Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120– 130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgusel (kõrgeim koht Emumägi, 166 m). Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6] 6 Pinnamood
rähkne. Esialgne hindepunkt: 62. Mahaarvestus rähksuse tõttu: 24. Boniteet: 38 Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis v°_1sl30-90/ls_230/r_3ls_1 - nõrgalt raudkivi veeriseline raske saviliiva kiht 30-90 cm; keskmine liivsavi kiht kuni 30 cm; tugevasti rähkne kerge liivsavi. Esialgsed hindepunktid 48 ja 56. mahaarvestus rähksuse tõttu 56 – 14 = 42. Keskmine boniteet: 45. Hiiumaal on liivmuldade osatähtsus kõige suurem. Eestis on paepealseid rendsiinasid (Kh) kokku 1,2,; metsamaadel 0,8 ning haritavatel maadel samuti 0,8. Leostunud (Ko) ja leetjaid muldasid (Kl ) on Eestis kokku 6,6; metsamaadel 2,6 ja haritavatel maadel 16,0. Nagu eelpool mainitud, siis leostunud mulla (Ko) on universaalse kasutussobivusega, mis tähendab seda, et sellistel muldadel saab kasvatada väga erinevaid põllukultuure. Taimekasvatuse koha pealt võib neid muldasid pidada Eesti parimateks muldadeks. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele
kõige tõenäolisem metsatüübirühm proovitükil laanemets või salumets. Keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld on tavaliselt rohkem iseloomulik naadi kasvukohaüübile. Proovitüki alustaimestikus esineb ohtralt maikellukest ja sinilille, veidi vähem metsmaasikat, jänesesalatit, metskurereha, külmamailast ja ussilakka, mis on rohkem sinilille kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Põõsarindes esineb lausaliselt põldmurakat, mis eeslistab niiskemaid paepealseid muldasid. Laiguti esineb toomingat, pihlakat, lodjapuud ja magedat sõstart, mis on sinilille ja ka naadi kasvukohatüübile iseloomulikud liigid. 9 Naadi kasvukohatüüpi iseloomustavaid rohttaimi (nt seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, naistesõnajalg) ei esine proovitükil üldse. Puurindes esineb kõige rohkem
,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt.,1996). Uurimistöö tulemused Eesti haritaval maal on väheviljakaid koreselisi põuakartlikke muldi 16,9 tuhat hektarit ehk 1,64 %. Suurem on nende muldade osatähtsus Saaremaal (6%) ja Harjumaal (3,91 %) (joonis 1, tabel 1). Paepealseid ja analoogseid soostunud muldi on haritaval maal vabariigi keskmisena 1,04%, kuid Harju ja Ida-Virumaal ulatub nende osatähtsus vastavalt 4,34 % ja 6,75 %-ni. ha*103 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Kp+Kop+Klp+Lkp Kh Kh(g)+Khg 1 K K(g)+Kg Ko Ko(g)+Kog Kl
ainet – seega on tumedam. Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisont, milles esineb rohkesti roostevärvi laike – gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse paepealseid (Gh), rähkseid (Gk), leostunud (Go), küllastunud (G(0)) küllastumata (G(I)), leetjaid (GI), näivleetunud (LPG), leetunud (LkG) ja leede- (LG) gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest.
On puisniite. On õhukese ja keskmise sügavusega karbonaatmullad, gleistunud karbonaatmullad, ka gleikarbonaatmullad, madalamatel reljeefielementidel on ka turvastunud ja soomullad. Karbonaatmulla teine nimetus on rendsiina, see on siis muld, mis soolhappega hakkab keema. Muldade boniteet on suhteliselt tagasihoidlik, sest õhukeed karbonaatmullad, kus on kuni 20 cm huumust peal, on 6-8 boniteediklass, 30 cm on juba 4-5 boniteetklass.Põhja-Eeti valdkonna algvaldkonnad: A)mandriosa-palju paepealseid muldi, see jääb fosforirikkasse vööndisse ja suur osa muldi on fosforirikkad, ei vaja seega fosforväetisi. B) Saaremaa-suur karbonaatsus, ligi 40% põldudest on õhukestel paepealsetel muldadel, kuna ümberringi on meri, siis on vegetatsionniperiood pikem c)Hiiumaa- seal on rohkem liivasid, mis on karbonaadivaene materjal, palju leetunud muldi Lk ja ka Lkg. D) Varbla-Tõstamaa- lähtekivim väga kirju, raudkivine, leetunud ja gleistunud leetunud mullad, põllumaade kasutus suht väike,
Calcaric Regosols, Calcaric Cambisols (WRB), Rendollic Eutrochrepts, Lithic Rendolls, Loometsad paepealsetel rendsiinadel kuuluvad osalt kaitse, osalt hoiumetsade alla Typic Rendolls (ST) 1. lagedaks raiumisel ei saavutata hõlbsasti metsa, kuivavad läbi 2. Mets kaitseb paepealseid atmosfääri saaste eest (põhjavesi lähedal) Paepealsed rendsiinad Kh Loometsad alluvad kergesti tuuleheitele (juurekava pinna lähedal), kergesti putukrünnatavad Paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas Kogu maafondist 1,2% (45,9 tuh ha), sh. haritaval maal 0,8% (8,7 tuh ha) Aluspõhjakõlvikutel õhem leesikalo
Assotsiatsioon on taimekoosluste klassifitseerimise üksus, sarnaste taimekoosluste tüüp. Assotsitsioon ühendab oluliste tunnuste poolest sarnaseid kooslusi (nt. lubika-pääsusilma assotsiatsioon lubjarohkeil soostuvail niitudel ja madalsoodel). KD karakter-dominant. Karbonaatne karbonaatmuld e. rendsiina nõrgalt eristunud profiiliga huumus- akumulatiivne muld pael, dolomiidil rähkmoreenil jt. kõvadel karbonaatsetel kivimitel. Eristatakse paepealseid ja rähkseid karbonaatmuldasid. Karbonaatne (kivim) - valdavalt lubjakividest või mineraalsest dolomiidist koosnevad settekivimid (paas) või moondekivimid (marmor). Lubjakivid on tekkinud veekogude põhja settinud lubimudast. Karotinoidid värvained, mis esinevad taimerakkude plastiidides; annavad orani, kollase, pruuni ja punase tooni. Keelõis korvõisiku õis, mille kroon on lühikese putkeosa ning pika ja lameda naastuga.
annaabi.ee 
