Anatoomia, füsioloogia, patoloogia, meeleelundid (0)

1. Mis on anatoomia?
Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, sel e elundite asendist ja  kujust
2. Mis on  füsioloogia ?
Õpetus  elusorganismide  ja sel e erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 
keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne  elund  oma ülesannet täidab.
3. Mis on  patoloogia ?
Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. 
4. Nimeta endokri norganid
Sisenõrenäärmed: 1.  hüpofüüs  e ajuripats, 2.  kilpnääre  ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 
kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja  munandid  (meestel)
NS vegetati vne e autonoomne -  parasümpaatiline  ja sümpaatiline; NS somaatiline - 
5. Närvisüsteemi (NS) jagunemine 
kesknärvisüsteem  ( seljaaju  ja  peaaju ) ja pi rdenärvisüsteem ( peaajunärvid  12 paari, seljaajunärvid 
31 paari)
6. Nimeta  meeleelundid
1.  kompimiselund  - nahk 2. nägemiselund - silm 3.  kuulmis - ja tasakaaluelnud -  kõrv  4. 
haistmiselund - ninaõõne haistmispi rkond 5.  maitsmiselund  - keele maitsmispungad
7. Mis on iseseisev väikseim 
struktuuriüksus?
Rakk
8. Millised  rakud  on kõige suuremad?   Munarakk  ja närvirakk
9. Millised rakud on kõige 
väiksemad?
Vererakud -  lümfotsüüdid
10. Nimeta 3 erinevat raku tüüpi!
1.  Epiteelkoe  rakk, 2. lihaskoe rakk, 3. närvikoe rakk, 4. sidekoe rakk
11. Nimeta 2 raku peamist osa!
Vesi ja protei nid e  valgud
12. Mis on rakumembraani põhilised 
osad?
Lipi did, valgud,  süsivesikud
13. Nimeta 3 rakumembraani 
Tähtsaim funktsioon 1.  Isolatsioon  e  mehaaniline  tõke. 2. Valikuline läbilaskmine. 3. Ainete 
põhifunktsiooni!
transport 
14. Mis on organel id?
Raku peenstruktuurid. Igal organel il on oma ülesanne.
15. Nimeta tsütoskeleti 2 
põhifunktsiooni!
1. Hoiab rakuorganel ide paigutust, 2. säilitab raku kuju, 3. võimaldab raku ja rakujätkete li kumist
16. Mil est koosneb  tsütoskelett ?
Tsütoskelet  on valgulistest  kiududest  koosnev võrgustik raku tsütoplasmas.
17. Mil ised alali gid on  tsütoplasma  
võrgustikul (endoplasmaatilisel 
1. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 2. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
reti kulumil)?
18. Mil ises organel is toimub 
valkude  ainevahetus ?
Ribosoomides 
19. Mil ises organel is toimub 
süsivesikute ainevahetus?
Tsütoplasmavõrgustikus - siledapinnaline võrgustik
20. Mil ises organel is toimub 
lipiidide (rasvad) ainevahetus?
Tsütoplasmavõrgustikus - siledapinnaline võrgustik
21. Mis on raku kõige väiksemad 
organel id?
Ribosoomid
22. Kus sünteesitakse aminohapetest 
valkusid?
Ribosoomides 
23. Mis ülesanded on Golgi 
Golgi kompleksis toimub rakus sünteesitud valkude sorteerimine - lõplik rakkude töötlemine ja 
kompleksil?
paigutamine sekreedipõiekestesse ning lüsosoomidesse
24. Kus säilitatakse rakus 
varuaineid?
Lüsosoomides
25. Mil ised  organellid  lagundavad 
raku jaoks mittevajalikke ühendeid? Lüsosoomid
26. Kus sünteesitakse energiarikast 
adenosiintrifosfaati (ATP)?
Mitokondrites
27. Kas funktsionaalselt aktiivsetes 
rakkudes on mitokondreid 
Palju
proportsionaalselt  vähe või palju?
28. Mis ülesanne on tsentrosoomil? Osaleb rakkude paljunemisel
Page 1 of 5
29. Mil ine raku  sisaldis  teeb tuuma 
väga oluliseks?
Kromosoomid  - geneetililine info
30. Kuhu on talletunud organismi 
geneetiline informatsioon?
Kromosoomidesse
31. Mida reguleerib raku tuum?
Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
32. Mis ülesanne on epiteelkoel?
Kaitse-, imendumis- ja eritamisfunktsioon
33. Mis ülesanne on närvikoel?
Tugi-, toite- ja kaitsefunktsioonid
34. Mis ülesanne on luukoel?
Toestus - ja kaitsefunktsioon (skelet ), ainevahetus ( luukoes  palju veresooni)
35. Mis ülesanne on rasvkoel?
Kaitse- ja depoofunktsioon (ni   aineline  kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained)
36. Mis ülesanne on kõhrkoel?
Kaitse- ja toestusfunktsioon (hüaliinkõhr, kiudkõhr, elastner kõhr)
37. Mis ülesanne on verel?
Transport - viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali 
hormoone.
38. Mis ülesanne on retikulaarsel 
Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks, näiteks makrofaagideks,  vereloome  
sidekoel ?
elunditeks või hakata fagotsüteerima. Immuunsüsteemi kaitsmine?
39. Kus esineb retikulaarset 
sidekude?
Luuüdis , lümfisõlmedes, mandlites ja põrnas
40. Kus esineb kohevat sidekude?
Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel
41. Mis ülesanne on koheval 
sidekoel?
Täita eri elundite vahelisi vahesid. Toite- ja kaitsefunktsioon
42. Kus esineb tihedat 
paralleelkiulist sidekude?
Kõõlused , sidemed, sidekirmed (fastsiad)
43. Kus esineb sassiskiulist 
sidekude?
Naha võrkkiht
44. Kus esineb hüali nset  kõhrkude ? Li geste  kõhrelised  pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad
45. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jms
46. Kus esineb fibroosset (kiud) 
kõhrkude?
Lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm
47. Mis annab luukoele elastsuse?
Orgaanilised ained valgud, näiteks kol ageen
48. Mis annab luukoele tugevuse?
Anorgaanilised ained nagu kaltsiumi ja fosfori  soolad
49. Mil ises luu osas toimub 
vereloome?
Punases luuüdis
50. Nimeta rakkudevahelise põhiaine  1.  Rakkudevaheline  toiteal ikas ja jääkproduktide lahustaja 2. On määrdeaine, et koed ei  kleepuks  
ehk baasvedeliku 2 ülesannet!
kokku st soodustab paral eelkiudude (kol ageen/elasti n kiud) libisemist 
51. Seleta lahti atroofia!
Elundi kõhetumine või koemahu vähenemine, mil ega kaasneb funktsiooni langus
52. Seleta lahti  düstroofia !
Mingi koe, elundi või kogu organismi  toitumishäire , mil ega kaasneb koe väärastumine, tekivad 
ainevahetusproduktid, mida normaalses organismis pole või tekib normprodukte li ga palju.
53. Seleta lahti nekroos!
Kudede kohalik  kärbumine  ehk surm elusorganismis
54. Seleta lahti  põletik !
Organismi kohalik kaitsekohastumusliku  iseloomuga  reaktsioon, mil e ülesandeks on pi  rata  
kahjustava faktori toimet
55. nimeta 5 erinevat meelt!
1.  kompimine  2. nägemine 3.  kuulmine  4.  haistmine  5.  maitsmine
56. nimeta 6 erinevat  silmamuna  
koostisosa !
1. silma lääts 2.  vikerkest  3. sarvkest 4.  võrkkest  5. ripslihas 6.  klaaskeha
57. mis tähtsus on kiudkestal?
On silmamuna toeseks -  tagumine   kõvakest , mil ele kinnituvad silma lihaste kõõlused ja  eesmine  
läbipaistev sarvkest, mis sisaldab palju närvilõpmeid
58. mis tähtsus on soonkestal?
Sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku.
59. mis tähtsus on võrkkestal?
Sisaldab valgustundlikke elemente - kolvikesi (valguses  ja värvide nägemine) ja kepikesi (hämar 
valgus)
60. mis on  akommodatsioon ?
Ripslihase abil silmaläätse kuju muutmine
Page 2 of 5
61. mis ülesannet täidab 
pisaravedelik?
Ni sutab ja puhastab silmamuna
62. mis tähtsus on silmalaugudel ja 
kulmudel?
Silmalaud   kaitsevad  ja ni sutavad silmamuna, kulmud takistavad laubalt higi valgumist silma
63. mil ised valgusretseptorid 
reageerivad värvustele?
Kolvikesed
64. mil ised valgusretseptorid näevad 
kujundite  kontuure hämaras?
Kepikesed
65. mis vahe on pimetähnil ja 
Pimetähnil kepikesed ja kolvikesed puuduvad, kol atähn sisaldab arvukalt kolvikesi ja on kõige 
kol atähnil?
teravama nägemise pi rkond
1. Valguski red läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad 
seal. 2. Murdunud ki red läbivad klaaskeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja 
66. kuidas tekib  nägemisaisting ?
vähendatud kujutis. 3. Kepikestes ja kolvikestes tekib  erutus  mis kandub mööda nägemisnärvi 
suuraju  nägemiskeskusesse. 4. Aju keerab pildi õiget pidi.
67. nimeta 3 nägemiskeskust 
Primaarne nägemiskorteks - kuklasagara kannusvao pi rkonnas. 1. Visuaalne ala V1 - 17 
peaajus?
Brodmanni väli. 2. visuaalne ala V2 18 Brodmanni väli. 
68. mida nimetatakse 
nägemisväljaks?
Fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav  ruumiosa
69. mida nimetatakse vaateväljaks? Fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa, silm võib sel puhul li kuda
70. kui palju parema silma 
vaateväljast on nähtav vasakus aju 
poolkeras ?
71. kuhu tekib nähtav kujutis 
kaugnägevuse puhul?
Võrkkesta taha
72. kuhu tekib nähtav kujutis 
lühinägevuse puhul?
Võrkkesta ees
73. nimeta 3 suuremat osa kuulmis- 
ja tasakaaluelundi  koosseisus !
Väliskõrv ,  keskkõrv , sisekõrv
74. millistest osadest koosneb 
väliskõrv?
Kõrvalest, kuulmekäik,  trummikile
75. mis ülesanne on väliskõrval?
Helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine
76. millistest osadest koosneb 
keskkõrv?
Trummiõõs, 3 kuulmeluukest ( vasar ,  alasi ,  jalus ), kuulmetõri
77. mis ülesanne on keskkõrval?
Kuulmetõri kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde ja aitab tasakaalustada õhurõhku kahel pool 
trummikilet
78. millistest osadest koosneb 
Luulabürint (sisekõrva  esik , poolringkanalid,  tigu ), kilelabürint (ovaalkotike, ümarkotike, 
sisekõrv?
poolringjuhad,  teojuha ), nende vahel perilümf ( endolümf  asub kilelabürindis)
79. mis ülesanne on sisekõrval?
Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu
80. kus paiknevad 
kuulmisretseptorid?
Sisekõrvas
Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid li guvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab 
võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva 3 kulmeluukest - vasar, 
81. Kuidas tekib kuulmisaisting?
alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need  teole . Teo sisemuses oleva vedeliku 
võnked  panevad võnkuma sealsed  membraanid , mis omakorda panevad võnkuma 
kuulmisrakkude kiud, kus helivõnked muutuvad närvi mpulssideks. Närvi mpulsid li guvad 
kuulmisnärvi (teonärv) vahendusel aju kuulmiskeskusesse (suuraju oimusagara koor) 
82. kus paiknevad kuulmiskeskused 
peaajus?
Suuraju oimusagara  koores
83. mis ülesanne on tasakaalu 
elundil?
Annab informatsiooni inimese pea ja keha asendi ning li kumise kohta ruumis
84. kus asuvad pöörlevale 
liikumisele reageerivad  retseptorid ? Poolringkanalites 
Page 3 of 5
85. mil istes tasapindades paiknevad  1. Ülemine asub frontaaltasapinnas ja on sel e suhtes 45° nurga al  tahapoole painutatud. 2. 
poolringkanalid?
Tagumine asub sagitaaltasapinnas ja sel e suhtes 45° külgsuunas kal utatud. 3.  Külgmine  on 
horisontaaltasapinna suhtes 30° taha ja al a painutatud
86. kus asuvad sirgjoonelisele 
liikumisele reageerivad retseptorid?  Esiku  (vestiibul) mõigus (horisontaal) ja ümarkotikeses (vertikaal)
87. mil istest osadest koosneb 
haistmiselund?
Nina limaskesta haiste-epiteel, mil es paiknevad  meelerakud  (haisterakud, tugirakud)
88. kus asuvad haistmisretseptorid? Nina limaskesta haiste-epiteelis
89. Kuidas tekib haistmine?
1.  Õhuga  ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal 2. haisterakkudes tekib erutus 3. 
erutus li gub haistenärvi mööda keskusesse, mis asub suuraju oimusagaras
90. mil ises suuraju osas paikneb 
haistmiskeskus ?
Oimusagaras
91. nimeta 6 erinevat lõhnatüüpi!
1.  vürtsikas  2. lil elõhn 3. puuvilja-lõhn 4. vaigulõhn 5. põlemislõhn 6. roisuhais
92. mil istest osadest koosneb 
1. Keelel keelenäsad 2. keelenäsadel maitsmispungad 3. maitsmispungadel meelerakud 4. 
maitsmiselund?
maitsmispungad ka suulaes, kõripealises,  neelu  tagaseinas
93. kus asuvad maitsetundlikud 
retseptorid?
Keele tipul (magus), keele  külgedel  (hapu- soolane ), keelepäral (mõru)
1.  Suhu  pandud toiduained lahustuvad süljes 2. lahustunud ained ärritavad maitsmispungade 
94. kuidas tekib maitsmisaisting?
meelerakke 3. erutus li gub maitsmiskeskusesse suuraju oimusagaras, tekivad maitsmisaistingud ja 
käivituvad seederefleksid,  tunneme   maitset
95. nimeta 4 erinevat maitset, mida 
keel tajub?
1. magus 2. hapu 3. soolane 4. mõru
96. kus asub maitsetundlik keskus 
suuraju koores?
Posttsentraalkääru piirkonnas
97. milliseid reflekse val andavad 
maitse- ja lõhnataju?
Seederefleksid, maitseaistingud
98. nimeta 6 erinevat tüüpi 
tundlikkuse taju retseptoreid 
1. puute- 2. surve- 3. külma- 4. sooja- 5. valu- 6. kaitseretseptorid
nahas!
99. millised retseptorid kuuluvad 
puutemeele koosseisu?
1.  termo  (külm-soe) 2. valu 3. taktiilsed ( puudutus , surve,  vibratsioon
100. mida kujutab endast lihasmeel? Lihasmeele  sensorid , mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihasekääv ja Golgi 
kõõluseorgan.
101. kus asuvad lihase pikkuse 
muutust registreerivad retseptorid? Golgi kõõluseorganis
102. Mil istest kihtidest koosneb 
nahk?
1. marrasnahk (epidermis) 2. pärisnahk (termis) 3. alusnahk ( nahaaluskude )
103. Nimeta 3 erinevat naha 
1. kaitseb naha sisemisi  kudesid  2. termoregulatsioon 3.  hingamine  4. eritus 5. D-vitami ni tootmine 
ülesannet!
6. veredepoo
104. Mil e eest kaitseb epidermis 
organismi?
Kaitseb väliste vigastuste, haigustekitajate, ki rguste ja veekao eest
105. Kus asub melani n?
Marrasnaha  basaalkihis
106. Kus esineb silelihasrakkusid? Karvatupe välispinnale kinnitavates karvapüstitajalihastes, mis on moodustunudki 
silelihasrakkudest
107. Mis kasu on melani nist?
Melani n annab nahale värvuse ja takistab UV kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse
108. Mis tüüpi kiudusid sisaldab 
naha päriskiht?
Kol ageenseid ja elastseid sidekoe  kiude
109. Mil ine nahakiht moodustab 
papil aarkurde?
Pärisnaha näsakiht (hästi näha sõrmenahas - sõrmejäljed)
110. Mil ises naha kihis leidub 
arvukalt vere- ja lümfisooni?
Pärisnaha näsakihis 
111. Kus asuvad higi- ja 
rasunäärmed ?
Pärisnaha võrkkihis
Page 4 of 5
112. Mil eks on vajalik  nahaalune  
rasvkude ?
1. Naha al  paiknevate elundite mehaaniline ja termiline kaitse. 2. Organismi varuainete tal etuspaik
113. Mis ülesanne on merokri nsetel 
higinäärmetel?
Kehatemperatuuri reguleerimine
114. Kus leidub kõige  tihedamalt  
merokri nseid higinäärmeid?
Peopesades ja  jalataldadel
115. Kus leidub apokri nseid 
higinäärmeid?
Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja välissuguelundite pi rkonnas
116. Mil ist sekreeti eritavad 
apokri nsed higinäärmed?
Lõhnasekreeti
117. Kus ei leidu naha siseseid 
rasunäärmeid?
Peopesadel ja taldadel
118. Mis ülesanne on naha 
Rasunäärmete  sekreet  võiab nahka ja  karvu , muutes need elastseks ja mit emärguvaks. Ka on 
rasunäärmetel?
naharasul bakteritsi dne toime.
119. Mil istel keha osadel ei leidu 
karvu?
Peopesadel, taldadel,  sugutil , huultel, rinnanibudel
120. Kust saavad  karvad  
kasvamiseks toitu?
Karvanäsast
121. Mis tõstab karvad püsti külma 
ja hirmu korral?
Karvapüstitaja lihas
122. Mis paneb karvad läikima (st 
võiab karvu)?
Rasunäärmete sekreet
123. Mis annab küüntele tugevuse? Tihedalt üksteise peal asetsevad sarvestunud rakud, mis sisaldavad rohkesti tahket valkainet 
kerati ni
124. Mis on  küüne  
Kohas kus küünekeha läheb üle küünejuureks, seal on poolkuujas heledam osa, mis on küüne 
kasvamispiirkonnaks?
kasvamise  piirkond
125. Mil ist ärritust võtavad vastu 
nahas asuvad retseptorid?
1. valu- 2. temperatuuri- 3. puuteärritusi
126. Mil ises naha kihis paiknevad 
valu retseptorid?
Marrasnaha (epidermise) süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis
127. Mil ises naha kihis paiknevad 
surve ja vibratsiooni tundlikud 
Naha süvas kihis
retseptorid?
Page 5 of 5