Mullateaduse alused (0)

Q: Mis on vajalik et struktuursus tekiks?

Vastus leiad õppematerjalist: Mullateaduse alused

Q: Mitu protsenti moodustavad need poorid käigud kogu mulla tihedusest?

Vastus leiad õppematerjalist: Mullateaduse alused

Maateadus - Mullateaduse alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on vajalik et struktuursus tekiks?
Mitu protsenti moodustavad need poorid käigud kogu mulla tihedusest?

Mullateaduse alused 01.09.09
Rein Kask “Eesti mullad ”
Endel Kitse “ Mullavesi ”
Raimo Kõlli “Eesti muldade omadused graafikutel”
“Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid”

maaülikooli lehelt mullateaduse kohta...

Raimo Kõlli “Eesti muldade määraja”
Aili Oja “ Mineraloogia ja petrograafia praktikum ”

Mullateaduse aine ülekanded

...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne
Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat , gaasilist.
Mullateadus jaguneb:

mullageneetika – uuriti muldade arengulugu

mullafüüsika – uurib füüsikalisi omadusi

mullakeemia – keemilist koostist

mullamineraloogia – mineraloogilist

mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust

mullageograafia

mullakartograafia – tegeleb muldade kaardistamisega
Mullateaduse 3 põhiülesannet:

Uurida muldade teket, omadusi, viljakust ja nende parandamise võtteid

Kaitseküsimusi

Seda sama maad on vaja inventariseerida, mullastik kaardistada
Mullateaduse rajaja: Vassili Vassiljevitš Dokutšajev. Tema järgi mulle kujunemisest võtab osa 5 mullatekketegurit:

kliima

lähtekivim

reljeef

maakoha vanus

elusorganismid
Muld hakkab kujunema alles sellest hetkest alates kui kividele asuvad esimesed elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele.
Anton Nõmmik – koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi
Alfred Lillema – koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta.
Osvald Hallik – happeliste muldade leviku uurimine
Arnold Piko – pani aluse väetusõpetusele
Loit Reintam – Eesti muldade geneetika ja klassifikatsiooni uurija
Endel Kitse – uuris mullavett
Üheks tähtsamaks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisinstituut (Eesti Põllumajandusprojekt). Tänu sellele asutusele on Eesti mullad kaardistatud. Teiseks selliseks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisuurimisinstituut. Koostas maaparandusprojekte. Kolmandaks Agrokeemiateenistus, kus teostati väetistarbe analüüse ja koostati väetistarbekaarte.

Maa ehitus

Maa ehituses me võime eristada erinevate omadusetega erineva koostisega ja erinevate termodünaamiliste tingimustega geosfääre e vöösid.

Kõige pindmiseks vööks on maakoor e SiAl -vöö
Järgmine SiMg
Vahevöö
Maa tuum

Looduslikke ühendeid, millel on oma kindel koostis, on umbes 3000. Need mineraalid jaotatakse:

geoloogilise tähtsuse alusel
oleku
keemilise koostise
tekke (primaarsed, sekundaarsed)
kristalsed või amorfsed
kõige tähtsam klassifitseerimine põhineb keemilisel koostisel

Sulfaadid – kips, anhüdriit
Fosfaadid – fosfori ühendid. Üks hinnatumaid apatiit.
Silikaadid

Kivimid

tardkivimid – on tekkinud magma tardumise tulemusena (poolsüvakivimid ja purskekivimid)

settekivimid

moondekivimid
Põhja-Eestis on valkjas-hall rähkmoreen
Kesk-Eestis on karbonaatne liivsavi / saviliiv
Lõuna-Eestis on punakas-pruun liivsavi/saviliiv moreen
Moondekivimid: Tekivad tardesettekivimitest kui need satuvad kardinaalselt uutesse tingimustesse (nt kvartsiit, marmor )

Kivimite ja mineraalide murenemine

Kivimid ja nende koostises olevad mineraalid moonduvad ja muutuvad mitmete tegurite mõjul (murenemine). Olenevalt sellest, milline on vahetu põhjus ja mis produkt , jaguneb murenemine:

füüsikaline murenemine ehk rabenemine on põhjustatud temperatuuri kõikumistest, jääst, tuulest jne. Selle tulemusena kivimi koostis ei muutu keemiliselt vaid aset leiab ainult kivimi peenestamine.

Porsumine e keemiline murenemine leiab aset CO2, vee ja hapniku toimel. Porsumise alla kuulub ka lahustumine. Hüdratatsioon – veega ühinemine Hüdrolüüs – soola lagunemine . Olenevalt selle laguproduktist on sel omad allnimetused (nt kaoliidistumine)

Bioloogiline murenemine – leiab aset elusorganismide mõjul nende eluajal või laguproduktide toimel.

Mullaprofiili ehitus ja mulla morfoloogilised tunnused

Mullas toimuvad väga mitmesugused protsessid, mille tulemusena tekivad väga mitmesugused ühendid mulda. Geoloogiliste tegurite eeskätt vee toimel paigutuvad tekkinud ühendid sageli ruumiliselt ümber, mille tulemusena tekivad mulda väliste ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid . Neid kihte, mis on tekkinud mullatekkeprotsessi käigus, neid nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks ja neist koosnevat vertikaalristläbilõiget mullast me nimetame mullaprofiiliks. Mulla profiil koosneb väliste tunnuste poolest üksteisest eristatavatest geneetilistest horisontidest. Mulla morfoloogilised tunnused:

Värvus

Lasuvustihedus

Mulla happelisus

Mulla struktuur
Mis on vajalik, et struktuursus tekiks? On vaja et:

mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi

mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone

mullas oleks piisavalt huumust
Mullaprofiili ehitusest
NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid.
Metsakõdu – O
Huumushorisont – A
Turvase pindmine horisont – T
Toorhuumuslik horisont – AT
Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid – E
Lessiveerunud horisont – EL
Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid – B
Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele ) – Baf
Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) – Bm
Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) – Bt
Lähtekivim – C
Aluspõhi – D
Gleihorisont – G
Huumus -raua illuviaalhorisont - Bhf
Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 – 0,03 x
Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega.
Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne.
Pü = De – Dm / De – (100%)
Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest?
Mida haritum, huumusrikkam on muld, seda kõrgem on üldine poorsus . Tavaliselt on see 40-45%. Sügavamates tihenenud kihtides võib lasuvustihedus langeda 30 või isegi alla selle %.
Poorsus jaguneb:
Kapillaarne poorsus – ebakorrapärased peened käigud. Seal toimivad kapillaarjõud
Mittekapillaarne poorsus – moodustavad suuremad käigud (nt vihmaussikäigud)
Tänu kapillaarjõududele hoitakse peentes õõnsates käikudes vett kinni. Mittekapillaarsetes käikudes on alati õhk.
Vesi võib mullas olla tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Veevaru allikaks on sademed. Mullas eristatakse sõltuvalt vee liikuvusest, omastatavusest ja muudest näitajatest terve rida vee vorme, liike ja kategooriaid.
Keemiliselt soetud vesi mullas kuulub kas savimineraalide või huumuse koostisse ja see vesi eraldub mullast vaid väga kõrgel temperatuuril mulda kuumutades. Seda vett nimetatakse konstitutsiooniliseks veeks . Kuid vesi võib olla ka mitmesuguste ühendite mineraalide koostises kristallisatsiooniveena. Näiteks kipsi molekulis 21 % vett massist. See keemiliselt seotud vesi ei ole liikuv ja ei ole taimedele kättesaadav. Kui me määrame mulla vee sisaldust siis tavaliselt kuumutame mulda termostaadis 5 kraadi juures.
Vee aur mullas - Mullal on võime siduda vett selle kohal olevast õhust. Mida madalam on mulla kohal oleva õhu relatiivne niiskus, seda tugevamini on seal seotud vesi mulla osakeste poolt kinni hoitud. Esimene vee mahutavuse liik on maksimaalne atsortsiooniniiskus, mis määratakse kui mulla kohal oleva õhu relatiivne niiskus on alla 40 %. Mulla osakesed aga on võimelised siduma vett isegi senikaua kuni relatiivne niiskus läheneb sajale. Maksimaalne hügroskoopsus määratakse siis kui relatiivne niiskus läheneb sajale.
Wnärb, % = 1,3...1,5 Wmh - närbumispunkti niiskus – see vee sisaldus mille juures enam taim vett mullast kätte ei saa.
Wnärb on seda suurem, mida raskema lõimisega on muld ja mida rohkem on seal huumust. Teisisõnu, mida suurem on mulla eripind .

Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kirmeline vesi 03.09.09

Vaba vesi mullas allub kapillaarjõududele.

Mulla niiskusrežiim ja veerežiim

Mullavett võib käsitleda:

kvalitatiivsest aspektist lähtudes

kvantitatiivsest aspektist lähtudes
Juhul kui ma räägime kvalitatiivsest mullaveest, siis peame silmas mullavee liikuvust ja taimede poolt omastatavust.
OVD – omastatav veediapasoon. OVD = Wv - Wnärb
3 veerežiimi tüüpi:

läbiuhtumistüüpi veerežiim – selline tüüp, kus sademeid tuleb mulda rohkem kui tagasi atmosfääri aurub. Järelikult ka Eesti kuulub sellesse regiooni, kus teatud perioodil aasta sademete hulk ületab aurumist.

Mitteläbiuhtumistüüpiveerežiim – Stepi tsoonis

aurumisetüüpi veereziim - Sademed on väiksemad, kui aurustumine . Leiab aset muldade sooldumine , tekivad sooldunud mullad. Solonžakid ja solon.
Solonžakid ja solonetzid. Erinevate soolade toksilisus on erinev. Sooda solonžakid – midagi ei kasva. Soodad roosipeernasse ja midagi enam ei kasva.

Mulla soojusomadused ja soojusrežiim

Peamiseks soojusallikaks on päikeseenergia. 3 mullasoojusomaduse põhinäitajat:

mulla soojusneelamisvõime - seda suurem, mida tumedam on muld värvuselt. Sõltub mulla veesisaldusest ja sõltub mulla kallakust

mulla soojusmahtuvus

mulla soojusjuhtivus – sõltub vee ja õhu vahekorrast

Mulla õhk ja õhurežiim

Taimes on tehtud kindlaks isegi kuni 50 keemilist elementi. Nende osatähtsus on taime kasvuseisukohalt väga erinev. Need keemilised elemendid mida taim on omastanud, võime tinglikult jaotada 2 suurde rühma:

makroelemendid : C, O, H, Ca, N, P, K, Mg, Fe, S – neid on taimes suures koguses ja neid kasutab taim oma kudede üles ehitamiseks. Need on asendamatud

mikoelemendid – neid on taimes väikestes kogustes ja tuntumad neist on: Cu, B, Mn, Zn, Mo, Co. Need on samuti taimele asendamatud sest toimivad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatorina.
NH4NO3 – kõige parem lämmastikväetis
Leidke antud võrrandi põhjal agronomiliselt ja majanduslikult efektiivsed väetiskogused kui viljahind on 2 krooni kg, koristamise maksumus 30 senti kg ja väetamise maksumus 20 krooni kg N
Y = 15 + 0,20N – 0,001N2
NBNB!

Mulla füüsikalis-keemilised omadused

Need omadused sõltuvad mulla peenemate osakeste – kolloidide – olemasolust. Mullakolloidid on osakesed läbimõõduga 1-100 millimikronit. Vees annavad nad kolloidlahuse. Suuremad annavad suspensiooni ja väiksemad molekulaarlahuse. Kolloidid võivad olla mineraalsed , orgaanilised, orgaanilis-mineraalsed komplekskolloidid. Sageli on mullas nii et mingi räni-mikrokristall on kaetud erinevate kolloidide kihtidega. Kuna kolloididega seonduvad ühed tähtsamad omadused – neelamisnähtused, neelamisvõime – siis seda kolloidkompleksi nimetatakse ka neelavaks kompleksiks. Kolloidide ehituses on see tuum ja selle tuuma pindmised molekulid võivad dissotseeruda ja käituda happe või alusena. Vahetult tuuma pinnal on laengut määravate ioonide kihid, selle järgneb vastasioonide kiht, millest suurem osa on tihedalt seotud eelmise kihiga. Neid kahte kihti koku nimetatakse kaksikkihiks. Osa vastasioone aga kolloidlahuse korral paikneb eemal, on nõrgemini kolloidiga seotud ja see on nn diffuusne kiht. Laengu alusel jaotatakse kolloidid kolmeks:

happelised ehk atsidoidsed kolloidid. Need ongi meie muldades levivad kolloidid

aluselised e basoidsed kolloidid

neutraalsed e amfoteersed kolloidid. Nt raua ja alumiiniumi kolloidid, mis käituvad sõltuvalt keskkonnast kor aluse, kord happena.
Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool). Kui see lahus kaob - külmub, kuivab, vananeb, siis läheb see kolloidlahus üle sültjaks massiks – geeliks. Seda protsessi kus sool läheb üle geeliks nimetatakse kolloidlahuse kalgendumiseks e koagulatsiooniks. See protsess võib olla pöörduv aga ka pöördumatu. Üheks tähtsaimaks teguriks on kahe-kolmevalentsed katioonid (Ca, Mg, Fe jne). Mulla mineraalosakesed klebitakse geeliga kokku struktuuri agregaadiks tänu koagulatsioonile.
Mida rohkem on mullas huumust ja mida raskema lõimisega on muld, seda rohkem on seles mullas kolloide.
Sooli korral samalaengulised kolloidid tõukuvad üksteisest eemale. Kolloidlahused ongi seetõttu hägused ja püsivad kaua.

Neelamisnähtused mullas

Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse:

mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla poorida läbimõõdust. Muld toimib filtrina.

Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikkama mullaga on tegemist ehk mida kolloididerikkam on.

Mulla keemiline neelamisvõime seisneb selles, et mullas kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena muudetakse lahustuvad ühendid lahustumatuteks. Juhul kui on happeline muld, siis seal leiab aset asendusreaktsioon kus ClH fosfaadist tekib raua või alumiiniumi fosfaat , mis ei lahustu ei vees ega nõrkades juureeritistes.

Biologiline neelamisvõime on mullaga seonduvate elusorganismide võime siduda mullast bioloogilisse ringesse toiteelemente. põhk on lämmastikuvaene ja süsinikurikas ja see võtab ära mulla vaba lämmastiku põhjustades sellega lämmastiku defitsiidi mullas

Füüsikalis-keemiline neelamisvõime e asendusneeldumine – seondub mulla neelava kompleksiga. Asendusneeldumine on väga kiire – toimub momentaalselt. Toimub ekvivalentsetes ehk võrdsetes hulkades ja on pöörduv reaktsioon, seega toimub ioonide vahetus mulla lahuse ja mulla tahke paasi vahel. Asendusneeldumine on sisuliselt mulla väetusõpetuse aluseks, sest erinevate muldade neelamisvõime on väga erinev, sest neelava kompleksi koostis on erinev. Mida raskema lõimisega on muld ja huumusrikkam on muld, seda suurem on selle mulla neelamisvõime.
NB!
Mulla neeldunud katioonid, neeldumismahutavus ja küllastusaste 04.09.09
Neeldunud katioonidest on tavaliselt mullas Ca, Mg, K, Na, NH4 ja H. Anioonidest H2PO4, PO4, HBO4, SO4, HCO3 ja CO3. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks:

neeldunud alused S: Ca, Mg, K, Na, NH4

neeldunud vesinik H
Mulla neelamismahutavus T = S + H. Mida raskema lõimisega, mida huumusrikkam muld, seda suurem on neelamismahutavus.
Küllastumisaste: V = S/T * 100 (%) – näitab mitu % kogu neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Kui see on alla 50%, siis muld on väga happeline. Isegi kui see on 70-80% on mõtekas lubjata, sest lupjamise mõte on likvideerida happesus .
Mulla happesus – NBNB!
..on põhjustatud vesinikioonidest mullas ja olenevalt sellest, kus need vesinikioonid paiknevad, eristatakse järgmisi happesuse liike:

Mulla aktiivne happesus on põhjustatud vabadest vesinikioonidest, mis paiknevad mulla lahuses. Aktiivset mulla happesust väljendatakse pH ühikutes. pH skaala mulla puhul mõõdetuna kaaliumkloriidis on järgmine: alla 4,5 tugevasti happeline muld; 4,6 kuni 5,5 mõõdukalt happeline; 5,6 kuni 6,5 nõrgalt happeline; 6,6 kuni 7,2 neutraalne ja üle 7,2 on leeline keskkond. Tõeline aktiivne mulla happesus saadakse siiski teada kui me mulla happesust mõõdame destilleeritud vee suspensioonis. Me võime pH-d mõõta pH- meetriga , kuid me mõõdame pH-d sageli välja universaalindikaatoriga.
Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike- oblikas , põld-kaderohi, põld-nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein.

Mulla puhverdusomadused

Mulla puhverdusvõime all me mõistame mulla võimet vastu panna ükskõik, millise teguri poolt esile kutsutud reaksioonimuutustele. Järsud reaktsioonimuutused mullas võivad põhjustada elusorganismidele negatiivset mõju. Puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on neelamismahutavus.
Mulla viljakus NB!
..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki:

looduslik mullaviljakus – see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus inimene ei ole mingil moel sattunud aineringesse. Selle loodusliku mulla viljakuse avaldumine võib olla: a) potensiaalne e kvalitatiivne – see seisneb mulla omadustes, režiimides jne.b) efektiivne looduslik viljakus – kvantitatiivne avaldumine. Erinevad mullad sõltuvalt mullatekketingimustest on erineva loodusliku viljakusega.

Kunstlik viljakus – kujuneb loodusliku viljakuse baasil inimese tootmistegevuse tulemusel. Kunstlik mullaviljakus jaguneb: a) potensiaalne – mis esineb kõigis mullaomadustes, režiimides
Maade hindamine e boniteerimine NB!
Maa hinne – boniteet
Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade. On kasutusel olnud väga erinevaid made hindamise süsteeme. Põhimõtteliselt võib kõik maadehindamise süsteemid jagada 3 rühma:
1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja)
2) hindepunktides (suhteline hinne) – võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides.
3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav
tootlikkuse all mõistame maa võimet rahuldada kultuurtaimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad – 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10.
Maade hindamine toimub tänapäeval järgmiselt: Tehakse mullakaeve ja määratakse kindlaks, mis mullaga meil tegemist on. Kui mullaprofiil on kirjeldatud, vetakse kätte hindamistabelid ja leitakse nende põhjal kõigepealt alghinne. Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid : 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis.
Eesti kunagise haritava maa kaalutud keskmine boniteet on ligikaudu 40 hindepunkti.
Tänasel päeval kui haritava maa boniteet on alla 30 hindepunkti, on vaja väga tõsiselt kaaluda, millise põllumajandusliku tegevusega on sedal üldse mõtet teha tegemist.
Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid .

Erimullateadus

Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid

Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lätekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse:

Leetumine – mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadivaesel lähtekivimil. Leiab aset mulla mineraalosade hüdrolüüs. Leetumisel on terve rida etappe , kuid järk järgult selle käigus muutub muld järjest happelisemaks.

Lessiveerumine – mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel kivimil läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes. Leiab aset neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooni tingimustes, kuid ei põhjusta ise mulla edasist hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm.

Savistumine – leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm.

Näivleetumine – mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt kostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks on punakas-pruun liivsavimoreen, mis on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega. See kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Näivleetunud mullad jaotame kaheks: a) pruunid näivleetunud mullad LP, gleistunud pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G. Levivad need mullad valdavalt Lõuna-Eestis. On happelised, valdavalt kihisemine puudub. Vajavad lupjamist ja ülavee likvideerimist. Dranaaž siin hästi ei toimi. Siin on vaja sügavkobestamist.

Soostumine – mullatekkeprotsess, mis leiab aset liigniiskuse tingimustes. Kaasneb kas leetumisega, lessiveerumisega, näivleetumisega jne. Alati kaasneb millagagi. Soostumisel on 2 etappi : a) gleistumine
Kamardumine tähendab huumuse kogunemist mulda, seega ei loeta seda mullatekkeprotsessiks.
Leostumine - väljauhutumine
Leostumine ja küllastumine ei ole samuti mullatekkeelementaarprotsessid vaid kaasenavad mõne protsesseiga.

Muldade klassifikatsioon

Suurimaks ühikuks on tüüp.

Eesti mullad 09.09.09

I Karbonaatsete muldade tüüp (K). Need on mullad, mis on kujunenud lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil, seega on aluspõhi lubipaas ja põhiline lähtekivim on valkjashall rähkmoreen. Põhiline diagnostiline tunnus on, et kihisemine on neis muldades kõrgemal, kui 30 cm. Sageli kohe maapinnalt alates on näha üksikud rähatükid. Levivad mullad Põhja-Eestis, Loode-Eestis, Saaremaal. Jagunevad:

Paepealsed mullad (Kh). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael, kus peeneseline mullakiht on alla 30 cm, seega need mullad on erakordselt põuakartlikud mullad. Paepealsed mullad levivad põhjarannikul, kus asub paekallas ehk klint . Näiteks Ontikal, Türisalu pangal Mullaprofiil A-D (huumushorisont ja aluspõhi). Jagunevad need mullad järgmiselt:

Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh’). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm.

Õhukesed (Kh’’). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm.

Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh’’’). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm.
Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10, 20 või enam protsenti. Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks.

Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline. Tavaliselt on seal 70-80% korest. Need mullad eristuvad paepealsetest selle poolest, et paas on sügavamal, kui 30 cm sageli mitme mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Need on kõige ulatuslikumalt levivad mullad (Põhja-Eestis, Virumaal, Loode-Eestis, Saaremaal). Kõige levinumad mullad on rähkmullad. Rähkmullad jaotatakse:

Väga õhukesed (K’) – Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad

Õhukesed (K’’)

Keskmise sügavusega (K’’’)

Sügavad (K’’’’)

Gleistunud karbonaatsed mullad:

Gleistunud paepealsed mullad (Khg) – Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi

Gleistunud rähksed mullad (Kg)
Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest.
II Leostunud muldade tüüp (K0) – Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad:

Leostunud mullad (K0) – On kujunenud välja savistumise tulemusena pruunikas-hallil või kollakas -pruunil karbonaatsel liiv-savi või savi-liiv moreenil Kesk-Eestis. Neid võib esineda ka üleminekumuldadena Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti vahel. Siis võib lähtekivimiks olla ka valkjas-hall rähkmoreen. Põhitunnuseks on savistumine. Need on Eesti parimad mullad. Kihisemine on 30-40 cm alates.

Leetjad mullad. Mullad on kujunenud välja lessiveerumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil. Levivad sageli kas koos leostunud muldadega

Gleistunud leostunud mullad (K0g). Jagunevad:

Gleistunud leostunud mullad

Gleistunud leetjad mullad
III Leetunud mullad (Lk). Mullad, mis on kujunenud välja karbonaadivaestel lähtekivimitel. Kihisemine mullaprofiilis puudub. Jagunevad:

Näivleetunud mullad (LP). On kujunenud välja lõimiselt kahekihilisel lähtekivimil. Levivad põhiliselt Lõuna-Eestis. Jagunevad:

Pruunid näivleetunud mullad

Heledad näivleetunud mullad

Leetunud mullad (Lk):

Nõrgalt

Keskmiselt

Tugevasti

Gleistunud leetunud mullad:

Gleistunud näivleetunud mullad – Pruunid ja heledad. Pruunidel on Baf-horisont

Gleistunud leetunud mullad
IV Leedemullad (L) – metsamullad, mis on kujunenud välja karbonaadivaestel liivadel. Jagunevad:

Huumuslikud leedemullad. Põhitunnuseks huumushorisont U.

Huumuslikud leedemullad

Gleistunud leedemullad
V Leetunud gleimullad (LKG) – Kestvalt või pikka aega liigniisked mullad, mis on kujunenud välja reljeefi madalamatel aladel kõrge põhjavee seisu korral. Kihisemine puudub. Jagunevad:

Näivleetunud gleimullad

Leetunud gleimullad (Lkg). On tekkinud leetumise ja intensiivse soostumise tulemusena. Mullaprofiil sõltub lõimisest.
VI Leede -gleimullad – metsamullad. Pindmiseks horisondiks O, siis järgneb ülemises osas U, valkjas-hall liiv E, Bhf horisont ja siis G.
VII Gleimullad (G) – Need on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mineraalmuldade soostumise tulemusena tekkinud mullad. Samuti tekivad taoliselt lubjarikka põhjavee mõjutusel. Kestvalt liigniiske. Jagunevad:

Karbonaatsed gleimullad (Gk). Mullad, kus kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Jagunevad

Paepealsed gleimullad (Gh)

Rähksed gleimullad. Tekkinud karbonaatse soostumise tulemusena.

Leostunud gleimullad (G0). Ühed viljakamad, kui ära kuivendada ja kasutusele võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad:

Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G

Leetjad gleimullad

Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud

Küllastunud gleimullad

Küllastumata gleimullad

Turvastunud gleimullad.

Küllastunud turvastunud gleimullad

Küllastumata turvastunud gleimullad
VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate , milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks:

Madalsoo

Siirdesoo

Raba

IX Lammimullad

X Sooldunud rannikumullad

Rannikugleimullad

Turvastunud rannikumullad

Ranniku madalsoo
Erodeeritud mullad:

Nõrgalt

Keskmiselt

Tugevalt
Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee režiimi alusel jagunevad:

kamardeluviaal mullad e. parasniisked D

niisked e gleistunud deluviaalmullad

deluviaalgleimullad

turvastunud deluviaalmullad
Eksamiküsimus:

Iseloomustage põhidiagnostilisi erinevusi ja kasutussobivust rähksete, leostunud, leetjate, näivleetunud, leetunud ja leedemuldade vahel.

Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! 10.09.09
Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel. St vastavalt mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused jaotatakse allrajoonideks e allvaldkondadeks ja need omakorda mikrorajoonideks e mikrovaldkondadeks. Need 8 rajooni on:
I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel. Siin on aluspõhjaks lubjakivi , dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt:
Ia Mandriosa Põhja-Eesti
Ib Saaremaa
Ic Hiiumaa
Id Varbla -Tõstamaa
Kõige koreserikkamad, kõige rähksemad on need rähkmullad Saaremaal. Seega kõige põuakartlikumad. Hiiumaalne on suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin on väga palju gleimuldi. Liiga palju märgi muldi Hiiumaal. Varbla-Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi – leetunud muldi, happelisi muldi.
II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis. Siin on valdavaks aluspõjaks juba Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim on oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. Levib pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks on leostunud ja leetjad mullad. See on Eesti viljakamate muldade piirkond. Jaguneb:
IIa Pandivere – domineerivad leostunud mullad. Üleminekumuldadena kohtame ka rähkmuldi
IIb Põltsamaa-Jõgeva – domineerivad juba leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad
IIc Maidla -Peressaare – natuke kehvem piirkond, sest siin on juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Kaasaarvatud leetunud muldi.
III Leetunud, näivleetunud, leetjate ja analoogsete soostunud muldade valdkond Lõuna-Eestis (v.a. Kagu-Eesti moreenkuplistiku ala). Valdavaks aluspõhjaks Kesk- Devoni liivakivi . Lähtekivim on domineerivalt punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Domineerivad mullad leetunud, näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. Mullad vajavad tingimata lupjamist. Valdkond jaguneb:
IIIa Tartu-Viljandi – kõige viljakamate muldadega (eriti Viljandi). Siin on väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad.
IIIb Tõrva- Abja – vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses.
IIIc Põlva-Valga – dmoneerivad praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad.
IV Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis. Siin on domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli on liigniiskete muldade osatähtsus isegi üle 90%. Mitmesugused gleimullad – leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. Valdkond jaguneb:
IVa Vigala – Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad
IVb Pärnu
Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada.
V Leet , soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis. Erakordselt kehvade muldade valdkond. Happelised ja toitainete vaesed mullad. Peab tingimata lupjama.
Va Aegviidu-Käru
Vb Häädemeeste-Saarde
VI Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres. Domineerivad toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel. Jagunevad:
VIa Avinurme -Vask-Narva
VIb Varnja-Võõpsu
VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond.
VIIa Põhjarannik
VIIb Nõva – mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi.
VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb:
VIIIa Otepää-Karula – lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised.
VIIIb Haanja – lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju.

Mullastiku andmete kasutamine

EKSAMISSE!

Mulla lõimis, mehaaniline koosis – lk 6
Huumus
Mulla happesus – lk 11
Neeldumisnähtused mullas
Režiimid
Mullaviljakus
Maade hindamine
Mullatekke elementaarprotsessid
Eesti mullad
Agromullastikuline rajoneerimine ja oma kodukoht

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 53 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Mullateaduste eksami kordamise materjal

mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused jaotatakse allrajoonideks e allvaldkondadeks ja need omakorda mikrorajoonideks e mikrovaldkondadeks. Need 8 rajooni on: I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel. Siin on aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega

Mullateaduse alused

doc

Mulldateaduse loengu konspekt

1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib

Üldbioloogia

doc

Mullateadus

Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist

Mullateadus

docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Seotud bioloogilise aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididel) neeldunud ioonid teatud osa sama väärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H. ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus. 10 Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (tähistus T) all mõistetakse 100 g mulla poolt

Eesti mullastik

doc

Mullateaduse eksam

määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist.

Mullateadus

pdf

MULD-EKSAM-1

Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididel) neeldunud ioonid teatud osa sama väärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas.  KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H.  ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus.  Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja.  Neelamismahutavuse (tähistus – T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka.

Eesti mullastik

doc

Mulla eksam

lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid · Neeldunud alused Ca2+ , Mg 2+, K+, Na+, NH 4+ Tähistus -S · Neeldunud vesinik ja alumiinium H+, AL +3, Tähistsu -H. Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4 üleval -2, PO4 üleval 3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - , CO3 üleval 2, vähem Cl üleval - ja NO3 üleval - 24. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Tahis on T .

Mullateadus

doc

Kritsiine linnaosa ajaloost

HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab vees kergesti Allt

Keskkonnaharidus

Rohkem sarnaseid