Tallinn 2011 Sissejuhatus Küüned ja nahk täidavad paljusid ülesandeid. Eelkõige on küünte ülesanne kaitsta sõrme- ja varbaotsi. Sageli kasutame küüsi tööriistana, kuna on piisavalt tugevad, et avada ja kangutada pakendeid ja urgitseda, sügada ja muud selle taolist teha. Et käed näeksid ilusad ja terved välja, tuleb nende eest ka hästi hoolitseda. Selleks, et õigeid hooldusvahendeid valida tuleks kõigepealt välja uurida millist tüüpi küüned ja nahk sul on, sest erinevatel tüüpidel on erinevad vajadused . Küünte määratlemine 2 Küüsi on mitut tüüpi, ning on väga oluline mõista, miks mul on konkreetne küünetüüp ja kuidas on küüsi kõige parem hooldada. Loomulikud küüned näevad nägusad välja, kui nad on puhtad ja hästi hoolitsetud. 1. Kuivad ja haprad küüned Kuivad küüned näevad tuhmid välja ning nende pind võib olla laineline, küünenahk ja nahk sõrmeotstel kuiv
ööpäevas. Pilt 1: küüne põhianatoomia Pilt 2: Sõrme ristlõige Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloozile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele. Küüneplaat koosneb keratiinist valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse. Vee hulk küünes määrab ära küüne painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad küüned hapraks. Vee hulka mõjutavad erinevad faktorid, sh. lipiidid. Normaalsed küüned sisaldavad 5% lipiide. Madal lipiidide hulk vähendab küünte võimet vett kinni hoida. Küüne maatriks- ehk tavapärasemalt küünejuur on ainus piirkond, kus küüs on elav ja toodab uusi küünerakke. Maatriksi verevarustus toob uutele küünerakkudele eluandvat hapnikku ja toitaineid
Miks mõne inimese küüned on hapramad kui teisel ja mida saab teha olukorra parandamiseks? Inimene on üks tervik, seega ei saa vaadelda mistahes probleemi tema kehas kogu organismist eraldi. Haprate küünte tekkepõhjusi võib olla mitmeid, eelkõige ja ühe peamisena nimetaksin geneetikat. Tüdrukutel tasub küsida ema käest tema küünte kohta, kui emal on küüned haprad, siis suure tõenäosusega on nad seda ka tema tütrel. Sellisel juhul on pikki naturaalseid küüsi kasvatada väga keeruline, kuid ka lühike hooldatud küüs võib olla väga kaunis. Küüned võivad haprateks muutuda ka mingi lühema või pikema kroonilise haiguse tagajärjel. Sel juhul tuleks eelkõige tegelda oma põhihaiguse raviga ja alles seejäral, kui haigus on likvideeritud, on mõtekas hakata ravima küüsi, enamsti aga küüneprobleemid taanduvad
TALLINNA ÜLIKOOL 2008 TERJE AULIK Kutsepedagoogika Käed Küüned, küüntehaigused, nahk hooldus! KÜÜNEEHITUS Küüneplaat - (unguis) Küünevall - (vallum unguis) Küüne tald (lunula) Kutiikul (küünenahk) Küünejuur (radix unguis) Küünealumik (lectulus unguis) Küünesäng Küüne vabaserv Küünevagu (perionychium) Küünetriibud (striae) Faalanks ehk sõrmelüli Sõrmeots Nahaalune rasv KÜÜNTE PROBLEEMID KÜÜNTE SEENHAIGUSTEST TÄPSEMALT, MIKS JA KUIDAS TEKIB SEENHAIGUS?
juuksekarv kasvab mitu aastat. Seejärel karvasibul katkestab oma tegevuse ja karv langeb paari päeva pärast välja. Alles mõne kuu möödudes hakkab kasvama uus juuksekarv. Inimese peas on umbes 100 000 juuksekarva. Küüned Nagu juuksedki koosnevad ka küüned keratiinist (valk). Küünte ülesandeks on kaitsta varba- ja sõrmeotsi. Tavaliselt kasvavad inimese küüned mõne sentimeetri pikkuseks. Kõige pikemad küüned olid ühel indialasel - 65 cm pikad. Kasutatud materjal: · http://www.miksike.ee/ · http://www.scf-online.com/english/40_e/bloodvessel40_e.htm · http://www.abpischools.org.uk/resources/skin/skin3.asp · http://www.udel.edu/biology/Wags/histopage/colorpage/cin/cintsm .GIF · http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/6333137.stm · http://www.medscape.com/viewarticle/417478_3 · http://www.tai.econet.ee/12/id/19 · http://www.coa.com.ni/imagenes/dermis.bmp · http://www
geelküüned ja leida sealt materjali. Peamise vaatlusaluse kõrvalt püüti luua ka üldplaanilist pilti selles millised näevad välja geelküüned Töös kasutatud fotod iseloomustavad edukalt geelküünte väljanägemis kuju,millised nad peaksid väljanägema. 3 Geelküüned Mis need on? Võimaldavad kõige suuremat mänguruumi. Ette on heidetud, et küüned jäävad nõrgad ja murduvad kergesti või on hoopis ebaloomulikult paksud. Ka geelküüs saab olla õhuke, ent samas vastupidav. Geelküünte panekul segatakse akrüültehnikast tuttav pulber ja vedelik. Seda toodet on täiustatud nii, et see õhu käes ei kivistuks. Selleks mõeldi välja UV-lambid, mis on selle tehnika puhul ka initsiaatoriks. Miinuseks on vanade kunstküünte mahalihvimine, kuid uusimate geelide puhul saab neid ka lahti leotada. Veidi ajalugu
Seitse õde Elas kord ühes väikses linnas seitse õde. Kõik olid 17 aastased .Nad olid seitsmikud Kõigil olid mingid eripärased tunnused. Ühel õel nimega Kaisa olid hobuse hambad, teisel, Tiial , sea nina, kolmandal tüdrukul nimega Hille , olid koera käpad, Kadil ehk neljandal hiire kõrvad, viiendal tüdrukul nimega Maarja olid kassi küüned, kuues , Karmen oli kiilakas ja viimane õde Katrin oli kõige ilusam. Tal olid ilusad blondid juuksed, kaunid jalad ja käed ning ilusad küüned. Tal oli ka üks halb omadus. Nimelt ülbus. Paljud inimesed ei rääkinud temaga üldse. Ühel päeval tüdrukud läksid linna peale poodlema. Neile tulid vastu seitse kõige ilusamat meest. Tüdrukute silmad jäid mehi jõllitama. Keegi ei suutnud vastu panna nende ilule
Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e. vett tõrjuvaks. Puuduvad need jalataldadel ja peopesadel. Nendes paikades ei esine knagi vinnie e. rasunäärmepõletikke (Nienstedt jt 2001 : 98) Karvad ja küüned on epidermise sarvkihi moodustised. Need on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Neil on kaitsefunktsioon. Karvad kaitsevad sooja ja külma eest ning küüned tugevdavad varvaste ja sõrmede otsi ning ka neil on kaitsefunktsioon (Nienstedt jt 2001 : 98, 99). 4 Pärisnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnahk ehk koorium (dermis või corium) asub epidermise all.
Paraneb iseenesest. Võib korduda 1.4 Onychoschizia ehk küünte ketendus kihtide kaupa Peamiselt naistel keskea lõpu poole. Liigne leotamine pesuvees halvendab seisundit. 6 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e 1.5 Laste küünedüstroofia Laste küünedüstroofia (in k twenty nail dystrophy of childhood) - varasest lapseeast kuni täiskasvanueani on küüned karedad ja neil on palju pikisuunas kõrgendeid, sageli ka väikesi süvendeid. Põhjused pole teada. Kaob tasapisi iseenesest. 1.6 Sissekas vanud küüned Lastel ja noortel
hormoonide(türoksiini) ja valkude suurenemine süntees Raud Hemoglobiini koostises, hapniku Kehvveresus e aneemia sidumine ja transport veres Magneesium Säilitab kudede pinget, klorofülli Südamearütmia, -rabandus, koostises, luudes lihastes lihaskrambid, haprad küüned, unetus, häirub fotosüntees Fluor Hammastes, luudes Hambakaaries Kaltsium Säilitab kudede pinget Lihaskrambid, haprad küüned Kaalium Veevahetus, aktiviseerib ensüüme, Osteoporoos, hüpokaleemia reguleeri närviimpulsside teket ja
2. Kui järellisand on omastavas käändes eraldatakse see komaga ainult eest poolt komaga. 3. Kui-järellisand ja olevas käändes järellisand on ilma komata. + Üte ehk pöördumissüna eraldatakse muust lausest komadega. Kodune töö: NÄITELAUSED Mann ja Helen käisid linnas. Jooksin koju kui segane. Parimad sõbrad pidutsesid: Mann, Anna ja Helen. Pikad punased geelküüned. Valida sai pikki, punaseid, pastelseid küüsi. Punased, verekarva küüned klõbistasid klaviatuuri. Küüned, pikad, punased, klõbistasid klaviatuuril. Mann, minu sõber, lasi tänase koolipäeva üle. Manni, minu sõbra rahakott jäi minu koju. Mann minu sõbrana on väga usaldusväärne. Mann, joo vähem! LIITLAUSE Liitlauset on kahte liiki: rindlause ja põimlause. Rindlause osalaused on üksteisest sõltumatud ning ühendatud, kas 1) rinnasava sidesõnaga 2) kirjavahemärgiga
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapil...
rinnus, maitse ja bilirubiini hulga ikterus, plekid, söögiisu häired, suurenemine, nahk, keelemuutused, ninaverejooksud, hprad murduvad limaskestad närvisüsteemihäired igemed veritsevad, küüned, jaskleerad lümfisõlmede lusikasarnased ikteerilised, põrna suurenemine küüned, juuste suurenemine väljalangemine ja haprus, lõhed suunurkades, keele papillaarne atroofia
ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad vill juuksed, küüned suled jne) 3. transport nt rauda , hapniku transporditakse 4. retseptorfunktsioon väliskeskkonna info edastamine raku sisse 5. regulatoorne 6. kaitse moodustuvad antikehad 7. liikumis lihaste võime kokku tõmbuda ja lõtvuda 8.energeetiline kui nälg siis hakkab keha valke kasutama energia saamiseks 9.varuaine Struktuur primaarne struktuur-aminohapete jada, insulin sekundaarne struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks ahelate voltimisel,
paranevad naha vigastused kiiresti. Selles nahaosas toodetakse melaniini. Pärisnahas on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskkonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Nahaaluskude ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. 11. Marrasknaha moodustised karvad ja küüned. Vastus: Karvad ja küüned on moodustunud sarvainest. Küüned kaitsevad meie sõrme- ja varbaotsi. Juuksed kaitsevad peanahka liigse UV-kiirguse eest. 12. Nahal elutsevad bakterid. Vastus: Nahal leidub alati baktereid. Nende hulk ja arvukus sõltub inimese vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest ja sellest, kas nahk on vigastatud või kas on mingeid nahahaigusi.Osa mikroobe elab meie nahal alaliselt, osa satub sinna juhuslikult ümbritsevatelt esemetelt ja keskkonnast
niiske, umbne keskkond soe kliima halb jalgade või käte verevarustus küüne trauma suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud) immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon) Cushing`i sündroom allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas Milline näeb välja küüneseen? Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel. Küüneseent on 4 tüüpi: 1)välimine küünealune seeninfektsioon 2)pindmine valge seeninfektsioon
-4. ja 4.-5. varba vahel (varbad tihedalt koos). Varbaid laiali tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikas-valge nahk. Sügelus on tavaliselt minimaalne. Samuti võib olla jalaseene tunnuseks äkki tekkinud taldadele sügelevad grupeeritud häguse või mädase sisuga villikesed, mis suurenevad ning lõhkevad. Kõige tavalisem tunnuseks võib olla naha paksenemine ja ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti haigestunud ka küüned. Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, hiljem haigestuvad ka teised. Küüneplaat hakkab vabast servast paksenema, muutub hallikaskollaseks ja rabedaks. Ajapikku kahjustus levib, kuni on muutunud kogu küüneplaat. Küüneseen esineb sagedamini varbaküüntes. Kui on kahjustatud sõrmeküüned, tuleb alati vaadata ka varbaküüsi. Algul haigestuvad mõned küüned, edaspidi mitmed küüned. Kõige sagedamini muutub küüneplaat hapraks ning määrdunud kollakat värvust. Infektsiooni
SISSEJUHATUS Mina tegin oma töö herilaseviust. 3 HERILASEVIU Linnu välimus Herilaseviu on rongasuurune kontrastse sulestikuga röövlind. Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Seljapool on pruun ülekaalus, seetõttu on lind sealt tumedam. Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must. Herilaseviu jalgade jooksmeosa ning varbad on pruunid, küüned mustad.. Keha üldpikkus kuni 55 cm, tiiva pikkus 38...42 cm. Linnu söök Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, eriti aga nendevastsed. herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu
niiske, umbne keskkond soe kliima halb jalgade või käte verevarustus küüne trauma suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud) immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon) Cushing`i sündroom allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas Milline näeb välja küüneseen? Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel. Küüneseent on 4 tüüpi: 1)välimine küünealune seeninfektsioon 2)pindmine valge seeninfektsioon 3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon 4)pärmseentest põhjustatud küüneseen Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum
Juba lühikese aja järel on ümbrus kaetud tolmukihiga - hügieeniliselt talumatu olukord. Isegi kui sarvkesta tolm ei ole nakkav, võib see pikema aja kestvusel olla kahjulik, näiteks viia astmaatiliste kaebusteni ja lõpetada pediküürija töökarjääri. Jalahooldusaparaadid pihustustehnikaga toodavad paralleelselt freesimisega peenikest pihustusvedelikku, mis juhitakse töödeldud kohale. Pihustamise tugevust võib astmete kaupa reguleerida nii peenikeseks, et küüned ja nahk niisutatakse efektiivselt, kuid säästlikult. Valud lihvimisel võivad tekkida mitte ainult vigastamisel, vaid väga sageli ülekuumenemise tõttu, mis võivad viia põletushaavadeni, kui freesi liiga kaua ühe koha peal hoitakse või liiga tugevalt vajutatakse. Mida suurem on pöörete arv, seda kõrgem on kuumus - suurte pöörete korral 30000-40000 pööret minutis. Pihustusvedeliku abil kõrvaldatakse kõrgete pöörete arvu
Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon. DENATURATSIOON-valgu kõrgemat(II, III, IV) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur
Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nim dipeptiidiks. Ensüüum on valk , mille tunnusteks on spetsiifilisus ja keskkkonna tundlikus, nt seedib tärklist. (biokatalüsaator) VALGUD koosnevad aminohapetest, e proteiinid. *Primaarstruktuur(määrab ära valgu ülejäänud omadused) amonihapete järjestus. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. *Sekundaarstruktuur seotus vesiniksidemetega.(juuksed, küüned, karvad, soomused) * Tertsiaarstruktuur Keraja kujuga ja gloobuli ( ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) nimetust. Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. *Kvaternaarstruktuur kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. Nt hemoglobiin, ühendatud vesiniksi. ÜLESANDED ensümaatiline kiirendavad reaktsioone. Ehituslik rakumembraanide ehitus, küüned, karvad, suled, sarved. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku,
Mardipäev Laske mardid sisse tulla, Mardid tulnud kaugeelta, Läbi pika pilliroo, Läbi kare kaseheina! Mardi jalad valutavad Mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, Mart tuli vilja õnne pärast!
Seevastu on aga Candida ja Pityrosporum saprofüüdid, mida leidub suurel prtsendil inimeste limaskestal või nahal. Dermatofüütia korral on tähtsaks faktoriks nakkusliku materjali rohkus ja geneetiline eelsodumus. Candida ja Pityrosporum omandavad aga haigusttekitava võime alles siis kui organismi vastupanuvõime langeb. Dermatofüüdid on aeroobsed seened. St, et nad vajavad elutegevuseks hapniku. Nad saavad kasvada ainult tugevalt sarvestunud struktuurides (naha sarvkiht, küüned ja juuksed). Nende kasv eelnimetatud struktuurides sõltub aga tingimustest. Kui pole piisavalt eluks vajalikke tingimuste puudumisel seene kasv lakkab, kuid sellele vaatamata säilitab seen nahas oma patogeensed omadused. Dermatofüütia e. Tinea Diagnoosi tähistatakse pindmiste seenhaiguste tähistamiseks. Kõige sagedamini haigestuvad labajalad, kuid nakatuda võivad ka kubemevoldid, silenahk mujal kehal ning küüned ja juuksed. Jalgade nahaseenhaigused
Eestis on must-toonekure arvukust hinnatud vaid 150...200 haudepaarile. Kuna ta on meil väga haruldane lind ja kujunenud loodusmälestusmärgiks, siis on ta asetatud kaitstavate linnuliikide I kategooriasse. 5 Kotkad Kaljukotkas Kaljukotkas on suur suhteliselt saleda kehaga röövlind. Kotka põhivärvuseks on pruun, vanalind on üleni pruun. Vanalinnu noka tüvik on kollane, alates ninasõõrmetest must. Jalad on alates jooksme algusest sulistunud, varbad on kollased, küüned mustad. Linnu saba ja tiibade tipmised hoosuled on üldtoonist tumedamad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Saba on hele, otsast tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk ja jalad tunduvalt heledamad vanalinnu omadest. Kaljukotka põhitoiduks on jänesed ja suuremad kanalised. Näljane kotkas võib rünnata ka kitsi, kuid tema saagiks langevad enamasti vaid nõrgad loomad. Kotkas valib endale elupaigaks rabamaastikke või nende äärealasid
Seedeelundid Aitab silma IMETAJAD Karv pinda niiskena hoida Jämesool Pärasool Umbsool Varbad Küüned, küünised, sõrad, kabjad Närvisüsteem Seljaaju Peaaju Kaitsevad varbaid Väikeaju Ajukäärud
1.Kirjelda denatureerimist. - molekulidevahelised sidemed katkevad ning valk kalgendub. see toimub rõhu, temperatuuri ja muude tegurite toel. 2. Valkudest koosnevad meie siseorganid, sooled, juuksed, küüned, nahk. Millisest valgust saab eelpool nimetatud organeid? - keratiin (juuksed, küüned), kollageen (nahk) 3. Kuidas saab juustust juukseid? - lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed 4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke. 5. Kust saab asendamatuid aminohappeid? - näitekeks piimas, juustus, munast ja lihast saab asendamatuid aminohappeid. 6
. 4 2.1.Tööviis............................................................................................................... 4 2.2.Tera valik .......................................................................................................... 4 2.3.Konnasilmade eemaldamine............................................................................. 5 2.4.Tugeva sarvestumise eemaldamine.................................................................. 5 2.5.Sissekasvanud küüned...................................................................................... 5 3.JALAVANNID........................................................................................................... 5 3.1.Jalavanni kasutamissoovitused......................................................................... 6 3.2.Sooda................................................................................................................ 7 3.3.Vannitamine taimedega .....................
Organismide keemiline koostis ANORGAANILISED AINED ( vesi, süsihappegaas, hapnik, soolad) Vesi: - lahustab vitamiine ja soolasid - veekeskkonnas toimuvad keemilised reaktsioonid (dissotsatsioon) - vesi aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri. IOONID Makroelemendid- ioonid, mida organism vajab suurtes kogustes: - Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILI...
kovalentne sinde, mida nim. peptiidsidemeks. Missugune on valgu molekulide struktuur? Valkude primaarstruktuur on aminohappeline ahel, kus aminohapped on seotud omavahel väga tugeva peptiidisidemega. Lagunevad vaid väga kuumades hapetes, alustes ka seedeensüümide toimel. Valgu teist järku struktuur(sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (Juuksed, küüned, siid – fibrillaarsed valgud) Valkude tertsiaalne struktuur, mis on ruumi keerdunud alfa heeliksitest koosnev ja annab ruumilise gloobuli. (Seovad molekulidevahelised tõmbe- ja tõukejõud. Gloobul allub kergesti keskkonna tingimustele – ph, t, soolsus. Gloobulid on enamasti vees lahustuvad.) Kui omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist(kvarternaarstruktuur). Kuidas muutub valkude struktuur?
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada. Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks. Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu. Enne,kui kadrid sisse lastakse,peaksid nad määgima.Siis kutsutakse sandid sisse,lausudes: Kui ilus lammas tuli,ute,ute,tule sisse. Kui kadrisandid tuppa astusid,laulsid nad : Laske sisse kadrisandid,kadri,, Kadril küüned külmetavad,kadri, Varbaotsad valutavad,kadri. Laske sisse kadrisandid,kadri Siis tuli laulda perenaisele: Tere õhtust,perenaine, minu kõht on ette vaene. Palus natukene leiba, Ega see pole võlga. Lõpuks tuli kodu õnnistada: Kadri toob lauta lambaõnne, Keset lauta kitseõnne,
piirangud). Väikelapseeas on täielik sõltuvus teisest inimestest Lapseeas iseseisvus pidevalt kasvab Noorukieas saavutatakse täielik iseseisvus See jätkub kogu täiskasvanuea vältel, väljaarvatud inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue või haigus. Elukaare lõpuperioodil võib indiviid muutuda taas teiste abist sõltuvaks. Bioloogilised: nahk ja nahapigmentatsioon, juuksed ja juuksevärv, nahaderivaadid , küüned ja karvad, hambad, füüsilised ohud ja soolised erinevused vananemine Psühholoogilised: isikupära ja emotsioonide peegeldamine nt. depressiooni käes kannatav inimene võib kaotada huvi oma välimuse vastu ja unustada isegi põhiliste hügieeninõuete täitmise. Sotsiokultuursed tegurid: Mitte kõik kultuurid ei väärtusta ühtemoodi puhtust: on kultuure, kus keha "loomulik" lõhn on normaalne ning see on osa seksuaalsest veetlusest.
dekolteega pluusi. Väga lühikest seelikut, kleiti, retuuse. Pikkade lõhikutega riideid. Teksariideid (pükse, seelikut, kleiti). Valget pluusi ja musta seelikut (teenindaja riietus, lisa vest vm siis on ok). Jalanõudest on sobivad kinnised, paraja kontsaga kingad Sukad valitakse ihu värvi, ei kasutata erksaid värve, mustreid, kaunistusi (üks paar sukkpükse on alati kotis varuks) Argipäevased ehted on tagasihoidlikud (kuni 13) Käed ja küüned on hoolitsetud; ei sobi sinine, roheline, must, kuldne ja hõbedane küünelakk. Hommikul tuleb leida aega teha soeng ja meik. Ettevaatust tugevalõhnalise parfüümiga päevasel ajal! Lipsukandja meelespea: Lipsu hoitakse riidepuul või lamavas asendis. Lipsusõlm avatakse selle kaelast eemaldamisel ja kaela pannes tehakse alati uus sõlm Lipsud üldjuhul ei talu märgpesu Lipsu ei triigita, lipsu servad peavad olema ümara kujuga
kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks. Liitvalgud · Liitvalgud ehk proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest komponendist: a) Nukleoproteiidid mittevalguline osa on nukleiinhape (RNA, DNA)
Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5 1cm pikk Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u. 3cm pikk Tekib sarnasus inimesega ja teda nimetatakse looteks 3. Kuul toimub kiire organite areng 4. Kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu Kasvavad juuksed, kulmud ja küüned Kuuleb hääli, reageerib mürale Kõik elundkonnad arenevad kiiresti 7. Kuu naha alla kuguneb rasvkude 8. Kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis 9. Kuu kiire kasv, organid valmistuvad iseseisvaks eluks Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega Esmasünnitajatel kestab sünnitus rohkem kui 6h. Korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem Vastsündinu on u. 50cm, 3-4kg
Katteelundkond Nahk,nahamoodustised(küüned, Organismi kaitsmine,kekkonna karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, ...
AMINORÜHM(-NH2) & happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). PEPTIIDSIDE- kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel mood. ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. peptiidsidemeks. Valgu aminoh.'st järjestust nimet. ESIMEST JÄRKU STRUKTUURIKS. (primaarstruktuuriks) Valgu TEIST JÄRKU STRUKTUUR (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvi kuj. HEELIKSIKS v. kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (juuksed, ämblikuniit, küüned, siid) Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu KOLMANDAT JÄRKU STRUKTUUR (tertsiaalstruktuur). Enamasti keraja kuj. ning kannab nimetust GLOOBUL. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, mood. valk, mille puhul räägitakse NELJANDAT JÄRKU STRUKTUURIST (kvarternaarstruktuur). NUKLEIINPROTEIIN: valgu kompleks nukleiinhappega. DENATURATSIOON: valgu kõrgemat järku struktuurid lagunevad, alles jab primaarstruktuur. RENATURATSIOON: denaturatsiooni pöördprotsess.
4. kvaternaalstruktuur( hemoglobiin ) mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine Renaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride taastamine VALKUDE ÜLESANDED: · ensümaatiline funktsioon( ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust) · ehituslik funktsioon rakuorganellides · kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest aktiivne kaitse-antikehad passiivne kaitse küüned,juuksed · regulatoorne funktsioon-valgulised hormoonid(insuliin) · liikumisfunktsioon · transportfunktsioon hemoglobiin albumiinid · retseptorfunktsioon · energeetiline funktsioon valkude lagunemisel vabaneb energiay 17.6kJ/g NUKLEIINHAPPED(A,T,C,G) DNA- desoksüribonukleiinhape DNA on polümerr,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. Kõigis nukleotiidides on: · fofaatrühm · desoksüriboos · lämmastikalus ( A,T,C,G)
Karvasjalg-kakk Karvasjalg-kakk on kõige enam hakisuurune. Tema selg ja tiivad on pruunid heledate laikudega ja rind ning kõht heledad pruunide laikudega. Saba on samamoodi altpoolt hele ja pealtpoolt tume. Tema nägu näeb välja nagu küliliipööratud hall kaheksa, mille rõngaste keskel asuvad keskmise suurusega silmad ja mille keskkoha all asub kollane nokk. Kakk on oma nime saanud selle järgi, et tema varbad on sulgedega kaetud ja tunduvad karvastena. Küüned nende karvavarvaste otsas on mustad. Karvasjalg-kakku võime kohata tavaliselt suuremates metsades. Mõnikord on ta elukohaks valinud ka mõne üksiku metsatuka või pargi, aga üldiselt ta selliseid paiku ei eelista. Kakk vajab pesapaigaks mõnda õõnsust ja sageli on selleks mõne musträhni mahajäetud pesa. Kui pesa endine omanik peaks ka välja ilmuma, ei tehta sellest erilist probleemi, kakk on rähnist igal juhul üle ning elupaik endistele omanikele tagastamisele ei kuulu.
McDonald´s Janar Käos 031PK Reklaam Sooduspakkumisi reklaamitakse televisioonis, välireklaamina, internetis nii kodulehel, teistel veebilehtedel liikuva reklaamina,lipud, kui ka facebookis. Logo promomine sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klienditeenindus Töötajate vormiriietus on korrektne ja väga viisakas. Rõhutakse klienditeenindajate välimusele (soengud,küüned jne) Oma arvamus Ma ei ole väga tihe McDonald´s külastaja, kuigi käin seal kord kuus. Üldiselt on McDonald´s reklaamid suhteliselt levinud. Tulevad McDonald´s soodus kupongid postakastidesse. Mõned klienditeenidjad ei oska Eesti keelt. Võiks olla veel kliendikaardid, et saaks soodsamalt. Hea on see et on olemas ka drive in ja töötab 24/7h ...
Esmamulje: · Hubane ning soe · Küünlad põlevad, õrn ning romantiline valgustus (kuid piisavalt valgustatud) · Nauditav muusika · Puhas · Teemakohased dekoratsioonid · Meeldiv raamatunurk · Prügikastid nähtaval kohal Teenindaja: · Meessoost · Naeratab sõbralikult ning tervitab viisakalt · Annab piisavalt aega valida, ning ei ole pealetükkiv · Küsib arusaadava ja selge diktsiooniga "Kas olete otsustanud?" Teenindaja välimus: · Hoolitsetud küüned ning käed · Juuksed piisavalt lühikesed ning kammitsetud · Puhas ja triigitud vormiriietus · Kena väljanägemine Teenindaja käitumine: · Teietab · Naeratab pidevalt · Viisaka kõnepruugiga · Hooliva suhtumisega klientidesse · Tähelepanelik Maitseelamus: · Tellitud tee oli kuum ning masin, millest kuuma vett saadi oli puhas · Tee valik oli lai ning igale maitsele · Tellitud sokolaadikook oli pisut kuiv, kuid maitselt külluslik.
peptiidsidemetega ) 2. Sekundaarstruktuur- moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks. Näiteks küünte ja juuste valgud on sekundaarstruktuuri valgud 3. Tertsiaarstruktuur- moodustub valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks 4. Kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku valgu ühinemisel. Näiteks hemoglobiin on IV järk Valkude ülesanne: · Ensüümiline funktsioon · Struktuurne funktsioon ( küüned, karvad, kõõlused, suled ) · Kaitsefunktsioon ( antikehad, verehüübimisvalgud ) · Varuaine funktsioon ( munavalge ) · Energeetiline funktsioon · Transpordi funktsioon ( hemoglobiin transpordib hapnikku )
• Inimesel üldjuhul 4 tükki. Hüpoparatüreoidism ehk kõrvalkilpnäärme alatalitlus parathormooni puudulikkuse tõttu. • Hüpoparatüreoos põhjustab häireid Ca ja P ainevahetuses. Põhjused • Vigastused kaelapiirkonnas toimunud operatsioonide käigus. • Radioaktiivne jood • Liiga madal Mg tase veres (kahjustab PTH tootmist). Avaldumine • Kihelemine, tuimus, tundlikkusehäire d • Krambid kätes jalgades. • Kuivad juuksed, haprad küüned, kuiv nahk, hambaemaili kahjustus Hüperparatüreoidism on ületalitlus ehk üks või mitu kõrvalkilpnääret suureneb ning toodavad liiga palju parathormoone. • Organismist viiakse liigselt Ca välja. Avaldumine • Väsimus, nõrkus, depressioon. • Seedetegevuse häired, luude hõrenemine ja võimalus neerukivide tekkele. Kasutatud materjal • https:// en.wikipedia.org/wiki/Parathyroid_gland • https:// www.google.ee/search?q=parathyroid+gla
Põhjustavad külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused, immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid TEKITAJAD Bakterid, viirused, mükoplasmad, algloomad ja seened Vedeliku, ärritava gaasi või tolmu sattumine hingamisteedesse Teatud haigused SÜMPTOMID - PNEUMOKOKK Järsk algus külmavärinatega, palaviku, valutorgetega ühel rindkere poolel, tugev higistamine, rohekas või roostevärvi nõre ja kiirenenud pulss Küüned ja huuled võivad omandada sinaka varjundi Piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu Imikutel oksendamine, isutus, loidus SÜMPTOMID - VIIRUSED Algab hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ja väikese palavikuga Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud SÜMPTOMID - MÜKOPLASMA Haigestuvad igas vanuses Kopsudes küllalt laiahaardeline, kerge kuluga Köha järskude tugevate hoogudena, vähene valkjas nõre, külmavärinad, iiveldus,
inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel. Küüneseent on 4 tüüpi: 1)välimine küünealune seeninfektsioon 2)pindmine valge seeninfektsioon 3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon 4)pärmseentest põhjustatud küüneseen Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum
*Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune, kaalub 4-5kilo ja katab umbes 1,5m2 suuruse pinna. *Naha välimise kihi moodustab marrasnahk, selle pindmist osa nim. Sarvkihiks,mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. *Marrasnaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasnahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. *Pärisnahk sisaldab rohkesti elastseid kuide, on seetõttu veniv,paiduv ja sitke. Selles on rohkesti vere ja lümfisooni,välis- Keskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *Nahal elutsevad mitmesuguseid baktereid.
ehteid olid jumalate silmis atraktiivsemad. Jalanõud ▪ Enamasti käidi ringi paljajalu. ▪ Sandaale kanti üldiselt vaid spetsiaalsetel sündmustel. ▪ Jalatsid olid egiptlase garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Kosmeetika ▪ Kõik inimesed sõltumata klassist kasutasid meiki. ▪ Egiptlased uskusid, et meigil oli võlujõud. ▪ Nii mehed kui naised kandsid musta lainerit mida kutsuti kohliks ning rohelist lauvärvi. ▪ Hennaga värviti huuled ja küüned. Juuksestiil ▪ Lastel pügati pea paljaks kuid jäeti üks juuksesalk vasakule poole pead. See sümboliseeris lapse noorust. ▪ Orjad punusid juustest kaheksa patsi ja sidusid need ühele poole kaela ja nägu kokku. ▪ Populaarne oli ka parukate kandmine.
neist olid hiigelsuured II NIMETA 1. Bioloogilise evolutsiooni tõendeid: · sarnasused eri liikide organismide ehituses ja lootelises arengus · rudimendid · liikide sarnane DNA ja kehavalgud · kivistised 2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad · tarkushambad · ussiripik · õndralülid · küüned 3. Eluslooduse liike: · bakterid · protistid · taimed · seened · loomad 4. peamised süstemaatilised üksused alustades kõige madalamast: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5. Aegkondi maakera arengus ning igale aegkonnale iseloomulikke valitsevaid taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid;
Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
