Stress Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele. Põhjused: 1. Katastroofid: a. loodusõnnetused, b. lennu ja autoavariid, c. kuritegude ohvriks langemine jt i. Post traumaatiline stressihäire 1. Tuim maailma suhtes 2. Trauma taaselustamine unes jm 3. Unehäired 2. Elusündmused traumeerivad, suurem tõenäosus haigestuda 3. Tööstress: a. Ülessannetega seotud ohtlikkus, kindlus, vallandamised b. Füüsilised töökeskkond, sisustus, kujundus, temperatuur jm. c. Rollinõuded d. Inimestevahelised suhted, kokkupuude tööl jm. On olemas kolm faasi: 1. Häire faas tekib esmase reaktsioonina mingi stressi põhjustava olukorra poolt. · Ärevus erutus õhin · Kehalised võimed kasvavad · Kiirus ja...
tehnilist mastaapi ei ole (vähemalt) Baltimaade teatriajaloos kunagi saavutada isegi loodetud. Iga näitleja kohta oli etendusse kaasatud kaks tehnilist operatiivtöötajat, peamiselt kaamera- ja helimehed ning inspitsendid. Samuti näitlejad: raske on mõista kuidas saab ühes pildis improviseerida väga emotsionaalset ja ehteestlaslikku suguvõsatüli palganumbrite teemal ja 10 sekundit hiljem, teises stseenis oma häälevolüümi vähemalt 75 dB vähendada ja pidada vaikne, flegmaatiline monoloog Eesti parteipoliitikast. Ma nii tahaksin olla selle etenduse suhtes objektiivne. Kiidulaul ei võrdu retsensioon, sellest olen isegi aru saanud. Võin öelda, et see etendus on väga tundliku sotsiaalse närvi, laia silmaringi ja kõrge intelligentsiga inimesele. Paljud seosed ja mõtted läksid minust paratamatult mööda, kuna mu teadmiste- ja kogemustepagas mõnes stseenis etendatud ajajärgu kohta oli puudulik või isegi olematu.
tarmukas. Ent niisama ruttu kui ta süttis, võib ta ka jahtuda, kui üritus lakkab teda huvitamast, nõuab nokitsemist pisiasjade kallal ja kannatust. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused, igasugune oma jõudude mõõtmise teistega. Liigutused on kiired, kõneleb kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti. Reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Flegmaatiline temperament. Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajad, vihastada või kurvastada. Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev
B-vitamiin Millal on ternespiimas sisalduvate antikehade imendumine maksimaalne? Kohe peale sündi Palju kulub umbes vasika üleskasvatamiseks piima? 200-300 kg Palju mune muneb munakana aastas umbes? 300 Mitu kg kulutavad kanabroilerid 1 kg massi-iibele segajõusööta? 1,6...1,8 Seebu eellane? Tarvas Eesti holsteini mullika kehamass esmakordsel seemendamisel? 400 kg Mis Eesti piimatõul on suurim piimatootlikus? Eesti holsteinil Mis tõugu veistele on kõige iseloomulikum flegmaatiline iseloom? Lihaveistel Millal algab veise majanduslik kasutamisperiood? Esimese poegimisega Milline laktatsioonikõver annab suurima piimatoodangu? Sujuvalt langev laktatsioonikõver Kes/mis väljastab kõrvamärke? Jõudluskontrolli Keskus Kuidas leitakse orgaanilise aine hulk? Matemaatiliselt- toortuhk lahutatakse kuivainest Millistes söötades on rohkelt kuivainet? Taimsetes söötades Millised söödaseemned on rasvarikkaimad? Rapsiseemed
Konstitutsioon on organismi kui terviku tähtsamate morfol ja füsiol omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskting-st. K: tihke ehk tugev k, õrn k, kohev k, toores k. D: hingamistüüp ehk leptosoomne t, seedetüüp ehk eurüsoomne t, vahepealne e mesosoomne t. Konditsioon ehk toitumus. Töök, suguk, näituse k, nuumak, patoloogiline k: liigne rasvumine või kurtumus. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline tüüp- tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Flegmaatiline tüüp- tugev,tasakaalukas, väheliikuv, rahulik. Koleeriline tüüp-tugev, tasakaalutu, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhoolne tüüp-nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus
*Sirkel-kaks metallvarbast, mille ühenduskohas on skaala ning sirkliharude vahemik näitab laiust cm- des *Mõõtelint-spetsiaalselt loomade mõõtmiseks valmistatud lint, millel on lisaks sentimeetritele ka kilogrammide skaala kehamassi jaoks. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudne kehamassi rinnaümbermõõdu alusel. TEMPERAMENT *SANGVIINILINE-tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Suur jõudlus ja hea söödaväärindus. Sobib hästi piimaveistele. *FLEGMAATILINE-väheliikuv, rahulik. Sobib hästi lihaveistele. Kehas palju rasva ja suur mass. *KOLEERILINE-Rahutud ja põllumajandusloomadena ei soovita. *MELANHOOLNE-Nõrk, halb kohanemine, väike produktiivsus. KASV JA ARENG Looteline e. embrüonaalne periood idulase e. embrüoperiood eellooteperiood looteperiood B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood vastsündinuperiood piimaperiood puberteedi e. sugulise küpsemise periood täiskasvanuperiood vananemis- e
ehk mesosoomne. 13. Konditsioon ehk toitumus. Konditsiooni all mõistetakse looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatuse seisundit teatud jõudlue saavutamiseks. Eristatakse astmeid:töökonditsioon,sugukonditsioon,näitusekonditsioon,nuumakonditsioon,pa toloogiline konditsioon. 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline ehk sangviinik-tugev,tasakaalus,elavalt liikuv. Flegmaatiline ehk flegmaatik-tugev,tasakaalus,vähe liikuv,rahuliku käitumisega. Koleerinine ehk koleerik-tugev,tasakaalutu tüüp,erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhooniline ehk melanhoolik-nõrk,ülekaalus pidurdusprotsessid. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Varavalmimus on oganismi omadus kiiremini kasvada ja arendada tasemeni,mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine
(Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp H. J. Eysencki isiksusemudel Isiksus Distaalsed Proksimaalsed Proksimaalsed Distaalsed eeldused eeldused tulemused tulemused Tingimine P Sotsiaalsus
ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. 16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. 17. Psühhoanalüüs
Abielupaar oli üheksa lapse omanik. Kõige vanemast alustades kõhn, südi aga kiire arenguga ja elav printsess Victoria Alexandra (1840-1901). Välimuselt isa moodi , kuid kurvastavalt aeglase arenguga prints Edward VII (1841-1910). Perekonna iludus, vaikne ja arglik, kuid mõtlik ja ennastohverdav printsess Alice (1843- 1878). Tagasihoidlik, meeldiv ja rõõmus prints Alfred (1844-1900). Ilutu, poisilik, flegmaatiline ja tahumatu printsess Helena (1846-1923). Tujukas ja artistlik ning väga ilus printsess Louise (1848-1939). Sõnakuulelik ning tasakaalukas prints Arthur (1850-1942). Inetu kui ahv ja suur laps, tark ja hea iseloomuga (1853-1884). Andekas, hell, võluv ja armastusväärne printsess Beatrice (1857-1944). Victoria armastas enda lapsi väga palju. Sünnitamise traditsiooniks sai iga kord sama särgi kandmine, mis pärandati esimesele tütrele.
Neis realistlikku laadi teoseis väljendus sootuks optimistlikum elutunne ja hingestatum õhkkond kui tolle aja ühiskondlikke probleeme käsitlevas jututoodangus. Lugejaskonda veetlesid kujukalt joonistatud õpilastüübid ja see südamesoe ning värske huumor, mida peitsid endas ,,Kevaded". Unustamatult jäid meelde ,,Kevade" mõlema osa kandvamad kujud: hellahingeline unistaja Arno Tali, rõugearmiline vembupoiss Joosep Toots, punajuukseline Kiir, flegmaatiline Tõnisson, suletud hingega Raja Teele, kandlemängija Imelik ja ägedaloomuline Kuslap. Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924). Nimetatud teoseis
Merle 32 a Tooteid tarbides aktiveerusid kõik kroonilised haigused, et siis kiirkorras taanduda. Seda kõike umbes paari nädala jooksul (nohu, allergia, angiin). Hetkel olen tarbinud kõiki kolme toodet kolm kuud. Praeguseks on paranenud silmanägemine, naha- ja juuste tervis, olen jäädavalt kaotanud 3 kg kehakaalust ja energiat on palju. Ingre 45 a POJA LUGU Minu poeg muutus teismelise eas väga enesesse tõmbunuks, kinniseks ning ta oli pidevalt väsinud ja flegmaatiline. Mul oli väga raske temaga suhelda, kuna igasugune vestlus oli raske, sest tema sõnavara minuga koosnes reeglina nn. kolmest väljendist: jah, ei, võib-olla. Lisaks koolile tegeles ta ka aktiivselt jalgpalliga (treeningud toimusid 2X päevas). Paraku ei teadnud mina tema edudest või ebaedudest midagi, kuna võistlustele ei soovitud mind. Samuti olin täielikus teadmatuses tema õppeedukuses. Sain aru sellest, et pojal oli tugev energia puudus, mis pärssis kogu tema tegevust.
Bioloogiliste ja keemiliste protsesside mõju psüühikale (aistingud, õppimine, mälu, psüühilised häired jm) ja käitumisele Tänapäeval saab uurida närvirakke, aju eri osade rolli, erinevate ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele elaval inimesel. Enne sai seda teha ainult surmajärgselt. Bioloogiline psühholoogia pöörab suurt tähelepanu pärilikkusele. Pärilikuks peetakse näiteks: temperamenditüüpi (koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline, malanhoolne), suhtlemisvalmidust (ekstravertsus, introvertsus), vaimseid võimeid (suures osas), teatud isiksuseomadusi e seadumusi 12 Pärilikkusel on suur osa mitmete haiguste tekkes, nt skisofreenia (pärilikkus annab eelsoodumuse, keskkond mõjutab avaldumist). 2. Muud psühholoogia koolkonnad 2.1. Eksperimentaalpsühholoogia
Talutööd ja talu üleval hoidmine oli tema jaoka väga olulised, kuigi tal ei olnud erilist võimalust selleks midagi teha, kuna pidi venelaste eest põgenema. Taavi suhtus oma kaaslastesse lugupidamisega. Ta sai kõigiga hästi läbi ja aitas alati teisi kui vaja oli. Ta oli alati rahulik olenemata, mis olukord oli. Ta kuulas alati sõbra muret ja kui oskas siis andis ka nõu. Samuti suhtusid kaaslased temasse hästi. Keegi ei norinud temaga eriti tüli. Taavi oli temperamendilt flegmaatiline ja melanhoolne. Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Melanhoolne inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas.
*näitusekonditsioon- roided ei ole nähtavad, pisut ületoidetud. *nuumakonditsioon-roided ei ole nähtavad, priskeks söödetud enne tapale minekut. Lihastik mahukas. *patoloogiline konditsioon(haigusega seonduv) a)liigne rasvumine-tingitud häirest vms b) näljakoditsioon ehk kurtumus-tingitud haigestumisest või söögipuudusest. 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. 1.sangviiniline-tasakaalukas, kiire ainevahetusega, kohaneb hästi. 2.flegmaatiline-tasakaalukas, aeglase ainevahetusega, pika mõtlemisega 3.koleeriline-sõjakas, kohaneb hästi:valvekoerad, kiirushobused, võitlushärjad 4.melanhoolne- ülekaaslus pidendusprotsessiga, põeb iga asja pärast. 15. Varavalmivus-organismi omadus kiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle alla kannataks, taotletakse suuremat majanduslikku efektiivsust, lühema elueaga,
varustatuse seisundit teatud jõudluse saavutamiseks. Eristatakse järgnevaid konditsiooni astmesid: 1)töökondditsioon 2)sugukonditsioon 3)näituse konditsioon 4)nuumakonditsioon 5)patoloogiline konditsioon (liigne rasvumine, näljakonditsioon) 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse nelja närvitegevuse tüüpi 1)sangviiniline tüüp e sangviinik tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv loom 2)flegmaatiline tüüp e flegmaatik tugev, tasakaalukas, rahulik, väheliikuv loom 3)koleeriline tüüp e koleerik tugev, tasakaalutu, rahutu, sõjakas loom 4)melanhoolne tüüp e melanhoolik nõrk, halvastikohanev loom 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Suguküpsus on veistel heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu
koheva konstitutsiooniga, suure ja koheva konstitutsiooniga, luustik tugev, läänemaised on alusteks tänapäeva raskeveohobustele. Ardenn. Ewart jaotas ühesuguste ökoloogiliste tunnuste kaudu, mis on kujunenud keskkonna toimel, mitmesugustes piirkondades loodusliku valiku teel ühest liigist. Ta vaatas just pead, ja kasutas Nehringi indeksit. S.t kolju pikkus jagatud kolju laiusega. Tema jagas kolmeks: 1. stepihobune jämeda luuline, iseloomult flegmaatiline ja tal on toores konstitutsioon. Otsmik on kitsas. Kolju indeks 240-260. Näokolju osa on tugevamini arenenud kui ajuosa. Pea ja ninamiku profiil on sageli kumer. Ta on levinud stepi vööndis. Siia kuuluvad mongoli hobused. Üks on Baikalis teine UK-s. 2. Kiltmaahobune Elava temperamendiga, kuiva konstitutsiooniga, kiirete liigutustega hobused. Pea on hästi lühike ja laia otsmikuga. Pea ja ninamik on nõgusa profiliga. Kolju indeks on 223-
Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. EKSTRAVERTSUS Koleerik: Tundlik, rahutu, agressiivne, ärrituv, tujukas,aktiivne, optimistlik Sangviinik: seltsiv,avatud,jutukas,meeldiv,muretu,juhtiv,mugav INNOVERTSUS flegmaatik: passiivne, hooliv,mõtlik,usaldav,rahulik,kaalukas melanhoolik: tujutu,kartlik,jäik, kaine,rahulik,seltimatu,seltsimatu 16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25.
läheb - Epistaas – õied muudavad värvi kui mõlematel geenidel esinevad dominantsed alleelid - Duplikaatsus – seemne kuju määravad 2 duplikaatset geeni mis mõlemad määravad samasuguse vaheprodukti tekke - Pleiotroopsus VIII loeng 1 Käitumine: geenid - Melanhoolne, koleeriline, flegmaatiline, sangviiniline - Temperament - Sotsioloogia 62.Käitumuslik epigeneetika - Geeni aktiivsuse päranduvad muutused, millega ei kaasn DNA järjestuse muutuseid - DNA vaigistamise mehhanismid: DNA metülatsioon, histoonide atsetülatsioon - Patoloogia: stress, õppimine & mälu, toitumishäired, skisofreenia, bipolaarsed muutused, psühhopaatia, depressioon, enesetapud
Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. 9.Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. 10.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria
üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last). Mingis mõttes võib neid jooni soosida ka flegmaatiline temperamendi tüüp (kaasasündinud kalduvus mugavusele, üritatakse alati rahulikuks jääda). Kõige vastuvõtlikum iga on teise eluaasta paiku (1,5 a 2,5 a), kui lapsel hakkab oma mina pilt tekkima. Riechman on öelnud, et ema suhtumine lapsesse on nurgakivi sellele, kuidas laps hakkab maailma suhtuma. See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit:
talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last). Mingis mõttes võib neid jooni soosida ka flegmaatiline temperamendi tüüp (kaasasündinud kalduvus mugavusele, üritatakse alati rahulikuks jääda). Kõige vastuvõtlikum iga on teise eluaasta paiku (1,5 a 2,5 a), kui lapsel hakkab oma mina pilt tekkima. Riechman on öelnud, et ema suhtumine lapsesse on nurgakivi sellele, kuidas laps hakkab maailma suhtuma. See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit:
tõugata, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last). Mingis mõttes võib neid jooni soosida ka flegmaatiline temperamendi tüüp (kaasasündinud kalduvus mugavusele, üritatakse alati rahulikuks jääda). Kõige vastuvõtlikum iga on teise eluaasta paiku, kui lapsel hakkab oma mina pilt tekkima. Riechman on öelnud, et ema suhtumine lapsesse on nurgakivi sellele, kuidas laps hakkab maailma suhtuma. See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit:
närvitegevuse tüüpi. 22 VEISEKASVATUS 1. Sangviiniline tüüp e. sangviinik. Tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. See on kõige täiuslikum tüüp ja sobib põllumajandusloomadele kõige paremini. Loomad kohanevad hästi ning on suure jõudluse ja hea söödaväärindusega (söödakulu toodanguühiku kohta). Sobib hästi piimaveistele. 2. Flegmaatiline tüüp e. flegmaatik. Tugev, tasakaalukas, väheliikuv, rahuliku käitumisega. Sobib eriti lihaveistele. Need loomad moodustavad oma kehas palju rasva ja nende massi-iive on suur. Nad on hea söödaväärindusega. 3. Koleeriline tüüp e. koleerik. Tugev, tasakaalutu tüüp, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Seda tüüpi loomad on sõjakad ja kohanevad hästi, kuid pidurdusprotsessid on neil nõrgad. Suguloomadena on üliaktiivsed ja koormavad end üle
tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last). Mingis mõttes võib neid jooni soosida ka flegmaatiline temperamendi tüüp (kaasasündinud kalduvus mugavusele, üritatakse alati rahulikuks jääda). Kõige vastuvõtlikum iga on teise eluaasta paiku (1,5 a 2,5 a), kui lapsel hakkab oma mina pilt tekkima. Riechman on öelnud, et ema suhtumine lapsesse on nurgakivi sellele, kuidas laps hakkab maailma suhtuma. See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit:
Ent võimsuse tipule jõudnud Hispaanias võis juba tunnetada algavat langust. Nii kinnis- kui vallasvaratehingutele 10% maksu alcabala kehtestamine halvas Hispaania kaubanduse. Maailma rikkaim riik kuulutas end kahel korral (1557, 1575) pankrotis olevaks. Koos Felipe II surmaga 1598 langes ka Hispaania: ülemvõim maailmamerel oli murtud, Madalmaade põhjapoolsed provintsid iseseisvunud, riigikassa tühi ning majandus allakäiguteel. Felipe III [15981621] oli flegmaatiline ja tahtejõuetu, jättes kogu võimu oma soosikule Lerma hertsogile, keda tituleeriti Hispaania suurimaks vargaks, kes seganud kuninga mõjutamiseks nõiarohte. Saabunud oli Miguel de Cervantese (15471616) Don Quijote ajastu. Riigikassa oli alailma tühi ning kuninglik ihukaitse pidi kerjama kloostriväravate juures vaestesuppi. Hispaania linnad olid täidetud savihurtsikutest, kus valgustuse eest kandsid hoolt vaid Jumalaema kujukeste ees põlevad õlilambikesed
«Appi! Päästke! Appi!» karjatas Grimaud. «Vaiki, õnnetu!» ütles noormees. «Ma olen d'Artagnan, kas sa ei tunne mind ära? Kus on su peremees?» 405 «Teie, härra d'Artagnan!» hüüatas Grimaud. «Võimatu!» «Grimaud,» ütles hommikumantlis Athos, väljudes oma toast, «mulle näib, et te julgesite rääkida.» «Ah, härra, asi on nii, et...» «Vait!» Grimaud piirdus sellega, et osutas sõrmega d'Artagnanile. Athos tundis ära oma sõbra, ja nii flegmaatiline kui ta oligi, puhkes ta naerma. Seda põhjustas tema silme ees avanev maskeraad: vildak tanu, kandadeni langev seelik, üleskääritud käised ja ripnevad vurrud erutatud näos. «Ärge naerge, mu sõber,» hüüdis d'Artagnan, «taeva pärast, ärge naerge, ausõna, siin ei ole midagi naeruväärset!» Ta ütles seda nii pidulikult ja nii tõelise hirmuga, et Athos haaras kohe ta käed, hüüdes: «Kas te olete haavatud, mu sõber? Te olete nii kahvatu!» «Ei, kuid mul oli hirmus elamus
annaabi.ee 
