Anatoomia küsimused 132-187 (0)

Q: Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia küsimused 132-187

Q: Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia küsimused 132-187

Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine?
Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine?

ANATOOMIA 70-131
132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus:
Regulatsioonimehhanismid
neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon
närviregulatsioon hormooniregulatsioon
närviimpulss ( teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis
Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist.
133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste:

Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad , produtseeritud hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse.

Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.
134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed , nende paiknemine inimese organismis:
Käbikeha ( vaheajus )
Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus)
Kilpnääre (kaela eespinnal, kilpkõhre ja
esimeste trahhea kõhrede kohal)
Harkelund (eesmises kaksikseinandis rinnaku
taga
neerupealis (neerude ülaosa peal)
kõhunäärme sisesekretoorsed näärmed
(kõhuõõnes mao taga)
munasari (väikevaagnas emakalaisideme
tagaküljel)
munand (munandikotis)
135. Närvisüsteemi ülesanded:
Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib.
136. Närvisüsteemi jagunemine:
siseelundite talitlus
tsentraalne perifeerne
12 paari 31 paari seljaaju rinna- vastavate
ja nimmeosas seljaaju närvide peaaju tüves III, VII, IX, X
koosseisus ja seljaajus ristluu närvid
närvide koosseisus
137. Närvikoe jagunemine:
Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest.
138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded:
Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid - nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. Neurofibrillid on neuronite spetsiifilised erutust juhtivad struktuurid
139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel:
Ehituse (jätkete arvu järgi):

ainujätkeline neuron (silma võrkkestas ) - kehast lähtub ainult 1 neuriit .

kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit.

pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket.

multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja üks neuriit.
Talitluse järgi jagunevad:

aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid.

eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid .

assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid.
140. Neurogliia liigid, nende ülesanded:

Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale tugifunktsiooni osalevad nad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises.

Mikrogliiarakud - on väiksemad, nad liibuvad neuronite kehadele , närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis.
141. Närvikiu mõiste:
Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks.
142. Närvikiu liigid:
Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude . Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude.
143. Närvi mõiste:
Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp.
144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus:

Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv , II nägemisnärv , VIII esiku -teonärv).

Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. (III - silmaliigutajanärv , sisaldab parasümpaatilisi kiude, IV - plokinärv, VI - eemaldajanärv, VII - näonärv , sisaldab parasümpaatilisi kiude, XI - lisanärv, XII - keelealune närv).

Seganärvid - sisaldavad nii tsentripetaal- kui ka tsentrifugaalkiude, nad juhivad erutuse mõlemas suunas: tsentripetaalkiud juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele, tsentrifugaalkiud tsentraalselt perifeersele. (V - kolmiknärv , IX - keeleneelunärv , sisaldab parasümpaatilisi kiude, X - uitnärv , sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude).
145. Selgitage mõisted: efektor , retseptor ( eksteroretseptor , interoretseptor, proprioretseptor), sünaps , neuromuskulaarne sünaps, refleks , refleksikaar , ganglion , tuum, hallaine , valgeaine :

Efektor - on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse - lihasesse või näärmesse.

Neuromuskulaarne sünaps - on motoorne närvilõpe vöötlihases.
lihaskiud mitokondrid neuriit
müeliintupp
sarkolemm
presünaptiline membraan
sünaptiline pilu
postsünaptiline membraan

Retseptor - on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.

Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nad paiknevad nahas, limaskestades, meeleelundites.
Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta.
Proprioretseptor - võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest.

Sünaps - Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakti kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest ja retseptoritega postsünaptilisest membraanist ning nende vahele jäävast pilust.

Refleks - on närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart.

Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist ( nahast , lihastest) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga.

Ganglion - on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik.

Tuum - on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum.

Hallaine - paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt.

Valgeaine - koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, peaaju sisemuses, valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on valgeaine ümber hallaine perifeerselt.
146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed:
Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis , mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm.
147. Seljaaju välisehitus (vt joonis 148):
Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla - ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist -külgmist vagu ja tagumist-külgmist vagu. Tagumistesse külgvagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised juured, eesmistest külgvagudest väljuvad kõhtmised juured.
148. Seljaaju siseehitus:
spinaalganglion selgmine juur mediaanvagu
kontaktneuron
hallnide tagumine väät
tagumine- külgmine vagu
seljaajunärvi selgmine haru
hallaine ( tagasarv )
tundenärvirakud
( sensoorne ) motoorne neuron külgsarv
valgeaine (külgmine väät)
eessarv
seljaajunärvi kõhtmine haru
seljaajunärv eesmine -külgmine vagu
tsentraalkanal
eesmine väät
valgenide
kõhtmine juur mediaanlõhe
149. Nimeta peaaju osad:

Piklikaju (6)

Tagaaju , koosneb sillast (7) ja väikeajust (5)

Keskaju (4), millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus

Vaheaju, mille moodustab talamus (3), metatalamus ja hüpotalamus

Suuraju (1), mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast
mõhnkehast (2).
*nr. 8 - ajutüvi, nr. 9 - hüpofüüs
150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaajunärvide tuumad :

Piklikaju hallaines paiknevad IX-XII peajunärvi tuumad: IX - neelunärv, X - uitnärv, XI - lisanärv, XII - keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon.

Tagaaju:
Sild - siin asetsevad nelja peaajunärvi tuumad: V - kolmiknärvi, VI - eemaldajanärvi, VII - näonärvi ja VIII - esiku-teonärvi (tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum. Silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal väikeajuvartega piiratult asetseb rombauk, milles asuvad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asuvad hingamise ja südametalitluse juhtimise keskused. Samuti paiknevad rombaugus seedimisreflekside ja kaitsereflekside keskused.
Väikeaju - tema põhjaks on rombauk, kus paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.

Keskaju - Hallaines asuvad tuumad, suurim on punatuum. Ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines asuvad III silmaliigutajanärvi ja IV plokinärvi peaaju tuumad. Suuraju sääre ja katendi piiril on tumedat pigmenti sisaldav tuum - mustaine. Katendil paikneva keskaju katuse küngastel asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on subkortikaalsed nägemiskeskused. Alaküngaste tuumad on subkortikaalsed kuulmiskeskused.

Vaheaju:

Talamuses on umbes 40 tuuma, ta on kõigi tundlikkuse liikide koorealune keskus. Teine osa talamuse tuumadest on ühenduses ajukoore paljude piirkondadega, need tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises.
Hüpotalamuse nägemisristmikus kulgevad II peaajunärvi ehk nägemisnärvi kiud. Allapoole ahenedes moodustab ta lehtri, mille otsas ripub tähtsaim sisesekretoorne nääre - hüpofüüs. Hüpotalamuses asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu- ja näljatunnet.

151. Võrkmoodustise olemus, tähtsus:
Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvikiud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Temas talitlusest oleneb suuraju poolkerade koore aktiivsus, samuti une ja ärkveloleku seisund.
152. Suuraju vaod ja sagarad , mõhnkeha:
Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati , mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse . Suuraju vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: otsmikusagar - asetseb tsentraalvaost eespool, kiirusagar - asub tsentraalvaost tagapool, oimusagar - asub poolkerade külgvaost allpool, kuklasagar - eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu.
153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad :
Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha .

Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest. Juttkeha tuumad on koorealused ekstrapüramidaalsüsteemi motoorsed keskused, mis tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse.

Mandelkeha - asetseb allpool läätstuuma ja kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel.
154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed:
Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur - täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores on umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis.
155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht:
Otsmikusagara pretsentraalkääru ülemine ja alumine osa (keha tahteline liikumine) ning paratsentraalsagarik (päraku, kusiti tahteline sulgemine). Otsmikusagaras paiknevad veel mälumislihaste, neelu , keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad.
156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht:
Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Lugemiskeskus asub alumises kiirusagarikus. Kuulamispiirkond asub ülemise oimukääru keskosas.
157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste:
Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale.
158. Ajuvatsakesed (külgvatsakesed, III ja IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus:
Suuraju poolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned - külgvatsakesed. Külgvatsakestel eristatakse kiirusagaras paiknevat keskosa, millest lähtuvad teistesse sagaratesse ulatuvad umbselt lõppevad jätked : eessarv otsmikusagarasse, tagasarv kuklasagarasse ja alasarv oimusagarasse. Vatsakeste vahemulgu kaudu on külgvatsakesed ühendatud vaheajus talamuste vahel asuva kolmanda ajuvatsakesega.
159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded:
Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet.

Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste. Ta liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse . Soonkestast lähtuvad veresooned ajukoesse. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku.

Ämblikvõrkkest - on õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum, mis on ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga.

Kõvakest - on tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, väikeaju poolkerade vahel väikeajusirbi ja aju ristilõhes, kuklasagarate ja väikeaju vahel väikeajutelgi. Kõvakest täidab luuümbrise funktsiooni.
160. Ajuvedelik , teke, paiknemine, tähtsus:
Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on ajuvedeliku kogumaht u. 200 ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning ta voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest.
161. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom:
Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud , mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevate ehk aferentsete juhteteede kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Need närvikiud on spinaalganglionide neuronite või seljaaju hallaine tagasammaste neuronite neuriidid. Tähtsamad ülenevad juhteteed on õrnkimp, talbkimp, tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee ning spinotalaamiline juhtetee.
162. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom:
Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Alanevate ehk eferentsete juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse - lihastesse ja teistesse elunditesse. Alanevad juhteteed paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Tähtsaimad alanevad juhteteed on kortikospinaalkulgla, rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla, vestibulospinaalkulgla.
163. Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine:
Vt. küsimus 148 joonis. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks - selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks. Seljaaju närve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve.
164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad:
Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast.
165. Õlavarrepõimik, selle moodustumine innervatsiooni piirkonnad:
Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarluunärv, kodarluunärv, roietevahelised närvid.
166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid:
Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet.
167. Nimmepõimik , selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad:
Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit. Nimmepõimiku suuremad närvid on reienärv ja toppenärv.
168. Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad:
Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam. See moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ta innerveerib vaagnapõhja lihaseid, reie tagakülje lihaseid, sääre ja jala lihaseid. Ristluupõimiku suuremad närvid on ülemine ja alumine tuharanärv, istmikunärv, sääreluunärv, ühispindluunärv (jaguneb kaheks: pindmine ja süva pindluunärv).
169. Nimeta peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded:

I peaajunärv ehk haistmisnärv (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju. Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu.

II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa.

III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude). Närvi motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast.

IV peaajunärv ehk plokinärv (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast.

V peaajunärv ehk kolmiknärv (seganärv) on kõige suurem peaajunärv. Silmanärv innerveerib laupa, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärvi motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid.

VI peaajunärv ehk eemaldajanärv (motoorne) innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast.

VII peaajunärv ehk näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt ka kaelalihaseid. Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib tiibjätke-suulaeganglioni kaudu pisarnääret, teine osa submandibulaarganglioni kaudu keele ja lõuaalust süljenääret.

VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv (sensoorne) juhib kuulmis - ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju.

IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret.

X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid.

XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku- rangluu -nibujätke lihast ja trapetslihast.

XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid.
170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine:
Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa: tsentraalne ja perifeerne osa. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.
171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom:
Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid.
172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom:
Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide (silmaliigutaja-, näo-, keele-neelu- ja uitnärvi; vt. innervatsioon ) ning seljaaju ristluuosa närvide (väikevaagnaelundite ja sigmakäärsoole parasümpaatiline innervatsioon) koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitumine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes.
173. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaatori osad, nende ülesanded:
Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb kolmest osast.

Retseptoorne osa - võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest.

Juhtiv osa - pea- või seljaaju närvi sensoorne osa.

Tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli.
jalus alasi vasar
174. Kõrva ehitus: a
helikotreema
trummiastrik teojuha
esiku astrik
Teojuha ristlõige esikuleste
oimuluu
esikuastrik
teojuha

kattemembraan
retseptoorsed rakud
kuulmisnärv tugirakud
basilaarmembraan
trummiastrik
spiraalleste
175. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni:
Helilained , mis jõuavad välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukeste ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilümfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaarmembraanis ja kanduvad üle spiraalelundile, põhjustades retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise nende kohal oleva kattemembraani vastu. Karvrakkude mehaaniline ärritus transformeeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmis- ehk teonärvi aju silla kuulmistuumadesse, sealt aga edasi suuraju oimusagara koorde, kus paikneb kuulmiskeskus.
176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte:
Sisekõrva elundi retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv) → sild → väikeaju ja seljaaju motoneuronid.
177. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte:
Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele.
želeekuppel
178. Silmamuna ehitus:
tagakamber
179. Kirjeldage valguskiire teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni:
Valguskiir läbib esmalt sarvkesta, seejärel eeskambri. Lääts murrab läbi pupilli silma klaaskehasse jõudnud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. Võrkesta assotsiatiivsete neuronite kihi aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa.
180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage.
Silmalääts on kaksikkumer läbipaistvatest kiududest moodustis pupilli taga. Ripskeha asub rõngakujuliselt silmaläätse ümber ja on sellele kinnitunud erilise sideme - ripsvöötmekese abil. Ripskehas leiduvad silelihased moodustavad ripslihase. Selle kokkutõmbumine põhjustab sõõrvöötmekese lõtvumise, mille tõttu läätse kumerus suureneb. Ripslihase lõtvumine aga pinguldab sõõrvöötmekest ja silmalääts lameneb.
181. Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine? Selgitage.
Vikerkest meenutab lamedat võru, mille keskel on ümar avaus - silmaava ehk pupill . Vikerkestas on kaks lihast: radiaalselt paiknevad lihaskiud moodustavad silmaavalaiendaja lihase, sõõrjalt ümber pupilli paiknevad lihaskiud aga silmaavaahendaja lihase. Nende abil reguleeritakse silma sattuva valguse hulka.
182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus:

Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma.

Silmalaud - kaitsevad ja niisutavad silmamuna.

Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist.

Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna.
183. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte:
Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → nägemisristmik → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond.
184. Haistmisanalüsaator:
Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked moodustavad haistmisnärvi → haistmissibul → suuraju koore hipokambikääru konksu osas.
185. Maitsmisanalüsaator:
Maitsmispunga retseptoorne rakk → IX ja VII (vahenärvi kaudu) peaajunärv → suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa.
Haistmisretseptorid (küs. 184)
1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv
186. Naha ehitus, kihid , nendes paiknevad elundid:
Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid , osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti:

Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)

Pärisnahk - naha süvakiht , mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude.
187. Nahas paiknevad retseptorid:

Valuretseptorid - epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis.

Puuteretseptorid - pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades.

Temperatuuri ja puuteärrituse retseptorid - pärisnahas .

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 38 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurenisabel Õppematerjali autor

seljaaju neuron peaaju suuraju närvid peaajunärv tuumad närvisüsteem erutus närvikiud juhtetee hallaine väikeaju valgeaine paiknemine ärritus ristluu närvirakk silmamuna

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia KT

47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel

Bioloogia

docx

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel k?

Anatoomia

docx

Anatoomia konspekt

46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, k?

Anatoomia

doc

Anatoomia (regulatsioonimehhanismid , närvisüsteem, meeleelundid)

Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad v

Anatoomia

docx

Kordamisküsimused närvisüsteemi kohta

1. Mis on närvisüsteemi üldine ülesanne? Reguleerib kogu organismi tegevust. Annab käsklusi kõikidele elunditele ja võtab vastu infot nii sise- kui ka väliskeskkonnas. (Reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvate tingimustele, mille inimene viibib) 2. Kust saab närvisüsteem informatsiooni? Nii sise- kui väliskeskkonnast (Närvi impulsside kaudu e. retseptorid) 3. Millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Somaatiline ja autonoomne e. vegetatiivne (tahtele alluv ja tahtele mitte alluv) 4. Millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem 5. Millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne (autonoomne) NS? Sümpaatiline ja parasümpaatiline 6. Nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi (liiki)! Unipolar, bipolar, pseudounipolar ja multipolaarsed 7. Nimeta 3 erinevat närviraku o

Inimese anatoomia

doc

Anatoomia KOGU konspekt

1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus-  epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine)  side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett  lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes,

Bioloogia

doc

Anatoomia

Bioloogia

doc

Regulatsioonimehhanismid anatoomias

1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleeri

Anatoomia

Rohkem sarnaseid