MEELELUNDID (0)

 
MEELELUNDID 
 
Meeleelundite tähtsus  1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu  organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast.   2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 
3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 
4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast.  
5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises.  
6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida.  
7. Nad on KNS-i kõrgemad osad.   
Kuidas ärritus levib ja taju tekib?  ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse  keskustesse, sealt suuraju koorde.   ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. 
● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega.   
Meeleelundid on:  1. nägemiselund      ​SILM     ​OCLULUS  2. kuulmis-ja tasakaaluelund      ​KÕRV     ​AURIS  3. haistmiselund ​ - ninaõõne haistepiirkond  4. maitseelund ​ - maitsmisnäsad  5. kompimiselund ​ - nahatundlikkus   
SILM (nägemiselund)  ​OCULUS   Koosneb: ​ (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast  tuumikust)  ● silmamuna 
● abiaparaat:  - silmalaud  - silmalihased  - pisaraaparaat 
  Nägemisanalüsaator  ● Silma ​ võrkkest​, mis on ​nägemisnärvi albil​ ühenduses​ koorealuste  nägemiskeskustega, ​ need suuraju poolkeraade​ kuklasagara koorega.  - u 80% infost ​ - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust!    Asukoht  ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega,  tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA.    
Mis annab silmale kuju?  ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA.   
Meiborni nääre?  ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune.   
Silma optiline telg?  ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon.  1 


Silmamuna seina moodustavad kestad ja kestade osad  I välimine kest e FIBROOSKEST  1. sarvkest  KORNEA  -läbipaistev, läikiv, sile, 
veresoonteta, palju tundenärvide 
lõpmeid 
-koosneb elastsetest kiududest.   -kaitseb silmasisu 
-laseb valguskiiri silma 
- ​silma valgustmurdev keskkond    2. kõvakest  SKLEERA  -silmavalge, kaetud konjuktiiviga 
-läbipaistmatu, koosneb 
kollageenkiududest (sidekude) 
-sisaldab veresooni ja närvilõpmeid 
-LIMBUS: kõvakesta üleminek 
sarvkestaks  -kaitseb silmasisu  
- ​annab silmale kuju    II keskmine kest e SOONKEST  1. vikerkest                     IIRIS  -sarvkesta taga, tema keskel on 
silmaava e PUPILL 
-rohkesti veresooni, närvilõmpeid 
- silelihaskiud moodustavad 
silmaavalaiendaja ja 
silmaavaahendaja  -strooma sisaldab pigmenti, sellest 
oleneb silmade värvus 
 
-pupill reguleerib silma sattuva 
valguse hulka silelihaste abil 
reflektoorselt laienedes või 
ahenedes   2. rips- e  tsiliaar- 
kehake  -rõngakujuliselt läätse ümber, mis 
on Zinni sideme (ripsvöötmeke) abil 
ripskehakese külge fikseeritud 
-rohkesti veresoone, tundenärve  -ripslihas: osaleb akomodatsioonil 
(valgus näkku->silm kissi!) 
-produtseerib KAMBRIVEDELIKKU.  3. päris  soonkest 
SOONMIK  -suurem osa soonkestast! 
-sidekoeline, 3 kihti veresooni 
  -sisaldab kogu ulatuses pigmenti, 
mis KAITSEB väljast pupilli silma 
lahgeva valguse eest.  
-TOIDAB silma (veresooned)!  III sisemine kest e VÕRKKEST RETINA  -  ​võtab vastu nägemisärritust  - OPTILINE e NÄGEMISOSA: sisaldab valgustundlikke retseptoreid (kepikesed ja kolvikesed) 
- KOLLATÄHNI piirkonnas on parim nägemine (ainult kolvikesed) 
- PIMETÄHN (nägemisnärvi disk): nägemisnärvi väljumiskoht, mis koosneb vaid närvikiududest, 
kepikesed-kolvikesed puuduvad.   
Silmamuna sisu  VESIVEDELIK  SILMALÄÄTS  KLAASKEHA  - läbipaistvad 
- murravad valguskiiri, on seega silma läbipaistvateks ja valgust murdvateks keskkondadeks. 
- moodustavad OPTILISE SÜSTEEMI 
- silma sattuvaid valguskiiri FOKUSEERITAKSE ja nad tungivad VÕRKKESTA 
- seal tekib esemete SELGE KUJUTIS vähendatuna ja ümberpööratuna  * ​ toodavad ripskeha ja  vikerkesta veresooned 
* silmamuna ​ ​ees-ja tagakambris  - toidab sarvkesta 
- hoiab silmasisese rõhu kindlal 
tasemel  *  ​vikerkesta ja klaaskeha vahel,  * kaksikkumer 
- murrab enim valguskiiri 
- läätsel on omadus muuta 
fookuskagust - 
AKOMMODATSIOON- silma 
võime näha selgesti erineval 
kaugusel asuvaid esemeid.  * läbipaistev sültjas ollus 
* täidab  ​läätse ja võrkkesta  vahelist ruumi 
* ei sisalda veresooni, närve  2 


 
Silmaläätse asukoht, kuju, F:  ● vikerekesta ja klaaskeha vahel 
● kaksikkumer  Funktsioon:   - murrab kõige rohkem valguskiiri!  - muudab fookuskaugust (akommodatsioon)  - sellel võimel põhineb silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid objekte   
Kus leidub vesivedelikku ja mis on selle F?  ● Silmamuna ees- ja tagakambris.  Funktsioon:   - osaleb sarvkesta toitmises  - hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel   
KONJUKTIIV  ​CONJUCTIVA ​ - ​laugusid kattev silmamuna sidekest, mis kulgeb edasi  silmamunale ja on tundlik, õrn, õhuke, sile, läikiv ning veresoonterohke    CORNEA  ​ehk sarvkest - silma väliskesta eesmine kumer osa, mis kaitseb silmasisu, laseb  valguskiiri silma ja on silma valgustmurdvaks keskkonnaks.  
 
SKLEERA ​ ehk kõvakest - kollageenkiududest koosnev silma väliskesta osa (silmavalge),  mis kaitseb silmasisu ja annab silmale kuju. 
 
IIRIS  ​ehk vikerkest - asub sarvkesta taga, iirise strooma sisaldab pigmenti, millest sõltub  silmavärv. Iirise keskel asub pupill, mis reflektoorselt ahenedes või laienedes reguleerib 
silma sattuva valguse hulka.  
 
RETINA ​ - võrkkest, silmamuna sisemine kest, mis võtab vastu nägemisärritust. Õhuke,  pehme plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemisele klaaskehale. Sisaldab 
valgustundlikke retseptoreid ja on seega optiline ehk nägemisosa. Analüsaatori retseptoorne 
osa. 
 
KOLLATÄHN ​ ​MACULA LUTEA ​ - teravaima nägemise piirkond silma võrkkesta keskkoha  lähedal, värvide nägemine (ainult kolvikesed). Võrkkesta tsentraallohule, mis on kollatähni 
keskel, fokuseeritakse nägemispilt.  
 
PIMETÄHN ​ - nägemisnärvi näsa ​PAPILLA NERVI OPTICI ​, piirkond võrkkestal, mis koosneb  vaid närvikiududest, kus puuduvad kolvikesed ja kepikesed.  
 
NÄGEMISRETSEPTORID ​ - kepikesed ja kolvikesed   
KEPIKESED ​ - nägemine hämaras, videvikus   ● KANAPIMEDUS - kui hämaras hästi ei näe, nägemispurpuri sünteesi häire 
● RODOPSIIN - nägemispurpur, mis laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses,  a-vitamiin aitab moodustada   
KOLVIKESED  ​- päevane nägemine, eristavad värve, ei funktsioneeri hämaras  ● JODOPSIIN - reageerib valgusele, värvid! 
● võrkkestas 3 liiki kolvikesi, mis reageerivad ka punasele, rohelisele või violetsele 
● DALTONISM - värvipimedus, kui ei suuda eristada mõnda värvi  3 


NÄGEMISTERAVUS  ​ehk VIISUS - silma võime eraldada 2 punkti nende minimaalse  kauguse puhul üksteisest. 
 
SILMA ADAPTSIOON ​ - silma võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel  valgustugevusel 
 
SILMA AKOMMODATSIOON ​ - silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid  esemeid. 
 
NÄGEMISKESKUS ​ - suuraju poolkerade kuklasagaras.   
MÜOOPIA ​ - lühinägevus, mille korral inimene näeb hästi lähedale, nägemiskorrektsioon  toimub miinusklaasidega, mis on kaksiknõgusad.  - peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees  - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud  müoop ​ - lühinägelik.   
HÜPERMETROOPIA ​ - kaugnägevus, mille korral in näeb hästi kaugele,  nägemiskorrektsioon toimub + klaasidega, mis on kaksikkumerad.  - peegelduvate kiirte fookus tekib fõrkkesta taga  - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on vähenenud  hüperoop ​ - kaugnägija   
Lühi- ja kaugnägevuse korral  ​on tegemist AKOMMODATSIOONIHÄIREGA.   
EMMETROOP  ​- normaalse nägemisega isik.    
SILMA LIHASED  ● 4 sirglihast, 2 põikilihast - vöötlihased 
● algavad silmakoopa tipust, kulgevad silmakoopa seina pidi ettepoole. 
● kinnituvad kõvakestale. 
- pööravad silmamuna vastavalt oma pikenemise suunale.   
KUIDAS TOIMUB KUJUTISE TEKKIMINE VÕRKKESTALE? 
Silma sattunud valguskiired  ​fokuseeritakse ​ ja nad tungivad võrkkesta. Võrkkestal tekib  esemete selge kujutis  ​vähendatuna ja ümberpööratuna ​.   
KUIDAS TOIMUB INFO EDASTAMIE SILMAST NÄGEMISKESKUSESSE?  
Ruumiline nägemine? 
Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad  ​kolvikesi ja kepikesi ​, valgustundlikud ained  lagunevad, ​ tekkinud erutus antakse mööda ​nägemisnärvi​ (​II NERVUS OPTICUS​) peaajju ja  võetakse vastu suuraju koore  ​kuklasagaras ​ ja tekivad ​nägemisaistingud.  Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud ​ info läheb risti ​, vastaspoole aju poolkera  kuklasagarasse, nii tekib  ​ruumiline nägemine  ​(sest me näeme erinevat infot, see annab  võimaluse näha asja “taha”. Kel puudub nägemine ühest silmast, need ei näe ruumilisena 
ega taju sügavust, neil puudub kauguse tunnetus - ei suuda eset haarata.) 
 
 
 
 
 
  4 


 
KÕRV (kuulmis- ja tasakaaluelund)  ​AURIS   
Jaguneb:   I VÄLISKÕRV  Kõrvalest  Väliskuulmekäik  F:  ​helivõngete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine  -  ​õhukese nahaga elastsest kõhrest  - alumine osa on KÕRVANIBU 
- süviku põhjast algab VÄLIMINE KUULMEKÄIK  - ​ veidi kõverdunud luuline kanal 2,5-3,5cm  1.kõhreline osa 
2.luuline osa 
- nahas näärmed, mille eritis on kollane 
vaigutaoline sekreet KÕRVAVAIK 
TRUMMIKILE eraldab kuulmekäiku keskkõrvast    II KESKKÕRV  Trummiõõs  3 kuulmeluukest:   vasar, alasi, jalus  Kuulmetõri  F:  ​helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile  * Trummiõõs on kuulmetõrve abil ühenduses NINANEELUGA  -  ​väliskuulmekäigu ja sisekõrva  vahel 
- siin on kuulmeluukesed  -  ​liigeste ja sidemetega  ühendatud liikuvaks ahelaks 
- trummikilest ovaalaknani 
- võimendavad helilaineid 50x  - Eustachius ​´e tõri  - TUBA AUDITIVA 
- 4cm pilujas toru 
F:  ​õhu juhtimine ninaneelust  trummiõõnde, et 
tasakaalustada õhurõhk 
trummikilele trummiõõne ja 
välisõhu poolt.  
- kõhrelise ja luulise osa ning 
neelmise ja trummiavause 
kaudu-TRUMMIÕÕNE VENT! 
- NEELUPÕLETIKU korral võib 
infektsioon kuulmetõrve kaudu 
tungida trummiõõnde -> 
kõrvapõletik.    III SISEKÕRV tähtsaim!  *  ​Kuulmis-tasakaaluelundi tähtsaim osa!  * Kahe labürindi vahel on pilujate ruumide süsteem, mis on täidetud ​ välimise kuulmevedeliku e  PERILÜMFIGA 
* Labürintide vahel puudub ühendus  Luulabürint (välimine)  Kilelabürint (luulabürindi sees)   esikust, teost, poolringkanalitest  ​(3)  - iga kanali ühes osas on laiemus AMPULL 
TIGU-spiraalne luukanal 2,5 keerdu 
- lestmed jagavad spiraalkanali perilümfaatilise 
ruumi kaheks osaks: 
1. ülemine - ESIKUASTRIK 
2. alumine - TRUMMIASTRIK 
Kilelabürindi ​ trummiõõnmine sein​-CORTI organ  -  ​koosneb HELIÄRRITUSI vastu võtvatest  retseporrakkudest e KARVRAKKUDEST.  sisaldab ENDOLÜMFI - sisemine 
kuulmevedelik 
- endolümfijuha väljub esikukanali kaudu peaaju 
kõvakesta all väikeseks kotikeseks 
- kui endolümfi RÕHK kilelabürindis tõuseb, siis 
valgub osa kotikesse 
* siin paiknevad TASAKAALUELUNDI 
retseptoorsed rakud! 
* ampulliharjad ja tasakaaluväljad 
TASAKAALUELUND e vestibulaaraparaat  5 


Kuidas tekib heli? 
HELILAINED ---> välimise kuulmekäigu kaudu---> TRUMMIKILENI---> panevad ta võnkuma 
---> VÕNKED---> kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu ---> SPIRAALELUNDILE---> 
retseptoosete rakkude karvakeste hõõrdumine vastu nende kohal olevat KATTELESTET. 
Need karvarakkude MEHHAANILISED ÄRRITUSED transformeeritakse NÄRVIIMPULSIKS. 
SPIRAALELUNDIST---> närviimpulsid---> TEONÄRVI  ​(VIII esiku-teonärv  N.VESTIBULOCOCHLEARIS)  ​ja akustiliste juhteteede kaudu suuraju poolkerade koorde  ---> tekivad KUULMISAISTINGUD! 
 
Mis on Corti organ?   ● Spiraalelund, mis koosneb heliärritusi vastuvõtvatest retseptoorsetest rakkudest ehk  KARVRAKKUDEST.   
Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ja miks?  ● Kuulmetõrve kõhrelise ja luulise osa ning neelmise- ja trummiavause kaudu. 
● Et tasakaalustada õhurõhku trummikilele trummiõõne ja välisrõhu poolt.    
Selgitage mõistet TASAKAALUELUND ehk vestibulaaraparaat (kus asub, millest 
koosneb)  ● Sisekõrvas paiknev ​ tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. Selle  sees olev vedelik, endolümf, liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi 
muutusele. Tasakaaluelundi tunderakud on tundlikud keha lineaarsele liikumisele. 
F: ​ Vestibulaaraparaadis tekkinud erutus juhitakse väike- ja suurajusse, sealt  elunditesse, et säilitada kere tasakaal (kere, jäsemete, kaela ja silma lihaste kaudu).  ● Sisekõrva kilelabürindis on piirkonnad, kus paiknevad tasakaaluelundi retseptoorsed  rakud - need piirkonnad on AMPULLIHARJAD, endolümfikotikestes peaaju 
kõvakesta all on TASAKAALUVÄLJAD. Need koos moodustavad 
TASAKAALUELUNDI e vestibulaarelundi.  
  Milline aju osa on kõige rohkem tasakaaluga seotud?  ● Väikeaju  ​CEREBELLUM   ● esiku-teonärv  ​VIII N. VESTIBULOCOCHLEARIS   
Mis on ja kus asub PERILÜMF?  ● Sisekõrva luu- ja kilelabürindi vahel pilujate ruumide süsteemis olev välimine  kuulmevedelik, millelele keskkõrv kannab üle helivõnked.    
Millisel kujul võtab kõrv vastu helisid?  ● Helilainete kujul.    
Kus paikneb kuulmiskeskus?  ● Suuraju poolkerade koores, oimusagara välispinnal.    
Millise sagedusega inimene helisid kuuleb?  ● Keskmiselt 16-20000 Hz.   
Millises sagedusriba osas tekib inimese vananedes kuulmislangus?  ● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus.   
 
 
  6 


HAISTMISELUND ​ - mis on ja kus paikneb  See on ninaõõne limaskesta haistepiirkond kummalgi pool ülemise ninakäigu keskmises 
lagimises osas.   ● Koosneb retsetoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest.    
Kuidas me tunneme lõhna?  ● Tundlikud haistekarvakesed ja haisteniidikesed siirduvad läbi SÕELLUU sõellestme  SUURAJU HAISTESIBULASSE, kus annavad erutuse edasi selle närvirakkudele.   ● Haistmisepiteeli ulatuvad haistenäärmed, seepärast on haisteepiteel alati märg. 
● Haistenäärmete nõre on vedelikuks, milles lõhnaainete osakesed lahustuvad enne  kui kui suudavad haisterakkude karvakesi ärritada.   
Kus paiknevad haistmisretseptorid?  ● Nina limaskestas, taga üleval mediaanselt (lõhnadegusteerijad tõmbavad sügavale  ninna).   
Kus paikneb haistmiskeskus?  ● Oimu- ja otsmikusagara piiril. Kortikaalne osa asub oimusagaras.  
● I Haistmisnärv  ​N.OLFACTORIUS   
MAITSMISELUND 
Maitsmiselundiks on MAITSMISPUNGAKESED - sibulakujulised moodustised keele 
limaskesta seen-, leht- ja vallnäasades, veidi ka suulae ja kõripealise limaskestas, mis 
koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest.  
F:  ​toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamine (seedekanali alguses)   
Kuidas tekib maitse?  ● Maitsmispungakesed on limaskestas, ulatumata epiteeli pinnani, pungakeste kohale  jääb maitsmisauguke, kuhu sisse ulatuvad maitsmisrakkude kepikesed.   ● Lahustunud ained ärritavad kepikesi ja tekitavad maitserakkudes erutuse. 
● Maitsmispungade läheduses on SEROOSSED NÄÄRMED, mille nõres suus olevad  ained lahustuvad, me tunneme vaid lahustunud ainete maitset.   ● KEELE SENSOORESED NÄRVIKIUD:  - VII Näonärv ​ N.FACIALIS  - IX Keele-neelunärv  ​N. GLOSSOPHARYNGEUS   
Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel?  ● Keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades, üle terve keelepinna.  - näsade külje peal  - kiiresti süües ei jõua maitse pärale  - maitsmispungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse  - maitse ja lõhn käivad koos, mõjutavad üksteist   
Millises keele osas millist maitset tuntakse?  ● soolane - ees külgedel 
● hapu - taga, keele külgedel 
● magus - ees 
● mõru - taga   
Millest kujuneb  maitsebukett?  ● Neljast maitseaistingust: soolane, hapu, magus, mõru.  7 


Nahatundlikkuselund ja siseelundite meelerakud 
  ● esinevad üksikult laialipuistatult 
● on kujult ja talitluselt erinevad 
● ENIM ON NAHAS  - valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud 
  Valu aistingud  ● tekivad vabade närvilõpmete ärritamisel  - nt hamba säsi sisaldabki vaid vabu närvilõpmeid, tunneb vaid valu  - mingi kehaosa tundlikkuse kadumisel taastub esmalt valutundlikkus  ● organismi kaitseks  - hädaohu signaal, kutsub esile kaitsereaktsioone  - valuretseptorite ärritus-->reflektoorsed reaktsioonid: suurenenud 
adrenaliininõristus, vererõhu tõus  ● saab anesteetikumidega välja lülitada    Kompeerutused  ● taktiilsed: tekivad  ​karvasibulate ümber koondunud ​ närvipõimikute ärritamisel  ➔ MEISSNERI kehakesed ​: pärisnaha näsakestes, palju sõrmeotstes  ➔ VATER-PACINI kehakesed ​: alusnahas, palju peopesades, jalataldadel  ➔ MERKELI kettakesed ​: naha pealmistes osades, ärrituvad juba kergel  puudutusel.   
Külma- ja soojaärritused  ● vastuvõtjad:  ➔ KRAUSE kolvikesed  ➔ RUFFINI kehakesed   
Sisikonnas ja lihastes-liigestes:  ● rohkesti meelerakke, palju vabu närvilõpmeid  - võtavad vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi  - lihastes on retseptorid spiraalina ümber lihaskiudude  ● sisikonnast peaajju saabunud aistingud kaasnevad lokaliseerimata aistingutega,  normaalsetel tingimustel ei teki  ● patolooglilistes tingimustes omandavad sisik.meelerakud kõrgendatud tundlikkuse  - siis on tuntav VALU!   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  8 


 
KATTEELUND NAHK  ​CUTIS    1. EPIDERMIS ehk marrasknahk  ​EPIDERMIS  1. BASAALKIHT  *sügavaim  MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha 
värvus 
* naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu  2. OGAKIHT  * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked 
koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e 
Malpigi kihi 
- KASVUKIHI rakkudel - paljunemisvõime, mille arvel toimub EPIDERMISE 
KÕIKIDE KIHTIDE UUENEMINE 
* nahk uueneb 26-28 päevaga  3. SÕMERKIHT  * keratohüaliini sõmerad  4. LÄIKEKIHT  * keratohüaliinist moodustunud aine - eleidiin 
- sõmerkihi ja läikekihi rakud annavad sarvkihile tugevuse ja läike  5. SARVKIHT  * kõige pindmisem 
* plaadikujulistest sarvestunud keratiini sis rakkudest 
- pindmised rakud KETUD eemladuvad ja asendatakse sügavamal asuvate 
rakkudega 
- samal ajal kasvukihis rakud paljunevad pidevalt  * naha kõige pindmisem osa: 0,1-3mm 
* veresooned puuduvad, leidub vabu närvilõpmeid (pärisnahst pärit) 
* epidermises pidev rakkude uuenemine 
* välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks 
F: ​ ​hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained.    2. Pärisnhahk ehk derma  ​DERMIS  1. näsakiht e 
PAPILAARKIHT  * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> 
SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis 
* kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> 
KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka 
* palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid  2. VÕRKKIHT  * sassiskiulisest tihedast sidekoest 
* annab nahale iseloomuliku tugevuse 
* palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke 
* higi- ja rasunäärmed, karvade juured 
* läheb alandedes üle ALUSNAHAKS 
VERERSOONTE F - TERMOREGULATSIOON - ahenevad või laienevad!  * u 3x paksem kui epidermis 
* sidekoeline, sisaldab palju kollageenseid, elastseid kiude  
- seetõttu on nahk SITKE ja PAINDUV   
ALUSNAHK e nahaalune kude:  ● KÕIGE PAKSEM: kollageensete kiudude kimpudest, mille vahel palju  RASVKOESAGARIKKE. Kaalub täiskasvanul 12-15 kg. Kõhul, tuharatael 
hästiarenenud.   ● F: kaitseb keha külma eest, mehh.vigastuste eest, varuainete talletamispaik  Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu (Peep Pree). 
  9 


  Naha tekised ehk DERIVAADID  Küüned  ​UNGUES  * koosnevad keratiini sisaldavatest sarvestunud kettudest  * küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel 
* sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus  Karvad  ​PILI   
 
 
Inimesel on 3 
karvkatet: 
1.LOOTEKARVAD 
2.PÄRISKARVAD 
3.TERMINAAL- 
KARVAD 
suguküpsuse 
saabumisel  * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast 
* puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, 
rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 
1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, 
häbemekingu karvad 
2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 
kuulmekäigu karvad 
3.ALUS e VILLKARV (udekarv): kerel, näol, jäsemetel 
* karvajuur (karvanääpsus e folliikulis) algab karvasibulana, sellesse tungib 
karvanäsa, nahast väljaulatuv osa- tüvik (vars, roots). 
* koosneb säsist, mida katavad koor ja koorend 
- kooreosa piklikest sarvestunud rakkudest, mis paiknevad piki karva, sis 
pigmenditereakesi 
- koort katab koorend e kutiikula (katusekividena, lamedad sarvestunud 
rakud) 
* KASVAB karvasibulast 
* karvajuure üleminekul tüvikuks foliikul laieneb, sinna avanevad 
RASUNÄÄRMETE JUHAD 
* karvanääpsu ümber on põimunud NÄRVIKIUD (retseptoritega) 
* juuste eluiga 2-4a, kasv kuus u 1 cm, ripsmete iga 4-5 kuud  Näärmed  higi-, rasu- ja piimanäärmed ​ (funkts.suguelundite all)  HIGINÄÄRMED: ​ pärisnaha sügavas kihis, alusnahas  - kerakujulised lõpposad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. 
- viimajuhad läbivad naha kõik kihid 
- avanevad suudmena e poorina 
Apokriinsed: ​ regionaalselt (kaenlaaugus, nibuväljadel, suguelunditel)  * valgurikas lõhnav sekreet, naistel enamarenenud 
Merokriinsed: ​ väikesed, üle kogu keha.  * enim jalataldadel, peopesades 
F: ​ kehatemperatuuri reguleerimine!  F: ​ AV-saaduste ja mürkainete eritamine  HIGI  ​- happelise reaktsiooniga (pH 5,5) -> naha pinnale bakteritsiidse  kaitsekile.  
RASUNÄÄRMED:  
* pärisnahas  ​näsa- ja võrkkihi piiril, kõikjal nahas, va peopesad, tallad  * näärme juha avaneb karva ja karvatupe vahelises pilus 
* huulepuna, sugutiluki, eesnaha sisepinnal, nibudel, nibuväljadel avanevad 
vahetult naha pinnale 
* sekreet on NAHARASU 
F: võiab karvu ja nahka, soodustab sellega nende elastsust 
F. võie kaitseb epidermist mikroorganismidele ja ainetele 
- rasu nõrsistumise vähenemine-> naha ja juuste kuivus   
Naha funktsioonid:   ● Retseptoorsed 
● Kaitsefunktsioonid: ei lase läbi gaase, lahusteid, mikroorganisme 
● Eritusfunktsioonid 
● Termoregulatsioonifunktsioonid   
Nimetage nahakihid, mis moodustavad germinatiivkihi? Selle funktsioon? 
Basaalkiht ja sellega külgnev ogakihi sügavam osa moodustavad germinatiiv- ehk kasvukihi. 
Kasvukihi rakkudel on paljunemisvõime, mille arvel toimub epidermise kõikide kihtide 
uuenemine.   10 


Millest on tingitud naha värvus? 
Basaalkihi rakud melanotsüüdid valmistavad pruuni pigmenti melaniini, mis tingib naha 
värvuse.  
 
Kui kiiresti uueneb inimese nahk? 
26-28 päevaga. 
 
Nimetage DERMA kihid ja nende funktsioonid: 
1. Näsa- ehk papillaarkiht:   - moodustab individuaalse papillaarjoonise - SÕRMEJÄLE  - sisaldab silelihasrakkude kimpe, mis moodustavad karvapüstitajad, mille 
kokkutõmbel tekib kananahk  - palju närvikiudude lõpmeid.  2. Võrkkiht   - annab nahale tugevuse ja vastupidavuse  - sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning karvade juuri, siin on palju meelerakke  - siin olevatel veresoontel on termoregulatsioonifunktsioon.    
Mis on naha tekised? 
Derivaadid. Küüned, karvad, higi- ja rasunäärmed.  
 
Higinäärmete jagunemine:   a) apokriinsed ​ (paiknemine ja mille poolest erinevad teistest)  ● nahas regionaalselt (nt kaenlaaukudes) 
● avanevad karvafolliikulitesse 
● sekreet on valgurikas ja spetsiifilise terava lõnaga 
● naistel tugevamini arenenud 
b) merokriinsed  
● väikesed higinäärmed üle keha, nt jalataldadel ja peopesades 
● nende tegevusel toimub keha termoregulatsioon, AV-saaduste ja mürkainete  eritamine   
Millistes kehapiirkondades on higinäärmeid kõige tihedamalt?  ● kaenlaaukudes, nibuväljadel, suguelundite piirkonnas, peopesades, jalataldadel   
Higi on happelise reaktsiooniga. 
 
Milles seisneb higi eritumise tähtus?  ● merokriinsete higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri  reguleerimine, nad võtavad osa ainevahetussaaduste ja mürkainete eritamisest  ● higi on happeline ja moodustab naha pinnale bakteritsiidsete omadustega kaitsekile   
Milles seisneb rasunäärmete tähtsus? Kus nad nahas esinevad?  ● Pärisnahas näsa- ja võrkkihi piiril 
● Kõikjal kehas, va peopesadel ja jalataldadel 
● Rasu võiab karvu ja nahka, hoides neid elastsena.  
● Kaitseb nahka mikroorganismide eest.   
Kus rasunäärmed puuduvad?  ● Peopesadel ja jalataldadel.   
  11 


Inimesel on elu kestel kolm karvkatet:   1. Lootekarvad 
2. Päriskarvad 
3. Terminaalkarvad   
Millistes kehapiirkondades karvkate puudub?  ● Peopesad, jalatallad, huulepuna, sugutilukk, eesnaha sisepind, rinnanibud, väikesed  häbememokad.   
Mis on terminaalkarvastik?  ● Suguküpsuse saabudes tekivad karvad kaenlaaukudes, rinnal, kõhu, häbemekingul,  jäsemetel, istmikul. Ka habeme- ja vurrukarvad.    
Juuksekarv ​ (karvad ​PILI ​) kasvab kuus keskmiselt ​1cm ​ja eluiga on ​2-4a.   
Aine, mis annab küünele  ​UNGUIS ​ tugevuse on ​KERATIIN.   
Küüs  ​kasvab kuus ​u 4mm.    
 
NAHA FÜSIOLOOGIA 
 
Mis on nahk?  ● Elus kude, mille välimise kihi rakud pidevalt uuenevad. 
● Nahk ja NS on arenguliselt ühesuguse tekkega - EKTOTERMIST, välimisest  lootekestast, seega on nahas palju närvilõpmeid (retseptoreid).  ● Keskmise suurusega täiskasvanu naha pindala on üle 2 rm, kaal ligi 5kg. 
● Kõige paksem jalataldadel, kõige õhem silmalaugudel, huultel, suguelunditel.  
● Nahas on karvafolliikuleid, higi- ja rasunäärmeid, närviretseptoreid, veresooni.  
● Kohaneb hästi KK-tingimustega. 
● On tugev elektritakisti.   
Naha funktsioonid: 
1) Katte- ja kaitsefunktsioon  ● MEHHAANILINE KAITSE  - piiritleb sise- ja väliskk  - kaitseb mikroobide eest  - kaitseb muude kk tegurite eest  - palju närvilõpmeid - informeerib ohust!  - nahk pakseneb survepiirkondades  ● KEEMILINE KAITSE  - rasu  - higi pH 5,5  - kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides  - melaniin - kaitse UV kiirguse eest  - higistamine on termoregulatsioon!  2) Hingamisfunktsioon  ● Mõningane hingamine, põhiliselt beebidel, oluline vastsündinutel, eriti enneaegsetel  - üksnes naha kaudu ei saa inimene hingata.    
  12 


3) Eritusfunktsioon  ● Eritus pole naha põhifunktsioon 
● Vee ja soolade eritus termoregulatsiooni käigus 
● Naha kaudu eritab ööpäevas u 800g veeauru, mis on 2-3x suurem kopsude kaudu  eralduvast veeaurust  ● Nahk püüab eriolukorras jääkaineid eritada.   4) Ainevahetuslik funktsioon  ● D-vitamiini tootmine 
● nahaalune rasv kui energeetiline varu  5) Termoregulatsioon - automaatne sisetemperatuuri hoidmine  ● Sooja äraandmine  - higistamine  - veresoonte laienemine  Konduktsioon: ​ soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav  soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest.  
Konvektsioon: ​ soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt  ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu.   ● termoregulatsioon on nende kahe mehhanismi tasakaalustatud tegevus eesmärgiga  säilitada kehatemperatuur normi piires.   Termoregulatsioonikeskus paikneb HÜPOTAALAMUSES!  
  ● Lisasoojus püsiva kehatemperatuuri säilitmiseks tuleb:  - Liikumisaparaadi aktiivsest tegevusest (liigutame ennast)  - Mittetahtelistest lihaste toonilistest või rütmilistest tegevustest (külmavärinad)  - Lihaskontraktsioonidega mitte seotud AV-protsesside intensiivistumine e 
värinateta soojustootmine (vastsündinutel, allikaks on pruun rasvkude)    ● Kehatemperatuuri säilitamine sõltub ka kliima mõjust: 
1. õhtuemperatuurist 
2. õhuniiskusest 
3. tuule kiirusest 
4. kiirgustemperatuurist  13