Esineb sageli eurooplastel, harva asiaatidel ja aafriklastel; Umbes 1 inimesel 30 000-st Enamasti kaasasündinud, harvem traumade või silmahaiguste tagajärjel; Värvipimedus on X-kromosoomiga päritav haigus, mis avaldub valdavalt meestel; Värvide nägemine 3 eri liiki kolvikesi, mis reageerivad valgusele: sinine, punane, roheline; Akromatopsia korral kolvikesed ei registreeri valgust; Inimene näeb maailma halli varjundites; Väike nägemisteravus. Akromatopsia jaotus Täielik Mittetäielik akromatopsia akromatopsia Täielik võimetus Samad sümptomid, eristada värve, kuid vähesemal väga väike määral; nägemisteravus, Silmatõmblus ja silmatõmblused, valguskartus ei raske valguskartus; pruugi esineda; Kepikesed töötavad Nägemisteravus normaalselt. esimese 6-7 aasta jooksul paraneb. Põhjused
nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess nägemistaju. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silmal on võime kohaneda valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Tajumisala ulatuses ületab inimese silm mitmeid tehnilisi seadmeid Monokulaarse nägemise areng Sündimishetkel on nägemisteravus üsna kehv. See ulatub vaid käeliigutuste jälgimiseni. Selline kehv nägemine on enamasti põhjustatud nägemiskeskuste, kaasa arvatud lateraalse põlvikkeha tuuma ja nägemiskoore ebaküpsusest ajus. Esimeste nädalate jooksul toimub tänu reetina stimulatsioonile spetsiifiliste kortikaalsete seoste väljalangemine ja nägemisteravus paraneb. See varane neuraalne areng suurendab väikeste
6. a) Haismisrakud asuvad ninaõõnes Määran lõhna järgi toidu kõlbulikust Tunnetan ruumi umbsust Aiab tunnetada mürke õhus Isumahlad – paneb seedenäärmed tööle b) Maitsmisrakud asuvad keelel Aitab määrata toidu kõlbulikust Paneb seedenäärmed tööle Tunneme ära mürgised toidud/ained maitstes 7. Õiged väited Nägemisteravus on kõige väiksem võrkkestal pimetähni piirkonnas Pimetähn on koht võrkkestal, kus nägemisretseptorid puuduvad, algab nägemisnärv Nägemisteravus on kõige suurem võrkkestal kollatähni piirkonnas Kollatähn on koht võrkkestal, kus nägemisteravus on kõige suurem, kõige rohkem retseptroreid Nahk on kompimiseks kõige tundlikum sõrmeotstel
valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid?
Sensoorsed puuded Liia Aas, Kärolin Hansen, Maret Mägi, Mirjam Pooland Mis on sensoorsed puuded? Meeltepuuded Primaarsed on kuulmispuue ja nägemispuue Kuulmispuudega lapsed Kuulmispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kes on kurdid või sügava kuulmispuudega (kuulmislanguse III või IV aste) ja kellel seetõttu ei arene kõne. Keskmise ja kergema kuulmispuudega lapsed (I ja II aste) ning hiliskurdistunud (kuulmine on kaotatud 3-4.a vanuses) saavad kuulmisaparaatide toel õppida tava-, sobitus- või tasandusrühmas. Sisekõrva implantaadiga laste suunamisel ja õpetamisel lähtutakse lapse kõne ja intellekti seisundist. Kuulmislangus pidurdab otseselt kõne kujunemist ja arengut. Mõju avaldab see juures: Kuulmislanguse aste. Mida suurem on kuulmislangus, seda madalam on lapse kõne tase Kuulmiskahjustuse aeg Võimalikud lisapuuded (vaimne alaareng, PCI jne) Arengutingimused. Lähtuvalt kõneseisu...
Punast, oranzi, kollast ja rohelist värvi ei tajuta (vt lisa 1 joonis 4). Tritanomaalia Võimetus näha sinist ja kollast värvust. Esineb väga harva. Tritanoopia Sinise ja kollase värvuse tajumine moonutatult (vt lisa 1 joonis 5). Akromatopsia Akromatopsia on patoloogiline seisund, mis seisneb värvuste nägemise puudumises. See tähendab, et inimene ei suuda eristada värve ja näeb maailma must-valgetes toonides (vt lisa 1 joonis 6). Üldiselt on akromatopsiaga inimestel väike nägemisteravus (u 10% normaalsest) ja väga suur valgustundlikkus. Põhjused on seotud fotosetseptorrakus toimuva fototransduktsiooni (protsess, mille käigus silma võrkkesta valgustundlikkes rakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks) häirega. 3 Akromatopsia jaguneb: · Täielik täielik võimetus värve eristada ja väike nägemisteravus (alla 20%), silmatõmblus ja raske valguskartus. Silmapõhi on normaalne, kuid puudub
(Facts about ... 2015). Tritanoopia Võimetus näha sinist ja kollast värvust. Esineb väga harva. (Facts about ... 2015). 5 Akromatopsia Akromatopsia on patoloogiline seisund, mis seisneb värvuste nägemise puudumises. See tähendab, et inimene ei suuda eristada värve ja näeb maailma must-valgetes toonides (vt lisa 1 joonis 6). Üldiselt on akromatopsiaga inimestel väike nägemisteravus (u 10% normaalsest) ja väga suur valgustundlikkus. Põhjused on seotud fotosetseptorrakus toimuva fototransduktsiooni (protsess, mille käigus silma võrkkesta valgustundlikkes rakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks) häirega. (Facts about ... 2015). Akromatopsia jaguneb: Täielik täielik võimetus värve eristada ja väike nägemisteravus (alla 20%), silmatõmblus ja raske valguskartus. Silmapõhi on normaalne, kuid puudub
näeme nähtamatu piirkonna asemel keskmist kujutist sellest, mis tegelikult lähinaabruses asub. Lisaks sellele ei lange parema ja vasaku silma pimetähnide kohal olevad kujutised kokku (paiknevad vaatevälja keskjoone suhtes sümmeetriliselt), mis aitab sammuti ajul infopuudust korvata. Pimetähn võb märgatavaks muutuda siis, kui vaadatakse ühesilmaga ja objektiks on väga kontrastne (musta ja valge kombinatsioonid) ese. Nägemisteravus ja silma minimaalne vaatenurk Silma võrkkestal tekkinud kujutis A'B' mõõtmed on põhiliselt määratud nurgaga , mille all antud ese AB vaadeldakse. A B' B A' Füüsikas n9metatakse seda nurka, mille piires esemelt läbi silmaava tulnud kiired tekitavad võrkkestale terve eseme terava kujutise, eseme vaatenurgaks
Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme? Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt
võiks olla oftalmoskoopiline läbivaatus iga füüsilise läbivaatuse osaks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata maakulale, kui patsient kaebab hägusat nägemist ja probleeme lähedale vaatamisega. Kuidas uurida? Järgmised uurimismeetodid on abiks, et selgitada, kas nägemishäire on põhjustatud katarakti poolt või mõne teise probleemi poolt või on tegu mõnede erinevate haiguslike seisundite kombinatsiooniga. · Nägemisteravuse uuring see on silmauuringute esimeseks etapiks. Nägemisteravus tuleks määrata mõlemas silmas. Patsientidel, kellel on silmadega probleeme, on põhiliseks kaebuseks nägemishäjve. Nii et nägemisteravuse mõõtmine on absoluutselt vajalik. Tavalise Snelleni tabeli kasutamine on praegu parim ja kergeim moodus nägemisteravust uurida. Kuid skriinimiseks sobiks ka igasugune lugemismaterjal. Nii lühi- kui ka kaugnägemist tuleks mõõta.
Inimese silmad on hästi kaitstud Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis v...
Olema võimeline nägema kujutisi selgesti To be able to see images cleary Eksperiment kinnitas seda Experiment confirmed it Kokku ühendama To connect together Tootma suurtes kogustes To produce in large quantities Juhtiv tootja Leading manufacturer Hea kvaliteediga prillid Good-quality spectacles Nõudlus prillide järele kasvab Demand of spectacles rises Suhteliselt lühike eluiga Relatively short life span Jäigad küljetükid Stiff side pieces Kahe läätse vahe Distance between two leanses Muutuma tavaliseks To become common Kujutise suurendamine Image magification Suurendama Magnify Endale lubama Afford Vastupidav Durable Kumerad läätsed Convex lenses Sang Handle Neet Rivet Avalduma, ilmnema Reveal Presbüoop e. kaugenägelik Presbyope Nõguslääts Concave lens Müoop e. lühinägelik Myope Nägemisteravus Visual acuity Järk järgult vähenema/ halvenema Decline gradually Kaugnägia Hyperope Retsepti a...
Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab olema vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Lisaks peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, näiteks silma ja nägemis ning luu- ja lihaskonna seisundi kontroll vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud tuleb hankida kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse ja kui mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu on seisund halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks. Selleks ongi riik kehtestanud nõuded töökeskkonnale ja töötamiskohale, et seda tervise jaoks meeldivamaks ja ohutamaks muuta
lähedale vaadates kumeraks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunad valguskiires läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kolvikesed(keskosas)(kollatähn) ja kepikesed(äärealadel), mis võtavad vastu valgusärritusi. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest. Kõvakesta all paikneb soonkest. Inimene näeb ruumiliselt. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujund võrkkesta taha. Tuleb kanda kumerate ehk plusskraadidega prille
Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine Ülesanne on vastu võtta infot nii väljast kui ka organismist ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlus Kesknärvisüsteem Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenävisüsteemi närvidega liigub info närvide ja peaaju vahel seljaaju juhib tahtele allumatuid ligutus...
See kaitsev koonusjas laug liigub koos silmaga. Joonis 1. Kameeleoni silmamuna ilma kaitsate laugudeta (A) ning kõrva asukoht. (B) Kõik teised liikuvate silmadega loomad vaatavad mõlema silmaga ühte suunda, kameeleonil liiguvad need aga teineteisest sõltumatult ja võivad pöörduda 180º ulatuses horisontaalasendis ja 90º võrra vertikaaltasandis. (Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli. Eksperdid on öelnud, et kameeleonitel on nii hea nägemisteravus, et see liik ei vajaks kunagi näiteks lugemisprille. Nad suudavad oma silmi pöörata üksteisest sõltumatult ning samuti fokusseerida kahele erinevale objektile. Sellised võimalused annavad kameeleonitele panoraamnägemise. (Ott 1998) Kameeleonide silma kõige erilisemad osad on negatiivne ehk nõgus lääts ning positiivne ehk kumer sarvkest. Need eripärased osad annavad võimaluse täpsemale fokusseerimisele, sest kujutis reetinal on suurenenud
3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Valguse otsest mõju inimese nägemismeele ja seeläbi ka tema töökeskkonnale iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iseloomustavad omadused: - akkommodatsioon, nägemisteravus, silmaläätse kohandumisvõime fokusseeruda erinevatele kaugustele - adaptsioon, kontrastitundlikkus, silma pupilli omadus reageerida erinevatele heledustele - tajumiskiirus, eristamiskiirus, maksimaalne 600-700 lx juures Inimese töökeskkonna erinevaid valgustustingimusi ja mõjusid inimesele iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus
anda kõrvadele puhkust, tuleb vältida pikaajalist kokkupuudet madala sagedusega helidega ja hoiduda lühikese kestusega kõrgsageduslike helide eest. Oma silmade hoidmiseks tuleks silmade pingutamise ajal (lugemise) vaadata aegajalt mujale, siis ei pea silm vaatama koguaeg ühele kaugusele. Tuleks kasutada lugemiseks jms tegevusteks head valgust ning piirama digiseadmete kasutamist. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega. Kollatähn asub pupilli vastas ja seal on nägemisteravus kõige suurem. Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule. Inimene tajub nelja põhimaitset: magusat, soolast, kibedat ja haput. Keskkõrva trummiõõnes paiknevad kuulmeluuksed: vasar, alasi ja jalus. Pimetähn on koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja kust algab nägemisnärv.
Mida teha? Vahetada monitor, kui see "särtsub" iga puudutuse juures. Ekraani peab pidevalt puhastama spetsiaalse antistaatilise vahendiga. Ruumi viimistlemiseks, kus asub arvuti, ei ole õige kasutada polümeermaterjale (plastikpaneele, laminaate...) Sümptomid, kui arvuti on silmi kahjustanud... Pideva arvutiga töötamise puhul kannatavad väga tugevasti silmad, eriti lühinägelikel. Loomulikult ei kao nägemine lõplikult. Kuid probleemid tekivad: · - alaneb nägemisteravus · - aeglustub ümberfokuseerimine - ligidalasuvatelt esemetelt kaugetele ja vastupidi · - asjade "topelt" nägemine · - väsimus lugemisel · - kipitavad silmad · - "liiv" silmas · - valud silmakoopa ning lauba piirkonnas · - silmavalgete punetus. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!!!!!!!!! Mõnedel inimestel tekivad sellised sümptomid kahe tunni
OHUD ÕMBLUSTÖÖSTUSES TÖÖKOHT Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Õmbleja töökoht asub enamasti õmblusmasina taga ja seal töötavale isikule on ettenähtud kindlad nõuded, et vältida kutsehaiguseid ja muid ohte. Õmbleja tool peab olema reguleeritav (seljatoe reguleermine, kui ka kõrguse), TÖÖTINGIMUSED Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskkonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga 22-260 C, mis on tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekah...
2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide heledust/tumedust). Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed. 3. Pimetähn ja kollatähn. 1) Pimetähniks nimetatakse seda piirkonda võrkkestal kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. 2) Kollatähniks nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. 4. Silma töö põhimõte. Silmaavast pääseb läbi valgus. Kumerlääts tekitab silma võrkkestale tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise. Võrkkestalt lähen ärritus nägemisnärvile. Nägemisnärvist jõuab ärritus peaajju. Ajus pööratakse kujutis õigetpidi. 5. Nägemishäired. Joonise järgi nägemishäire kindlakstegemine ja selgitamine. 1) Lühinägelikkus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad
MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori t...
õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel. Kuna nägemine koosneb erinevatest aspektidest: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, värvuste eristamine, binokulaarne nägemine, adaptatsioon ning kahjustatud võib neist olla üks või mitu aspekti tuleb esmalt määratleda millisel tasemel abi ja abivahendeid õpilane vajab. Vaegnägijate nägemine on reeglina isikuti väga erinev. Teiseks tuleks kindlasti määratleda ja prognoosida, kas ja missugust mõju avaldab õppeedukusele õppimine tavakoolis. Kolmandaks oluliseks tingimuseks oleks abiõpetaja või tugiisiku võimalus koolis
· Aistimistegevuse nõrgenemine lisab vanurile eraldumist ja toimetulematust Nägemine Max noorem kooliiga. Märgatav langus 50 a.: Pupilli ahenemine, akkomodatsiooni halvenemine Muutused värvustundlikkuses. Max 2735 a. Eriti langeb siniste ja punaste toonide puhul. Hallkae kõigil üle 80 a. Nägemisväli 5172 a. ki hulgas 3% kellel nägemisväli üle normi. Neurasteenikutel ja hüsteerikutel kitsam. 70 a. 30% võrra nägemisteravus langeb Taju adekvaatsus ei muutu 2050 a. Mida suuremad segajad, seda suurem erinevus noorte ja vanade vahel. Mida keerukamad figuurid, seda enam annab tunda ealine erinevus. Taju täpsus langeb. Lihtsa sensomotoorse reaktsiooni aeg pikeneb 0,02 sek. vanuse kindel karakteristik Kuulmine halveneb Kõrgema sagedusega heli kuulmislävi alaneb bioloogilise vanuse määraja. Kuulmisteravuse max 1415a. Meestel alaneb kuulmine sagedamini kui naistel. Hästi
Silmaava-Pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest-Reguleerib silmaava suurust ja sellest sõltub meie silmavärv Silmalääts-Murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Ripslihas-Muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Klaaskeha-Koosneb sültjast ainest, aitab koondada valguskiiri Nägemisnärv-Juhib impulsid ajusse Pimetähn-Koht võrkkestal kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Kollatähn-Koht võrkkestal pupilli vastas kus asuvad kolvikesed ning nägemisteravus on kõige suurem Võrkkest-Katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Soonkest-Rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest-Katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa KEPIKESED- võimaldavad nägemist ka hämaramas, eristavad musta ja valget KOLVIKESED-eristavad värve ja vajavad rohkem valgust. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks.
Referaat eesti keeles Juhendaja: S. Piirsalu Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes, närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967). 1 KATARAKT Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipaistmatuks ja hallivärviliseks. (Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm. Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar)
Pimedatel on hästi arenenud maistmis, kuulmis ja haistmismeel, kurtidel aga nägemine. Tunderakud e. Retseptorid- võtavad vastu väliskeskkonnast informatsiooni. Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava...
rakud-kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. 1.4 Värvide eristamine Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. On ka mõned inimesed kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt roheline ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. 5 1.5 Elu pimedana Neid, kes halvasti näevad, nimetatakse osalise nägemispuudega inimesteks. Paljud meie seast on kas lühinägijad või kaugelenägijad. Suurem osa pimeduse vormidest
kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Kuidas me näeme ? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate
Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindade lihvimisel kui lõikamisel, ning tolmuosakesed satuvad kergelt töölise silma kui hingamisteedesse. Tekitades mehaanilise trauma. Silma sattudes esineb pisaratevool, sügelus ja laugude punetus. Suuremate tolmuosakeste puhul on võimalik need silmadest välja loputada kuid pisemate osakeste puhul, kui sügelus ei kao peab pöörduma silmaarsti juurde kes need eemaldab. Kui seda ei tehta, tekib silma sidekesta ja sarvkesta armistumine, ning nägemisteravus väheneb. Armistumine toimub 3-6 kuud, ärritusnähud küll kaovad, kuid nägemine ei taastu. 3 HINGAMISTEEDESSE SATTUMISEGA SEOTUD TERVISEKAHJUSTUSED Hingamisteedesse sattudes põhjustavad puidutolmu osakesed väikeste kopsuosade - alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.(Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) Kopsutolmustuseks e
lahusega ja tilgutakse põletikuvastased tilka. Eemaldatud kihid pärast kaetakse üle kasvanud epiteelia kihiga. FRK. Taastus Välimise kihi taastus periood on 24 päeva. See protsess kaasneb ebameeldiva tunnetega, nagu valguskartus, võõrkeha tunne, pisaratevool, teravvalu. Ebameeldiva efekti vähendamiseks ja silmade kaitsmiseks kasutatakse läätsed, kantakse kuni 5 päeva. Ja lõplikult nägemine taastab 34 nädala pärast. Hea nägemisteravus saabub järkjärgult mõne nädala jooksul, nägemiskvaliteedi maksimum sujuvalt 23 kuu jooksul. FRK. Vastunäidustused Noorem kui 18 aastat vana. Rasedus ja rinnaga toitmine kogu perioodi jooksul. Autoimmuunhaigused (kollageenhaigus, artriit) Primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus Süsteemsed haigused, mis mõjutavad paranemise protsessi Diabeet Silma häigused (Glaukoma, Keratokoonus) FRK. Tüsistused Silmade kuivus Korduv erosioonid une ajal
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ro...
Helivõnked suunduvad edasi teo sisemuses olevale vedelikule. Vedeliku võnked panevad membraanid võnkuma, see omakorda ärritab kuulmisrakkude kiudusid. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Piki kuulmisnärve antakse moodustunud impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub närviimpulsside eristamine ja mõtestamine mitmesugusteks heliaistinguteks. Kollatähn ja pimetähn: kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas ja selles on ainult kolvikesed. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Pimetähniks nim. kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Alkaloidid on vees mittelahustuvad, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mida saadakse tavaliselt taimedest. Narkootikum on teadvust mõjutav aine, mis tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet järjekindlalt tarvitada. Narkootikumi kasutamisel kujuneb välja narkomaania, mis avaldus selles, et kui narkootikumi toime
Iga töötaja puutub tolmuga kokku pidevalt, nt pindade puhastamisel kerkib õhku tolmuosakesed, mida inimene hingab sisse, kui ei kasuta tolmumaski. Sama on krohvi-, kipsi-, kivi-, tsemendi- ja kriiditolmuga. Tolmuosakesed võivad väga kergesti sattuda nii töötaja silma kui ka hingamisteedesse. Sõltuvalt tolmuosakese liikumiskiirusest ja kujust on ka tervisehäired. Näiteks teravad tolmuosakesed tekitavad silma sattumisel põletiku, mistõttu inimese nägemisteravus väheneb. Tolmu kahjuliku mõju vältimiseks tuleb kasutada respiraatorit ehk tolmumaski, kaitseprille ja kindaid. Siseruumid peaks olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis vähendab tolmu kogunemist tööpindadele, kus töötaja puutub sellega kokku. Sundasend Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Kui töötaja viibib tööajast vähemalt 50 %
nõuetekohaselt valgustatud VALGUSTUS ¤ Töökoha territoorium ,trepikojad, liikumisteed ning töö ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. ¤ Valgustite paiknemine ei tohi ohustada töötajaid. ¤ Valgustus peab tagama ohumärkide nähtavause. ¤ Valgustugevust mõõdetakse luksides (lx). ¤ Minimaalne valgustatus objektide eraldamiseks 10 lx - silm on suuteline objekte eristama. Nägemise iseloomustuseks: ¤ Nägemisteravus väikeste esemete eristamiseks ¤ Kontrastitundlikus silma võime eristada kõrvuti paiknevaid erineva eredusega esemeid ......2000 lx. ¤ Tajumiskiirgus detailide eristamise kiirgus. ¤ Nähtavuse selgus PÕHI NÕUDED VALGUSELE - küllaldane valgustihedus - ajaöine stabiilsus - teravate erinevuste puudumine tööpindade ja ümbritseva ruumi vahel - järskude varjude puudumine - ei pimesta otseselt ega kaudselt - annab edasi õigeid värve
Enne silmapõhjade uuringut tilgutatakse silma tilku, mis laiendavad silmaava ehk pupilli ja võimaldavad paremini näha silmapõhja. Vajaduse korral tehakse silmapõhjadest värvifoto, kasutades spetsiaalset kaamerat ja välklampi. Fotole jäädvustatakse reetina muutuste hetkeseis, mis võimaldab hilisemaid võrdlusi. Ainult nägemisteravuse mõõtmine pole päris adekvaatne meetod, kuna nägemisvõime langus on juba hilisema staadiumi sümptom ning samas normaalne nägemisteravus ei välista diabeetilist retinopaatiat. Korrigeeritud ja seejärel langenud nägemisteravus on märk viivitamatu arstliku kontrolli vajadusest, kui ei pruugi alati olla seotud diabeediga. Nägemise languse põhjuse väljaselgitamiseks on mõnikord vaja teha fluorestseiinangiograafia, s.t. kontrastaineuuring reetina veresoonte seisundi kindlakstegemiseks. Uuringu tarvis laiendatakse silmaavasid, süstides kontrastainet käsivarre veeni
tundlikkuse tipp satub menstruaaltsükli keskele; - naiste puutetundlikkus on suurem; - naiste kuulmisläved on madalamad, eriti kõrgete helide korral; - naiste tundlikkus elektrilöögi suhtes on kõrgem - heledas valguses on meeste nägemisteravus suurem; - naiste pimedusadaptsioon kulgeb kiiremini (st silmad ,,harjuvad pimedaga" rutem); - meeste ruumi- ja kujunditaju on enamasti parem kui naistel; - peitepilte lahendavad mehed paremini;
sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka mõjutab A-vitamiin platsenta ja seisundeid. antioksüdantse regulaatorina. embrüonaalset arengut. • Pimedaks jäämine Leidub loomstes toitudes: • Nägemisteravus • Silmapõletik Kalamaksaõli(30,0mg), veisemaks(7,74mg), • Luu kasvuks • Kanapimedus seamaks(5,4mg), kanamaks(4,3), munad (0,22) • Kuiv ja kahvatu nahk Taimsetes: Porgand (0,84mg), maguskartul (0,71mg) ja kõrvits (0,25mg) Vitamiin D Biofunktsioon:Luud on kaltsiumi ja
Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Kepikesed ja kolvikesed võrkkesal võtavad vastu valgusärritusi. Kokku u 150miljonit kepikest ja 7 milj. Kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõigerohkem keskosas, äärealadel rohkem kepikesi. Pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda nim, kollatähniks. Nägemisteravus on seal kõige suurem. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldavad nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad rohkem valgust, sp inimene hämaras eriti ei eristi värvusi. Kohta, kus nägemisnärv seob silma võrkkestaga ,nim pimetähniks. Seal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on nimetus õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, eespoolne nähtav ala on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest, see sisaldab palju veresooni.
2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus. Kuulmine nõrgeneb. Haistmis- ja maitsmismeeltes toimuvad muutused 5. Kuidas mõjub vananemine luu- ja lihaskonnale? Luustik kipub hõrenema, seega kasvab luumurdude oht Kui keha lihasmass kahaneb sidekoe ja rasva arvel, väheneb ka lihaste jõudlus Lihastes toimuvad muutused võivad hakata häirima igapäevategevusi. 6. Kuidas mõjub vananemine intellektile? Muutused toimuvad eelkõige voolava intelligentsuse osas enam ei salvestata ja analüüsita nii hästi jooksvaid
sõltub silmade värvus. · Silmaava ehk pupill reguleerib valgusvoo tugevust. · Lääts koondab valgust, et vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis. · Võrkkest seal asuvad valgustundlikud rakud(kolvikesed ja kepikesed) , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. · Kollatähn valguse suhtes kõige tundlikum võrkkesta keskkosa. Seal on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. · Kõvakest katab silmamuna tagumist osa. · Soonkest paikneb kõvakesta all. Sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Nägemishäired Sagedasemad nägemishäired on: · Lühinägevus - kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga
KORDAMISKÜSIMUSED, SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID. 1,. Mis on sisenõrenäärmed? - Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis ...
tähtsamaid mõjureid töökohal. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm, avaldub valguse mõju kogu organismile, sest silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonkonnahaiguste teket ja arengut. Puudulik valgustus suurendab (töö)väsimust. Tööruumi valgustuse parandamisel suurenevad nii silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus kui ka nägemise stabiilsus. Valguse efektiivsust saab iseloomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvantitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on levinud valgustatus ehk 1 Uuema puudumisel võib kasutada ka EVS-EN 12464-1:2003. 1
on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. 5. vikerkest nimetatakse ka iiriseks, annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Mängib diafragma rolli, mis reguleerib silma
Võrkkestal on oluline ülesanne, sest võrkkestas on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Võrkkestal pupilli vastas asub kollatähn, kus nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi, mis juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest
Arvutiekraanil olev kujutis on tehtud mitmest miljonist pikslist, mis pidevalt muutuvad. Silmad peavad kogu aeg kõike tähele panema ja uute piltidega end kohandama. Sellest tuleb ka see, et enamuse arvutikasutajate silmad on vahetevahel tuhmid ja valusad. Silmad vajavad samuti vitamiine nagu meie kehagi. Kui teil on pidevalt probleeme silmade väsimisega, siis peaksite kindlasti kasutama mustikatablette, mis silma veresooni tugevdavad ja silmad välismõjudele vähem vastuvõtlikuks teevad. Nägemisteravus paraneb mustikatablettide võtmise ajal. Kui teile ei meeldi tabletid, saate apteegist ka sama asja vedelal kujul purgis. 12 Kokkuvõte Koostades seda uurimustööd sain väga palju uut informatsiooni arvutis töötamise mõjust silmadele. Paljusi silmadega seonduvaid probleeme ja haigusi seostatakse arvuti kasutamisega. Kuigi see on tõesti nii, siis pigem on see selle pärast, et inimesed ei oska
Kui see ei ole nii siis tekib instrumentaalsete vigade mõju 2) Sihtpunktidesse asetatud tähised peavad olema sirged, vertikaalsed, hästi nähtavad ja täpselt tsentreeritud. Kui see ei ole nii, siis avaldub tähise redutseerimise vea mõju r'' 3) Teodoliit peab olema täpselt tsentreeritud ja looditud mõõdetava nurga tipus. Vastasel juhul tekib tsentreerimise vea mõju c'' 4) Mõõtja peab tundma õigeid töövõtteid ja tal peab olema hea nägemisteravus pikksilma suunamiseks tähisele, pikksilma fokusseerimiseks ja lugemi võtmiseks. Muidu tekivad mõõtja isiklikud vead i'' 5) Nurkade mõõtmisel peab kasutama õigeid metoodilisi võtteid, mis aitavad vähendada instrumentide ja isiklike vigade mõju. Selle vastu aitab mõõtmiste kordamine 6) Mõõtmisteks tuleb valida sobiv aega ja soodne koht. Paremaid tulemusi saadakse hea valgusega ja rahulikes tingimustes
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinaku...
reegleid. Käesoleva referaadi autor uuris AMD olemust, riskitegureid ning võimalusi ennetada haiguse arenemist jälgides toitumisharjumisi. 3 1. AMD Ealine maakula degeneratsioon on silmapõhja degeneratsioon, mille korral on kahjustunud võrkkesta tsentraalne piirkond, ehk kollatähn. AMD tekitab raskusi lugemisel ja lähedale vaatamisel ning perifeerne nägemisteravus on enamasti säilinud. AMD korral tekivad vaatevälja keskosas skotoomid ehk pimedad alad. Maakulat toitvaid rakke ei ole võimalik taastada ja seetõttu toob nende kadumine kaasa retseptorite ja nägemisfunktsiooni kadumise. (Olla ja Parik 2016). Joonis 1. Nägemine AMD korral. (Kenney 2018). 1.1 Vormid AMD puhul eristatakse kahte vormi: kuiv ehk mitte neovaskulaarne ning märg ehk neovaskulaarne vorm. Umbes 10%-l juhtudest areneb kuiv vorm märjaks vormiks. Veel
ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Kepikesi seal ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv - närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemine on kõige tähtsam meel, infot võetakse kõige tõesemana (kui see seda ka tegelikult pole). ajusse. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole ülimaitsetundlik, kuna joon kohvi ja armastan süüa teravaid toite.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
