Sixth level Seventh level Eighth level Ninth level normaalne nägemine lühinägevus Kaugnägevus e hüperoopia nähtavus lähedale on hägune, kaugele selge optiline süsteem on liiga nõrk või silm liiga lühike on pärilik sümptomid: peavalud, silmade ülemäärane pingutamine ravi: noorematel pole vaja, vanematel prillid, kontaktläätsed (plusstugevusega) või operatsioon edit Master text styles cond level Third level Fourth level Fifth level
SISSEJUHATUS Vananedes muutub inimene vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele ja suureneb organismi tundlikus. Aastate lisandudes muutuvad ka silmad nõrgemaks ning langeb nägevusteravus. Ilmneda võib presbüoopia ehk kaugelenägevus, samuti võivad tekkida eaga seotud silmahaigused: glaukoom ja katarakt. 4 1. PRESBÜOOPIA Presbüoopia on ealine kaugnägevus, mis tekib 40-50 eluaastatel. Lähedal olevad objektid muutuvad uduseks ning nende teravustamiseks tuleb objektidest kaugemale liikuda. Tehes lähitööd nagu kirjutamine, kudumine, tikkimine või muud sarnast, võib tekkida peavalu, pingetunne silmades ja peapööritus. (Ealine kaugnägevus…). Presbüoopia on vanusega kaasnev protsess. See on seotud silmamuna kuju iseärasusega, mis on põhjustatud geneetilistest- ja keskkonnamõjutustest. Vananedes tiheneb silmalääts
Kui objekt asub silmast kaugemal Ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib Lühinägelikud kannavad kujutis võrkkesta ette.
· Sarvekesterefleks Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte Pilt tekib võrkkesta ette. Kaugele aitavad näha miinus prillid. Lühinägevus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaugnägevus Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus Kujutis tekib võrkkesta taha Täpselt nähakse kaugel olevaid objekte Lähedale aitavad nähe pluss prillid Kaugnägevus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Värvipimedus ehk daltonism
SILM JA NÄGEMINE Silma kaitsevad Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisn...
halvenemist. Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis tekib võrkkesta taha. Täpselt nähakse kaugel olevaid objekte. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist. Kaugnägelikud kannavad kaksikkumerate klaasidega prille.
See toimub tänu ripslihaste kontraktsioonile, kusjuures Zinni ligamendid otstes/külgedel lõõgastuvad. Lähedal olevate esemete vaatlemisel pupill mõnevõrra aheneb ja silmamunad konvergeeruvad. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel on vajalik, et lääts lameneks, selleks ripslihas lõõgastub, mille tagajärjel Zinni ligamendid pingulduvad ja venitavad läätse lamedamaks. Silmaava ehk pupill laieneb mõnevõrra ja silmamunad divergeeruvad. Akommodatsiooni häireteks on lühi ja kaugnägevus. Mõlemal juhul on läätse läbimõõdu muutmine häiritud. 1 Lühinägevus lühinägevuse korral tekib kujutis mitte täpselt võrkkestal vaid võrkkesta ees. Lühinägevuse korral on lääts suurema kumerusega, murrab kiiri tugevamini. Lühinägemise korrigeerimiseks kasutatakse kaksiknõgusaid prilliklaase. Kaugnägevus kaugnägevuse korral on olukord vastupidine. Terav kujutis ei teki mitte võrkkesta ette vaid taha
muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Kaugnägelikud kannavad kaksikkumerate klaasidega prille. Kaugnägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta taha. Haigused: Daltonism ehk värvipimedus Kanapimedus Inimene ei näe hämaras. Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist
Pisaravedelik niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silmast mustuse 5. Kuidas toimub kaugele ja lähedale vaatamine? Vastus: Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv, sidemed on pingul ja silmalääts on lame. 6. Kuidas reguleeritakse silma langeva valguse hulka? Vastus: Silma langeva valguse hulka reguleerib silmaava suurus. 7. Lühi- ja kaugnägevus. Ravi. Daltonism. Kanapimedus. Vastus: Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Tuleb kanda miinusklaasidegaprille. Kaugnägevus- silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägusad. Silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu
selget pilti. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette · Lühinägelikud inimesed kannavad kakskinõgusate klaasidega ehk miinus prille. Need klaasid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega võrkkestale. prille Kaugnägevus · Kaugnägelikel inimestel on silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus. Seetõttu tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugel olevaid esemeid näeb inimese seljuhul selgelt, aga lähedal olevad objektid on ähmased. Kaugnägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta taha · Kaugnägeliku inimesed kannavad kaksikkumerate klaasidega ehk pluss prille. Nende abil suurendadakse
pildi tekkimise. Kui te olete kaugnägelik, fokusseeruvad nähtavad kujutised mitte võrkkestale, vaid selle taha. (joonis) LÜHINÄGELIK Korrigeerimiseks on vajalikud miinus-läätsed, et silma optilises mõttes ,,nõrgestada", võimaldades selge pildi tekkimise kaugemal asuvatest objektidest. Kui te olete lühinägelik, ei fokusseeru kujutised silmapõhjal. Võrkkesta asemel koonduvad need punktis võrkkesta ees. (joonis) Lühinägevuse, kaugnägevus jne ravivõimalused sõltuvad mitmetest teguritest, näiteks teie vanus, tegevused ja elukutse, kuid tavaliselt ravitakse seda kontaktläätsede või prillidega VÄRVIPIMEDUS Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks X-kromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X- ja üks Y-kromosoom). Kõõrdsilmsus
Olema võimeline nägema kujutisi selgesti To be able to see images cleary Eksperiment kinnitas seda Experiment confirmed it Kokku ühendama To connect together Tootma suurtes kogustes To produce in large quantities Juhtiv tootja Leading manufacturer Hea kvaliteediga prillid Good-quality spectacles Nõudlus prillide järele kasvab Demand of spectacles rises Suhteliselt lühike eluiga Relatively short life span Jäigad küljetükid Stiff side pieces Kahe läätse vahe Distance between two leanses Muutuma tavaliseks To become common Kujutise suurendamine Image magification Suurendama Magnify Endale lubama Afford Vastupidav Durable Kumerad läätsed Convex lenses Sang Handle Neet Rivet Avalduma, ilmnema Reveal Presbüoop e. kaugenägelik Presbyope Nõguslääts Concave lens Müoop e. lühinägelik Myope Nägemisteravus Visual acuity Järk järgult vähenema/ halvenema Decline gradually Kaugnägia Hyperope Retsepti a...
Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. 3. Nägemishäired, nende tekkimine ja ravi Kaugnäegevus korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugnägevatel inimestel on silmalääts, kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevus on seotud inimese vanusega. Nägemise parandamiseks peab kandma kumerate, ehk plussklaaside prille. Lühinägevus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või silmamuna liiga pikergune. Lühinägevus tekib sageli lapseeas ning süveneb kiiresti just koolieas. Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille.
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- keraja...
Miks soovitatakse lugemise ajal vahepeal kaugusesse vaadata? Sest muidu kuivavad silmad ära. Milline on närviraku ehitus ja talitlus? Närvirakud on tähtjad, tuuma ümber on lühikesed jätked e dendriidid, mis võtavad energiavoo vastu. Samuti koosnevad nad neuriitidest. mille otsas on pikemad jätked. Koht, kus dendriidid ja pikad jätked kohtuvad, on sünaps. Mööda närvirakke jõuab närviimpulss vajalike lihasteni ja paneb need kokku tõmbuma. Mis on lühi- ja kaugnägevus? Kuidas neid häireid korrigeeritakse? Lühinägevus - silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid asju. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Kaugnägevus - silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis võrkkesta taga. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist. 41. Milline on kõrva ehitus? Väliskõrv: kõrvalest (koondab helilained)
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval ...
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
· Soonkest paikneb kõvakesta all. Sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Nägemishäired Sagedasemad nägemishäired on: · Lühinägevus - kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest, silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Selle parandamiseks peaks kandma nõgusate klaasidega prille. · Kaugnägevus - lähedal asuvad esemed paistavad ähmastena. Sellel juhul on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. See on seotud inimese vanusega. Selle parandamiseks peaks kandma kumerate klaasidega prille. 0 Kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast:
Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 10. Kuidas tekib ja milles seisneb lühinägevus? Kuidas korrigeerida? Pilt tekib võrkkesta ette, sest silmamuna lääts on liiga pikk. Saab korrigeerida kaksiknõgusate prillidega. (lähedale näeb, kaugele ei näe) 11. Kuidas tekib ja milles seisneb kaugnägevus? Kuidas korrigeerida? Silmamuna lääts on liiga lühike, kujutis tekib võrkkesta taha. Saab korrigeerida kaksikkumerate prillidega. (kaugele näeb, lähedale ei näe) 12. Kuidas toimib refleksikaar? Retseptorid (meeleorganis) – sensoorsed närvikiud – KNS - motoorsed närvikiud – lihasnäärmed – ärritus 13. Millised on tingitud refleksid? Näited analüüsida Tingitud ehk omandatud refleksid on seotud suuraju koore tööga ning kujunevad
Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. 2. Millised muutused silmas põhjustavad järgmisi silmahaigusi: hüperoopia, glaukoom, maakula degeneratsioon, akromatopsia. Kirjeldage iga haiguse tagajärgi inimesele. 2 1. hüperoopia- kaugnägevus. Nägemishäire, mille puhul inimene näeb lähedal asuvaid objekte häguselt, kaugel asuvaid aga selgelt. Umbes 25% inimestest esinev seisund, mispuhul valguskiired ei lõiku võrkkesta pinnal, vaid jõuavad selleni enne, kui nad on jõudnud koonduda ehk lõikuvad võrkkestast kaugemal. Selle põhjuseks on kas sarvkesta ehituse häire või muutused silmamuna suuruses. Tulemuseks on lähemal asuvate esemete paistmine hägustena.
Järgnev referaat sisaldab informatsiooni võimalikest ohtudest kontaktläätsede ja kunstküünte kooskandmisel. Samuti räägin ohtudest, mis esinevad kontaktläätsede kandmisel kunstküüsi paigaldavas salongis ning kuidas neid ohtusid ennetada või ära hoida. 1. KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED .1 Kontaktlääts Kontaktlääts on sünteetiline lääts, mis istub silma pinnal ning aitab korrigeerida nägemisega seotud probleeme nagu: kaugnägevus, lühinägevus, presbüoopia ja astigmatism. Enam levinud kontaktläätsed on pehmed kontaktläätsed ja kõvad kontaktläätsed. Inimesed eelistavad kontaktläätsi prillidele erinevatel põhjustel, kuid kontaktläätsed ei ole alati õige valik. Enne kontaktläätsede kandmist tuleks konsulteerida optometristi või arstiga ning lasta määrata sobiv kontaktlääts kogenud professionaalil. Samuti on oluline käia järelkontrollis ning jälgida,
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt k...
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
valgustugevusel SILMA AKOMMODATSIOON - silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. NÄGEMISKESKUS - suuraju poolkerade kuklasagaras. MÜOOPIA - lühinägevus, mille korral inimene näeb hästi lähedale, nägemiskorrektsioon toimub miinusklaasidega, mis on kaksiknõgusad. - peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud müoop - lühinägelik. HÜPERMETROOPIA - kaugnägevus, mille korral in näeb hästi kaugele, nägemiskorrektsioon toimub + klaasidega, mis on kaksikkumerad. - peegelduvate kiirte fookus tekib fõrkkesta taga - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on vähenenud hüperoop - kaugnägija Lühi- ja kaugnägevuse korral on tegemist AKOMMODATSIOONIHÄIREGA. EMMETROOP - normaalse nägemisega isik. SILMA LIHASED ● 4 sirglihast, 2 põikilihast - vöötlihased ● algavad silmakoopa tipust, kulgevad silmakoopa seina pidi ettepoole.
Eksteroretseptorid Väljaspool 13.2 Kompimiselund 13.2.1 Naha funktsioonid Tunnetus (puute-, surve-, temp-, valuretseptorid), Kaitse, Eritus (higi, rasu), Veredepoo, Toodab D-vitamiini 13.2.2 Naha tekised Juuksed, Küüned, Higi- ja rasunäärmed, Piimanääre 13.3 Nägemiselund 13.3.1 Silma ehitus 13.3.2 Silma abielundid ja kaitse Silma lihased, Pisara-aparaat, Silmalaud, Ripsmed, Kulmud, Silmakoopad 13.3.3 Haigused Lühinägevus, Kaugnägevus, Värvipimedus, Kanapimedus 13.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 58 13.4.1 Kõrva ehitus Väliskõrva, Trummikile, Kuulmetõri, Keskkõrv, Sisekõrv, Tigu, Poolringkanalid, Kuulmisnärv, Kuulmiskeskus 13.4.2 Kuulmine Helid, trummikilele, keskkõrva, vasar, alasi, jalus, teole, Närviimpulsid, kuulmiskeskusesse. 13.5 Haistmiselund väär Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas tõene tõene
Peamised probleemid olid rühihäired, mis esinesid 118 (14,4%) läbivaadatud õpilasel. Ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2009 avastati 122 nägemisteravuse langusega õpilast, mis moodustab 15% läbivaadatud õpilaste arvust. Esmaseid juhte ehk korrigeerimata nägemisteravust oli 52 õpilasel ehk ligi pooled õpilased tuli suunata edasi silmaarsti juurde. Lühinägevus on õpilastel kõige sagedamini esinev krooniline tervisehäire. Tugevasti väljakujunenud lühi- ja kaugnägevus on haiguslikud seisundid. Lühinägevus (müoopia) hakkab tavaliselt arenema 4.-5. klassis ning tõuseb 4 esikohale keskkooliõpilaste hulgas. Ligi 25% abiturientidest astub ellu nägemishäirega. Kuulmis- ja nägemishäired on vaja avastada õigel ajal, et kaasaegsete ravi- ja rehabilitatsiooni meetoditega tagada lastele võimalikult normaalne areng. Koolitervishoiusüsteemil on oluline
sarvkest. Miinusläätsedega viiakse kujutis silmapõhjas fookusesse. Eksimeerlaseriga saab eemaldada silma sarvkesta liigset kumerust nii, et kujutis teravustub õigesse kohta, võimaldades prillidest loobuda. Kaugnägevus (hüperoopia, plussnägevus) Kaugnägelik silm näeb paremini www.laservisioon.ee/.pictures/42.jpg kaugele kui lähedale. Vaatlusobjekt teravustub võrkkesta taha. Üheks põhjuseks võib olla liiga laugjas sarvkest. Vananedes lameneb silmalääts elastsuse vähenemise tõttu
põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekeses väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on reguleeritud lähedale vaatamiseks. Häired-kui silmamuna läbimõõt on liialt pikk valgustmurdva süsteemi suhtes, on see müoopia ehk lühinägevus. Liialt väike silmamuna läbimõõt on hüperoopia ehk kaugelenägevus. Läätse elastsuse langus vanaduses on vanaea kaugnägevus ehk presbüoopia. Nägemistee ja viusaalkorteks- Haistmisepiteeli ehitus- Haistmisepiteeli paiknevus-Haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt. Lõhnaretseptorite geneetiline teooria-lõhnaainete vastuvõtmine on seotud rakupina retseptori ehituse erinevusega. Inimesel on 347 lõhnaretseptorit, mille kombinatsioonide arv on lõputu.
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. ...
Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon toimub läätse kumeruse muutmise teel. Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nim. konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta. Silma kaitseaparaat: Pisarnääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamise ja kaitseb seda nakkuse eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
