Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MEELEELUNDID JA NAHK (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ?
  • Kus paikneb HAISTMISELUND?
  • Kus asub ja milledest koosneb MAITSMISELUND?
  • Kui kiiresti toimub inimese nahk uuenemine?
  • Mis on naha tekised?
  • Milliseid asub nahas suurel hulgal?
  • Mida nad toodavad?
 
 
MEELEELUNDID  JA NAHK 
 
SILM   (nägemiselund)  ladina keeles  occulus koosneb  silmamuna ,  ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja 
pisaraaparaat). 
Selgitage mõisted: 
Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete  vaatlemiseks  mitmesugusel valgustugevusel. 
 
Silma  akommodatsioon  Inimese silm eristab m
  itmesugusel kaugusel o
  levaid e
  semeid. S
  ilma s
  ellist kohanemisvõimet n
  im. 
akommodatsiooniks. 
 
Nägemisteravus    silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. 
 
Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest 
Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis.   
Kepikesed   ja  kolvikesed on võrkkesta  valgustundlikud  elemendid.  Kolvikestega  on seotud must­valget nägemine, 
kepikestega aga nägemine värvilist 
. Nägemisanalüsaatori  tsentraalne  osa asub suuraju poolkerade kukla sagaras. 
 
 
Lühinägevuse korral  näeb inimene hästi 
a. lähedale 
b. kaugele  ja  
 nägemise korrektsioon toimub 
a. pluss­klaasidega 
b. miinusklaasidega,  
millised on 
a. kaksikkumera 
b. kaksiknõgusa kujuga 
Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale 
b. kaugele  ja  
nägemise korrektsioon toimub 
a. pluss­klaasidega 
b. miinusklaasidega,  
millised on 
a. kaksikkumera 
b. kaksiknõgusa kujuga 
 
KÕRV   ( kuulmis ­ ja tasakaaluelund)   jaguneb: 
*.Väliskõrv 
*Keskkõrv 
* Sisekõrv 
Trummikile  eraldab  
a.
sisekõrva keskkõrvast        b. keskkõrva sisekõrvast 
b.
 sisekõrva väliskõrvast          d. väliskõrva keskkõrvast 
Kuulmeluukesed asuvad  sisekõrvas  / keskkõrvas  / väliskõrvas.  
Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ? Miks?  
Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. 
 
Selgitage mõistet tasakaaluelund   (kus asub, millest koosneb)   
Poolringjuhade ampullid, ümar­ja ovaalkotike ja nende paiknevad harjad ja tähnid moodustavad tasakaaluelundi ehk 
vestibulaaraparaadi. Poolringjuhad asuvad vastavates kanalites, nad algavad ovaalkotikesest. Poolringjuhadel 
eristatakse säärt ja  ampulli . Ampullide ja ümar­ ja ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu 
retseptoorsed rakud. Ampullides nimetatakse neid piirkonda ampulliharjakesteks, kotikestes aga tähnideks. Harjad ja 
tähnid sisaldavad retseptoorseid karvrakke ja tugirakke Harjade retseptoorsete rakkude  karvakesed  ulatuvad nende 
kohal olevasse kaltsiumi soolasid sisaldavasse sültjasse otoliitmembraani. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine 
 
 
 
 
põhjustab harjadel želeetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes 
paiknevate retseptoorsete karvrakkude erutuse.  Erutus  kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. 
 
Kus paikneb HAISTMISELUND?  
Haistmiselund paikneb ninaõõne ülemises osas 
 
Kus asub ja milledest koosneb MAITSMISELUND?  
Suus  keelenäsad 
 
NAHA pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk  marrasknahk  
selle all asub derma  ehk pärisnahk. 
Kui kiiresti toimub inimese nahk uuenemine?    21­35 päevaga.  
Nimetage naha funktsioone, lisage lühiselgitus. 
Naha funktsioonideks on katte ja kaitsefunktsioon ehk kaitse välistegurit eest. Nahal on antibakteriaalne kaitse.  
Hingamisfunktsioon­Lapseeas on see tähtsam, täiskasvanuna vähem tähtis 
Eritusfunktsioon­naha kaudu eritatakse osa niiskusest ja sooladest 
Ainevahetuslik funktsioon­alusnaha  rasvakude  on energiadepooks ja  karotiin  D­vitamiini eellane. 
Termoregulatsioon­Hoiab keha temperatuuri,  laseb  rohkem soojust välja või vähem. 
Mis on naha tekised? Nimetage.  
 
Epidermisest  tekib  mitmeid  eriülesannetega  elundeid.   karvad , küüned,  näärmed.  Neid  nimetatakse naha  tekisteks ehk 
derivaatideks. 
 
N a h a     n ä ä r m e d 
Nimetage näärmed, milliseid asub nahas suurel hulgal? Mida nad toodavad? Milleks on  eritis  vajalik 
Nahas leidub suurel hulgal higi­ ja rasunäärmeid. 
Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed ­ päsmakesed ­ 
paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha  piiril . Näärme  viimajuhad  läbivad naha kõik  kihid  ja  avanevad  nahaharjade 
tipul  suudmena ­ poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb 
silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi 
kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. 
Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas 
regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja  lahkliha  piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. 
Nende sekreet on  valgurikas  ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed 
higinäärmed on tavalised väikesed higinäärmed, mis on levinud üle kogu keha. Kõige tihedamini on neid  jalataldadel  ja 
peopesades (kuni 1000 nääret 1 cm kohta). Nende higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri 
reguleerimine. Nad võtavad osa ka ainevahetussaaduste ja 
 
 
 
MEELEELUNDID JA NAHK #1 MEELEELUNDID JA NAHK #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-08-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rainis Käo Õppematerjali autor
Erakorralise meditsiini tehniku eriala küsimused-vastused anatoomiast.

Sarnased õppematerjalid

Meeleelundid - nahk
13
doc

Meeleelundid - nahk

Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad:

Bioloogia
MEELELUNDID
13
pdf

MEELELUNDID

Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund ​SILM ​OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund ​KÕRV ​AURIS 3. haistmiselund​ - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund​ - maitsmisnäsad 5. kompimiselund​ - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) ​OCULUS Koosneb:​ (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased

Anatoomia ja füsioloogia
Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA
32
docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. 4. Neerude verevarustuse iseärasused: Kaks kapillaaride süsteemi, ühed moodustavad päsmakesi ja teises voolab arteriaalne veri. Teised paiknevad nefroni kanalikeste vahel ja

Õendus
Anatoomia ja füsioloogia II eksam
15
pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

poolringkanalit tasakaaluelund ehk vestibulaarelund heliaistingu teke - helilained jõuavad kõrvalesta abil trummikileni, läbivad kuulmeluukeste ahela ja jõuavad perilümfi, sealt edasi lähevad spiraalelundisse ning närviimpulsina jõuavad ajupoolekera koorde ja tekib kuulmisaisting haistmiselund paikneb ninaõõnes kummalgi pool ninakäigu keskosas maitsmiselund asub keelenäsades, kooneb maitsmispungakestest inimene tunneb maitseid: soolane, magus, hapu NAHK katteelund on nahk inimese väliskate on nahk nahk ei lase läbi gaase, lahuseid ja mikroorganisme nahas eristatakse ehituselt kahte põhi kihti - marrasnahk ehk epidermis - pärisnahk ehk derma Epidermises - toimub pidev rakkude uuenemine - puuduvad veresooned - ei lase läbi tõvestavaid mikroobe - paksem peopesas ja jalataldadel Pärisnahk - kolm korda paksem, sisaldub kiude - teeb naha vastupidavaks ja elastne alusnahk koosneb peamiselt rasvkoest

Anatoomia ja füsioloogia
Anatoomia küsimused 132-187
22
docx

Anatoomia küsimused 132-187

ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puu

Bioloogia
Anatoomia- kogu materjal
86
doc

Anatoomia- kogu materjal

INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi

Inimese anatoomia
Anatoomia materjal
87
doc

Anatoomia materjal

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

Anatoomia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

..................................... 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid........................................................................................................................... 88 3.10. Meeleelundid ....................................................................................................................... 94 4. Farmakoloogia............................................................................................................................ 101 4.1.Üldine farmakoloogia........................................................................................................... 102 4.2. Erifarmakoloogia.............................................................

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun