Ökoloogia kordamisküsimused (0)

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng.
Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile , vaatleb tervikut .
E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest.
E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 
2. Ökoloogia pôhimôisted.
Ökoloogia valdkonnad:
1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel
2) Raku tase (ainurakse puhul isend)
3) Koe tase
4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk . Suhete uurimine isendi tasandil
5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid.
6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia.
7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.
8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades.
9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia. 
Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis .
Isend - kindla genotüübiga organism.
Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed ( kloonid ).
Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil.
Panmiktiline populatsioon e. deem - vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre.
Metapopulatsioon - alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma.
Kooslus (community) - kôik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus).
Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
Bioom - sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga , tundra, savann . 
3. Ökoloogilised faktorid .
Ökoloogiline faktor - aine, energia vôi info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele môju.
1) Abiootilised - eluta päritolu, nt. nafta , hapnik.
Biootilised - elusat päritolu, nt. toit ( grillkana on heaks näiteks).
2) Otsesed - saab otseselt tarbida, nt. toit.
Kaudsed - ei saa otseselt tarbida, nt. kôrgus.
3) Ressursid - faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid.
Tingimused - faktorid, mis vôimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus . 
Ökoloogiline amplituud e. tolerants - teatud ökol. faktori suuruste vahemik, mille ulatuses tuleb vaadeldav organism omadega toime.
Tolerantsuskôver - tavaliselt Gaussi kôver ( optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sôltuvust teatud ökoloogilisest faktorist.
Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk).
Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd).
Ökoloogiline nišš - (Hutchinson 1948) piirkond n-möötmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kôik n telge omavahel risti).
Fundamentaalne nišš - tähistab osa hüperruumist, kus liik pôhimôtteliselt vôib elada, e. autökoloogiline.
Realiseerunud nišš - see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 
4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused.
1) Liebrigi seadus (1940) - organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor).
2) Shelfordi reegel - (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kôige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 
5. Loodusliku valiku r- ja K- strateegid ( MacArthur ja Wilson 1962).
1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hôlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/vôi lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kôikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed.
2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni vôimalikku tihedust ning ressursse efektiivselt ja säästlikult kasutada; vähe järglasi, intensiivne lôimetishoole, surevus väike ehk pikk eluiga; asustavad stabiilseid keskkondi; populatsiooni suurus kôigub ajas vähe; nt. inimene, tamm. 
6. Ressursid.
1) Radiatsioon : taimed vôtavad radioaktiivseid elemente vastu ôhust ja/vôi mullast. Laias laastus on nii kosmiline kui ka litosfääri radioaktiivsete ainete kiirgus ökoloogiliselt tähtsusetu, kuid tuumajaamade ja -relvade kasutuselevôtt on olukorda muutnud. Môôdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tôusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu vôi on tappev . Kiirituse môju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kôige tundlikumad on okaspuud ja kôige tundetumad samblikud ja samblad .
2) Mineraalained: kôigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P.
3) Vesi: vesikeskkond on olnud elu lätteks ja siiamaani kôik peale kôrgemate riikide (taimed, loomad, seened) on sôltuvuses veekeskkonnast, kasvôi mônes elufaasis; organismide sisekeskkonnas on aga vesi säilitanud oma tähtsuse. Limiteerivaks faktoriks tihti maismaal. Mineraalide ja org. ainete lahustamine. Vaata ka mullavesi ja veeringe .
4) Hapnik: hapnik limiteerib primaarset ja sekundaarset produktsiooni nii vees kui ka liikniisketes ökosüsteemides. Hapnik saab otsa kui toimub intensiivne tarbimine, kuid pole piisavat primaarset produktsiooni. Ülejääk on siis kui orgaaniline aine ladestub ( turvas ). Maismaa ökosüsteemid, mis ei ole sood , ei tooda hapnikku - bilanss on 0 - seega troopilised vihmametsad ei tooda hapnikku. 
7. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH, soolsus (NB! Gaussi kôver ei kehti).
1) Soolsus: organismid ei saa hakkama (enamasti?) ilma soolata, kuid juba madal kuni môôdukas soolsus, vôimaldab neil vôrdselt hästi areneda. Liigne soolsus kahjulik.
2) Temperatuur: ka väikesed kôikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad .
Soojuse allikad: otsene päikese kiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon , soojusülekanne e. konduktsioon.
Soojuse kadu: evaporatsioon , kiirgusvahetus, konduktsioon, konvektsioon, kiirguse peegeldumine.
Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel : surm, paremate päevade ootamine , ainevahetuse muutmine.
Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 - 17,5 päeva, 30C0 - 5 päeva, 16C0 - lävi temperatuur. Kraadpäev - päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva).
Ekstreemumid : Vees - Pyralictum Occultum, optimum 105C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sise temp. 45C0.
3) pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH 2 - 3 - väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 - soodajärves elav sinivetikas. 
8. Muld - môiste, füüsikaline ehitus.
Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja môjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused .
Füüsikaline ehitus: 1) Tahke osa: mineraalne osa 50% ( Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2) Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3) Gaasid: CO2 kuni 8%. 
9. Mullakate - lähtekivim ja selle murenemine .
Lähtekivim - kivim , millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit , vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 
10. Mullahorisondid , mullaprofiilid.
Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel - need erinevad üksteisest huumsesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest.
Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini.
1) Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas.
2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont , kus domineerib mineraalosa.
3) Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad /valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine .
4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid.
5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad.
6) Lähtekivim [C].
7) Aluspôhi [D].
8) Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 
 
11. Mullavesi, mullaniiskusrezhiim.
Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiki vôimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijôudude môjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapilaarvesi pindmistes kihtides.
Mulla veerezhiim - iseloomustab vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ning lahkumist mullast.
Mulla niiskusrezhiim - iseloomustab taime varustamist veega. Bioloogiline produktiivsus on maksimumilähedane siis, kui mulla omastatav veevaru kôigub kapillaarsidemete katkemise niiskuse ja väliveemahtuvuse vahel (kui on üle selle, siis langeb aeratsioonipoorus alla 10% ning mulla hapniku varustus langeb alla normaalse piiri - taimede jaoks). 
12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad vôrrandid - eksponentsiaalne e. Piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukôver; keskkonna kandevôime.
N - isendite e. moodulite arv pindalaühikul.
Npreagu = Nenne + Sü( nnid ) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) - E( migratsioon ).
Üksiku pop.i piiramatu kasvu e. Maltuse vôrrand: dN / dt = rN; r - erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab).
Pidurdav toime P.M.= γN2  dN/dt = rN - γN2; kus γ - liigi sisene konkurents .
Keskkonna kandevôime: K = r / γ  γ = r / K.
Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse  dN/dt = rN(1 - N/K) = rN[(K-N)/K] 
13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid : tihedus, puhas kasvukiirus, elumus , suremus, vanuseline suremus, " killing power ", sündimus, Deevey kôverad.
Populatsiooni tihedus - isendite arv pindalaühikul; N.
Puhas kasvukiirus - R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lôpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistôenäosuse korrutis.
Elumus e. ellujäämus - tôenäosus elada vanuseni x; lx.
Suremus - algse kohordi osa, mis sureb vanusel x; dx.
Vanuseline suremus - näitab, milline proportsioon vanuse x saavutanud isenditest sureb enne x+1 vanuse saavutamist; qx.
Killing power - näitab, milline osa ei saavuta järgmist vanust , ja on summeeritav üle vanuse klasside; kx = logax - logax+1.
Sündimus - uute järglaste arv vanusel x; Fx vôi siis järglaste arv keskmise algse liikme kohta vanuses x; lxmx vôi järglaste arv liikme kohta vanuses x; mx - valige ise.
Deevey kôverad - näitavad populatsioonis toimuva elumuse sôltuvust elueast. 1. tüüpi kôver - K- strateeg , nt. inimene; 2. tüüpi kôver - näitab suremist, kui juhuslikku ajast sôltumatut protsessi ( merikarp ); 3. tüüpi kôver - r-strateegid, nt. jänes. 
 
 
14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon.
Levik - isendite jaotus ja paiknemine ruumis.
Levimine - protsess, mis organisme ruumis ümber paigutab.
1) Juhuslik levik - iga organismi paiknemine sôltumatu teistest, nt. kôrbede ja poolkôrbede umbrohud.
2) Regulaarne levik - organismidevaheline ruum ära jaotatud nii, et distants oleks maksimaalselt suurt, nt. pesitsevad linnud, kiskjad (tahavad oma territooriumi).
3) Agregeeritud levik - organismid rühmades, tihedates kogumites, nt. kalad , linnu parved, karjad , ühiselulised pered.
Leviku tüübid sôltuvad ka vaatlustaseme valikust.
Lôivsuhe e. trade-off - negatiivne seos kahe alternatiivse kohastumise omaduste vahel.
Levimine on kohastumus , sest tihti soodustab paljunemist (loodus hakkab neid valima ).
Môned seaduspärasused: levimine on isastel ulatuslikum (suguline dimorfism ); ka imetajatel üldse - uudishimu.
Migratsioon - suure hulga isendite vôi populatsiooni liikumine ühest kohast teise.
Migratsiooni liigid:
1) Multiple return ticket e. kuupilet - korduv migratsioon ühest kohast teise ja tagasi, nt. linnud, nahkhiired .
2) One return ticket e. edasi-tagasi pilet - rännak edasi-tagasi üks kord elus, söögiks ja paljunemiseks, nt. angerjad ja lôhelised.
3) One way ticket e. ühe otsa pilet - üks pôlvkond läheb, teine tuleb tagasi, nt. Admiral liblikas . 
15. Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja -3/2 astme e. isehôrenemise seadus, sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents.
Konstantse saagi seadus - ükskôik, millise tihedusega taimi ei istuta, saak tuleb ikka ligikaudu sama.
Isehôrenemise seadus - käistleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevat suremust e. tihedusest sôltuvat suremust. w = cN-1  graafik : logw = logc - logN (varjus kasvav taim); w=cN-3/2  graafik: logw = logc - 3/2logN (-3/2 tuleneb sellest, et taimed on 3D struktuurid, aga enamik energiat tuleb pinnaühiku kohta e. 2D).
Sümmeetriline konkurents - kôik osapooled saavad vôrdselt kahju, nt. toitained .
Asümmeetriline liigisisene konkurents - ühe osapoole väike algedu viib suure vôiduni, nt. valgus. 
16. Populatsioonide vaheliste ineraktsioonide liigitus.
1) Neutralism e. 00 interaktsioon - kumbki osapool ei saa kahju ega kasu.
2) Konkurents e. -,- interaktsioon - vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju.
3) Kisklus , parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon - üks kasu, teine kahju.
4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon ) e. ++ interaktsioon.
5) Kommensalism e. +0 interaktsioon - üks pool kasu, teine ei saa midagi.
6) Ammensialism e. -0 interaktsioon - üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 
17. Konkurents.
Konkurents - populatsioonide vaheline vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju; on liikide leviku määraja.
Gause reegel - kaks liiki, mille nôudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida. (Hutchinson - 2 liiki, mille ökoloogilised n niððid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida.)
1) Tarbimiskonkurents - ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata.
2) Otsene e. aktiivne konkurents - vôitlus ressursi pärast.
3) Näiv konkurents - läbi ühise vaenlase vôi läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. 
18. Lotka -Volterra vôrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad tasakaaluseisundid.
Vôrrand ennustab 2 vôi enama liigilise koosluse dünaaikat - kas saavad koos elada vôi ei.
Vôrrandsüsteem: 1) dN1/dt = r1N1 [(K1-N1-α12N2) / K1] ja 2) dN2/dt = r2N2 [(K2-N2-α21N1) / K2]. α12 - konkurentsikefitsent, môôdav konkureeriva pop.i môju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 - jänes ja N2 - pôder, siis α12 = 60 ja α21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (môlemal), siis on nad ajas stabiilsed. Kui dN/t = 0, siis  K1-N1-α12N2 = 0  graafik: N1 = K1 - α12N2, kus N1 = y, K1 = b ja ülejäänd = -ax.
Nullkasvu isokliinid: Kui N2 = 0, siis N1 = K1, kui N1 = 0, siis N2 = K1/α12. Neid kahte Ni punkti ühendav joon on nullkasvu isokliin.
Stabiilse kooseksistentsi tingimused: K2/α21 > K1 ja K1/α12 > K2  K1 > α12K2 ja K2 > α21K1. Plus veel: liigisisene konkurents peab ületama liikidevahelise konkurentsi. 
19. Kisklus. Lotka-Volterra vôrrandid, süsteemi kiskja -saakloom dünaamika.
Kisklus - populatsioonide vaheline interaktsioon, kus üks osapool saab kahju ja teine kasu. Osapooled ei ole omevahel intiimselt seotud.
Näkitsejad e. grazers - ei tapa, aga söövad siit-sealt ( herbivoorid ).
Kiskja-saaklooma vôrrandsüsteem: 1) dN/dt = rN-a'PN; 2) dP/dt = ƒa'PN - qP. Tähistused: a' - saagi otsimise ja tabamise efektiivsus; PN - kokkusattumis tôenäosus; ƒ - järglaste arv toiduühiku kohta; P - kiskja populatsiooni tihedus; q - populatsiooni sisene ülemineku koefitsent. Nullkasvu tingimused: r = a'P ja ƒa' = q  P= r/a' = const . ja N = q/ƒa' = const.
Kiskja-saaklooma dünaamika - saaklooma populatsiooni tiheduse lainele järgneb ¼ perioodi nihkega kiskja populatsiooni tiheduse laine. 
20. Saakloomade kaitsekohastumused .
Käitumuslikud kaitsekohastumused:
1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad)
2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad).
Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju):
1) Varjevärvus - näha substraadi moodi välja.
2) Segadusvärvus - ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra .
3) Ehmatusvärvus - muster imiteerib suuremaid kehaosi , nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad.
4) Hoiatusvärvus - hoiatab mürgisuse eest.
a) Mülleri mimikri - mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist.
b) Bates'I mimikri - kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid.
Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest ( kilpkonn ), sarved .
Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes).
Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed - astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 
21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid ).
Parasiit on elu vältes seotud 1 vôi mône peremeesorganismiga.
Parasitoidid - tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) - munevad munad teise organismi muna vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja.
Nekrotroofsed parasiidid - asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened).
Mikroparasiidid - bakterid , osad seened, viirused .
Makroparasiidid:
1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid;
2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid (enamasti taimed ja seened).
NB! Parasitismi vôib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine - arenenud parasiit.
Puhas kasvukiirus: Rp = 1 - stabiilne (nakatunud organism nakatab elu jooksul veel ühe); Rp > 1 haigus levib; Rp >> 1 epideemia . Kasvukiirus sôltub: 1) L - aeg, mille jooksul peremees nakatub; 2) S - nakkusele vastuvôtlike isendite tihedus; 3) B (beeta) - parasiidi ülekande kiirus;  Rp = LSB
Levikulävi - S on kriitiline suurus  St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, millien on kriitiline tihedus, et parasiit leviks (nullkasvu staadium). Kriitiline proportsioon, mis tuleb immuniseerida, et pidurdada levikut pc = 1-St/S0; S0 - haigusele vastuvôtlike peremeeste tihedus enne immuniseerimist. Järeldus!: Selleks, et taluda parasiitide rünnakuid, ei pea olema kôik isendid resistentsed. 
22. Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid, sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa.
Kommensalism - üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu.
Mutualism - kooseluvorm , kus môlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism.
Protokooperatsioon - fakultatiivne mutualism.
Mutualismi liigid:
1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohstumus. Nt. akaatsialised ja sipelgad : akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele môeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada  kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja -linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jôehobu + linnud jne).
2) Pôllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad - kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida)
3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene vôi muud taimed ja loomad.
4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter ( plastiid ).
Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel):
a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik .
b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid.
c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid).
d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid .
Seenjuur e. mükoriisa:
a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel.
b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse.
Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured.
23. Laguahel . Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites.
Detritivoorid - toituvad lagunemata vôi vähelagunenud surnud organismist, nt. seened.
Lagundajad - prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lôpuni  mineraalid.
Pôhilised esindajad: bakterid, seened, nematoodid , protozoa, lestad , sadajalgsed, kakandid, vihmaussid, teod.
Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud , tselluloos, hemitselluloos , ligniin (aeglaseim).
Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev:
1) Troopiline mets - enamik makrofauna , süüakse suurte organismide väljaheiteid.
2) Parasvöötme mets - enamik mesofauna , süüakse mesofauna väljaheiteid ( vihmauss kobestab enne ära).
3) Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon ), otsesed detriidi sööjad.  
24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused.
Kollektiivsed - kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus.
Emergentsed - komponentide liitumisel ineb mingi uus kvaliteet.
Liigifond - liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja vôimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 
25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias.
Clements - organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed . Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik.
Gleason - kooslused koosnevad sôltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik.
Paradigmade vastuolu avaldub viisis, kuidas taimkattetüüpide eristamise ja uurimise metoodike on erinev Ameerikas ja Euroopas.  
26. Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon.
1) Euroopas on tüüpiline klassifikatsioon. Spetsiaalne nomenklatuur - süntaksonoomia, mille pôhiühikuks on assotsiatsioon.
2) Ameerikas kasutatakse ordinatsiooni e. järjestamist, kus vaadeldakse sarnasusi.
Eesti metsad alluvad süntaksonoomiale, aga rohumaad mitte. Ordinatsioon - selgitab koosluste ökoloogilisi omadusi, eeldades, et neid peegeldab liigiline kooseis. 
27. Koosluste suktsessioon - môiste, liigid, mehhanismid .
Koosluste suktsessioon - erinevate koosluste pidev vahetumine ajas, samas kohas. Seotud liikide vaheldumisega ja kk muutustega, mis on môjutatud liikide eneste poolt.
3 tüüpi (pidades silmas eelkôige taimkatet):
1) Autogeenne - iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt.
2) Allogeenne - väliste tegurite môjul, nt. inimtegevus.
3) Degradatiivne - seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid.
Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited).
Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s.
Varase suktsessiooni liigid - pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg.
Hilissuktsessiooni liigid - K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi .
Koosluste struktuur: 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 
28. Kliimaksi môiste (Clements).
Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas.
Monokliimaks - taimekooslustel kôigil üks ja sama lôppfaas.
Oligokliimaks - lôppefaase mitmeid erinevaid (valdavalt). 
29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus.
Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit Päikeselt.
GPP - gross primary production e. koguprimaarproduktsioon.
NPP - net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP - R(espiratsioon); NPP on kasutatav hetertroofidel.
NPP (gC/m2a) on suurim ekvaatorilähistel (>800); vähim 0-100 pooluste lähedal.
Kuiva maa NPP = 120*109 t/a. Ookeanides NPP = 60*109 t/a. e. maismaa NPP on ookeanide omast kaks korda suurem. Ookeanides on suurim mandrite äärealadel (>90) ja väikseim suurte ookeanide keskosas 30. Primaarproduktsiooni limiteerivad tegurid maismaa ja vee ökosüsteemides.
Meres limiteerivad peamiselt toit  (st. org. aine) ja mineraalained P ja Fe; maismaal limiteerivad H2O ja N. 
31. Energiavoog ökosüsteemides, troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid.
Troofiline tase - hôlmab ühe toitumisega liigid.
Püramiid: NPP  Herbivoorid ( R)  Karnivoorid ( R)  Karnivoorid ( R)  (NPP ) surnud orgaaniline materjal  Detridivoorid ja mikroorganismid ( R)  Karnivoorid ja mikroobivoorid ( R)  Karinvoorid ( R) jne. 
 
Osa produktsioonist ei tarbita ja läheb laguahelale, teine osa tarbitakse kôrgema troofilise taseme poolt. Sellest osa jääb assimileerimata (fekaalne kadu  laguahel), teine osa seeditakse e. assimileeritakse. Assimileeritud osa salvestatakse kudedes ja kasutatakse hingamiseks. Erinevatel troofilistel tasemetel ja eritüüpi oranismidel on energiavood erinevad. 
32. Tarbimisefektiivsus , assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus , troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus.
CE - tarbimisefektiivsus; In - energia sissevool ; Pn - produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100%.
AE - assimilatsiooniefektiivsus, näitab kui suur osa arasöödud toidust suudetakse assimileerida. AE = An / In * 100%; An - assimileeritud energia n tasemel.
PE - produktsiooniefektiivsus - näitab kui palju kulutab organism hingamiseks ja elamiseks.
CA*AE*PE = TLTE = Pn / Pn-1 * 100% e. troofiliste tasemete vaheline energiaülekande efektiivsus.  
33. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus.
Selgrootud - karnivooridel läheb palju energiat hingamisele. Detriidisööjatel ja miokroobivooridel on suur fekaalne kadu.
Selgroogsed - produktsiooni efektiivsus on kôigusoojastel 10% ja püsisoojastel 2% (sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kôigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE-d tunduvalt väiksemad.
Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 
34. Aineringed - veeringe, C- ringe , N-ringe, P-ringe. Pôhilised fondid ja vood ringetes.
Veeringe:
Fond - mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Pôhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%.
Voog - liikuv üksus.
Süsinikuringe (ühik: g / m2):
Litosfäär - 6,6*107
Fossiilne kütus - 8*106
Hüdrosfäär - 2,7*105
Biosfäär ja kôdunemata ained  - 4,02*104
Atmosfäär - 4*103.
Süsinikuringlus läbi biosfääri on keskmiselt 400 g/m2a (osa salvestub fossiilse kütusena).
Lämmastikuringe (ühik: kg / m2):
N2 (ôhus) - 7592: bakterid ja sinivetikad  orgaaniline N.
N (orgaabiline) - 1,269: ammonifitseerijad bakterid  NH3.
NO3 - 0,084: rohelised taimed  orgaaniline N; denitrifitseerijad bakterid  N2.
NH3 - 0,056: nitrifitseerijad bakterid  NO2; taimed  orgaaniline N.
NO2 - 0,027: nitrobakterid  NO3.
Fosforiringe :
Fosfor on kriitiline vee ökosüsteemides, kuna limiteerib sealset produktsiooni. Tal on omadus kiiresti välja sadeneda (+aeglane difusioon ), muutudes niiviisi taimedele kättesaadamatuks.
Olulisteks fondideks on ookeani põhjasetted ja maapõue kivimid (aineringesse kivimite porsumisel või ookeani põhjast üles tõustes).
Ookeanites toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid. Vetevoogudesse sukelduvad surnud organismid, kes sisaldavad fosforit. Põhjas toimub P mineralisatsioon , mis muudab ta taimedele kättesaadavax. Vee pinnale tõuseb P lahustunud kujul. 
35. Kasvuhoonegaasid , kasvuhooneefekt .
Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena ( soojus ), mis ei suuda enam nii efektiivselt läbistada atmosfääri ning neeldub / peegeldub, soojendades atmosfääri ning tôstes selle kesmist temperatuuri ~32C.
Pôhilised kasvuhoonegaasid ( neelavad /peegeldavad soojust): CO2, CH4, NOx, Freoonid , + veeaur, O3.  
36. Bioloogiline mitmekesisus, selle varieerumine ruumis ja evolutsioonilises ajas.
Rio konvektisoon: lepiti kokku, et looduse keskkondliku kaitse prioriteediks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse.
Bioloogiline mitmekesisus jaotatakse: taksonoomiline (liigiline), funktsionaalne, geneetiline. Siiani pole tõestatud, miks bioloogiline mitmekesisus tähtis on, selle kaitse on rajatud intuitsioonil .
Praeguseks on ~1, 3 miljonit liiki, kellest ~900000 moodustavad putukad. Kõige liigirikkam on ookeani põhi, millele järgnevad troopilised vihmametsad ja kivimid.
Liikide eluiga varieerub enamasti 1 - 10 miljoni aasta vahel. Sajandis peaks sel juhul välja surema 100-1000 liiki. Viimase paari sajandi jooksul on aga välja surnud ~1% olemasolevatest liikidest. Suuresti inimese aktiivsel kaasabil. Väga drastiliselt on langenud suurte rohusööjatest imetajate liikide arv, kahanemine langeb kokku inimasustuste tekkega neis piirkondades.