Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nägemismeel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


NÄGEMISMEEL
•  Silmamuna  ehitus
•  Pupill
• Silmamuna liigutused
• Silma kaitsvad  struktuurid
• Silma optiline süsteem
•  Fotokeemilised  protsessid võrkkestas
• Värvuste nägemine
• Võrkkesta  tsentraallohk
• Lääts ja ripskeha
• Nägemismeele tsentraalsed teed
• Silma  reflektsiooni   anomaaliad  ja 
uuringud
• Nägemismeel on inimese tähtsaim 
meel
• Inimese nägemismeeleelund on silm 
( oculus )
• Nägemise abil saab inimene 90% 
kogu infost
SILMAMUNA EHITUS I
    Silmamuna ( bulbus  oculi) asub silmakoopa 
(orbita) eesmises osas
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1
SILMAMUNA EHITUS II
Silmamuna  kestad
1. Fibrooskest
sarvkest  (cornea) ja kõvakest 
(sclera)
2. Võrkkest e reetina
pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja 
ganglionirakud, sensorirakud ( kepikesed  ja 
kolvikesed )
3. Soonkest (choroidea)
•  vikerkest  ( iris ) annab silmadele värvi
• ripskehas on ripslihas
• pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu 
toidetakse võrkkesta  epiteeli
SILMAMUNA EHITUS III
Vikerkest
• rõngakujuline  moodustis , asub silmamuna 
eesosas
• värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest
Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt 
päritav
http://www.newkidscenter.com/Baby-Eye-Color.html
SILMAMUNA EHITUS IV
•  Sarvkesta  tagapinna ja iirise vaheline ruum − 
silma  eeskamber  
• Läätse ja ripskeha vaheline ruum − silma 
tagakamber
• Nendes ringleb läbipaistev  vesivedelik
tagakamb
er
eeskambe
r
http://
medical -dictionary.thefreedictionary.com/ anterior +cha
mber
PUPILL
• Pupill (pupilla) e silmaava on vikerkesta keskel
• Läbi  pupilli  tungib valgus silmapõhja 
Pupillirefleksid  valgusele    
• Pupilli ümbritsevad  sulgur - ja laiendajalihased
•  Mioos  − pupill aheneb sulgurlihase kontraktsioonil
• Müdriaas − pupill laieneb laiendajalihase kontraktsioonil
• Otsene  reaktsioon  valgusele − silma valgustamisel toimuv pupilli 
ahenemine
•  Konsensuaalne  reaktsioon valgusele − teise silma pupill kitseneb 
samaaegselt  
Pilt:  https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eye_I.jpg
SILMAMUNA LIIGUTUSED
• Nägemisega kaasnevad silmamuna ja pea 
liigutused
• Silmamuna liigutavad 6 
silmaliigutajalihast  
http://prillidestpriiks.weebly.com/silm-ja-naumlgemine.html
SILMA KAITSVAD 
STRUKTUURID

• Silmamuna  kaitsevad   silmakoobas , silmalaud, 
ripsmed  ja pisaraaparaat
• Pisaranääre (glandula lacrimalis) paikneb 
silmakoopa ülemis-külgmises nurgas     
• Pisaranääre eritab pisaravedelikku
niisutab ja puhastab silma 
sisaldab toitaineid sarvkesta välimistele 
rakkudele
sisaldab haigusetekitajate kasvu  pidurdavad  
bakteritsiidseid aineid
• Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel 
suleb silma kiiresti
Pilt:  http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/
SILMA OPTILINE SÜSTEEM I
• Nägemismeele sensorid on  valgustundlikud  
(fotosensorid)
• Valguse toimel tekivad sensorirakkudes 
sensoripotentsiaalid
• Sensoripotentsiaalid  kutsuvad  nägemisnärvis 
esile aktsioonipotentsiaalid
• Aktsioonipotentsiaalid juhitakse 
nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore 
kuklasagarasse
• Seal tekibki nägemisaisting ja -taju
SILMA OPTILINE SÜSTEEM II
• Silma tulev valgus murdub sarvkesta 
välispiiril
• Valgus läbib eeskambri vesivedeliku, 
tungib läbi pupilli, läbistab läätse ( lens
ning pääseb võrkkestale
• Silma optiline süsteem tagab va
lgu
õrk s
k
iirte
s
 
fokuseerumise võrkkestale
t
Tsentraalloh
k
Kollatähn
http://www.dreamstime.com/royalty-free-stock-photography-human-eye-anatomy-retina-image37535317
SILMA OPTILINE SÜSTEEM III
• Valgustmurdvad struktuurid: 
     sarvkesteeskamberlääts ja  klaaskeha  
• Pupill reguleerib silma  langeva  valguse hulka 
• Optilise süsteemi tugevuse ja pupilli suuruse 
reguleerimisega tekib võrkkestale kujutis
Klaaskeha
http://www.eophtha.com/eophtha/anatomy/anatomyofvitreous.html
FOTOKEEMILISED 
PROTSESSID VÕRKKESTAS I

• Võrkkestas on kepikesed ja kolvikesed, mis 
on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega
• Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei 
eristata − skotoopiline nägemine
• Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e 
rodopsiini
• Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse 
värvusi − fotoopiline nägemine
• Värve näeme tänu sellele, et kolvikesed 
sisaldavad kolme liiki fotopsiini 
• Fotopsiinid neelavad  sinist , punast ja rohelist 
valgust
SILMA TAGUMISE OSA EHITUS
pigment-
võrkkest
rakud  kolvikes
ed
pigmentepite
ganglionirakud
el
soonke
st
kõvake
st
kepikese
d
silmanärv
http://www.infovisual.info/03/047_en.html
KEPIKESED JA KOLVIKESED
kepikese
d
kolvikese
d
kepikese
d
kolvik
e
kepike
http://www.markthompsonastronomy.com/practical-as
http://
tronomy
health.howstuffworks.com/ mental -health/hum
an- nature /perception/eye2.htm
observing-hints-and- tips /averted- vision /
FOTOKEEMILISED 
PROTSESSID VÕRKKESTAS II

• Pimeduses on kepikeste Na-kanalid avatud
• Neid hoiab  avatuna  intratsellulaarne  cGMP
• Kui cGMP kontsentratsioon langeb, siis kanalid 
sulguvad
• Kaaliumikanalid jäävad avatuks 
• Tekib sensorimembraani hüperpolarisatsioon
http://www.nostatic.com/
proteins/rhodopsin/RhodopCascade.htm
FOTOKEEMILISED 
PROTSESSID VÕRKKESTAS III

• Mida heledam valgus, seda  ulatuslikum  on 
hüperpolarisatsioon
• Pimeduses on sensor  osalise  depolaratsiooni 
seisundis ja saadab välja pidurdavaid impulsse 
võrkkesta bipolaarsetele rakkudele
• Kui valgus hüperpolariseerib sensori, siis 
vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele 
rakkudele 
ja need aktiveeruvad
• Valguse "transleerimist" närvirakkude 
elektrilisteks potentsiaalideks nimetatakse 
fototransduktsiooniks
• Bipolaarsed rakud on sünaptilises ühenduses 
ganglionirakkudega
VÄRVUSTE NÄGEMINE
Värvuste nägemise teooriad
Trikromaatilisuse teooria
• võrkkestas on sinise, rohelise ja punase valguse suhtes
tundlikud rakud 
• rohelise ja punase sensori ärritumisel saadakse 
kollase värvuse aisting
• sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel 
ärritumisel saadakse valge värvuse aisting
Vastandvärvuste teooria 
• võrkkestas on vastandvärvusneuronid
• külgmises põlvikkehas ja ajukoores  on 
värvusspetsiifilised rakud
VÄRVUSNÄGEMISE  TEST
http://www.silmatervis.ee/?page_id=299
VÕRKKESTA TSENTRAALLOHK
• Võrkkesta allosas on kollatähn (macula lutea
• Kollatähni keskel on võrkkesta tsentraallohk 
(fovea  centralis  retinae)
• Selles on võrkkesta  kihid  külgedel 
    ning kolvikesed põhjas
Kollatähn
• Tsentraallohus võib ühel rakul olla
    nii bipolaar - kui ganglionirakk
• See tagab hea detailse nägemise
http://www.brookseyecare.com/index.cfm?fuseaction=eyecyclopedia.main&Criteria=Results&ID=13
NÄGEMISTELG
Nägemistelg on kollatähnilt algav
ja vaadeldavale esemele suunatud
mõtteline joon
  http://spie.org/x32322.xml
Väga kaugel asuva objekti vaatamisel on mõlema silma 
nägemisteljed paralleelsed
Pilgu toomisel lähedale teevad silmad 
konvergentsliigutuse
s.t nägemisteljed koonduvad eseme suunas
Pilgu viimisel kaugemale teevad silmad divergentsliigutuse
s.t nägemisteljed lahknevad
LÄÄTS JA RIPSKEHA
Lääts (lens) koosneb läbipaistvatest  kiududest , rakkudest 
ja vedelikust
•Lääts on ühenduses ripskehaga
Ripskeha ( corpus  ciliare) paikneb sõõrikujuliselt kõvakesta 
sarvkestaks ülemineku kohal
•Ripskehas on ripslihas rõngana ümber läätse
•Läätse  optilist  tugevust reguleeritakse läätse kumeruse 
muutmise teel
•Ripskehas olev ripslihas ( musculus  ciliaris) on võimeline 
kohanema: 
lähedale vaadates aheneb aktiivselt
kaugele vaadates lõtvub passiivselt
http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised
RIPSKEHA
Ripskeha
https://www.pinterest.com/pin/117726977734572058/
NÄGEMISMEELE 
TSENTRAALSED TEED

• Nägemisnärvi moodustavad ganglionirakkude 
jätked
• Osa nägemisnärvi kiudusid ristub 
nägemisristmikus
• Osa moodustab ühinemisel nägemistrakti
• Nägemistrakt suundub keskajus asuvasse 
külgmisse põlvikkehasse
• Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse
    silmamuna liigutusi ja pupillireaktsioone
SILMANÄRVID
Nägemisrist
mik
Nägemistra
kt
Külgmine 
põlvikkeha
Nägemiskorte
ks
http://www.ocutech.com/low-vision-guide/optic-nerve-disorders.aspx
NÄGEMISKORTEKS
• Primaarne nägemiskorteks asub 
kuklasagara kannusvao piirkonnas
• Nägemismeele  tsentraalse  osa kahjustusel 
tekib kas  tsentraalne  (täielik) pimedus
• või nägemisagnoosia e psüühiline pimedus
inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära
SILMA REFLEKTSIOONI ANOMAALIAD
• Emmetroopia e normaalnägevus
Silma normaalne optiline süsteem
 
• Müoopia e lühinägevus
Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta 
ees, sest sarvkest on liiga kumer või silm liiga pikk
• Hüperoopia e kaugelenägevus
Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta 
taga, sest sarvkest on liiga lame või silm liiga lühike
 
• Presbüoopia e vanaeanägevus − ebaterav lähedale 
nägemine
MÜOOPIA
Normaalne
silm
Lühinägelik
silm
http://www.viaopta.com/myopic_cnv/definition/simple_myopia.shtml
HÜPEROOPIA
http://www.eyeol.co.uk/counsel.ht m
UURINGUD
Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse 
• nägemisteravust
väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm eristab 
• nägemisvälja suurust 
fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa  
• vaatevälja suurust 
fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa (silm võib  liikuda )
Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil 
Optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse 
dioprites
KASUTATUD KIRJANDUS
•Anatoomia – õpiobjekt.  Meeleelundid . Nägemismeel.
http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEM
ISMEEL
 (30.10.2015).
Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia. Tartu: AS  Atlex .
Metsma, A. (2007). Läätsed ja kujutised.
http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised  (27.10.2015).
Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. 
S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS  Medicina .
•Nägemishäired. ReFocus Silmakirurgia.
http://www.silmakirurgia.ee/2010/?s=3  (26.10.2015).
•Webvision. The Organization of the Retina and  Visual  System.
http://webvision.med.utah.edu/  (03.11.2015).
•7activestudio (04.01.2013). The Human Eye [video].
https://www.youtube.com/watch?v=nbwPPcwknPU  (01.11.2015).
Lõpplehe foto: heterokroomia  http://en.kllproject.lv/the-uniquephenomenonheterochromia.html
NÄGEMISMEEL

Document Outline



  • Slide 1

  • Slide 2

  • Slide 3

  • SILMAMUNA EHITUS I

  • SILMAMUNA EHITUS II

  • SILMAMUNA EHITUS III

  • SILMAMUNA EHITUS IV

  • PUPILL

  • SILMAMUNA LIIGUTUSED

  • SILMA KAITSVAD STRUKTUURID

  • SILMA OPTILINE SÜSTEEM I

  • SILMA OPTILINE SÜSTEEM II

  • SILMA OPTILINE SÜSTEEM III

  • FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS I

  • SILMA TAGUMISE OSA EHITUS

  • KEPIKESED JA KOLVIKESED

  • FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS II

  • FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS III

  • VÄRVUSTE NÄGEMINE

  • VÄRVUSNÄGEMISE TEST

  • VÕRKKESTA TSENTRAALLOHK

  • NÄGEMISTELG

  • LÄÄTS JA RIPSKEHA
Vasakule Paremale
Nägemismeel #1 Nägemismeel #2 Nägemismeel #3 Nägemismeel #4 Nägemismeel #5 Nägemismeel #6 Nägemismeel #7 Nägemismeel #8 Nägemismeel #9 Nägemismeel #10 Nägemismeel #11 Nägemismeel #12 Nägemismeel #13 Nägemismeel #14 Nägemismeel #15 Nägemismeel #16 Nägemismeel #17 Nägemismeel #18 Nägemismeel #19 Nägemismeel #20 Nägemismeel #21 Nägemismeel #22 Nägemismeel #23 Nägemismeel #24 Nägemismeel #25 Nägemismeel #26 Nägemismeel #27 Nägemismeel #28 Nägemismeel #29 Nägemismeel #30 Nägemismeel #31 Nägemismeel #32 Nägemismeel #33 Nägemismeel #34
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EV1974 Õppematerjali autor
PP slaidid nägemismeele kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

ANATOOMIA 33-34 LOENG

ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) ­ viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin ­ Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval pärast viljastumist mää

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
4
docx

MEELEELUNDID

XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid ­ kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest ­ sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest ­ sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse ülesanne

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
4
pdf

Silma funktsioonid ja silmahaigused

Silma funktsioonid ja silmahaigused. Maie Oppar Eripeda II kursus AÜ 13.03.2011 ISESEISEV TÖÖ 1. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemise abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline sidekesta osa, mis kaitseb sil

Eripedagoogika
thumbnail
9
doc

Silmad

1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordse

Arstiteadus
thumbnail
10
docx

Inimese silm

Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Inimese silm Referaat Tallinn 2015 Silm on meeleelund Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub vee

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute aluseks, mis kajastavad väliskesk

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Meeled, aistingud

1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception)­ protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput ­ mõlema küljel taga pool, magusat ­ keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru ­ taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos ning seega saad ka toidu maits

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
thumbnail
13
pdf

MEELELUNDID

MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund ​SILM ​OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund ​KÕRV ​AURIS 3. haistmiselund​ - ninaõõne haistepiirkond 4. m

Anatoomia ja füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun