kool nimi klass LOOMADE POPULATSIOONI PROBLEEMID EESTI METSADES Referaat Juhendaja õpetaja koht Sisukord Sisukord ...............................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 1
Kuidas mõjutavad keskkonnategurid populatsiooni arvukust? Valisin populatsiooniks Eesti metsades elavad metskitsed, sest just nendega puutun ma kokku, kui sõidan hommikul vara või õhtul hilja metsa vahel. Kõige olulisem keskkonnategur, mis mõjutab selle populatsiooni arvukust on toiduvarude rohkus. Kui toitu on rohkem, mõjutavad metskitse arvukust kiskjad ja haigused. See on looduse naturaalne arvukuse määraja. Kitsede arvukust mõjutab ka lumekatte paksus. Mida paksem on lumekiht, seda raskem on metskitsedel hundi ja ilvese eest ära joosta ning nad saadakse kätte. Kiskjatest on kõige ohtlikumad ilvesed ja hundid. Rebased murravad ainult kuni kahe kuuseid metskitse tallesid. Andreas Preisfreund
TÖÖLEHT ARVUTITUNNIKS TEEMA: RAHVASTIK. Valitud riigi rahvastiku analüüs. Ülesanne. Vali vabalt üks endale huvipakkuv riik ja analüüsi selle rahvastikku. Täida tööleht, kasutades veebilehti aadressidel http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php http://www.prb.org/ (paremalt äärest: Population Basics saate andmed rahvastiku kohta, Select a region or country valite vastava riigi) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://www.citypopulation.de/cities.html http://populationpyramid.net/ leiate rahvastikupüramiidi vajaliku riigi). _______________________________________________________________________________ Riik: Sloveenia Rahvaarv 2017. a: 1.972000 Rahvaarv aastaks 2025: 1.908000 Rahvaarv aastaks 2050: 1.597000 Ra...
elukeskkond paljudele liikidele Rõhk Valgus Vajalik fotosünteesil Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Ökoniss iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis Populatsiooniökoloogia Populatsioonide määratlemine rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas Populatsiooni iseloomustavad tegurid * Populatsiooni tihedus * Sündivus * Suremus * Ränne * Levikutüüp * Ealine struktuur * Sooline jaotumine * Laienemine Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime Iive arvukuse muutumine ajaühikus
Intragenomic Profiling Using Multicopy Genes: The rDNA Internal Transcribed Spacer Sequences of the Freshwater Sponge Ephydatia fluviatilis Liisi Karlep, To~nu Reintamm, Merike Kelve* Department of Gene Technology, Tallinn University of Technology, Tallinn, Estonia Abstract Multicopy genes, like ribosomal RNA genes (rDNA), are widely used to describe and distinguish individuals. Despite concerted evolution that homogenizes a large number of rDNA gene copies, the presence of different gene variants within a genome has been reported. Characterization of an organism by defining every single variant of tens to thousands of rDNA repeat units present in a eukaryotic genome would be quite unreasonable. Here we provide an alternative approach for the characterization of a set of internal transcribed spacer sequences found within every rDNA repeat unit by implementing direct sequencing methodology. The promi...
organismidele igal aastal elutegevuseks optimaalseid tingimusi. Nt kui mingi liigi elutingimused on antud aastal halvemad, siis liigi sigivus väheneb ja arvukus langeb. Toitumissuhete kaudu mõjutab mingi liigi arvukuse muutus teisi liike positiivselt või negatiivsellt sõltuvalt sellest, missuguse toitumisviisiga on vaadeldav liik. Seoses selliste ressursimuutustega, hakkavad kõikuma populatsioonide arvukused erinevate aastate lõikes. Selliseid kõikumisi nimetatakse populatsiooni laineteks. Troofilised tasemed Kõige üldisemalt võib organismid jagada nelja troofilise taseme vahel: 1. isetoitujad ehk autotroofid 2. taimetoidulised organismid 3. loomtoidulised organismid 4. lagundajad Nimetatud tasemed toimivad kõikides ökosüsteemides ja väljenduvad toiduahelates ja -võrgustikes. Toiduahel kajastab ühte konkreetset toitumise järjekorda läbi troofiliste tasemete. Reaalses
Biotsönoos- Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Toiduahel- Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada , millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Produtsent- Tootja ( õp. lk 19 ). Destruent- Lagundaja . Konsument- Tarbija. Toiduvõrk- Omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Troofiline tase- Toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündumus ja suremus on tasakaalus. Kasvav populatsioon Populatsioon, mille sündimus on suremusest suurem. Kahanev populatsioon Populatsioon, mille suremus on sündimusest suurem. Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikajaline stabiilsus. 1.tooge näiteid abiootiliste tegurite toimest- Veetaseme tõus sunnib metsloomi liikuma kõrgemale
Albeedo-arv, mis näitab, kui suure osa või kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul mitu % moodustab tagasipeegeldunud Ökoloogiline populatsioon-on seoses kindla kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. okosüsteemiga(mets) Biomass-pinnaühikul leiduvate organismide Elementaarpopulatsioon-liigi väikseim elusaine hulk massi-või energiaühikutes elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires Produktiivsus- energia sidumise ja biomassi Populatsiooni tihedus on populatsiooni ülesehitamise määr ajaühikus pindala-või isendite arv teatud maa-alal ruumalaühiku kohta Suhteline tihedus teadasaamiseks arvutatakse Primaarproduktsioon- autotroofsete indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi organismide kasutatud energia, mis aga mitte tihedust ennast. moodustab toiduahela I astme kogutoodangu Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite
Konkurents- on mõlemale liigile kahjulik. Vastastikku piirav kooseluvorm - - Eristadakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündvus ületab surevuse on populatsioon kasvav . kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem surevusest. Populatsioonide arvukust mõjutavad kliimategurid, toitumussuhted, haigused. Populatsiooni arvukuse perioodiliso ajalisi muutusi nimetadakse populatsiooni laineteks. Kui arvukus püsib pikemat aega stabiilsena siis sim. Sellest ökoloogilise seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Populatsiooni mõiste, struktuur ka muutused selles, populatsiooni lained Eristadakse kasvavaid , kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui kündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündivus ületab suremise on populatsioon ka soodne. Kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem kui suremus.
Kirjeldava statistika kodutöö I Ülevaade andmetest Analüüsime andmeid vangide populatsiooni kohta 38 erinevas riigis aastal 2007. Andmed on võetud Eurostati koduleheküljelt. Analüüs Joonis 1. Vangide populatsioon aastal 2007 Jooniselt 1 on näha, et kõrgeima vangide populatsiooniga riigid olid 2007. Aastal Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Inglismaa ja Türgi. 38 riigi vangide arvu aritmeetiline keskmine on 18 999. Mediaan, ehk väärtus, millest
5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. 1) arvukus isendite arv populatsioonist 2) tihedus isendite arv pinnaühiku kohta 3) sündimus 1000 isendi kohta aastas 4) suremus 1000 isendi kohta aastas 5) vanuseline koosseis 6) sooline koosseis 7) seisundiline koosseis (terve haige) 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav populatsioon (sündimus > suremus)
on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest) *Biootilised tegurid: on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid) *Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PRODUTSENDID DESRUENDID *Ökosüsteemi jagunemine elus ja eluta pooleks: elukooslus ja ökotoop *Liik: Igal liigil on oma leviala ehk areaal *Populatsioon: Ühisel terrotooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. *Populatsiooni arvukus: Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. *Populatsiooni tihedus: Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. *Dominantne liik: liik mile populatsioon on ökosüssteemis kõige arvukam. *ÖKOLOOGILISE TEGURI OPTIMUM: Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam *ökoloogilise teguri amplituud: intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda
steriliseerimiseks. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlastel on retseptorvalgud, mis tunnetavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel silmad, mille suurus sõltub sellest, kas nad on aktiivsed öösel või päeval. Tolerantsuskõver- iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist 2. Populatsiooni mõiste. Populatsiooni tihedus, kasvukiirus. Kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon. Populatsioonilained. VASTUS: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsiooni kasvukiirus- mõjutavad ruum ja toit Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel.. Seetõttu püsib populatsioonide
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
aastal hinnata 100 000200 000 isendile. http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits Praeguse lumerohkusega võiks arvata, et nende populatsioon kahaneb, kuid kuna kitsi on küllaltki palju, siis on nende populatsioon soodsas seisundis ja stabiilne. Metskits on uluk ning seega kehtivad talle ainult jahihooaja piirangud, kuna neid võib küttida. Kitsede jaht algab 1. juunist ja lõppeb 31. detsembril. Metskits kuulub metsa ökosüsteemi. Populatsiooni iseregulatsioon Negatiivne Positiivne Paljud metskitsed Kliima on küllaltki hukkuvad auto alla soodne, suudab jäädes. ilmale tuua järglasi. Metskitsede arvukust Sokud võitlevad ning määravad kiskjalised. võitja annab Lumerohke talv võib geneetiliselt saada saatuslikuks. tugevamaid järglasi. Jaht (salaküttimine) Jaht Toiduahel Oder - metskits hunt
MOLEKULAARGENEETIKA teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS geneetilise (päriliku) muutlikuse vorm, mis tuleneb muutlikusest kromosoomide või geenide struktuuris MUUTLIKKUS elu omadus, mis väljendab liiglilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes (eristatakse pärilikku e geneetilist ja mittepärilikku e modifikatsionilist muutlikkust) POLÜSOOM ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguste aminohappelise järjestusega valke PROMOOTOR DNA nukleotiidne järjestus, millega transkroptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA-polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema (kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkriptsioon toimub ja vastupidi)
ulatusliku mitmeksistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 4) imetajate mitmekesistumise eeldusteks: Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale.Näiteks ahvid poleks õistaimedeta üldse areneda saanudki, sest nad toituvad peamiselt õistaimede seemnetest, lehtedest ja pungadest. Peale imetajate arenesid ja mitmekesistusid ka putukad ja linnud. Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega. 5. 1) Populatsiooni geneetiline struktuur sõltub: · Mikroevolutsioon -On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: Mutatsioonilisest muutlikkusest Kombinatiivne muutlikkus Geenivoolust Geneetilisest triivist Looduslikust valikust · Mutatsioonile muutlikkus -Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti
(taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Looduslikud populatsioonid koosnevad tavaliselt mingist arvust lokaalpopulatsioonidest Populatsioonid: · Tartu dendropargi kuused · Tähtvere metsa jänesed · Võrtsjärve ahvenad · Endla raba jõhvikad Populatsiooni iseloomustavad: · Populatsiooni arvukus ja tihedus · Sündivus · Suremus · Sisse ja väljaränne · Levikutüüp · Ealine struktuur · Sooline struktuur · Populatsiooni kasv Populatsiooni arvukus · Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil N (t+1) = Nt + B D + I E · Nt indiviidide arv ajahetkel t · t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon · E emigratsioon Võib väljendad ka biomassina või mahuna (puud/ha)
1.Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Isendite rühma, kes jagavad ühist territooriumit. 2.Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Arvukus: populatsiooni kuuluvate isendite arv Tihedus: näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3.Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid esmase orgaanilise aine loojad orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed organismid valdavalt seened ja bakterid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4
keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu.
*uusi geene, alleele ei teki * kombineeruvad ümber olemasolevad geenid/alleelid järglaste genotüüpideks *kalduvus tasakaaluseisundile *evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3.Geenivool(geenisiire) *Eri populatsioonide isendite ristumine *alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne *tagajärg:soodsate alleelide levik üle liigi *populatsioonide geneetilise struktuuri ühtlustumine 4.Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest
Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglaskonda. Geograafiline isolatsioon- eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu.
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja
Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks. Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni geneetilise struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve.
N:sojauba, hirss, riis. 2) pikapäevataimed- neil moodustuvad õied siis kui päeva valgust on üle 12 tunni. N: rukis, kaer, kartul, lina. 3) fotoperiodismita taimed- õitsemine ei sõltu päeva pikkusest. N: võilill, nelk, tomat, kurk. Valgus- ja pimedusaja pikusele reageerivad ka loomad. Rändeperiood, karvavahetus. 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. Populatsioonide arv - Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Näiteks: Kui linnas elab 1000 inimest ja 25 koera ja 10 kassi siis populatsioonide arv on 3. Populatsiooni arvukus - Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad: sisefaktorid (konkurents; migratsioon), välisfaktorid (haigustekitajad; kisklus) Näiteks: Alutaguse metsas elab 40 hunti. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsiooni tihedus sõltub sündimusest,
Näiteks kalakajakal on optimaalselt kurnas kolm muna. Sellest vähem või rohkem munevad linnud saaavad tavaliselt keskmisest vähem järglasi.(liiga heledad või tumedad langevad röövlooma söögiks kergemini) Suunav valik olukord, kus valik soosib keskmisest erinevate tunnustega isendeid. Näiteks võivad varasemad head tunnused muutuda ebasobivateks(eemaldab heledad ja soosib tumedaid) Lõhestav valik soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatisooniks, mis erinevad üksteisest mingite tunnuste poolest(soosib äärmuslikke värvusi, milleks on siis kas väga heledad või tumedad) 4. Kohastumised (mõiste, osata tuua näiteid kohastumiste kohta taimedel ja loomadel, kohastumise suhteline iseloom, näited selle kohta) Taimede kohastumine loodusega ühte sulandumine(kaitse vaenlaste
- keskonna tingimused on suhteliselt püsivad *silmahammas ->kõrvaldatakse erandid *segmenteerunud lihased ->keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine *umbsoole ussiripik ehk ussjätke 2. - elutingimuste kindlasuunaline muutumine.Asumine uude *õndraluuGeenitriiv. keskkonda. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -keskmisest teatud suunas erinevate organismide -uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise eelispaljunemine põlvkonna sugurakkudest -liik muutub kindlas suunas -populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. 3. -levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad
Areaal võib liigenduda erineva suurusega osadeks. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste tekistuste poolest. Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Liigina oleme me kõik homosapiens. Nt. Euraasia on areaal, kus elab pruun karu. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni. Popul. on liigi struktuurüksus. Popul. on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade vältel) säilitada oma arvukust. Sellisel funktsioonil on oma eriline funktsionaalne struktuur ja iseloomulik arvukuse dünaamika. Ühes veekogus elavad haugid moodustavad popul. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist on popul. teistest sama liigi populatsioonist sedavõrd
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks
· Paleogeen 65,5-23,8 mln. · Neogeen 23,8-1,8 mln. (kliima ja loomastik sarnases tänapäevaga; laiemalt hakkasid levima: maod, konnad, hiired, rotid, laululinnud, rohttaimed) · Kvaternaar 1,8-...mln. Umbes 7-5 miljonit aasta tagasi toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest- INIMESE EVOLUTSIOON. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit nim. populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nim. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. (SELLINE POPULATSIOON EI EVOLUTSIONEERU) POLE ! Seadus kehtib tingimustel: · Populatsioon on väga suur
4. Esitage üks selgitus, kuidas liikide massiline väljasuremine võib mõjutada edaspidist evolutsiooni käiku. - 5.Populatsiooni liigid ja arvukuse muutused Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arvukust reguleerivad sisefaktorid (konkurents, migratsioon) ja välisfaktorid (haigustekitajad, kisklus).Suletud ja avatud populatsioon sõltub, kuidas populatsiooni kuuluvad liigid paarituvad. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendie arv. Populatsiooni tihedus näitabpopulatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsiooni konkurents. Populatsiooni muutused on stabiilne (ajas muutumatu), kasvav (sündimussuurem kui suremine), kahanev (sündivusväiksem kui suremus). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 6. hulkraksete tekkimine
populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast
Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes
4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e. Asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 3) Levikutüüp isendite asetus populatsioonis. See võib olla juhuslik, rühmaline, ühtlane. 4) Populatsiooni sooline struktuur emaste ja isaste arv populatsioonis. 5) Ealine struktuur erinevate vanuserühmade osakaal populatsioonis. Populatsiooni arvukust ja tihedust mõjutavad neli protsessi:
Evolutsiooniteooria- Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid. Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis Olelusvõitlus-Organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest lähtuvalt Paleontoloogia- Teadus möödnud aegade organismidest, mis on tuvastatud fossiilide kaudu.
muutumine immigrantidega ristumisel. Geneetiline triiv ehk geenitriiv- statistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Mutatsioon- kromosoomide struktuuri arvu muutumisest tekkiv genotüübi muutus. Mutageen- mutatsioone tekitav organismiväline tegur. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. Kui populatsioon taastub, siis on see teistsuguse geneetilise struktuuriga. Rajaja- ehk asutajaefekt- uuel asualal asuva populatsiooni genofond on vaesem, kui lähtepopulatsiooni oma. Alleel- geeni erivorm. Geen- bioloogiline pärilikkustegur. 2. Mitu erinevat alleeli võib olla ühel geenil? Too näide. Ühel geenil võib olla mitu erinevat alleeli. Pruunide silmade alleel dominantne ja
..on ereda värvusmustriga. Lamarkism... ...on aegunud evolutsiooniõpetus. Liigi uusi kohastumusi kujundab... ...suunav valik. Täida lünk sobiva sõnaga! Väikseim evolutsioneeruv üksus on... ...populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi ...populatsiooni genofondiks. geenide/alleelide kogumit nimetatakse... Evolutsiooni esmase geneetilise materjali ...mutatsioonid. annavad... Geneetiline triiv seisneb populatsiooni ...suuna... alleelisageduste .......... muutustes. Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks ...liikide muutus. on... Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab ...suguline... .......... valik. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi ...otstarbekas... ......... muutumises. Liigitekke peamiseks tüübiks on .......... ...erimaine... liigiteke. Vasta küsimustele! Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda
c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid) d) Tipptarbijad (iseloomusta, too näiteid) e) Ökopüramiid (joonis, mille sees liikide näited), mille juures selgitus energia liikumise kohta. 6. Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) a) Toiduahelad (3 näidet) b) Toiduahelate võrgustik (1 näide) c) Toiduahelate katkemine (näide, mis juhtub) 7. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus a) Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained) b) Populatsiooni tihedus (millest sõltub) c) Populatsiooni seisund (kasvav/kahanev/stabiilne) d) Populatsiooni tervislik seisund e) Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega 8. Ökoloogilised globaalprobleemid
Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon?
antud territooriumil, võrreldes seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste absorbeerimiseks (looduslikeks komponentideks lahutamiseks ning aineringetes taaskasutamiseks) vajaliku bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga. Ökosüsteem - isereguleeruv funktsionaalne terviklik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiaringe kaudu seotud organismid Elupaikade sidusus Väljasuremiskünnis - elupaikade hulk, mis on populatsiooni säilimiseks tarvilik, kui elupaiku veel vähemaks jääb, siis väheneb populatsiooni elujõulisus järsult Väljasuremisvõlg - liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb metapopulatsioon - „populatsioonide populatsioon“ ehk rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum
Mikroevolutsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Evolutsioneeruvad populatsioonid. Igal populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübilt sarnased kui sama liigi erinevatsse populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeruvate osade kogumit- POPULATSIOONI GENOFOND Suguliselt sigivate organismide pop. isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda (Mendeli seaduse kohaselt) Geenil võib olla populatsioonis genofondis üks või mitu alleeli. Gameetide liitumisel sügoodiks ühinevad vanemate kõigi geenide alleelid paarideks, mood järglase genotüübi. Genotüüpide arv sõltub geeni alleelide arvust: K(K+1)/2 ( K- geenide arv)
viljakus või isegi steriilsus. Kaugristumissurutis ehk autbriiddepressioon (outbreeding depression) – Väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide või ka eristunud populatsioonide isendite) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Haruldastel liikidel kaasneb kaugristumisega vähesem ristumine oma liigi esindajatega, mis omakorda vähendab populatsiooni järgmise põlvkonna arvukust. 50/500-reegel (50/500 rule) – Reegel, mille kohaselt normaalne geneetiline mitmekesisus säilib vaid neis populatsioonides, kus on vähemalt 50 kuni 500 paljunemisvõimelist isendit. Populatsiooni pudelikael (population bottleneck) – Olukord, kus populatsiooni arvukus on väga oluliselt vähenenud. Populatsiooni pudelikael viib tihti popultsiooni geneetilise mitmekesisuse vähenemisele, sest isendid, kes kannavad haruldasi alleele, on surnud või ei
alla võtta. Ka andmete tõlgendamise etapil peame tegema mingi valiku, milliseid andmeid tõlgendada või milliste andmete sisulisi tahke avada. Valikuotsustuse sisuks on alati mingisugusest suuremast uuritavast hulgast uurimiseks väiksema hulga moodustamine. Kui uurimise all on väga suured objektide hulgad, siis muutub uurimine raskesti läbiviidavaks ja äärmiselt kulukaks. Ajalisi ja rahalisi ressursse kaaludes tekib vajadus populatsiooni kitsendada, s.o. üldkogumi asemel võetakse uurimise ja analüüsimise alla selle mingi väiksem alamhulk. Selleks tuleb uuritavast populatsioonist mingil kindlal viisil välja eraldada väiksem hulk valim. Mis on valim? Valim kujutab endast objektide väiksemat hulka, mis on valitud
· looduslik valik · geneetiline triiv · geenivool · päriliku materjali rekombineerumine. Looduses on olemas protsessid, mis suurendavad geneetilist varieerumist ja ka protsessid, mis seda vähendavad. Darwini kohaselt annavad mõned indiviidid populatsioonis alati rohkem järglasi kui teised. Paljunemisvõime erinevus indiviidide vahel on loodusliku valiku olulisim tulem. Looduslik valik on kohastumusliku evolutsiooniprotsessi ainus mehhanism. Looduslik valik - populatsiooni genofondi alusel toimuv paljunemise edukuse määramine indiviidide vahel. Kõige üldisem Loodusliku valiku tulem on vähekohastunute elimineerimine populatsioonist kui need on tekkinud uute mutatsioonide tulemusena. Seega, Looduslik valik takistab uute alleelide sageduse tõusu populatsioonis. LV säilitab või vähendab geneetilist varieeruvust populatsioonis, sõltuvalt sellest kuidas ta toimib. Kui valik eemaldab populatsioonist kahjulikke alleele või takistab alleelide
Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Loomade ränded · Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. · Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. · Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja
Konfliktianalüüsi esimene etapp on igal juhul konflikti kirjeldus. Selle juures on esmased järgmised asjaolud: 1. Mis sündmuse/protsessi/vaidlusega on tegu, 2. Kuidas on konflikt arenenud? Kronoloogia. 3. Kontekst, taustainfo. 4. Huvirühmad, nende seisukohad, (eel)arvamused ja läbisaamine teiste huvirühmadega. 5. Mis määrab konflikti edasise arengu, milline on tõenäoline areng? 6. Kui avalik on konflikt, millise ulatusega ta on, kui politiseeritud ta on? Väikesed populatsioonid, populatsiooni elujõulisuse analüüs Mõisted: Väljasuremiskeeris - protsess, kus erinevad tegurid (keskkonna ja demograafiline stohhastilisus ning geneetilise mitmekesisuse kadu) koostoimes ning üksteise mõju võimendades põhjustavad populatsiooni arvukuse vähenemist igas järgnevad põlvkonnas kuni populatsiooni väljasuremiseni. Populatsiooni efektiivne arvukus - (populatsiooni) efektiivne arvukus Ne on sigivate
Loomakooslus jaguneb imetajate koosluseks, putukate koosluseks ja roomajate koosluseks. Need kooslused jagunevad eraldi erinevateks populatsioonideks. Metsakooslus Metsakooslusesse kuuluvad kõik puud, mis kasvavad koos metsas. Mida vanem on mets, seda liigirikkam on metsa eluskooslus. Nende liikide leviala võib olla väga piiratud. Leviala on territoorium, millel liigi isendid elavad. (Pedaste, 08.05.10) 5 Populatsiooni põhiomadused ja parameetrid Algselt oli mõiste populatsioon kasutusel sotsioloogias rahvastiku kirjeldamisel, kuid omab ökoloogias laiemat mõistet. See tähistab suvalise bioloogilise liigi isendi kogumit. Populatsioone uuriv ökoloogiaharu kannab vastavalt demökoloogia nime. See haru tegeleb populatsiooni kui süsteemse üksuse käige üldisemate omadustega sõltumata sellest, millisesse bioloogilisse liiki (taimede, loomade, seente, mikroorganismide hulgast) kuuluvad seda
Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis.
Evolutsiooni vormid *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinseid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- 7.Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 9. Geenitriiv- alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. Geenisiire- geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel 10. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäävus ja paljunemisedukus, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
