kevad tulevad palju palju“ näidates et ta teab mitmuse sõnalõppu –d või siis „Isa tuis“ andes teada, et on saanud selgeks mitmuse kolmanda pöörde. Mõne aja möödudes laps selliseid vigu enam ei tee. 22.Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ete näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema
psühholoogilise aparatuuri abil, Ki tegevus on määratud instrutksioonidega ja Ki teab, millega on tegemist. Eesmärk on modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge. - Loomulik eksperiment Ki ei tea, et toimub eksperiment, toimub Ki-le loomulikes tingimustes. - Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu
Lahendamise võimalusteks katse-eksituse teel, meenutamise abi, loovalt, uudselt ülesannet lahendada, äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded. Algajad ja eksperdid-deGroot ja Chase & Simon Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.Galton uuris üldintelligentsust ja eugeenikat. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet pani aluse tänapäevastele intelligentsustestidele, intelligentsuse skaala. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui
Võimetest räägitakse kolmel tasandil : · Andekus · Talent · Geniaalsus Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on väga suure töö tulemus. Edissoni järgi koosneb geenius 1% inspiratsioonist ja 99% ,,higist". Väga varakult ilmnevad võimed imelapsed. (Karl Fr. Gauss oli 19a. kuulus matemaatik). · Üksikvõimed : silmamõõdu täpsus, taju kiirus. · Erivõimed : matemaatika, muusika, kunst. · Üldvõimed : kuulub ja intelligentsus e. arukus. Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Rahvusvaheline mõõtühik IQ intelligentsuse kvoot. IQ = (vaimne vanus / eluvanus) * 100 · Üle 140 tippandekus · 90-110 keskmine · 75-90 madal · 50-75 debiilsus
· Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? · Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? · 1865 avaldas F. Galton artikli "Talendi ja iseloomu pärilikkus" · General intelligence (üldintelligentsus) · Eugeenika Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). · Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (18571911) · Intelligentsuse skaala · Binet ja Simon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
