nimel. 38. Käibemaks – kaudne maks, mis laekub riigieelarvesse kauba hinna kaudu, toote või teenusele lisandunud väärtuse maks. (20%, 9% raamatud, ravimid, meditsiinivahendid, majutusasutused) 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade tootmise ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41. Majanduskriis – kogu majanduse või mõne selle haru järsk terav häirumine. 42. Majandustõus – riigi sisenõudluse või ekspordi kasv 43. Mikroökonoomika – majandustegevuse osa, mis uurib ettevõtjate ja tarbijate käitumist turgudel(tööturg, kaubaturg jms. ) 44. Makroökonoomika – uurib majanduse kui terviku käitumist. ( kogunõudlus, kogutoodang, üldine hinnatase, inflatsioon, tööpuudus, rahaturg, intressimäärad) SPK, RPK, INFLATSIOON, TÖÖPUUDUS. 45
Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi teenimine 8. Aastaaruanne -
Konkurents -Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Käibemaks -Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Majandus -Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja rõivastuse hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine Majanduskasv - Majanduskasv on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil.
ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida teeme tarbijana, töötajana, ettevõtjana või riigiametnikuna. 40. Majanduskasv – tootmismahu suurenemine; täpsemini riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil 41. Majanduskriis – kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine 42. Majandustõus – majanduse toibumisperiood 43. Mikroökonoomika – majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel 44. Makroökonoomika – kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus 45. Kontsern – ettevõtete koondis, milles omandus ja kontroll on ühtne, mitmeid ettevõtteid ühendav tootmisorganisatsioon, mis koosneb peaettevõttest ja tütarettevõtetest ning muudest liitunud firmadest. 46
tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. Seletatud ja tundmaõpitud seadusi tuleb ka üksikute majandussubjektide huvides kasutada: sellega tegeleb rakenduslik majandusteadus. (Hõlmab valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne). Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutumisega tegeleb kolmas majandusteaduse haru – majanduspoliitika. Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majanduse korraldust. Ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See on majandussüsteem mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Turumajandus – vt. Majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka
väärtusest. Mõnedel juhtudel rakendatakse ka 9% (nt raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, ravimid ja meditsiiniseadmed, majutusteenused, perioodilised väljaanded) ja 0% (vt KMS § 15 lõiked 3 ja 4) määra. Mitmete sotsiaalse suunitlusega kaupade ja teenuste käive on maksuvaba (vt KMS § 16). 39. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi – majanduse koosseisu kuuluvad toidu ja rõivaste hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine. Majandus hõlmab ettevõtteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. 40. Majanduskasv - tootmisharu (toodangu) suurenemine ehk arvestatakse kõiki majanduses toodetud kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Täpsemini
Revalveerimiskasum – Laos hoitavate varade maksumuse suurenemine nende turuhinna tõusu tagajärjel, mida tehakse kindlaks ümberhindamisel. S Segmenteerimine – Turu jagamine teatud tunnuste järgi väiksemateks osadeks – turusegmentideks. Sihtturg – Toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) – Aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas, millele arvatakse juurde ekspordi ja impordi saldo. Slump – Majanduse äkklangus. Soetamiskulud – Kõik ostuhinnale lisanduvad kulud, mis tulenevad vara soetamisest või on sellega kuidagi seotud. Soetusmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Stardikapital – Rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni selliste tulude
heaolumajandus (inglise k. welfare economy) – majandussüsteem, mida juhitakse veendumuses turu puudulikkusse ja milles püütakse maksimeerida ühiskonnaliikmete sotsiaalset heaolu hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires hõivatu – vt töötaja I imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm.
Kõik kommentaarid