väliskeskkonna muutustega. KESKNÄRVISÜSTEEM (KNS) Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Peaaju on kesknärvisüsteemi peamiseks osaks. Tema ülesandeks on kontrollida enamikke organismi talitlusi ja võimaldada inimesel arukalt mõelda ja tegutsega.
nautida vaid toolikorja. Filmid olid minu arvates üpris nutikad ja suurte ootustega vaatajat kavalalt õrritavad. Suureformaadilised maalid olid pandud üles avarasse ruumi, et hakkaksid vaatajale mõjuma. Neid töid arvustada on mul aga raske, kuna tundusid taotlevat dekoratiivsust ja olid üpriski abstraktsed. Näiteks vaadates ,,Vaikelu rohelise taldrikuga", millel on mainitud eseme ümber komponeeritud ebamäärane amööbi meenutav ollus ja mis on veel seisma pandud rattale, tundus töö mulle pigem väikelapse joonistuse kui inimese hingeelu probleeme lahkava teosena. Näituse keskpunkt, ,,Kena kangelane" oli minu jaoks aga mõjuv. Tohutu suure kompositsiooniga on kujutatud suurt tuleleeki hoidvat meest ning Olet ennast kangelast imetlusega vaatamas. See pannoo-mõõtmeline kompositsioon jutustas mulle inimese püüdlustest eneseteostusele ja perfektsionismile ning pani mind vist ainukesena saalis
eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi taenia pael funiculus väät tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere
Kuväär- ümbrik runntuhlis ja runnakas – mõlemad koortega Pale – nägu (puhas pale, naer tuli palge) keedetud kartulid (väiksemad) Kabelis – paljas (jalad olid kabelis kingade sees) koost – lusikas Lauh käis läbi – halvatus sotu- tobu Nirr – õlu (halvustavalt) labu- heinakuhi Juik – tihke kleepuv ollus nt mingi aine poolkuiv Hirmus tiidus on - väga kiire on jääk pätt- suss Lõkitsema – tasakesi põlema tutti ja notti sööma- keedetud kartuleid soustiga Liit, liida – pliit sööma Tarbline – tarvilik, vajalik silk-soolaräim (aga see on üleüldine, mõni lihtsalt Mõrts – kandevõrk, võrkkott nt kaladele ajab vahel segi:))
eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere
ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suu...
matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind) kommi (maitse) kommi (süües) Kirjakeele normi järgi on III vältes: `suhkur `jäine `põhjus `tee`mantide `Tal`linn `köömen `luine `raskus `kont`sertide `voodi `öine `käitis `vistrikud `soine `mitmikud -`päine Kirjakeele normi järgi on II vältes: kahju toonane otsus pilved taimed üksi äsjane ollus talved sõimed kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed uudis jõulud räimed On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid – `kirjute, `kirjuid),
colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI velum medullare inferior ALUMINE AJU PURI Mesencephalon KESKAJU kõige väiksem ja paikneb kõige sügavamal tectum mesencephali: - KESKAJU KATEL colliculus superior - colliculus inferior - pedunculus cerebri - nucleus ruber - substantia nigra MUST OLLUS kui viga saab, siis inimese liigutused muutuvad katkendlikuks Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS
inimorganismis? Probleemi püstitus: Tihti märkame, et toas ainut mõnda aega seinud banaanile kipuvad tulema algul helepruunikad täpid, aja möödudes aga juba suuremad ja tumdadamad laigud. Banaan muutub järjest pehmemaks ning enamasti meelitab magus lõhn kohale ka äädikakärbseid, kes banaane noolima hakkavad. Kui selline, pruunistunud banaan lahti koorida, tuleb nähtavale tumenenud ning veidi kleepjaks ja limaseks muutunud ollus, mille paljud inimesed ära põlgavad ja hoopis komposti loobivad. Teadlased aga ütlevad, et just pruunide täppidega banaanid on kõige maitsvamad ja kasulikumad. Küpsetes banaanides on rohkem vitamiine, mineraalaineid, need aitavad seedimist ning sisaldavad vähirakkudega võitlevaid aineid. Kas see vastab tõele ja üleküpsenud banaanid on tõesti efektiivsemad vähivastases võitluses kui heledad banaanid või on see
üldse, nt latse "lapse", nänni "ema(om)", ätti "isa (om)". Morfoloogia · Iidvana taustaga on konstruktsioon, milles käskiv kõneviis keeldkõnes on põhiverbi vormid da-infinitiivi kujulised: ärä minnä "ära mine", ärä süvvä "ära söö", ära nartta "ära naera". Mulgi rahvaluules on nende verbivormide lõpul veel k, mis viitab algsele moodustusviisile. · Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus "olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud kirjakeeles üldtuntuks. · Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid mõnedes sagedastes määrsõnade vormides, nagu kähen "käes", ehen ~ ihen "ees", sehen ~ sihen "sees", mahan "maas", suhun "suus", pähen "peas". · Väga omased on mulgi murdele e-tunnuselised tugevaastmelised mitmuse
See oli võimalik tänu kuumas liivas kuivamisele ja tänu kõrbetuulele alanud konserveerumisele. Neid muumiaid uurides võis näha isegi säilinud sisikonda, mille järgi võib rekonstrueerida elanike menüü. Üks väike laps, kes leiti, oli viimati, pärast teraviljaputru söönud ära koduhiire. Pärast ajusurma algab lagunemisprotsess inimkehas umbes samaaegselt aju juures ja sisikonnas. Aju laguneb ja voolab välja kuklaaugust kolju alaosas. Koljusse jääb ainult tumepruun, poorne ollus, mis koosneb veresoonte ja ajukelme jäänustest. Seda märgates, hakkasid palsameerijad proovima eemaldada lagunemiskollet aju. Aju eemaldati nina kaudu ja see põhjustas seejuures ninapiirkonnas küllaltki suuri luukahjustusi. Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid huvitaval kombel leitud aga kohtadest, kus olid rikkalikult varustatud hauad, seega võib arvata, et selliseid eksperimente katsetati vaid kõrgemate sotsiaalse kihtide
omadusele ka antibiootikumile resistentset märgistusgeeni ja geeni talitlust reguleerivat DNA promootorit. Esimene geneetiliselt muundatud taim oli tubakas, mis teostati 1983.aastal. See sai võimalikuks tänu bakterile- agrobakterium. See bakter oli võimeline nakatama edukalt taimi, saates neisse väikesed DNA- aasad (Ti- plasmiidi), mis omakorda sokutavad end taimerakkude kromosoomidesse. Tuleb vaid plasmiididele lisada vajalikud geenid, see ollus taimelehele määrida ja uus taim kasvatada. Nii aretati ka maavitsaline petuunia ja ka puuvill. Turule jõudis tubakas 1994. aastal. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ole karta ja negatiivseid mõjusid ei ole, mais ja soja kasvavad väga reipalt kartmata umbrohutõrjet ega putukaid.
Vastne elab taimekõdus või kompostihunnikus, võib kahjustada taimede, sealhulgas rooside juuri (H.Remm.1984). Vastse nimetuseks on raamatus "Õngitsemine" pakutud ka nime rasvik Rasvikud võivad kasvada väga suurteks, ent õngitsemisel on parimad kuni 25 mm pikkused vastsed. Leitud 7 rasvikud pannakse vette ja pigistatakse neist ettevaatlikult välja neis olev must ollus, seejärel asetatakse nad saepuruga karpi ja sinna lisatakse ka kohupiima. Nii nuumatud rasvikud muutuvad valgeteks ja tihketeks. Rasvikuga saab püüda suuri karplasi (kalapeedia.ee). (http://www.seemnemaailm.ee/gal/details.php? image_id=127&sessionid=facff0a3049db5d0402bb2b7b76fd5d7) Joonis 6 Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) 6. Ohud ja vaenlased Mardikate seltsil üldse esinevad keerukad suhted taimedega. See seisneb selles, et mõnedel
maailmakirjeldustest? Tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel, mitte kujutamisel ja oletamise. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitavad merepinna kumerus (laeva ilmumine silmapiiri tagant). Tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse, iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kalutuse tingimustes kera kuju. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maa siseehitus tihedus on umbes 5520 kg/m3, maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Maavärinate olemas olu- ristlainetus levib kindla kauguseni (ristlained ei levi vedelikus, seega Maa sisemus on vedelas olekus), pikilained tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välja. Maakoore all asub 2900km paksune tahke kiht, mantel (koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest).
Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklo...
JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM Marilin Kuusk MUUMIATE VALMISTAMINE Referaat Jõgeva 2014 SISSEJUHATUS Muumiad on tänapäeval ühed tähtsaimad ajaloolise info edasiandjad. Suurem osa meie teadmistest ajaloo kohta tulevadki nendelt, sest surnuid uurides saame tehnoloogia abil väga hea ülevaate selle kohta, kuidas vanasti elati, kui kaua elati ning isegi seda, mis põhjustas surma. „Muumia“ tuleneb araabiakeelsest sõnast „mumiya“, mis tähendab bituumenit (tõrva meenutav ollus) või pigi. Et mõnesid muistseid egiptuse surnuid kattis tume vaigutaoline asi, arvati et need on kaetud mumiya’ga ning sellepärast hakatigi neid muumiateks kutsuma. Oma referaadis annan põhjalikuma ülevaate selle kohta, kuidas muumiaid valmistati, millised olid matusekombed, miks loomi palsameeriti ning kirjutan lühidalt ka kõige kuulsamatest muumiatest . Referaadi peaeesmärk on avardada minu silmaringi muumiate valmistamise ning Egi...
Sel õppeaastal, Narva Eesti Gümnaasiumis, toimus rebasteristimine 23.-25. septsembril. See ristimine erines vägagi eelmistel aastatel korraldatuist. Täna, täieõigusliku rebasena, tahaksin ma jagada omi mõtteid ning tundeid möödunust. Esimese päeva hommikul koolimaja uksest sisenedes, ootas mind suur üllatus-pidin kiiruga koolikoti vahetama maximakilekoti vastu välja ning tormama kiiruga õue, kus teised mind juba ootasid. Seal jagati meile kätte kaltsukast ostetud vanad, räbaldunud hilbud, mida me pidime siis ka kandma järgnevatel päevadel. Mina sain endale selga vana seeliku, roosa pluusi, dressid, püksid ning kampsuni, mis absoluutselt omavahel kokku ei sobinud. Ausalt öeldes nägin välja nagu hullumajast põgenenud. Eelmisel päeval paluti meil kodunt kaasa võtta hambahari. Loomulikult oli see vaid vähestel meeles. Niisiis, pidime kõik ühte ritta seisma, hambaharjad peos. Üks nö ristijatest peremeestest ...
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb...
Universumi põhiolluseks on mateeria - aine ja energia. Tegelikkusest saame teavet materiaalseid objekte ja nähtusi mõõtes. Pole oluline, mis on teadvus, see lähtub mateeriast (ilmselt ajust). Teadvus ilma mateeriata (füüsilise organita) on mõeldamatu ja tema olemusest saame teavet aju uurides. Transtsendentaalne monism - olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest, kusjuures mateeria lähtub teadvusest. See metafüüsika eeldab, et ülim ollus universumis on teadvus (Vaim, intellekt). Teadvus (Vaim) on primaarne ja mateeria kujuneb mingis mõttes teadvusest. Seega intellekt võib eksisteerida ilma materiaalse kandjata (kehata). Meile tajutava maailma taga on reaalne tegelikkus (vaimne), millega saame ühendust mitte füüsiliste meelte, vaid sügava intuitsiooni abil. Teadvus pole mateeria evolutsiooni lõppprodukt, vaid algus! (kr. k. ainus). 1. Keha ja vaimu probleemi puhul arusaam, et on olemas vaid üks alge
skeletilihaste tegevus; kordineerib kehaosade talitlust; tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja seljaaju II. Perifeerseks närvisüsteemiks tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele. On kaitstud tugevate koljuluude ja ajukelme poolt. Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa. Mälu
Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist.Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Õhu puhtuse probleemid kerkisid esmakordselt teravalt üles industrialiseerimise käigus suurtes tööstuslinnades. Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus hulgaliselt tolmu ja tahma, mis kattis nii maapinda kui ka maju. Moodustus inimeste tervisele kahjulik ollus - sudu. See kujutab enesest tahmunud udu. Sudu on sage nähtus suurlinnades. (Kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna-ja arengukonverentsil. See dokument määratleb riikide kohustused kliima edasise muutumise vältimiseks ja konkreetsed suunised seatud eesmärgi saavutamiseks. Teiseks tähtsaks dokumendiks selles valdkonnas on nn Kyoto protokoll 1998. aastast. Protokolliga määratakse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must GEENISIIRDEGA TAIMED PÕLLUMAJANDUSES Referaat Õppeaines ,,Insenerieetika" NTS0100 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2009. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2009. a .................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................
Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad. Sääraste erakordsete delikatesside kõrval nagu haiuimesupp ja linnupesasupp, millega hiinlased end kostitavad, näivad hanemaksapasteet, kaaviar, konnakoivad, trühvlid ja vasikaliha päris igavad. Hai uim maksab terve varanduse, sest haide püüdmine on ohtlik; pealegi on vintskeid uimi raske söögiks ette valmistada ja nende keetmiseks kulub tükk aega. Linnupesa (tegelikult küll tarretisetaoline ollus väljaoksendatud kalapuder, mida pääsukesed pesa vooderdamisel kasutavad) on veelgi raskem kätte saada ja see maksab veelgi rohkem. Kumbki neist luksusroogadest pole kuigi suupärane ja tuleb osata kasutada lisaaineid, et neid hõrgutavaks muuta. Toidu teeb kalliks see, et see on haruldane. Samasse masti kuulub meruu nimeline kala, mis on kõrgelt hinnas (ja kõrge hinnaga) Lõuna-Hiinas, sest aasta jooksul püütakse neid vaid käputäis.
ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. 2 Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Isik on miski, mis täiesti erineb kehast. Või isik on selline liitentiteet, kus üheks osaks on isiku keha, teiseks osaks aga miski muu (hing, vaim?) Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Mitte ollus. Substants on ükskõik, milline püsiv objekt või asi. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised. Ehk vaim ei ole objekt ega asi, vaid vaimul on vaid omadused (vaimsed omaduses) ja need on mittefüüsilised. Ajend või motivatsioon dualismi pooldamiseks (sõltumatu konkreetsetest argumentidest): • Religioossed veendumused • Inimene pole pelgalt osa materiaalsest maailmast • Materialismi puudulikkus • …
3) T-d tôsta (tasakaal liigub endotermilises suunas) nihkub lähteainete suunas, sest v2 suureneb rohkem, sest seal eraldub soojus niigi. Tasakaal heterogeensetes (2 faasi korraga olemas, aga pole sama koostisega) süsteemides A) ühekomponentne süsteem 1 aine, aga vôib mitmes erinevas agr. olekus olla. Vee diagramm: vee O e. kolmikpunkt: TO = 0,0078C; pO = 4,6mmHg. Superkriitiline olek kaob vahe vedela ja gaasilise faasi vahel, tekib tihe ja hästi voolav ollus. Vee puhul: Tkr = 374C; pkr = 218atm. B) kahekomponentne süsteem 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka keemise vältes muutub kummagi faasi koostis eraldi. III LAHUSED I Lahuste pôhimôisted. Lahus homogeenne süsteem, mis koosneb vähemalt kahest erinevast ainest. Lahusti ei muuda agr. olekut, aga lahust. aine vôib muuta. Pihus aine, mis on jaotunud molekulidest palju suurtemateks osadeks. Lahustuvus andtud tingimuste küllastunud lahuse konts. [g / 100 g lahustis]
Kõik, kes oma elus on vähegi viinamarjadega kokku puutunud, teavad, et nendest alkohoolse joogi saamiseks ei ole õigupoolest vaja mitte midagi teha. Toatemperatuuril algab käärimine mõne ööpäeva jooksul, tihti isegi täiesti terve välimusega marja sisemuses. Hiljemalt nädalaga on viinamar- jadest saanud vahutav hägune ollus, mille maitset ja lõhnu ma parem kir- jeldama ei hakka. Pärmi imetegu Sellel kõigel on kaks süüdlast. Esiteks on küpse viinamarja sisemus täi- detud suhkrutega ja teiseks lendab õhus ringi metsik pärm, mis suhkruid süüa tahab. Eriti maitseb talle glükoos, mida eesti keeles täiesti õigusta- tult viinamarjasuhkruna tuntakse, ning mis moodustab marja suhkrutest enamiku. Kobarad korvi
uksekella helinat. Lapse silmad hakkavad tasapisi liikuma ja võivad ka õrnalt valgust tajuda, kuigi silmalaud on veel suletud. Samuti harjutab ta hoogsalt imemist. 18. NÄDAL Alates 18. nädalast hakkavad loote liigutused, hingamistegevus ja südame löögikiirus järgima igapäevast tsüklit, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks. 19. NÄDAL Nüüd on laps juba suure mango suurune ja üleni kaetud kaitsva ainekihiga. See rasvane ollus on valge ja koosneb lanugo õlist, mis on pärit beebi näärmetest ja surnud naharakkudest. Nüüd on ka loote käed ja jalad oma proportsioonid saavutanud, närvid on ühendatud aju ja lihastega ning luudes on tekkinud luuüdi. Kõik need muutused aitavad lootel oma jäsemete liigutusi kontrollida. Nüüdseks on tunda tema põksimist. 20. NÄDAL Loote pikkuseks on nüüd 25 cm ja ta kaalub umbes 300 grammi. Nüüdseks on tüdrukul
Silmamuna sisu VESIVEDELIK SILMALÄÄTS KLAASKEHA - läbipaistvad - murravad valguskiiri, on seega silma läbipaistvateks ja valgust murdvateks keskkondadeks. - moodustavad OPTILISE SÜSTEEMI - silma sattuvaid valguskiiri FOKUSEERITAKSE ja nad tungivad VÕRKKESTA - seal tekib esemete SELGE KUJUTIS vähendatuna ja ümberpööratuna * toodavad ripskeha ja * vikerkesta ja klaaskeha vahel, * läbipaistev sültjas ollus vikerkesta veresooned * kaksikkumer * täidab läätse ja võrkkesta * silmamuna ees-ja tagakambris - murrab enim valguskiiri vahelist ruumi - toidab sarvkesta - läätsel on omadus muuta * ei sisalda veresooni, närve - hoiab silmasisese rõhu kindlal fookuskagust - tasemel AKOMMODATSIOON- silma võime näha selgesti erineval
Alveoolides rõhk on p(alv) = (k1.F) + (k2.F2) 42.Mis on rõhk? Rõhu ühikud. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. Ühikuteks on Pa või mmHg. 43. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk on tasakaalus oleva vedeliku pinnaga risti mõjuv pinge. p = gh, h vedeliku samba kõrgus, vedeliku tihedus, g 9.8 m/s² Dünaamiline rõhk p = v²/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab. 44.Kuidas liigitad vedelik voolamise järgi? Laminaarne voolamine kui vedelik jaguneb kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes. Turbulentne voolamine kui vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. 45.Mis on Reynoldsi arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas. Alates Re teatud väärtusest muutub liikumine turbulentseks. Re = vl/, v keskmine kiirus ristlõike ulatuses, l ristlõilõikele omane
• Tsüanobakterite kasvu meres limiteerib peamiselt forfor, kuna lämmastikku saavad need mikroorganismid omastada õhust molekulaarset lämmastikku (N2)- looduses väheesinev võime. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Tsüanobakterite suvine õitseng… Sinivetikad kerkivad vee pinnale, kus nende liikumist määrab tuul. •Tsüanobakterite mass on elusalt sinakasroheline, surnult munapudru sarnane kollakas mulliline veepinnal hõljub ollus • Osa tsüanobaktereid eraldab mürke, mis põhjustavad kokku- puutel inimese naha või limaskestadega nahapõletust, ärritusnähte, löövet ning silmade punetust. •Võivad olla ohtlikud ka kaladele, lindudele ja koduloomadele 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - rahvusvaheline transpordikoridor Läänemeri -rahvusvaheline transpordikoridor • Läänemere sadamad on olnud ida-lääne kauba- vahetuse sõlmpunkt • Veetransport tänaseni
Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mit...
3. Mõisted Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge Kolvikesed Päevane nägemine eristab värve Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul
Neelamisnähtused mullas Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid
Alkohol võib põhjustada sõltuvust. 9 SUITSETAMINE Tavaline sigarett sisaldab enamuses nikotiini, tõrva ja süsinikoksiidi. Nikotiin on stimuleeriv narkootikum, mis jõuab juba seitsme sekundi jooksul ajju (see paneb paljudel esimest korda suitsetajatel pea pööritama). Nikotiin on väga mürgine ja kergesti sõltuvusse viiv kemikaal. Tõrv on üks peamine vähki põhjustav tubaka koostisosa. See pruun kleepuv ollus, mis koguneb kopsudesse ja hingetorru ning ummistab need. Tõrv määrib kollaseks hambad, keele ja sõrmed. Süsinikoksiid on surmav gaas, mis tekib tubaka põlemisel; see satub suitsetades vereringesse ja halvab seda. Uutel autodel on seadeldised, mis vähendavad süsinikoksiidi väljapaiskumist heitgaasidega. Suitsetajad aga eelistavad seda sisse hingata. Lühiajalisel suitsetamisel su hingeõhk haiseb suitsu
seles mullas kolloide. Sooli korral samalaengulised kolloidid tõukuvad üksteisest eemale. Kolloidlahused ongi seetõttu hägused ja püsivad kaua. Neelamisnähtused mullas Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla poorida läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid
ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks. -17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega taevakeha ei saa olla täiesti tahke: tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk meile harjumuspärase tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse. Iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kaalutuse tingimustes kera kuju, pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud, tasakaalustades ekvaatoril gravitatsiooni, muudab taevakeha telje suunas kokkusurutuks. Niisugust keha nimetavad matemaatikud pöördellipsoidiks. 5. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa diameeter on: 12 756,270 km (ekvatoriaalne) 12 712,500 km (polaarne) 12 745,591 km (keskmine) Pindala: 510 065 284, 702 km2
hallituselaigud - täna pesen tassi puhtaks ning vahetan Coca-Cola välja . Hammas on ühelt poolt veel hele (tassi põhjapoolne külg), kuid ülejäänud hammas on ühtlaselt tumepruun ja kaetud sama värvi ollusega. · 5. 12. 11 kell 23.16: Hammas on endiselt põhjapoolselt küljelt tunduvalt heledam, kuigi mitte enam valge. Teiselt poolt on hammas ühtlaselt tumepruun. Pärast Coca-Cola väljavahetamist on kadunud hammast ümbritsenud ollus. Et viimastel vaatlustel muid silmatorkavaid muutusi ei ilmnenud, hakkan vaatlust läbi viima veel harvemini. · 9. 01. 12 kell 20.14: Võtsin hamba Coca-Cola seest välja ja loputasin vee all ära. Hammas on endiselt tumepruun, välimuse järgi tundub, et hammas on joogist läbi imbunud, sest pruun tuleb otsekui hamba seest. · 25. 04. 2012: Aja jooksul seistes on hammas pragunenud ja ühelt poolt on
Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks) Hüdrostaatilise rõhu puhul ei avalda gaasid ja vedelikud vastupanu nihkele, dünaamilise rõhu puhul aga avaldavad. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes Pd= v2/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab. 55.Kuidas liigitub vedelik voolamise järgi? Esineb kahte liiki voolamist: 1)kui vedelik jaotuib kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes nim voolamist laminaarseks. 2)kui suurendada voolukiirust või muuta ristlõike mõõtmeid, muutub ka vedeliku liikumise iseloom. Vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. Niisugust liikumist nimetatakse turbulentseks. Turbulentsel voolamiselmuutub osakeste kiirus korrapäratult. 56
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand ...
põhjustatud või alkoholi toimel ägenenud füüsilise või psühholoogilise probleemi olemasolust. 10. Tolerantsuse olemasolu, mille määratleb emb-kumb järgnevatest : a. Vajadus järjest suuremate alkoholikoguste järele et saavutada joove või soovitud efekt. b. Märgatavalt alanenud efekt jätkuval sama alkoholikoguse kasutamisel. 11. Võõrutusseisund, mis ilmneb emma kummana järgnevatest : a. Tüüpiline alkoholivõõrutussündroom b. Alkohol (või lähedalt seotud ollus, nagu bensodiasepiin) on kasutusel et leevendada või ära hoida võõrutusnähte. Raskusaste : Kerge : 2 3 sümptomi olemasolu 8 Mõõdukas : 4 5 sümptomi olemasolu Raske : 6 või rohkema sümptomi olemasolu Remissioon : Varane remissioon : eelnevalt on olnud täidetud alkoholismi kriteeriumid ja nüüd ei ole ükski kriteerium täidetud vähemalt 3 kuu ja vähem kui 12 kuu jooksul (erandiks kriteerium "Iha või tugev soov või tung kasutada alkoholi").
tõttu mõistuse, teised temataolised, kes tarvitavad samu võtteid eesmärgi kiirendatud saavutuseks, resigneeruvad tasahiljukesi ja vegeteeruvad meie keskel tosina kunstnikkudena edasi. Näidend võeti kirjaniku sõnul kodanliku intelligentsi poolt, eriti väikelinnas Tartus, üpris vaenulikult vastu. Vaatamata sellele, et positiivsed, sümpaatsed iseloomud draama otsustavate tegelaste hulgas on ülekaalus negatiivsete vastu ning ühiskonnakriitiline ollus leiab kõigiti tagasihoidlikku käsitlust, peetakse teost siiski tigedaks rünnakuks seltskonnale, mida oli vaja jõudsasti tagasi lüüa. Seda meeleolu peab teadma, et taibata. Tegelikult on tegemist eesti klassikaga selle kõige paremas tähenduses, näitemänguga, mida koolipingis loetud ja mitmelt lavalt nähtud. Uuesti tekstiraamatut avades hämmastab tänapäeva lugejat aga hoopis miski muu. Hämmastab värskus. Kaasaegsus. Vaimunõtkus. Aegumatus. Tõdemus, et elu on küll edasi
unustama pannes, et välisilm neile nende kaasatoodud kriitikakatkendite järgi ennustas ja pakkus kord kõige kõrgemat. Minu näidend võeti kodanliku intelligentsi poolt, eriti väikelinnas Tartus, kus elati tol ajal sirgejoonelisest, ent seda kitsamast aiva-rahvusluse ideoloogiast, üpris vaenulikult vastu. Vaatamata sellele, et positiivsed, sümpaatlikud iseloomud minu draama otsustavate tegelaste hulgas on ülekaalus negatiivsete vastu ning ühiskonnakriitiline ollus leiab kõigiti tagasihoidlikku käsitlust, peeti minu tööd siiski tigedaks rünnakuks seltskonnale, mida oli vaja jõudsasti tagasi lüüa. Seda tehti muidugi kaude: minu tükk laideti kunstilisest küljest kirglikult maha. Nüüdsuses ei ole säherdune vihastus ühe kirjandusliku toote üle enam hästi mõistetav, kuigi autor on sotsialist, ent tolleaegne mentaliteet, eriti väikekodanlikus Tartus, oli teine: sotsialisti vihati niisuguse naiivse, ürgtundelise vihaga, otsekui oleks
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
piirideta(häälemass) ja teisel pool on mõttemass ning keele puhul on küsimuse juures oluline see, et sõnal oleks mõte e märk on vorm mitte substants, e vorm kirjeldab mitte väljendusplaani vaid märgisüsteemi piiritlevat j akorrastavat effekti · Hjelmsjev ehitas arusaama selle peale, et keel on vormide substants e mitte lihtsalt märk pole vorm vaid vorm on eraldi väljatoodav nii sisu-kui ka väljendustasandilt e ühel pool vormimata ollus aj teisel pool vormitud väljendus, nt erinevate keelte värvidesüsteem: inglise keeles on eristus sinine|hall|pruun, siis Hjelmslevi keeles pole eraldiseisvat halli sinise ja pruuni vahel e on sinine|pruun Tähenduse probleem · tähendus pole midagi üksühest (nagu puu välisobjekt aitas mõelda). Kui märk pole see, mis ta on,siis võib ta olla kõike muud, muutes tähenduse probleemiks keeruliseks, laialdaseks, huvitavaks.
Prantsusmaal pole kuningat. Ta säilib ka siis, kui lauset eitatakse). 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. PRAGMAATIKA. Lingvistiline pragmaatika tegeleb tähendusega olukorras, kus midagi on öeldud. Olukorras tekkiv tähendus. Kõneakt. 1950. aastatest pärit. Teame lause tähendust, kui teame, millal ja millistel tingimustel see on tõene või väär (nt lumi on valge teame, et on õige, kui on ollus nagu lumi ja see on sellist värvi nagu valge). Austin ütles, et asi pole tõesuses, vaid selles, mida lausega tehakse. Kõneakt kas lause õnnestub või mitte, kas protseduur on õige. Austin: kõik laused on kõneteod ehk kõneaktid ja on õnnestunud või mitte. On kõneaktide tüübid, millele järgneb reaktsioon, nt küsimusele järgneb vastus. Implikatuur. Nt kas te saate mulle soola ulatada? palve, mitte küsimus. Implikatuur on järeldus, mis määrab kõneakti tüübi.
Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel). Selle eesmisel pinnal paikneb epiteel, mis produtseerib läätserakke. Olemasolevad rakud tihenevad ja umbes 40.a. vanuses moodustub läätse keskele tuum. Lääts sisaldab ~63% vett, ~35% globuliine, ~2% mineraalsooli. Tema valgustmurdev võime on 13 dioptrit. Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid põhineb läätse omadusel muuta fookuskaugust see on akommodatsioon. * Klaaskeha on läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel. Väljastpoolt katab teda õhuke kile. Klaaskeha ei sisalda veresooni ega närve. Silmalihased Silmamuna on liikuv tänu oma kuue lihase koostööle: neli sirglihast ja kaks põikilihast. Sirglihased algavad silmakoopa tipust ja kulgavad silmakoopa seina pidi ettepoole. Lihased kinnituvad kõvakestale ja pööravad silmamuna vastavalt oma pikenemise suunale: välimine töötab väljapoole,
konsonantide epenteetiline palatalisatsioon: selge i hääldub tüvekonsonantide ette i- ja mõnedes e-tüveliste sõnade lõpukaolistes vormides, nt laits ‘laps’; palatalisatsiooni puudumine, nt nänni ‘ema’, äti ‘isa’; Tarvastu, Paistu järgsilpides e – a, nt obeza ‘hobused’; Morfoloogia imperatiivi keeldkõnes da-infinitiiv, nt ärä minna ‘ära mine’; tingiva kõneviisi minevikus liitvormid, nt ollus ‘olnuks’, ei tullus ‘ei tulnuks’; hVn-lõpulised seesütleva vormid sagedastes adverbistunud vomides, nt kähen ‘käes’; e-tunnuselised TA mitmuse vomid, nt jalGel ‘jalgadel’; Sõnamoodustus a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’; ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm
• Ühekomponentses süsteemis seega f = 3 – p • Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi. Tasakaal heterogeensetes (2 faasi korraga olemas, aga pole sama koostisega) süsteemides – A)ühekomponentne süsteem – 1 aine, aga vôib mitmes erinevas agr. olekus olla. Vee diagramm: vee O e. kolmikpunkt: TO = 0,0078C; pO = 4,6mmHg. Superkriitiline olek – kaob vahe vedela ja gaasilise faasi vahel, tekib tihe ja hästi voolav ollus. B) kahekomponentne süsteem – 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka keemise vältes muutub kummagi faasi koostis eraldi. 6. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse süsteemitasakaalulist olekut. Olekudiagramm näitab konkreetse aine eelistatud agregaatolekut antud tingimustel. Olekudiagramm on tavaline arvutiteaduse mõiste, mida kasutatakse lõplike automaatide
Operantse käitumise põhjalik uurimine võimaldas Skinneri koolkonnal esile tuua selle mitu tähendusrikast iseärasust. Operantne tingimine võib teoks saada seal, kus me seda aimatagi ei oska. Paljud meie suhtumised, arusaamad, tõekspidamised on paljukordsete tingimiste reaga kujundatud. Käitumise kinnistamine Kinnistajaks võib olla mis tahes stiimul, mis järgneb teatud käitumisele ja virgutab või pidurdab käitumise kordamist. Aversiivteraapia iiveldust põhjustav ollus pidurdab joomapahet, ujuma õppivale plikale lubatav komm julgustab teda vett mitte kartma. Positiivne kinnistamine suurendab teatud käitumisviisi edaspidise tekke tõenäosust, negatiivne kinnistamine aga kahandab seda. Instrumentaalne õppimine Instrumentaalse õppimise põhimõisted on kinnistamine, tasu ja karistus. Õppimise käigus sooritatud reaktsioonila järgnevat tulemit nimetatakse kinnistamiseks, kuna see fikseerib kindla käitumisviisi eelistuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
