TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton ............................................................................
täpsuse. · Värv. Inimsilm eristab mitut miljonit värvivarjundit, mis erinevad tooni, heleduse-tumeduse ja küllastatuse poolest. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendigaretseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. Sõltuvalt pigmendist neelavad retseptorrakud enam kas 419(sinine või violetne värviaisting), 531(rohelise või kollakasrohelise värvi aisting) või 558(punase või oranzi värvi aisting) mm lainepikkusega valgust. Nägemisvõime põhineb võrkkesta retseptorrakkudes tekkivatele keemilistele protsessidele keskkonnast tagasipeegeldunud elektromagnetlainete toimel. · Vorm. Pindadelt silma peegelduv valgus moodustab võrkkestale kahemõõtmelise kujutise, millest taju peab aru saama. Taju täidab seda ülesannet automaatselt
Võrkkestale langavad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi. Neis kulgevad keerulised keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi peaajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kuklasagaras. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.starsandseas.com/SAS_Images/SAS_Physiol_Images/SAS%2520tastepics/Taste Värviaisting Silma võime värvusi eristada on tingitud sellest, et võrkkestas on kolm liiki kolvikesi: ühed reageerivad punasele valgusele, teised - rohelisele ja kolmandad violetsele. Vastavalt sellele, missugused kolvikesed erutuvad, tekib vastav värviaisting. Kolvikeste erinevad liigid võivad erutuda üheaegselt ja erinevas astmes, see tekitab erinevate värvide ja varjundite taju. Mõnedel inimestel esinevad häired värvuste nägemises, värviaistingute nõrgenemine või
Autor kavatses kududa gobelääni vanaema ja vanatädi lapsepõlvepildi ent kui üks tegelastest oli kootud, tundus Piretile, et teine tegelane nõuab enda asemele valguslaineid. Nii sündinudki. 3 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON SILM Värviaisting sünnib vaataja ajus. Värvi sünnitab valgus. Selles Ellen Hanseni loodud gobeläänis on ühendatud silm, päike ja valguslained nii, et meie vaidlus teemal kummast alustada, kas silmast või valgusest sai lahenduse ja alguspildiks päikesesilmapilk. Nägemismeele kaudu saame umbes 80% informatsioonist. Silm võimaldab eristada valgust, värvust, eseme kuju ja liikumist ruumis. Teravalt näeme vaateväljas seda, millele oleme pilgu suunanud, kõrvalnägemises eraldame
annaabi.ee 
