Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Meeled, aistingud (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekivad aistingud ?
  • Mille poolest erineb aisting tajust ?
  • Mida tähendavad absoluutne lävi ja eristuslävi ?
  • Milles seisnevad Weberi ja Fechneri seadused, kuidas on need omavahel seotud ?
  • Millise panuse on psühholoogia metodoloogiasse andnud signaaliavastamisteooria (SDT) ?
  • Kuidas see mõjutas psühhofüüsika varasemaid eeldusi ?
  • Kuidas antakse edasi aistingu kvaliteeti ning kvantiteeti ?
  • Milles see seisneb ?
  • Miks see nii on ja kuidas see võis nii välja kujuneda ?
  • Milliseid seletusi võiks sellisele olukorrale anda ?
  • Kuidas on sellega seotud nägemishäired ?
  • Millega on värvinägemist seletatud ?
  • Milline on allolev füsioloogiline protsess ?
  • Kuidas tajutakse kontuure ?
  • Miks on adaptatsioon oluline ?
  • Mis juhtuks ilma selleta ?
 
Säutsu twitteris
1. Kuidas tekivad aistingud ? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe .
Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting
Taju (perception)– protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn ‘tajukujund’) objektidest .
2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ?
Meeled - Meeleelundid
 nägemis-, -Silm
 kuulmis-, - Kõrv
 haistmis-, -Nina
maitsmis - -Keel

kompimismeel . -Nahk
3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme.
Tunneme haput – mõlema küljel taga pool, magusat – keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru – taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos ning seega saad ka toidu maitse. Maitse meelt mõjutavad: lõhn, temperatuur, suitsetamine jne
Keha ja naharetseptorid võtavad info vastu ning see liigub mööda närvirakke edasi ajju. Sensoorne tundlikkuse ala : temperatuur – külm ja soe, valutundlikus-kiire ja aeglane, nahatundlikus – puudutus , Liigesetundlikus – on sellised rakud mis reageerivad pingutusele ja painutamisele.
4. Mida tähendavad absoluutne lävi ja eristuslävi? Milleni võib viia ärritava stiimuli edasine
suurenemine/kasv üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve?
  • Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse.

  • Eristuslävi - antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse.

5. Milles seisnevad Weberi ja Fechneri seadused, kuidas on need omavahel seotud?
  • Minimaalset erinevust subjektiivsel skaalal nim. vaevumärgatavaks erinevuseks (just noticeable difference, j.n.d.).
  • Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest:
Weberi seadus kehtib kõigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni konkreetsed suurused on erinevates meeltes erinevad)
G.T.Fechner
(1801-1887)
üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost.
Psühhofüüsika põhiseadus (Fechneri seadus): kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis (vt Bachmann , joon.13.)
Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline:
S = k * log I
S - psühholoogiline suurus;
I - stiimuli tugevus;
k - konstant, mis sõltub Weberi fraktsiooni väärtusest.
6. Millise panuse on psühholoogia metodoloogiasse andnud signaaliavastamisteooria (SDT)? Kuidas see mõjutas psühhofüüsika varasemaid eeldusi ? Tooge näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)!Kuidas saaks signaaliavastamisteooria ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimise kontekstis (ülikoolis ja/või koolis)?
  • Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (e. vastamishälvet (response bias ).
(vastamiskalle –ingl k ‘bias’- tähendab teatud
vastuste eelistamist, kuigi stiimuleid pole muudetud)
  • Avastamiskatses esitatakse osal juhtudel (nt pooltel) stiimuleid, osal aga mitte. Lähtudes
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Meeled-aistingud #1 Meeled-aistingud #2 Meeled-aistingud #3 Meeled-aistingud #4 Meeled-aistingud #5 Meeled-aistingud #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K .. Õppematerjali autor

Lisainfo

Meelte peatüki kordamisküsimused ja vastused

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (3)

mari2991 profiilipilt
mari2991: Väga põhjalik töö.
17:32 07-11-2012
GreeteLe profiilipilt
GreeteLe: Põhjalik
11:47 04-11-2012
Variant3 profiilipilt
Variant3: Tänud!!
01:33 13-01-2013


Sarnased materjalid

12
doc
Kordamisküsimused III seminar - Meeled-Taju-Tähelepanu-Teadvus
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
30
docx
Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus
10
docx
Tunnetuspsühholoogia seminar III küsimused ja vastused
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
37
doc
Närvisüsteem
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun