Indeks ja baasindeks 11.klass Indeks on kahe arvu suhe, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab mingi majandus alase suuruse muutumist ajas. Rakendusalad on riigi, - maailmamajandus analüüs ja ettevõtted k.a. Indeksid on vajalikud selliste nihete ja muutuste uurimisel, mis pole empiiriliselt täpsed ja jääksid muidu analüüsia pilgu eest varju. Baasindeks- alusideks-see on indeks mingi kindla väärtuse ehk baasväärtuse suhtes teatud aja momendil või perioodil. Baasindeksid arvutatakse valemiga: Indeksi ülesanne : Leia indeksid kui leiva ja jahu hinnad 1995.a kvartalite kaupa võrreldes esimese kvartaliga olid järgmised: kvartal 1 2 3 4 hind 6,14 6,36 6,64 7,21 indeks 100 103,6 108,1 117,4 1. 2. 3. 4.
docstxt/135422663986.txt
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerun...
- vasakpool: lähteained - parempool: saadused - nende vahel: / = f) ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus mitmest lähtainest tekib üks uus aine nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit b) tingitud : 4. a) hapniku allotroopsed teisendid: osoon b) tingitud: 5. a) indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis b) kordaja reaktsioonivõrrandi tasakaalustamiseks aine valemi ette kirjutatud arv 6. võrrandi tasakaalustamine: C + H2 C3H8 Al+ Cl2 AlCl3 7. elementide sisaldus liitaines: Al2O3 : 27*2+16*3=102 Al: * 100% = 53 % O: * 100%=47% K: 53%47%=100% 8. metallide füüsikalised omadused: - hea elektrijuhtivus
Mis on molekul? Molekul on aine väikseim osake, milleni sda on võimalik peenestada. Molekulid koosnevad aatomitest. | koosneb omavahel seotud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Lihtainete molekulikd sisaldavad ainult ühe elemendi aatomeid.Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Suurem osa lihtaineid esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljuest omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest. Sellisteks aineteks on metallid ja ka mitmed mittemetallid, nt C ja unane fosfor. Liitaine molekulid koosnvad erinevate elementid aatomitest. Liitained võivad esineda 1) üksik aatomitena (VIIA rühma elemendid) 2) molekulidena (enbamik gaasilisi lihtaineid esineb kahe aatomiliste molekulidena) O 2, H2, N2, F2, Cl2, mitmed tahked lihtained kooosnevad ka molekulidest S 8, P4. 3) Suurem osa lihtained esineb tahkete kris...
STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele. Futuuri ostja ostab futuuri alusvara ning soetab sellega alusvaras "pika" positsiooni, futuuri müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni. Lihtsustatult öeldes on futuuri ostja kohustatud ostma alusvara tulevikus kindlaks määratud hinnaga. Nii kaotused kui ka võidud on selle instrumendi puhul piiramatud. Positsiooni soetamiseks peab futuuri ostjal või müüjal olema kontol piisavalt tagatist
Eesti arengutaseme võrdlus Hollandi ja Jamaicaga Kõrgema arenguga riik - Holland Madalama arenguga riik Jamaica Joonis1. Eesti, Jamaica ja Hollandi inimarengu indeksite võrdlus Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3. Jamaica inimarenguindeksite võrdlus Jamaicas on samuti kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,8 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,6 Joonis 4. Eesti inimarenguindeksite võrdlus Eestis on kõige kõrgemalt arenenud haridus ~0,9 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,75 3 Rahvasti...
Evolutsiooniline bioloogia, kodutöö 1) Milline(sed) toodud populatsioonidest paistavad olema Hardy-Weinbergi tasakaalus (näita arvutuskäik)? Nende puhul, kes ei ole tasakaalus, mõistata miks. Toodud on genotüüpide hüpoteetilised loendusandmed mitte sagedused. P Q R a 67 45 7 b 30 140 30 c 50 100 50 d 70 60 70 e 0 150 100 f 113 76 12 a) n= 67+45+7= 119 Alleelisagedused: p=(67+45/2)/119=0,7521 q=(7+45/2)/119=0,2479 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5657 2pq=0,3729 q2=0,0614 GT sagedused: P=67/119=0,5630 Q=45/119=0,3782 R=7/119=0,0588 JAH b) n=30+140+30=200 Alleelisaged...
Majanduslik Eesti (Estonia) Argentiina Keenia (Kenya) näitaja (Argentia) Liberaalsuse aste 6 koht 69 koht 86 Koht (Economic freedom) Indeks:3,2 Indeks:2,05 Indeks:1,9 SKP suurus (GDP $22.5 billion (2011) $435.2 billion (2011) $36.1 billion (2011) official exchange rate) SKP per capita $20,200 (2011) $17,400 (2011) $1,700 (2011) (GDP per capita) SKP ostuvõime $26.93 billion (2011) $709.7 billion (2011) $71.5 billion (2011) alusel (GDP purchasing power parity) Gini indeks 31,4 (2009) 45,8 (2009) 42,5 (2008) Eksport inimese $6,988 per capita $1,362
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne...
SISUKORD ÜRO INIMARENGU ARUANNE.........................................................................................................................3 INIMARENGU INDEKS (IAI)..............................................................................................................................3 NIGERI VABARIIGI NÄITAJAD........................................................................................................................4 INIMARENGU ARUANNE 2009 NIGER.........................................................................................................6
takistav tegur. · Veel on suured erinevused RT ja siseriikliku turunduse vahel järgnevates punktides ärikeskkonna stabiilsus, rahanduskliima ühtlus, valuuta ühtsus, äritegevuse reeglid, üksikfirma mõju (RT puhul on suurte firmade ümber ,,gravitatsioonivälja" moonutused) ja erinev on ka juhtkonna vastutuse ja kontrolli jaotus. 3. Mida näitab Gini indeks? Kumb on parem, kas väike või suur indeks. Kui suur on Eesti ja Soome GI? Gini indeks (koefitsient) on kasutusel tulujaotuse ühtluse üldnäitajana, mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Täiesti ühtlase tulujaotuse korral oleks Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada
SAULA KÜLA KIVIMIKEHADE AVAMUSED Joonis 1 Saula küla kaart(geoloogiline) 1. Stratigraafiline indeks O3ks. Kõrgessaare kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi. 2. Stratigraafiline indeks O3sn. Saunja kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. 3. Stratigraafiline indeks O3pk. Paekna kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 4. Stratigraafiline indeks O3rg. Rägavere kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi. 5. Stratigraafiline indeks O3kh2. Kahula 2. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalliline
55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefitsient indeksid, kvantitatiivne, kvalitatiivne, alusindeks, lihtindeks, individuaalindeks ühismõõdustamine agregeerimine, ahelindeks alusindeks alusindeks ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud statistiline tõenäosus, klassikaline tõenäosus, täielik süsteem teoreetiline tõenäosus, tinglik tõenäosus välistavad juhuslik suurus, jaotusfunktsioon pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon
Eesti arengutaseme võrdlemine Malta ja Kuubaga. 1. Joonis 1. Järeldus: Eesti, Malta ja Kuuba inimarengu indeks aastal 2006, sellel joonisel näitab ,et Maltal on kõige kõrgem arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga, järgmisena on Eesti ja kolmandana on Kuuba inimarengu indeks. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 36 ja Kuuba on 48 kohal. 2. Joonis 2. Järeldus: SKT/in on Maltal kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam. Eestil on SKT/in palju kõrgem kui Kuubal ja natuke madalam kui Maltal. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 37 ja Kuuba on 88 kohal. 3. Joonis 3. Järeldus: Täiskasvanute kirjaoskus on Kuubas ja Eestis palju suurem kui Maltal, aga Maltal on IAI ja SKT/in nendest kolmest kõige kõrgem
Sisukord 2. Majandus 2.1 Sissejuhatus...................................................................2 2.2 Loodusressursid.............................................................3 2.3 Tähtsaim toodang ..........................................................3 2.4 Teised majandusharud...................................................3 2.5 Sisemajanduse kogutoodang..........................................3 2.6 Inimarengu indeks..........................................................4 2.7 Import, eksport ja kaubanduspartnerid...........................4 2.8 Kasutatatud materjalid...................................................5 1 2.Majandus 2.1 Sissejuhatus Referaadi teises osas tutvustan Burundi majandust. Käesolevas töös annan ülevaate nii Burundi SKT-st kokku kui ka ühe inimese kohta. Veel kirjutan loodusressurssidest,
muutunud? Taani Alates 1980dast on SKT/in vähehaaval tõusnud. Eesti Alates 1990-95 kahanes SKT/in, siis langes ja 2005ndal jälle tõusis ligikaudu 0,730ni. Venemaa 1995 tõusis ja langes mõnevõrra. 3.Riikide haridusindeksi näitaja? Eesti 0,916 Venemaa 0,784 Taani 0,924 Eesti - 12 Venemaa 49 Taani 12 Millised on arengutrendid, kuidas haridusindeki näitaja on muutunud? Taani Alates 1980st on haridusindeks Taanis aina tõusnud ja kuni 2005 aastani on indeks kõikunud ja lõpuks tõusnud kuni 0,924ni. Eesti Indeks tõusis 1980ndal-95ni. Seejärel toimus tõus ja nüüd on viimaste aastate jooksul olnud indeks püsiv. Venemaa 1980 kuni 1990 tõusis indeks ja seejärel kahanes ning tõusis järsult kuni 0,784ni.
2)RAHVASTIKUHÕIVE erinevates sektorites *mida rohkem inimesi töötab teeninduses, seda arenenum riik, mida enam põllumajanduses, seda vähemarenenum riik. 3)SIDE JA TRANSPORDI vahendite hulk 1000elaniku kohta 4)ELEKTRIENERGIA tarbimine 1 elaniku kohta aastas. Kw/g 5)AUTODE HULK 6)EKSPORDI ja INPORDI struktuur 7)MAJANDUSE STRUKTUUR 8)KESKMINE ELUIGA 9)IMIKU SUREMUS 10)KIRJAOSKUS (%-ndites) 11)SÜNDIMUS 1000el. kohta. 12)SUREMUS 1000el. kohta. 13) IAI-inim arengu indeks (HDI- inglise keeles) a) SKT b) keskmine eluiga(meditsiin..) c) haridustase (kirjaoskus, koolis käidud aastate arv) indeks: 0 kuni 1 14)jne. Riike jagatakse: 1) indeks alla 0,5 - madal areng 2) indeks üle 0,8 - kõrge areng 3) vahepealsed - keskmine areng
Kõige madalam on suremus kordaja Indoneesias. 2.9.LASTE ARV NAISE KOHTA Joonis 9 Laste arv naise kohta on statistika põhjal kõige madalam Eestis ning kõige kõrgem Sambias. Kõikis uuritavates riikides on laste arv naise kohta 2015.aastaks ühtlaselt langenud. Suurim langus on üldiselt olnud Sambias, kus laste arv on langenud 4,6’lt 2,3’le. Eesti ning Alzeeria andmete vaatlusel on näha, et mõlemad riigi statitikad tegid suure languse aastal 2000. 2.10.INIMARENGU INDEKS Joonis 10 Võrreldes riikide inimarengu indekseid on näha, et Eesti on kõige arenenum riik ning Eesti koht on aastatega langenud 44’lt kohalt 30’le. Sambia on koht on teistest riikidest kõrgem. Samuti on 2010.aasta näitajate põhjal ka Indoneesia ja Alzeeria suhteliselt kõrgetel kohtadel. 2.11.ÕNNELIKKUSE INDEKS Joonis 11 Suurim õnneindeks on Indoneesias. 2015.aasta seisuga on teisel kohal Tsiili, kolmandal Mehhiko ja neljandal Alzeeria
Venemaa 1995 tõusis ja langes mõnevõrra. 3. A) Riikide haridusindeksi näitaja Taani 0,924 Eesti 0,916 Venemaa 0,784 Joonis 3. Eesti, Taani ja Venemaa haridustaseme näitajate võrdlus B) Mitmendal kohal on haridusindeksi näitaja järjestuses? Taani 12 Eesti 13 Venemaa 49 C) Millised on arengutrendid, kuidas haridusindeki näitaja on muutunud? Taani Alates 1980st on haridusindeks Taanis aina tõusnud ja kuni 2005 aastani on indeks kõikunud ja lõpuks tõusnud kuni 0,924ni. Eesti Indeks tõusis 1980ndal-95ni. Seejärel toimus tõus ja nüüd on viimaste aastate jooksul olnud indeks püsiv. Venemaa 1980 kuni 1990 tõusis indeks ja seejärel kahanes ning tõusis järsult kuni 0,784ni. 3.1 A) Riikide terviseindeksi näitaja Taani 0,928 Eesti 0,865 Venemaa 0,770 Joonis 4. Eesti, Taani ja Venemaa terviseindeksi näitajate võrdlus
6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiidide valem • Liitiumoksiid- • Vääveltrioksiid- • Cl2O- • Lämmastikdioksiid-
koht). Eestist koha võrra ees pool on Küpros kelle indeksid ärikeskonna, infrastruktuuri, inim- , kultuuri-, ja loodusresursside osas on kõrgemad, kui Eestis. Saavutades 17. koha indeksiga 4,89. 3. Millistes kriteeriumites ollakse paremal ja halvemal positsioonil? Reisimist ja turismi reguleeritava raamistiku koguindeks on suhteliselt kõrge 5,50 võrreldes teiste Euroopa riikidega näiteks Suurbritanniaga, kes on üldpildis kuuendal positsioonil on antud indeks 5,35. Ärikeskonna ja infrastruktuuri indeks on samuti suhteliselt kõrge 5,09 mis tähendab, et Eesti on kõrgelt arenenud riik nii majandsulikult kui ka tehnoloogiliselt. Madalaks jääb aga inim- , kultuuri-, ja loodusresursside indeks 4,06 mis üldpildis jääb 50. kohale. See tähendab, et turistidel ei ole erilst põhjust tulla eestisse tutvuma eesti kultuuri või vaatamisväärsustega võrreldes näiteks Sveitsiga (indeks 5,35), kus on looduslike
Töö teostaja: Töö eesmärk: Fikseerida Toompeal oleva tugimüüri tänapäevane olukord. Koostada geoloogiline läbilõige varasema uuringu abil. OBJEKTI ASUKOHT(V.T JOONIS 1) Joonis 1 Objekti asukoht kaardil [1] FALGI TÄNAVA AVAMUSED(V.T JOONIS 2) Joonis 2 Falgi tänava avamused [2] Tabel 2 Falgi tänava avamused [2] Indeks Nimetus Definitsioon Kood juhendis Stratigraafilin Väo kihistu Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu 13122 e indeks O2vä. lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi). Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118
Korruptsioonivormid Korruptsiooni liigitatakse väike ja suurkorruptsiooniks ning bürokraatia ja poliitika korruptsiooniks Korruptsiooniliigid Altkäemaks Häälte ostmine Omasatamine/ kelmus Onupojapoliitika Parteide varjatud rahastamine Pöörduste efekt Rahapesu Korruptiivsuse mõõtmine Korruptiivsust mõõdetakse indeksiga, mida nimetatakse CPIks (corruption perception index) ehk korruptsiooni tajumise indeks Korruptsioonitase Eestis Eestit on hinnatud alates 1998.a. 1. dets avalikustatud 2011. aasta rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks paigutab Eesti pingereas 29. kohale. Mullu saavutati 26. koht. Rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi tulemus 6,4 palli paigutab Eesti riikide pingereas 29. kohale ( langedes 3 kohta) kuigi Eesti korruptsioonitajumise indeks on püsinud tegelikult muutumatuna alates 2005. aastast, mil Eesti sai hinnanguks samuti 6,4 palli.
Moseed on ehitatud Islami prohveti Muhamedi matmispaiga kohale. 5. Riigi areng 5.1 Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Otseselt globaliseerumist mõõta ei saa, kuid mõnede kaudsete näitajate põhjal saab siiski välja arvutada riikide või linnade globaliseerumise indeksi. KOFI indeks 1) Majandusliku globaliseerumise indeks-Aluseks on väliskaubanduse, otseste välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKT-s. 2) Sotsiaalse globaliseerumise indeks-Arvestab piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis jms. 3) Poliitilise globaliseerumise indeks- Leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes
Zinzino BalanceTest: Analüüsijaks on St. Olavs University Hospital Laboratory Norra Mõõdab veres olevatest rasvhapetest 98% Küllastunud rasvhapped Omega-9 rasvhapped Omega-6 rasvhapped Omega-3 rasvhapped Arvutatavad indeksid: Sinu keha kaitseprotsent põletikuliste haiguste eest Omega-3 tase (EPA+ DHA) Omega-6 (AA) ja Omega-3 (EPA) suhe Arahhidoonhappe (AA) formeerumise efektiivsus Rakumembraani voolavuse indeks Mentaalse tugevuse indeks Indeksite normtasemed: Sinu keha kaitseprotsent alates 90% norm. Omega-3 tase(EPA+DHA) alates 8% norm. Omega-6 (AA)/Omega-3 (EPA) tasakaal ≤ 3:1 norm. Arahhidoonhappe formatsioon (AA) : alates 30% norm. Rakumembraani voolavuse indeks : ≤ 4:1 norm. Mentaalse tugevuse indeks: ≤ 1:1 norm. Värvide seletus :
koht Elektri import: 251000000 kWh (2011) Riikidega võrdluses on maailmas 84. koht Elektri paigaldatud tootmisvõimsusest: 1491000 kW (2010) Riikidega võrdluses on maailmas 118. koht Riik rahuldab oma elektrienergia vajaduse mägedest, kus asuvad kiirevoolulised jõed ning mis on soodustavad hüdroelektrijaamade ehitamist. Need toodavad ligi 2/3 El Salvadori elektrist. 10% elektrienergiast saadakse suurest geotermilsest jõujaamast, mis ammutab energiat maapõue kuumusest. Inimarengu indeks El Salvadoril on keskmine inimarengu indeks. Maailma riikide seas asub ta 101. kohal, inimarengu indeks on 0,747. (2006) Eestil on kõrge inimarengu indeks. Maailma riikide seas asub ta 37. kohal, inimarengu indeks on 0,893. (2006) 7 Kokkuvõte Sain väga palju huvitavat teada El Salvadori majanduse kohta. Tekstide läbi töötlemine ja tõlkimine pani seda teksti lugema ja tänu selele sain teada jälle
aastal. Aastast 1990 kuulub Moskva Kreml koos Punase väljakuga UNESCO maailmapärandi nimistusse. 5. Riigi areng 5.1 Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Otseselt globaliseerumist mõõta ei saa, kuid mõnede kaudsete näitajate põhjal saab siiski välja arvutada riikide või linnade globaliseerumise indeksi. KOFI indeks 1) Majandusliku globaliseerumise indeks-Aluseks on väliskaubanduse, otseste välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKT-s. 2) Sotsiaalse globaliseerumise indeks-Arvestab piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis jms. 3) Poliitilise globaliseerumise indeks- Leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes
Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute aluste õppeaines Juhendaja: dotsent .................. Tallinn 2010 Joonis 1. Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. Kõrgharidusest väljalangenud soo ja hariduse järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 2. Joonis 3. Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 3. Joonis 4. Kaupade eksport STIC kaubajaotise järgi Eestis 2008. ja 2009. aastal Allikas: Lisa 4. Joonis 5. Kahjustatud puistud, hektarites, maakondade järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Kahjustatud puistud... VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. Aastal. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?
Riigi arengutaseme iseloomustus Egiptus Egiptuse inimarengu indeks on 0,620 (2010). Egiptus on sellega maailmas 101. kohal. Sarnaste näitajatega riik on veel Araabia, millel on inimarengu indeks 0,590. Egiptus on sellega maailmamastaabis napilt üle keskmise. Seega on Egiptus vähem arenenud riik. (1) Vt. tabel 1. Tabel 1. Riigi arengutaseme näitajad: Egiptus Eesti IAI 0,620 0.812 SKT $5840 $18355 Imikusuremus 23 6 Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Egiptus kuulub Araabia ühendemiraatide piirkonda
tööliste koolitus ja haridustase tõuseb, keskkonnanõuded väikesed – reostuse oht Tabel 2 Brasiilia globaliseerumine võrreldes Eesti ja Saksamaaga 2015. aasta seisuga (06.04.2018) Globaliseerumise näitaja Eesti 2017 Saksamaa Brasiilia 2017 2017 Üldine globaliseerumine Indeks 79.27, Indeks 84.57, Indeks 61.40, maailmas 28. maailmas 16. Maailmas 73. kohal kohal kohal Majanduslik globaliseerumine Indeks 87.54, Indeks 78.06, Indeks 52.30, 13
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti teeninduse areng Referaat Juhendaja: Viljandi 2010 Sisukord 1. Muudatused Eesti teeninduse arengus 2. Mobiilside ja internet teenusteareng Eesti teeninduses 3. Eesti Teeninduse Indeks 2008: veebiteenindus on saanud võrdseks 4. Eesti Teeninduse Indeks annab pildi ettevõtete teenindustasemest ja arengust läbi aegade 5. Eesti teeninduse areng on hea Muudatused Eesti teeninduse arengus Eesti kaubandus- ja teeninduskeskkonnas on viimase 1015 aasta jooksul toimunud radikaalsed muutused. Sarnaselt kogu muu majandusega tegi ka Eesti kaubandus ja teenindus läbi transformatsiooni turumajanduse ja arenenud riikide ärikultuuri suunas. 2003. aastal ei
.. + ( 8 - 11,1) 2 2 2 2 = 446,7 Rühmadevaheline hälve saadakse iga reklaamitüübi korral arvutatud keskmise müügikoguse ruuthälvetest üldkeskmise müügikoguse suhtes. S12 = (10,5 - 11,1) + (10,8 - 11,1) + (12,0 - 11,1) 2 2 2 = 12,6 Indeksid on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse muutumist ajas. Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda: · Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel
e. väljavõtu meetodi vaatlus (säästlik) I. juhuväljavõtt (põhimeetod) f. valimi moodustamise põhimõtted VAATLUSE OBJEKTIIVSUS JA TEADUSLIKKUS: Nõuded: 1) eesmärgikindlus 4) optimaalne vaatlusaeg 6) andmete võrreldavus VAATLUSE VEAD: Rusikareegel: gruppide arv ja intervalli suurus on vastastikuses sõltuvuses. Mida väiksem on intervall, seda rohkem gruppe tuleb moodustada. JRK Tegevus Algaeg Kestus Märkmed Indeks 1 2 3 4 5 6 Vaatluse 0830 algus 1 Dušš jt 0835 5 min E 2 Hommikusö 0845 10 min E ögi valmistamin e E — ettevalmistusaeg P — puhkeaeg A — abitöö K — põhitöö S — mõttetu seisak L — lõpetustöö SUHTARV Struktuur suhtarv - osakogumimaht jagatud üldkogumi mahuga
RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia poolt, esile tuuakse ning kasutatakse teiste riikidega võrdlemiseks. Esmalt, ennem Inimarengu indeksi kasutamise juurde süvitsi minemist seletame selle olemuse lahti. Inimarengu indeks on 1990 aastal kahe majandusteadlase Mahbub ul Haq ja Amartya Sen poolt välja töötatud riikide arengut võrdlev indeks. See indeks on riikide võrdlemisel
Maailma arengu ebaühtlus Majandusliku d Poliitilise Ajaloolised d Sotsiaalse Geograafilise d d Mille abil mõõdetakse riigi arengutaset? Human Development Indeks (HDI) - Inimarengu indeks Inimarengu indeksis arvestatakse järgmiseid kriteeriumeid: • Inimeste keskmine eluiga • Inimeste haritus, hariduse kättesaadavus, koolis käidavate aastate arv • Elukvaliteet - SKP inimese kohta Eesti inimarengu indeks on 0.865 ning on maailmas selle näitaja järgi 30. kohal. (2016. a andmetel) Maailmakaart HDI indeksi järgi. Tumesinine-arenenud, helesinine-vähem arenenud, hall-pole andmeid Ajaloolised
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%. Võrreldes muu maailmaga, on Kanada töötuse määr väikesem ja võrreldes ühe arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...
· SKP per capita SKP näitaja inimese kohta · Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. · Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. · Hinnataseme stabiilsus- riigi keskmine hinnatase ei muutu või on muutus minimaalne. · Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta,kuu, kvartaliga) võrreldes. · Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist · Tarbijahinnaindeks indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjaindeks indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust(hinnad võteakse käibemaksuta ja aktsiisita). · Ekspordihinnaindeks hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. · Impordihinnaindeks -indeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk importkaupade/teenuste hindade arengut.
Klass: 8. Kuupäev: 15.12 Nimi: Merilin Innos Kordamine: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus 1. Selgitage mõisted: keemiline element, aatom, prooton, neutron, elektron, lihtaine, liitaine, molekul, indeks 2. Kirjeldage aatomi ehitust skemaatiliselt: tuum ja elektronkate, tuumaosakesed, elektronkihid, prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi. 3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga (tuumalaeng, prootonite, neutronite ja elektronide koguarv, elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem). 4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest 1
haigus, kus immuunsüsteem reageerib oma kudede vastu ning mis sageli lõpeb invaliidistumisega. Individuaalne dosimeeter taskus UV-kiirguse intensiivsus maapinnal on sõltuvuses kellaajast ja kalendrikuust. Kõige tugevam on UV-kiirgus juunikuus suvise pööripäeva paiku ning päeval kella kaheteistkümne ja kolme vahel. Seega aitavad UV-kiirguse doosi ja päikese käes viibimise sobiva aja määramisel individuaalne dosimeeter ja UV- indeks. UV-indeks iseloomustab UV-kiirguse tugevust ja päikesepõletust tekitavat toimet. Mida suurem on UV- indeks, seda kiiremini tekib päikesepõletus. Päevitamine äikesekaitsekreemid kaitsevad hästi päikesepõletuse eest, kuid kõik neist ei takista immuunsüsteemi pärssimist. Oluline on päikese käes viibimise aja järkjärguline pikendamine, mis soodustab kohastumisreaktsioonide teket. 12-päevane vahe päevitamise kordade vahel takistab
Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta) 28 29 Sotsiaal-demograafilised näitajad 1. Iive (sündimus - suremus) 2. Haridustase (kirjaoskus %) 3. Keskmine eluiga 4. Rahvastiku vanuseline koosseis 5. Imikusuremus 30 Alates 1990. aastast on igal aastal ilmunud ÜRO arenguprogrammi raames Inimarengu raport, mis püüab defineerida heaolu. Inimarengu indeks pannakse kokku komest osast. Arvesse võetakse keskmist eluiga, haritust (kirjaoskuse tase täiskasvanute hulgas) ja ostujõudu ehk sisemajanduse koguprodukti inimese kohta. Inimarengu indeks ei pretendeeri inimarengu igakülgsele ja täielikule kajastamisele, sest indeksi arvutamisel ei võeta arvesse näiteks selliseid raskesti mõõdetavaid aspekte nagu poliitiline vabadus, ebavõrdsus ja inimõiguste austamine. 31
§15. Ampirei seadus Magnetväli mõjub vooluga juhi kõikidele osadele , mis määrab üksikule juhi lõigule(vooluelemendile) mõjuva jõu. Seaduse avastas 1820. aastal Ampere. Ta paigutas hoburaud magneti pooluste vahele sirge juhi, millele mõjuvat jõudu sai mõõta. Katsetes nähtub, et voolutugevuse suurenemisel 2 korda, suurened ka juhile mõjuv jõud 2 korda. Lisades ühele hoburaud magnetile veel teise, suureneb magnetväljas paikneva juhi lõigu pikkus 2 kordseks. Kasutades erinevaid magneteid, saab kindlaks teha, et juhi lõigule magnetväljas mõjuv jõud(Ampirei jõud) on võrdeline induktsiooni vektori mooduliga B. Ampirei jõud- sõltub ka vektori B ja juhi vahelisest nurgast. Vooluelemendi suunaks loeme voolu suuna. Olgu vektori B ja vooluelemendi vaheline nurk .(joonis 1) Katsed näitavad, et magnetväli mille induktsiooni vektroi suund ühtib vooluelemendi suunaga ei avalda voolule mingit mõju. Seega sõltub ka jõu m...
§15. Ampirei seadus Magnetväli mõjub vooluga juhi kõikidele osadele , mis määrab üksikule juhi lõigule(vooluelemendile) mõjuva jõu. Seaduse avastas 1820. aastal Ampere. Ta paigutas hoburaud magneti pooluste vahele sirge juhi, millele mõjuvat jõudu sai mõõta. Katsetes nähtub, et voolutugevuse suurenemisel 2 korda, suurened ka juhile mõjuv jõud 2 korda. Lisades ühele hoburaud magnetile veel teise, suureneb magnetväljas paikneva juhi lõigu pikkus 2 kordseks. Kasutades erinevaid magneteid, saab kindlaks teha, et juhi lõigule magnetväljas mõjuv jõud(Ampirei jõud) on võrdeline induktsiooni vektori mooduliga B. Ampirei jõud- sõltub ka vektori B ja juhi vahelisest nurgast. Vooluelemendi suunaks loeme voolu suuna. Olgu vektori B ja vooluelemendi vaheline nurk .(joonis 1) Katsed näitavad, et magnetväli mille induktsiooni vektroi suund ühtib vooluelemendi suunaga ei avalda voolule mingit mõju. Seega sõltub ka jõu mo...
Seminar 9. Inflatsioon 1. Inflatsioon on: a)) hi d d jja töö hindade tööpuuduse d üh üheaegne k kasv; b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega; b) c) hindade püsiv alanemine; d) püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a) miinimumpalk jagatud keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine.
Uruguay kuulub ka mõnedesse majandusorganisatsioonidesse. Väga paljudesse ei ole Uruguayl kuuluda, sest siis tuleks tal oma rikkustest loobuda. Üks kõige kuulsaimaid organisatsioone, kuhu Uruguay kuulub on WMO. Uruguay-st sai selle organisatsiooni jaoks otsustav liige, sest enne Uruguay otsustavaid seadusi ei tahtnud paljud sinna organisatsiooni kuuluda. Nüüd on aga olukord selline, et paljud tahavad, aga kõiki ei võeta. Sissetuleku võrdus 0,449 (Gini Indeks) Inimeste arengu indeks 0.852 GDP - I$11,969 Tööstuse indeks - 8.70% Kirjaoskus - 97,7% Sündivus 1,85 ühe naise kohta ja 13,91 1000 inimese kohta Suremus 9,16 1000 sündinu kohta Keskmine eluiga 76,4 aastat HIV/AIDS 0,30% Väga suur osa kohalikust rahvast töötab transpordiga seotud firmades või loodusalastes asutustes, sest neid valdkondi kasutatakse seal kõige rohkem. Samuti ei saa unustada ka kohalikku viljakasvatust. Põllumajandus on sealses
JIT - täppisajastamine (just in time) KPI - tulemuslikkuse põhinäitaja (key performance indicator) LCL - osakonteinerisaadetis, täiskonteinerist väiksem saadetid (less than container load) LIFO - viimasena sisse, esimesena välja (last in first out) - varude raamatupidamis-arvestuse ja laoliikumise korralduse meetod LLP - juhtiv logistikateenuste osutaja (lead logistics provider) LPI - logistilise suutlikkuse indeks (logistics performance index) LSP - logistikafirma, logistikateenuste osutaja (logistics services provider) LTL - täisautokoormast või -vagunist väiksem saadetid (less than truck load) MRP - materjalivajaduse plaanimine (material requirements planning) MRP II - tootmisressursside plaanimine (manufacturing resource planning) NVOCC - laevu mitteomav mereveoteenuste osutaja (non vessel operating common carrier).
alusindeks. 8. Diagrammil on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Millal suurus X vähenes, võrreldes eelmise aastaga? 00,01,07,08 Diagrammil on toodud suuruse X alusindeksi dünaamika. Mitu protsenti oli suuruse X 2003. a. väärtus suurem väärtusest 2000. aastal? 62,5% 9. Millise valemi järgi arvutatakse ahelindeksit? yt tähistab suuruse y väärtust ajaperioodil t, y0 tähistab suuruse y väärtust baasperioodil. 10. Indeks, mis mõõdab kahest koos toimivast tegurist ainult ühe muutumist, on teguriindeks 11. Milline valem võimaldab leida indeksit, mis kirjeldab ainult hindade muutumisest põhjustatud käibe muutust? p on hind ja q kogus. 12. Ettevõte toodab erinevaid tooteid. Toodangu kogumaksumuse muutuste analüüsimiseks kasutatakse indeksanalüüsi. Kui hinnad tõusid 8% ja toodangu maht 3,4%, siis mitu protsenti kasvas kogumaksumus? 11,7% 13
4) mitterahuldav konditsioon. 5. Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras? 8-16 x minutis Pingutuse korral hapnikuvajadus suureneb 15-17 korda. Südame erimass on on 100 kg elusmassi kohta suurem raskeveohobustel/ingl täisverelistel? Inglise täisverelistel Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist. Hobuse magu on 7-15 liitrit Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108 Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103 Eetsirandmelise seisu tunnus: küljelt vaadates jääb mulje nagu ei toetuks esijalgadele O-kujuline seis on esi- ja tagajäsemetel. Laudjas langeb tugevasti sabajuureni , nimeta kuju -luip. LK 2 7. Hobuse 4 põhimõõdet on (ja täpsusklass) a) turjakõrgus (tk, täissentimeetrites) b) kere põikpikkus kepiga (kppk, täissentimeetrites) c) rinnaümbermõõt (rü, täissentimeetrites)
34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; 39. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
