punkti. · Soonkesta all on võrkkest. See on silma tagumises osas olev kõige sisemine kiht, mis sisaldab miljoneid närvirakke ja nende jätkeid. · Võrkkestal asuvad närvirakud on valgustundlikud ja kuju järgi nimetatakse neid kepikesteks ja kolvikesteks. · Kepikesed võimaldavad näha nõrgas valguses, aga neil puudub värvide eristamise võime. · Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi, kuid selleks on vaja eredat valgust. Lühinägevus · Lühinägevus esineb eelkõige noortel inimestel. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. · Lühinägelikel inimestel on silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Seetõttu ei teki pilt võrkkestale, vaid selle ette ja kaugel olevatest esemetest ei moodustu selget pilti. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Lühinägelikel inimestel
Ehitus v Silma kaitsevad: · Sidekude, mis asub Click to edit Master text styles silmamuna taga Second level · Silmakoobas Third level Fourth level · Silmalaud Fifth level · Ripsmed ja kulmud · Sarvekesterefleks Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte Pilt tekib võrkkesta ette. Kaugele aitavad näha miinus prillid. Lühinägevus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaugnägevus
Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. Mittepärilike viirushaiguste ennetamine: vaktsineerimine Mittepärilike bakterhaiguste ennetamine: hügieen, liha ja muna korralik kuumutamine ravi: antibiootikumid Viirushaigused Bakterhaigused Päriliku eelsoodumusega Rõuged, leetrid, Salmonelloos, Kõrgvererõhutõbi, punetised, mumps, tuberkuloos, lühinägevus, gripp, marutõbi, puukborrelioos, difteeria, suhkruhaigus, puukentsefaliit, A-B düsenteeria, teetanus, alkoholism, rasvtõbi, hepatiit, AIDS, herpes, gonorröa kopsuvähk, reuma, lastehalvatus, skisofreenia soolepõletik
Nägemishäired Nägemishäire e refraktsioonihäire on häire, mille puhul silma langev valgus ei murdu õigesti ja nägemine on hägune mõõdetakse dioptrites ei ole haigus on parandatav prillide, läätsede või operatsiooniga Refraktsioonivigade 4 põhilist tüüpi müoopia hüperoopia astigmatism presbüoopia Lühinägevus e müoopia nähtavus kaugele on hägune, lähedale selge optiline süsteem on liiga tugev või silm liiga pikk on pärilik sümptomid: silmade kissitamine, peavalud, ka kõõrdsilmsus ravi: kontaktläätsed või prillid (miinustugevusega), operatsioon o edit Master text styles econd level Third level Fourth level Fifth level
Kirurgiline ravi (nt liigese/ sõrme eemaldamine) Pärilike haiguste ennetamine: 1. Suguabielust hoidumine 2. Mutageenide vältimine 3. Sünnieelne diagnostika 4. Sündide vähendamine Pärilikud haigused Mittepärilikud Päriliku haigused eelsoodumusega Downi sündroom Sooleparasiidid Kõrgvererõhutõbi pärilik kurtus punetised lühinägevus kassikisasündroom gripp suhkrutõbi daltonism kopsupõletik alkoholism hemofiilia sügelised rasvtõbi kopsuvähk reuma skisofreenia
3. Nägemishäired, nende tekkimine ja ravi Kaugnäegevus korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugnägevatel inimestel on silmalääts, kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevus on seotud inimese vanusega. Nägemise parandamiseks peab kandma kumerate, ehk plussklaaside prille. Lühinägevus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või silmamuna liiga pikergune. Lühinägevus tekib sageli lapseeas ning süveneb kiiresti just koolieas. Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille.
Koostas: Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lä...
Muutlikkuse vormid: Pärlik ja mittepärilik Pärilik ja mittepärilikkuse erinevus: Pärilik on konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Mittepärilikkusega ei kandu elu jooksul tekkinud tunnused edasi. Päriliku muutumise vormid: Mutatsiooniline(geenmut. kromosoommut. genoommut.) ja kombinatiivne Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjus...
Kuidas me näeme? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Normaalse silma korral tekib eseme kujutis alati võrkkestale. Eseme kaugust, mille puhul on eset kõige mugavam vaadata nimetatakse parima nägemise kauguseks. Selleks loetakse 25 cm. Nägemishäired Kaugelenägevus Lühinägevus Kaugelenägevatel Lühinägevatel inimestel lähedale vaadates tekib esemete kujutis inimestel lähedale võrkkesta ette. vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Prillid Kaugelenägevus Lühinägevus Luup ehk suurendusklaas Luubina võib töötada iga kumerlääts, tavaliselt kasutatakse selleks
Mõju kududele. Energeetilised karakteristikud/omadused Valguse energia doos. Nende parameetri muutuse kombinatsioon võimaldab saada meile kogu laserite bioloogiliste toime spektrit alates mikronitäpsusega abilatsioonist kuni suure ruumilise koe koagulatsioonini. Silma refraktsiooni haigused Kuidas parandada ? Prillid Läätsed Operatsioon ? Nägemishäired Lühinägevus ehk müoopia on nägemissüsteemi omapära, mille puhul kaugelasuvaid objekte on raskem selgena näha kui lähedalasuvaid objekte. Kaugnägelikkus ehk hüpermetroopiat põhjustab liiga lühike optiline telg või silma optilise süsteemi nõrkus. Astigmatism on silma sarvkesta või läätse kuju muutus, mille tõttu valgus murdub silma läbides normaalsest erinevalt ning pilt on moonutatud. Ravimine Mida valida
mittepärilikku muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutustest. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. Nt: lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Veel võivad tekkida haigused mutatsioonidest sugurakkudes, mille tulemusena saab vastsündinu muteerunud genotüübi. Nt Downi sündroom. Mittepärilikud haigused võivad olla tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjustavatest keskkonnateguritest. Päriliku eelsoodumusega haigused haigused, mis kujunevad pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne kkteguri suhtes
Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) · Kaugelenägijad (50%) Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Lühinägelikel inimestel Lühinägelikud kannavad tekib kujutis võrkkesta ette kaksiknõgusate klaasidega prille Kaugnägevus Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis tekib võrkkesta taha. Täpselt nähakse kaugel
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore ...
Nägemine: KOKKUVÕTE · Inimene vaatab tavaliselt kahe silmaga, seetõttu näeb ta ruumiliselt. Norma nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtme asukohta. · Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. · Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid eserr hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenäge inimestel tuleb nägemise parandamiseks kanda kumerate ehk plussklaasid prille. · Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed vad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tu vait ja kujutis moodustub võrkkesta ette.
Kuna iga inimese esmane genotüüp kujuneb välja viljastumise hetkel, nimetatakse pärilikeks haiguseid, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib muudustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed alleelid, mis määravadki päriliku haiguse esinemise. Nt on sel viisil määratud pärilik kurtus, lühinägevus, hemofiilia ja daltonism. Teine osa pärilikke haigusi on põhjustatud mutatsioonidest sugurakkudes nii ovo kui ka spermatogeneesis. Vastsündimu arenguhäired võivad olla tingitud last ootava naise haigusest või muudest kahjustavatest keskkonnateguritest. Haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes, nimetatakse päriliku eelsoodumusega haigusteks (nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkrutõbi, alkoholism, rasvtõbi)
KUIDAS ME NÄEME KEHI? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille
pingule, lääts venitatakse välja. 2) Pupilli ahenemine või laienemine lähedalolevate esemete vaatlemisel pupill aheneb, kaugelevaatamiseks laieneb 3) Silmamunade konvergents (koondumine) ja divergents (hargnemine) - silmamunad konvergeeruvad lähedale vaatamiseks; kaugele vaatamiseks divergeeruvad. Kui akommodatsioon in häiritud, siis ei lange see võrkkestale; juhul, kui kujutis langeb võrkkestast ettepoole lühinägevus (MÜOOPIA) (kasutatakse nõgusaid prille, viib kujutise tahapoole, et langeks täpselt võrkkestale) Lühinägevus noores eas Zinni ligament lõdvem Kaugnägevus kujutis tekib võrkkesta taha, (kasutatakse kumeraid prille kujutis tuuakse ettepoole) Vanematel inimestel lääts muutub vähem elastsemaks vaja prille! Värvuste nägemise seletamiseks 3 liiki kolvikesi: 1) sinise 2) rohelise 3) punase
Sellised haigused on tavaliselt ravimatud, kuid neid saab enne sünnitamist diagnoosida. Pärilikud haigused võivad tekkida nii kombinatiivse kui ka mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. 1. Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel tekkinud haigus võib vanematel mitte esineda. Sel juhul on organismi genotüüpi kokku sattunud vastavad retsessiivsed alleelid (genotüübi erivormid), mis määravadki päriliku haiguse esinemise (kurtus, lühinägevus, hemofiilia). 2. Mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel tekkinud haiguste korral on muutus tekkinud sugurakkudes, mille tulemusena saab organism endale muteerunud genotüübi (nt Downi sündroom). 2) Päriliku eelsoodumusega haigused kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud keskkonna tegurite suhtes (lühinägevus, alkoholism,
Lühinägevus-nõgus prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugelenägevus-kumer prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta taha. Vanadusest tingitud kaugelenägevus- kumer prilliklaas.kujutis tekib võrkesta taha,silmalääts ei kumerdu lähedale vaadates piisavalt. Närvi raku ehitus-jaotub kesknärvisüsteemiks-juhib kogu organismi talitust Ja piirdenärvisüsteemiks.denderiid- neurii...
nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigu silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse informatsiooni ning kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 72.) Nägemishäired tekitavad ähmase kujutise ,,Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Tavaliselt tekib inimestel pärast 40.-50. eluaastat vanadusest tingitud kaugelenägevus. Selle põhjuseks on silmaläätse elastsuse vähenemine, mistõttu lähedale vaatamisel
Kepikesed valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik värvipime Kanapimedus võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab sil...
Naerulohukesed Ei ole lohukesi Tömp pöial Normaalne pöial Pruunid juuksed Blondid juuksed Mittepunapäisus Punapäisus Pruunid silmad Hallid, sinised silmad Tedretähnid Ühtlane pigmentatsioon Normaalne nägemine Lühinägevus Normaalne kuulmine Kurtus
Silm Silm on nägemiselund.Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silm...
Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki allele ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Genotüüp- ühe isendi geenid (nt. AA, Aa, aa). Domineerivad tunnused inimestel: kõrvanibud vabalt, normaalne nägevus ja kuulmine, mittepunapäisus, pruunid silmad, tedretähnilisus. retsessiivsed tunnused: kurtus, lühinägevus, normaalne pöial, naerulohukeste puudumine, blond juuksevärvus, punapäisus. Dominatsuse ja retsessiivsuse suhtelisus: on iga tunnus dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. Mis ühes on dominantne, võib teises olla retsessiivne. Loomade ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist, mille käigus ristatakse dominantse tunnuse kandja retsessiivse isendiga. Genealoogiline meetod on inimese sugupuu abil tema genotüübi
tavaliselt ravimatud, kuid neid saab enne sünnitamist diagnoosida. Pärilikud haigused võivad tekkida nii kombinatiivse kui ka mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. a. Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel tekkinud haigus võib vanematel mitte esineda. Sel juhul on organismi genotüüpi kokku sattunud vastavad retsessiivsed alleelid (genotüübi erivormid), mis määravadki päriliku haiguse esinemise (kurtus, lühinägevus, hemofiilia). b. Mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel tekkinud haiguste korral on muutus tekkinud sugurakkudes, mille tulemusena saab organism endale muteerunud genotüübi (nt Downi sündroom). 2) Päriliku eelsoodumusega haigused kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud keskkonna tegurite suhtes
vähimagi pingeta. Kui ese läheneb surustakse silmalääts kokku ja silmafookuskaugus väheneb sedavõrd, et kujutise tasand ühtib uuesti võrkkestaga. Eseme kaugust silmast, mille korral on eseme detaile kõige mugavam vaadata, nim parima nägemise kauguseks (25cm) Prillid. Inimestel, kellel ei tekita silmad pingeta olekus eseme kujutist võrkkestal, vaid selle ees, mistõttu nad ei näe kaugeid esemeid selgelt lühinägevus. Lühinägevust parandatakse hajutavatest läätsedest prillidega Nägemisdefekti, mille puhul kaugete esemete kujutis tekib võrkkesta taha , nim kaugelenägevuseks, mida parandatakse koondavatest läätsedest prillidega
Juuste piire laubal sirge 3. Tömp pöial 3. Normaalne pöial 4. Varane kiilaspäisus 4. Normaalne juuksekasv 5. Pruun juuksevärvus 5. Blond juuksevärvus 6. Mitte punapäisus 6. Punapäisus 7. Pruunid silmad 7. Hallid või sinised silmad 8. Tedretähnilisus 8. Ühtlane pigmentatsioon 9. Normaalne nägevus 9. Lühinägevus 10. Normaalne kuulmine 10. Kurtus 11. Kõrvanibud vabalt 11. Kõrvanibud kinnikasvanud 7) Geen - Pärilikkuse elementaarfaktor, mis on DNA lõik ja mis määrab ühe või mitme tunnuse kujunemise. Nõuanded geneetika ülesannete lahendamiseks (monohübriidne ristamine, vaadeldakse ühe tunnuse pärandumist, näiteks juuste värvuse): PEA MEELES! Lapse saab ühe geeni (alleeli e. variandi) emalt ja teise teiselt vanemalt. Seega ühte
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- keraja...
*pisaravedelik- niisutab, vähendab hõõrumist, kaitseb silma sattunud võõrkeha eest. *silmalihased- hoiavad silma paigal või liigutavad seda *silmaava- selle kaudu siseneb valgus sisse *sarvkest- katavad silma eestpoolt *pisaranääre- puhastab sarvkesta *vikerkest- annab silmale värvuse *silmalääts- kuju muutmisel võimaldab näha kaugele ja lähedale 3.Lühi- ja kaugelenägelikkuse põhjused, tunnused, milliseid prille peab kandma? Lühinägevus Kaugelenägevus Tunnus Lähedale näeb hästi, kaugele Kaugele näeb hästi, lähedale ebateravalt ebateravalt Põhjused * silmalääts liiga kumer või * silmaläätsliiga lame või silmamuna silmamuna liiga pikergune normaalselt lühem * kujutis tekib võrkkesta ette * kujutis tekib võrkkesta taha
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonna...
see, kui ta saab optometristilt sellist nõu ja informatsiooni, mida ta võibolla ise küsidagi poleks osanud. REFRAKTSIOONIVEAD Normaalnägev silm ehk emmetroopne silm on umbes 22-24 mm suurune ja tema optiliseks tugevuseks on 60,3 dioptrit. Lõpmatusest tulevad kiired koonduvad emmetroobi akommodeerimata silmas võrkkestal ehk reetinal, kus tekib esemest ümberpööratud kujutis. Põhilised refraktsioonivead, mille korrigeerimisega optometrist tegeleb on: 1. Lühinägevus ehk müoopia. Müoopiline silm on oma mõõtmetelt kas liiga suur või on tema optiline tugevus liiga tugev. Lühinägevuse korral koonduvad lõpmatusest tulevad kiired võrkkesta ees ja kaugel olevad objektid paistavad ebaselged. 2. Kaugelenägevus ehk hüperoopia. Hüperoopilise silma korral koonduvad lõpmatusest tulevad valguskiired võrkkesta taga ja kujutis tekib samuti reetinast taha poole. Põhjus võib olla liiga lühikeses silmas või liiga nõrgas silma optilises süsteemis
MÕISTED LK 167 Alleel- ühe geeni erivorm Analüüsiv ristamine ristimine, millega uuritakse katseloomade või taimede genetüüpide homo- ja heterosügootsust Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Daltonism (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetodindiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadel...
võrkkestale. Valguse mõjul tekivad võrkkesta rakkudes keemilised muutused, millest tulevad närviimpulsid. Mööda nägemisnärvi kanduvad nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Värvipimedus: ei suuda eristada punast ja rohelist. Pärilik, esineb meestel&naistel. Pole ravitav. Uuritakse spetsiaalsete värvustabelite abil. Kaugelenägevus: silm näeb kaugele hästi, lähedale halvasti. Peab kandma kumerate e +klaasidega prille. Lühinägevus: silm näeb lähedale hästi, kaugele halvasti. Peab kandma nõgusate e -klaasidega prille. Kõrva ehitus: välis-, kesk- &sisekõrv. Väliskõrv: väline kuulmekäik(veidi kõver, u 2,5 cm toru, lõpeb õhukese pingul naha e trummikilega), kõrvalest(nahk+kõhr), trummikile(õhuke pingul nahk, paikneb kuulmekäigu&keskkõrva trummiõõne vahel. Kaitseb keskkõrva külma&mikroobide eest), kõrvavaigunäärmed(eritavad kõrvavaiku, et mikroobid&tolm ei satuks kõrva). Keskkõrv: õhuga
1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3. Millised muutused toimuvad silmas lähedale ja kaugele vaadates? Lähedale vaadates on ripslihased pingul ja lääts kumer. Kaugele vaadates on ripslihased lõtvunud ja lääts on lame. 4. Millised muutused toimuvad silmas valgustugevuse muutumisel? Hämaras on silmaava suur ja eredas valguses on silmaava väik...
● Nägemisteravus e VIISUS ● silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. - E paksusel kõik vahed ühesuurused. Kui väikesed punktid ja nende vahe on mulle veel nähtav. Kaks punkti nende vähima vahemaa puhul - mis on veel nähtav. 9. Mis on silma adaptsioon? Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. 10. Mis on silma akommodatsioon? Silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. 11. Lühinägevus: MÜOOPIA ● Nimi ütleb - lähedale näeb hästi. ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees. ● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud. ● Vagluskiirte murudmine toimub tugevamalt. ● - klaasid 12. Kaugnägevus:HÜPERMETROOPIA ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta taga. ● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on vähenenud. ● SIlma lühike anatoomiline telg, mistõttu ->
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 MEELEELUNDID Silmad Silmad asuvad silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest. Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad. Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi. Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub...
väheneb või isegi kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. •Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks (A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. •Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e müoopia (E). Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nn miinusklaase (F). •Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha - kaugelenägevuse e hüperoopiaga (G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest)ajupoolkerade välispind ehk ajukoor. Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist...
Pimedatel on hästi arenenud maistmis, kuulmis ja haistmismeel, kurtidel aga nägemine. Tunderakud e. Retseptorid- võtavad vastu väliskeskkonnast informatsiooni. Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava...
varieerumine. Ei kaasne muutusi kromosoomides. 27. Millised on pärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused? Pärilikeks võib nimetada haigusi, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. Pärilikke haigus põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel.Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed alleelid, mis määravadki päriliku haiguse esinemise. (kurtus, lühinägevus, hemofiilia, daltonism) Päriliku eelsoodumusega haigusteks nimetatakse haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Nende teke eeldab vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes. (kõrgvererõhutõbi, lühinägevus. Suhkrutõbi, aökoholism, rasvtõbi, kopsuvähm jm.) 28. Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele
LASER SISSEJUHATUS Esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt. Laser on üpris eriliste omadustega valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on tegelikult lühend sõnade algtähtedestr. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgen...
närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Nägemishäired Kõige sagedamad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate klaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm hästi lähedale, kuid kaugel asuvad esemed paistavad talle ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse...
UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise ...
Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviim...
Sellised haigused on tavaliselt ravimatud, kuid neid saab enne sünnitamist diagnoosida. Pärilikud haigused võivad tekkida nii kombinatiivse kui ka mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. a. Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel tekkinud haigus võib vanematel mitte esineda. Sel juhul on organismi genotüüpi kokku sattunud vastavad retsessiivsed alleelid (genotüübi erivormid), mis määravadki päriliku haiguse esinemise (kurtus, lühinägevus, hemofiilia). b. Mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel tekkinud haiguste korral on muutus tekkinud sugurakkudes, mille tulemusena saab organism endale muteerunud genotüübi (nt Downi sündroom). 2) Päriliku eelsoodumusega haigused kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud
ravimatud, kuid neid saab enne sünnitamist diagnoosida. Pärilikud haigused võivad tekkida nii kombinatiivse kui ka mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. a. Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel tekkinud haigus võib vanematel mitte esineda. Sel juhul on organismi genotüüpi kokku sattunud vastavad retsessiivsed alleelid (genotüübi erivormid), mis määravadki päriliku haiguse esinemise (kurtus, lühinägevus, hemofiilia). b. Mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel tekkinud haiguste korral on muutus tekkinud sugurakkudes, mille tulemusena saab organism endale muteerunud genotüübi (nt Downi sündroom). 2) Päriliku eelsoodumusega haigused kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust
tunnus Naerulohukesed põskedes Naerulohukesed puuduvad juuste kasv lauba keskjoonel juuste piire laubal sirge tömp pöial normaalne pöial varane kiilaspäisus (meestel) normaalne juuksekasv pruun juuksevärvus blond juuksevärvus mittepunapäisus punapäisus pruunid silmad hallid või sinised silmad tedretähnilisus ühtlane pigmentatsioon normaalne nägevus lühinägevus normaalne kuulmine kurtus kõrvanibud vabalt kõrvanibud kinnikasvanud keele torru ajamine Indiviidi genotüübi väljaselgitamist tema sugupuu abil nimetatakse genealoogiliseks meetodiks. Intermediaarsus
silmtäpp – pupill – reguleerib silma langeva valguse hulka. lääts – muudab kuju, et näha kas lähedale või kaugemale. võrkkest – katab silma tagaosa seestpoolt. vikerkest – ümbritseb silmaava, sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. kollatähn – koht võrkkestal kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus on kõige suurem. kepike – eristavad musta valgest kolvike – võimaldavad tajuda värvusi lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
