Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meeleelundid - nahk (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Meeleelundid . Nahk
M E E L E E L U N D I D
Meeleelundite
tähtsus
Organismile
mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete)
meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha
elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse
poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud
tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta
ärritusi väliskeskkonnast.
Meeleelundite
hulka kuuluvad:
nägemiselund - silm o
c u l u s

kuulmis-
ja tasakaaluelund - kõrv a
u r i s

haistmiselund (ninaõõne
haistepiirkond)
maitseelund (maitsmisnäsad)
kompimiselund (nahatundlikkus)
Meeleelundite retsptoritest peaajju
saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste
kohta on aistingute aluseks, mis kajastavad väliskeskkonda meie
teadvuses. Sellele vastupidiselt siseelundite retseptoritest pärinev
informatsioon organismi sisekeskkonna seisundi kohta ei ole
normaalselt tajutav (me ei tunne maksa, südant jt. siseelundeid).
Ainult mõningate patoloogiliste seisundite korral kaasnevad
siseelundite retseptorite ärritusega teatavad aistingud (valu).
Meelerakkude
Vasakule Paremale
Meeleelundid - nahk #1 Meeleelundid - nahk #2 Meeleelundid - nahk #3 Meeleelundid - nahk #4 Meeleelundid - nahk #5 Meeleelundid - nahk #6 Meeleelundid - nahk #7 Meeleelundid - nahk #8 Meeleelundid - nahk #9 Meeleelundid - nahk #10 Meeleelundid - nahk #11 Meeleelundid - nahk #12 Meeleelundid - nahk #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eglerohtla Õppematerjali autor
Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pdf

MEELELUNDID

Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund ​SILM ​OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund ​KÕRV ​AURIS 3. haistmiselund​ - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund​ - maitsmisnäsad 5. kompimiselund​ - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) ​OCULUS Koosneb:​ (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
2
pdf

MEELEELUNDID JA NAHK

MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
4
rtf

Anatoomia: meeleelundid ja nende funktsioon

läbivaid valguskiiri, fokuseerides neid reetinale – selleks vajalik kuju muutmine e. akommodatsioon (kuju reguleerivad ripskeha lihased). 3. Klaaskeha (corpus vitreum) – sültjas, täidab läätsest tahapoole jääva osa silmamunast; hästi läbipaistev. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased: a) ülalau tõsturlihas; b) silmamuna pööravad lihased – kokku 6 (4 sirglihast ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees silma sõõrlihas ja sidekude, silma poolt kaetud konjuktiiviga – õhenenud nahaga; ülalaust kõrgemal kulmud. 3. Pisaraaparaat: a) pisaravedelik – puhastab ja niisutab silmamuna pinda; b) pisaranääre – toodab pisaravedelikku (asub silmakoopa lateraalses ülanurgas); c) pisarakanalikesed – laugude all; d) pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku.

Meditsiin
thumbnail
11
doc

NAHK

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Monika Sepp Aire Tamm Mari Uleksin Merke Pilve NAHK Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid

Meditsiin
thumbnail
6
docx

Meeled, aistingud

Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception)­ protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput ­ mõlema küljel taga pool, magusat ­ keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru ­ taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos ning seega saad ka toidu maitse. Maitse meelt mõjutavad: lõhn, temperatuur, suitsetamine jne

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
thumbnail
34
pptx

Nägemismeel

eyeol.co.uk/counsel.htm UURINGUD Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse · nägemisteravust väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm eristab · nägemisvälja suurust fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa · vaatevälja suurust fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa (silm võib liikuda) Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil Optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioprites KASUTATUD KIRJANDUS ·Anatoomia ­ õpiobjekt. Meeleelundid. Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEM ISMEEL (30.10.2015). ·Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. ·Metsma, A. (2007). Läätsed ja kujutised. http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised (27.10.2015). ·Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. ·Nägemishäired. ReFocus Silmakirurgia.

Anatoomia
thumbnail
10
pdf

Anatoomia, füsioloogia, patoloogia, meeleelundid

1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel)

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
4
docx

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub

Anatoomia




Meedia

Kommentaarid (1)

randoaljasteyo profiilipilt
19:33 16-02-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun