Sixth level Seventh level Eighth level Ninth level normaalne nägemine lühinägevus Kaugnägevus e hüperoopia nähtavus lähedale on hägune, kaugele selge optiline süsteem on liiga nõrk või silm liiga lühike on pärilik sümptomid: peavalud, silmade ülemäärane pingutamine ravi: noorematel pole vaja, vanematel prillid, kontaktläätsed (plusstugevusega) või operatsioon edit Master text styles cond level Third level Fourth level Fifth level
SISSEJUHATUS Vananedes muutub inimene vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele ja suureneb organismi tundlikus. Aastate lisandudes muutuvad ka silmad nõrgemaks ning langeb nägevusteravus. Ilmneda võib presbüoopia ehk kaugelenägevus, samuti võivad tekkida eaga seotud silmahaigused: glaukoom ja katarakt. 4 1. PRESBÜOOPIA Presbüoopia on ealine kaugnägevus, mis tekib 40-50 eluaastatel. Lähedal olevad objektid muutuvad uduseks ning nende teravustamiseks tuleb objektidest kaugemale liikuda. Tehes lähitööd nagu kirjutamine, kudumine, tikkimine või muud sarnast, võib tekkida peavalu, pingetunne silmades ja peapööritus. (Ealine kaugnägevus…). Presbüoopia on vanusega kaasnev protsess. See on seotud silmamuna kuju iseärasusega, mis on põhjustatud geneetilistest- ja keskkonnamõjutustest. Vananedes tiheneb silmalääts
ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal Ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib Lühinägelikud kannavad
· Sarvekesterefleks Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte Pilt tekib võrkkesta ette. Kaugele aitavad näha miinus prillid. Lühinägevus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaugnägevus Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus Kujutis tekib võrkkesta taha Täpselt nähakse kaugel olevaid objekte Lähedale aitavad nähe pluss prillid Kaugnägevus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Värvipimedus ehk daltonism
. NÄGEMISNÄRV · Nägemisrakud koonduvad võrkkesta ühte piirkonda nägemisnärvi · sisaldab ~miljon närvikiudu (rakku) · annab närviimpulsid (rakkude erutuse) edasi ajju Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) · Kaugelenägijad (50%) Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib
halvenemist. Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis tekib võrkkesta taha. Täpselt nähakse kaugel olevaid objekte. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist. Kaugnägelikud kannavad kaksikkumerate klaasidega prille.
See toimub tänu ripslihaste kontraktsioonile, kusjuures Zinni ligamendid otstes/külgedel lõõgastuvad. Lähedal olevate esemete vaatlemisel pupill mõnevõrra aheneb ja silmamunad konvergeeruvad. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel on vajalik, et lääts lameneks, selleks ripslihas lõõgastub, mille tagajärjel Zinni ligamendid pingulduvad ja venitavad läätse lamedamaks. Silmaava ehk pupill laieneb mõnevõrra ja silmamunad divergeeruvad. Akommodatsiooni häireteks on lühi ja kaugnägevus. Mõlemal juhul on läätse läbimõõdu muutmine häiritud. 1 Lühinägevus lühinägevuse korral tekib kujutis mitte täpselt võrkkestal vaid võrkkesta ees. Lühinägevuse korral on lääts suurema kumerusega, murrab kiiri tugevamini. Lühinägemise korrigeerimiseks kasutatakse kaksiknõgusaid prilliklaase. Kaugnägevus kaugnägevuse korral on olukord vastupidine. Terav kujutis ei teki mitte võrkkesta ette vaid taha
Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Kaugnägelikud kannavad kaksikkumerate klaasidega prille. Kaugnägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta taha. Haigused: Daltonism ehk värvipimedus Kanapimedus Inimene ei näe hämaras.
Pisaravedelik niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silmast mustuse 5. Kuidas toimub kaugele ja lähedale vaatamine? Vastus: Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv, sidemed on pingul ja silmalääts on lame. 6. Kuidas reguleeritakse silma langeva valguse hulka? Vastus: Silma langeva valguse hulka reguleerib silmaava suurus. 7. Lühi- ja kaugnägevus. Ravi. Daltonism. Kanapimedus. Vastus: Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Tuleb kanda miinusklaasidegaprille. Kaugnägevus- silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägusad. Silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu
selget pilti. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette · Lühinägelikud inimesed kannavad kakskinõgusate klaasidega ehk miinus prille. Need klaasid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega võrkkestale. prille Kaugnägevus · Kaugnägelikel inimestel on silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus. Seetõttu tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugel olevaid esemeid näeb inimese seljuhul selgelt, aga lähedal olevad objektid on ähmased. Kaugnägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta taha · Kaugnägeliku inimesed kannavad kaksikkumerate klaasidega ehk pluss prille. Nende abil suurendadakse
pildi tekkimise. Kui te olete kaugnägelik, fokusseeruvad nähtavad kujutised mitte võrkkestale, vaid selle taha. (joonis) LÜHINÄGELIK Korrigeerimiseks on vajalikud miinus-läätsed, et silma optilises mõttes ,,nõrgestada", võimaldades selge pildi tekkimise kaugemal asuvatest objektidest. Kui te olete lühinägelik, ei fokusseeru kujutised silmapõhjal. Võrkkesta asemel koonduvad need punktis võrkkesta ees. (joonis) Lühinägevuse, kaugnägevus jne ravivõimalused sõltuvad mitmetest teguritest, näiteks teie vanus, tegevused ja elukutse, kuid tavaliselt ravitakse seda kontaktläätsede või prillidega VÄRVIPIMEDUS Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks X-kromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X- ja üks Y-kromosoom). Kõõrdsilmsus
Lihvima Grind Poleerima Polish Sobitama (prilli) raamidesse Fit into the frames Toonitud läätsed Tinted lens Eluiga Life span Käeshoitav olema Be hand-held Pilusilla prillid Silt-bridge spectacle Ninajuur Nose bridge Meelekoht, sang Temple Topelhingedega prillisang Double-hinged temple Kohandatavad rippläätsed Adjustable drop-down lenses Silmavahe, pupillidevaheline kaugus Interpupillary distance Muutma (parandama), täiustama Modify Kaugnägevus Distance vision Nägemise abivahend Visual aid Spiooniprillid, teaterprillid Spyglasses Monokkel Monocle Käärprillid Scissors glasses Lornjett, ooperibinokkel Lorgnette Näpitsprillid Pince-nez Rõhutama, täiendama Enhance Olema saadaval Be available Titaan Titanium Kergekaaluline Laightweight Olema populaarne kellegi seas To be popular among someone Ristkülikukujulised raamid Rectangular frames Tasakaalustama ümarust To balance round shape
Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. 3. Nägemishäired, nende tekkimine ja ravi Kaugnäegevus korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugnägevatel inimestel on silmalääts, kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevus on seotud inimese vanusega. Nägemise parandamiseks peab kandma kumerate, ehk plussklaaside prille. Lühinägevus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või silmamuna liiga pikergune. Lühinägevus tekib sageli lapseeas ning süveneb kiiresti just koolieas. Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille.
Isegi kui meie võrkkestale tekkib ümberpööratud kujutis, me näeme ja tajume õigetpidi, sest ajus töödeldakse informatsiooni ja kogemustega me tajume asju õigetpidi. Nägemishäired 1. Lühinägevus- võib tekkida juba koolieas, kuna silmade koormus on koolis suur. Kujutis tekib silmaläätse ette. Miinusprillid vähenadavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Miinus prillid nõgusa prilliklaasiga. 2. Kaugnägevus- näeb kaugele hästi, see on seotud inimese vananemisega, tavaliselt on 40-50 aastastel inimestel ja on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Pluss prillid kumera prilliklaasiga. Kujutis tekib võrkkesta taha. 3. Daltonism ahk värvipimedus- inimene ei suuda eritada teatud värve, tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb rohkem meestel kui naistel. Nad ei tohi olla nt autojuhid. 4
Miks soovitatakse lugemise ajal vahepeal kaugusesse vaadata? Sest muidu kuivavad silmad ära. Milline on närviraku ehitus ja talitlus? Närvirakud on tähtjad, tuuma ümber on lühikesed jätked e dendriidid, mis võtavad energiavoo vastu. Samuti koosnevad nad neuriitidest. mille otsas on pikemad jätked. Koht, kus dendriidid ja pikad jätked kohtuvad, on sünaps. Mööda närvirakke jõuab närviimpulss vajalike lihasteni ja paneb need kokku tõmbuma. Mis on lühi- ja kaugnägevus? Kuidas neid häireid korrigeeritakse? Lühinägevus - silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid asju. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Kaugnägevus - silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis võrkkesta taga. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist. 41. Milline on kõrva ehitus? Väliskõrv: kõrvalest (koondab helilained)
kaugelevaatamiseks laieneb 3) Silmamunade konvergents (koondumine) ja divergents (hargnemine) - silmamunad konvergeeruvad lähedale vaatamiseks; kaugele vaatamiseks divergeeruvad. Kui akommodatsioon in häiritud, siis ei lange see võrkkestale; juhul, kui kujutis langeb võrkkestast ettepoole lühinägevus (MÜOOPIA) (kasutatakse nõgusaid prille, viib kujutise tahapoole, et langeks täpselt võrkkestale) Lühinägevus noores eas Zinni ligament lõdvem Kaugnägevus kujutis tekib võrkkesta taha, (kasutatakse kumeraid prille kujutis tuuakse ettepoole) Vanematel inimestel lääts muutub vähem elastsemaks vaja prille! Värvuste nägemise seletamiseks 3 liiki kolvikesi: 1) sinise 2) rohelise 3) punase Teisi värve nähakse erineva valgustundlikkuse retseptori tagajärjel värvused sõltuvad lainepikkusest, tekib vastava värvuse aisting. Värvipimedus e daltonism häiritud kas mõne või kõikide värvide nägemine.
Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi. Vikerkest e. Iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Kollatähn koht, kus asuvad ainult kolvikesed Kepike valgustundlik rakk, mis eristavad musta valgest. Kolvike - valgustundlik rakk, mis võimaldab tajuda värvusi Kaugnägevus silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Lühinägevus silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette. Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e
Läätse fookuskaugus Fookuse kaugus läätse keskpunktist (m) Läätse optiline tugevus Fookuskauguse pöördväärtus Tõeline kujutis Kujutis, mida saab tekitada ekraanile Näiline kujutis Kujutis, mis tekib kiirte pikenduste lõikumiskohas(mida ei saa tekitada ekraanile, aga on vaadeldav) Silm kui opt. Süsteem Koondav optiline süsteem Lühinägevus Lähedale näeb hästi, kaugele mitte. Fookus asub silma sees(nõgus. Prillid Kaugnägevus Kaugele näeb hästi, lähedale mitte. Fookus tekib võrkkesta taha(kumerl pr) Prillid Kasutatakse kaugelenägevuse ja lühinägevuse korrigeerimiseks Ruumala Füüsikaline suurus, mis näitab aine mahtu Mass Füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks Tihedus Füüsikaline suurus mis näitab kui suur on ühikulise ruumalaga aine koguse mass. Mega 10 astmes 6
· Soonkest paikneb kõvakesta all. Sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Nägemishäired Sagedasemad nägemishäired on: · Lühinägevus - kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest, silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Selle parandamiseks peaks kandma nõgusate klaasidega prille. · Kaugnägevus - lähedal asuvad esemed paistavad ähmastena. Sellel juhul on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. See on seotud inimese vanusega. Selle parandamiseks peaks kandma kumerate klaasidega prille. 0 Kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast:
Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 10. Kuidas tekib ja milles seisneb lühinägevus? Kuidas korrigeerida? Pilt tekib võrkkesta ette, sest silmamuna lääts on liiga pikk. Saab korrigeerida kaksiknõgusate prillidega. (lähedale näeb, kaugele ei näe) 11. Kuidas tekib ja milles seisneb kaugnägevus? Kuidas korrigeerida? Silmamuna lääts on liiga lühike, kujutis tekib võrkkesta taha. Saab korrigeerida kaksikkumerate prillidega. (kaugele näeb, lähedale ei näe) 12. Kuidas toimib refleksikaar? Retseptorid (meeleorganis) – sensoorsed närvikiud – KNS - motoorsed närvikiud – lihasnäärmed – ärritus 13. Millised on tingitud refleksid? Näited analüüsida Tingitud ehk omandatud refleksid on seotud suuraju koore tööga ning kujunevad
Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. 2. Millised muutused silmas põhjustavad järgmisi silmahaigusi: hüperoopia, glaukoom, maakula degeneratsioon, akromatopsia. Kirjeldage iga haiguse tagajärgi inimesele. 2 1. hüperoopia- kaugnägevus. Nägemishäire, mille puhul inimene näeb lähedal asuvaid objekte häguselt, kaugel asuvaid aga selgelt. Umbes 25% inimestest esinev seisund, mispuhul valguskiired ei lõiku võrkkesta pinnal, vaid jõuavad selleni enne, kui nad on jõudnud koonduda ehk lõikuvad võrkkestast kaugemal. Selle põhjuseks on kas sarvkesta ehituse häire või muutused silmamuna suuruses. Tulemuseks on lähemal asuvate esemete paistmine hägustena.
Järgnev referaat sisaldab informatsiooni võimalikest ohtudest kontaktläätsede ja kunstküünte kooskandmisel. Samuti räägin ohtudest, mis esinevad kontaktläätsede kandmisel kunstküüsi paigaldavas salongis ning kuidas neid ohtusid ennetada või ära hoida. 1. KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED .1 Kontaktlääts Kontaktlääts on sünteetiline lääts, mis istub silma pinnal ning aitab korrigeerida nägemisega seotud probleeme nagu: kaugnägevus, lühinägevus, presbüoopia ja astigmatism. Enam levinud kontaktläätsed on pehmed kontaktläätsed ja kõvad kontaktläätsed. Inimesed eelistavad kontaktläätsi prillidele erinevatel põhjustel, kuid kontaktläätsed ei ole alati õige valik. Enne kontaktläätsede kandmist tuleks konsulteerida optometristi või arstiga ning lasta määrata sobiv kontaktlääts kogenud professionaalil. Samuti on oluline käia järelkontrollis ning jälgida,
pettumust, depressiooni, sotsiaalset eraldatust, töövõimetust ja vaegurlust. Toimetulek, valukäitumine ja füüsiline puue sõltuvad enam kognitiivsetest teguritest kui isiksuse omadustest või psühhopatoloogiast (Linder, Posto et al 2000). 23. Haiguse ja puude mõiste. 24. Silma ja kõrva ehitus ja talitlus (miks tekib pimedus, värvipimedus, topeltnägemine, lühi- ja kaugnägevus; kuulmislanguse põhjused tingituna keskkõrvast ja sisekõrvast) - Lühinägevus – kaugus läätsetest võõrkestani pkendatud või silma murdmisvõime liiga suur, seega valguskiired koonduvad ene võõrkestale sattumist - Kaugnähgevus – silma valgusmurdmisvõime nõrgenenud või silma optiline telg tavaises lühem, valguskiired seega koonduvad võrkkestast tagapool. - Värvipimedus – kui üks kolvikeste liigist puudub siis on
Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi. Vikerkest e. Iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Kollatähn koht, kus asuvad ainult kolvikesed Kepike valgustundlik rakk, mis eristavad musta valgest. Kolvike - valgustundlik rakk, mis võimaldab tajuda värvusi Kaugnägevus silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Lühinägevus silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette. Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e
valgustugevusel SILMA AKOMMODATSIOON - silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. NÄGEMISKESKUS - suuraju poolkerade kuklasagaras. MÜOOPIA - lühinägevus, mille korral inimene näeb hästi lähedale, nägemiskorrektsioon toimub miinusklaasidega, mis on kaksiknõgusad. - peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud müoop - lühinägelik. HÜPERMETROOPIA - kaugnägevus, mille korral in näeb hästi kaugele, nägemiskorrektsioon toimub + klaasidega, mis on kaksikkumerad. - peegelduvate kiirte fookus tekib fõrkkesta taga - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on vähenenud hüperoop - kaugnägija Lühi- ja kaugnägevuse korral on tegemist AKOMMODATSIOONIHÄIREGA. EMMETROOP - normaalse nägemisega isik. SILMA LIHASED ● 4 sirglihast, 2 põikilihast - vöötlihased ● algavad silmakoopa tipust, kulgevad silmakoopa seina pidi ettepoole.
Eksteroretseptorid Väljaspool 13.2 Kompimiselund 13.2.1 Naha funktsioonid Tunnetus (puute-, surve-, temp-, valuretseptorid), Kaitse, Eritus (higi, rasu), Veredepoo, Toodab D-vitamiini 13.2.2 Naha tekised Juuksed, Küüned, Higi- ja rasunäärmed, Piimanääre 13.3 Nägemiselund 13.3.1 Silma ehitus 13.3.2 Silma abielundid ja kaitse Silma lihased, Pisara-aparaat, Silmalaud, Ripsmed, Kulmud, Silmakoopad 13.3.3 Haigused Lühinägevus, Kaugnägevus, Värvipimedus, Kanapimedus 13.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 58 13.4.1 Kõrva ehitus Väliskõrva, Trummikile, Kuulmetõri, Keskkõrv, Sisekõrv, Tigu, Poolringkanalid, Kuulmisnärv, Kuulmiskeskus 13.4.2 Kuulmine Helid, trummikilele, keskkõrva, vasar, alasi, jalus, teole, Närviimpulsid, kuulmiskeskusesse. 13.5 Haistmiselund väär Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas tõene tõene
Peamised probleemid olid rühihäired, mis esinesid 118 (14,4%) läbivaadatud õpilasel. Ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2009 avastati 122 nägemisteravuse langusega õpilast, mis moodustab 15% läbivaadatud õpilaste arvust. Esmaseid juhte ehk korrigeerimata nägemisteravust oli 52 õpilasel ehk ligi pooled õpilased tuli suunata edasi silmaarsti juurde. Lühinägevus on õpilastel kõige sagedamini esinev krooniline tervisehäire. Tugevasti väljakujunenud lühi- ja kaugnägevus on haiguslikud seisundid. Lühinägevus (müoopia) hakkab tavaliselt arenema 4.-5. klassis ning tõuseb 4 esikohale keskkooliõpilaste hulgas. Ligi 25% abiturientidest astub ellu nägemishäirega. Kuulmis- ja nägemishäired on vaja avastada õigel ajal, et kaasaegsete ravi- ja rehabilitatsiooni meetoditega tagada lastele võimalikult normaalne areng. Koolitervishoiusüsteemil on oluline
sarvkest. Miinusläätsedega viiakse kujutis silmapõhjas fookusesse. Eksimeerlaseriga saab eemaldada silma sarvkesta liigset kumerust nii, et kujutis teravustub õigesse kohta, võimaldades prillidest loobuda. Kaugnägevus (hüperoopia, plussnägevus) Kaugnägelik silm näeb paremini www.laservisioon.ee/.pictures/42.jpg kaugele kui lähedale. Vaatlusobjekt teravustub võrkkesta taha. Üheks põhjuseks võib olla liiga laugjas sarvkest. Vananedes lameneb silmalääts elastsuse vähenemise tõttu
põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekeses väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on reguleeritud lähedale vaatamiseks. Häired-kui silmamuna läbimõõt on liialt pikk valgustmurdva süsteemi suhtes, on see müoopia ehk lühinägevus. Liialt väike silmamuna läbimõõt on hüperoopia ehk kaugelenägevus. Läätse elastsuse langus vanaduses on vanaea kaugnägevus ehk presbüoopia. Nägemistee ja viusaalkorteks- Haistmisepiteeli ehitus- Haistmisepiteeli paiknevus-Haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt. Lõhnaretseptorite geneetiline teooria-lõhnaainete vastuvõtmine on seotud rakupina retseptori ehituse erinevusega. Inimesel on 347 lõhnaretseptorit, mille kombinatsioonide arv on lõputu.
Kiiresti tekib stress nõrgeneb toimetulek. Vajalik on pidev harjutamine ja mitteloobumine raskusi valmistuvast tegudest. Tunnetusprotsesside areng Noorte ja vanade vahelised vaimse võimekuse erinevused tulenevad haridustasemest ja tervisest. Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini, raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Nägemine Kaugnägevus stabiliseerub 70 elueal. Tasakaaluhäired võivad tulla nägemishäiretest. Kuulmine 30 % 65-74 a. ja 50% 74-84 a. on kuulmislangusega. Üldjuhul meestel tekib kiiremini 5% arenenud maades kasutavad kuuldeaparaate. Kuulevad paremini madalat häält. Tuleb rääkida aeglaselt ja otsa vaatama. Adaptsiooni kiirus langeb. Õue minnes tunnevad külma. Normaalne t0 toas 80 a. 23-24 0C. Eakas, kes usub oma võimetesse, pole tal raske oma eluga toime tulla. Halvenemine tuleb harjumuste puudusest
Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon toimub läätse kumeruse muutmise teel. Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nim. konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta. Silma kaitseaparaat: Pisarnääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamise ja kaitseb seda
annaabi.ee 
