Meeled
Meeled
ja meeleelundid
(organa sensuum):
Klassikalise
ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-,
haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel . Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus
meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel.
Meeleelunditeks
nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste
vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast.
Meeleelundeile
on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal.
Meeleelundid
on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad
ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud .
Haistmiselund
( organum olfactus):
Ninaõõne
lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on
haistmispiirkond,
kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andrasb
Õppematerjali autor
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast.
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD.
(Retseptorite liigid: eksteroretseptorid keha pinnal, nt temp tundlikud; interoretseptorid erinevates elundites meie kehas informatsioon organismi sisekk kohta; proprioretseptorid lihastes, kõõlustes, sidemetes info keha asendi ja liigutuste kohta ruumis.) (Aferentsete neuronite kehad on ganglionites). · PNS eferentsne osa: somaatiline motoorne närvisüsteem informatsiooni suunamine KNS- ist skeletilihastele. (vastavate neuronite kehad paiknevad KNS-is, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. · PNS eferentne osa: autonoomne (vegetatiivne) ns Informatsiooni suunamine KNS-ist silelihastele, südamelihasele, näärmetele. (ei ole otseühendust esimeste neuronite kehad autonoomsetesse ganglionitesse teiste kehad sealt efektororganiteni). · Sümpaatiline ns Peamine on troofiline mõju siseelundite talitlusele AV intensiivsuse ja
Liikumine 45. Mis asi on vestibulaaraparaat? Tasakaaluelund 46. Kus asub spiraalelund ehk Corti elund? Teojuhas 47. Milliseid ärritusi võtavad vastu spiraalelundi retseptoorsed rakud? Kuulmisärritusi, ehk helilaine poolt põhjustatud võnkumist 48. Kuidas helilained tekitavad kuulmisnärvis impulsside tekke? Panevad võnkuma pasilaar membraani (koht kuhu peale kuulmisnärvi karvarakud ulatusid), karvarakud hõõrduvad vastu nende peal olevat katteplaati ja see mehhaaniline hõõrdumine tekitab närviimpulsi kuulmisnärvis. 49. Kus asub haistmiselund? Ninaõõne ülemises osas, nina ülemise karbiku piirkonnas 50. Millistest osadest koosneb haistmiselund? Haistmise retseptorrakud ninaõõnes, haistmissibul, juhteteed ajus kuni limbilise süsteemini. 51. Milleks on vaja haistmisnäärmeid? Haistimisretseptor rakkude pinna niisutamiseks. Et lõhnamolekul saaks lahustuda. 52
Väliskõrv selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega. kõrvalest püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid kuulmetõri aitab ühtlustada rõhku kõrva sees ja väljas, see avaneb neelu Sisekõrv koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist. (7) Kuidas liigub heli läbi kõrva? Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad tummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust.
Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud ane lahustuma süljes. Kuiva keelepinna ja vähese süljeerituse korral me maitset ei taju. Iga näsa pinnal on avad, mile kaudu pääsevad näsa sisse lahustunud aineosakesesed,nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Kandvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda, toimub närviimpulsside analüüs,maitsete eristamine. Inimene tajub nelja põhimaitset:soolast,magusat,kibedat,haput.Ülejäänu moodustub nende segunemisel. Soolast ja magusat tajuvat näsasi on rohkesti keeleotsal, haput maitset tunneme keele külje piirkonnaga ja mõru on keele tagumises osas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteerivad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. Kompimin on võime puudutades kindlaks teha eseme kuju,pinnastruktuuri,suurust,temperatuuri jms. Eriti tundlik sõrmeotstel,jalataldadel,huultel.
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid
132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid