7,0/(60-3)=0,1228 ehk 12,28% Ettevõtte aktsia turuhind on 25 krooni, järgmise aasta dividendid on 1,75 krooni aktsia kohta ja dividendide kasvumääraks on 9%. Milline on omakapitali hind? aktsia turuhind 25 dividendid 1,75 kasvumäär 0,09 0,16 ???????? 16% Ettevõtte kapitalist on 35% võõrkapital, 15% eelisaktsiakapital ja 50% aktsiakapital. Nii võõrkapitali kui kas eelisaktsiakapitali maksujärgne hind on 10%. aktsiakapitali hind on 15%. Milline on ettevõtte kapitali hind? võõrkapital 0,35 eelisaktsiakapital 0,15 Maksujärgne hind 0,1 aktsiakapital 0,5 Maksujärgne hind 0,15
3. Omakapitali puhasrentaablus = ----------------------------------------- (ROE) keskmine omakapital Kapitali struktuuri suhtarvud Kohustised 1. Võlakordaja = ------------------------ (üldine võlasuhe) Kogupassiva lühiajalised + pikaajalised kohustused võõrkapital 1.1. Omakapitali võlasiduvus= ------------------------------------------------- = ----------------------- omakapital omakapital koguvara Sama suhtarvu saab avaldada veel ka järgmiselt: = -------------------- -1 Omakapital
Ettevõtte kapitaliallikad sisefinantsid, Ettevõtte kapitaliallikad sisefinantsid, Ettevõtte kapitaliallikad sisefinantsid, võõrkapital. võõrkapital. Investeerimine kaupade ja Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks võõrkapital. Investeerimine kaupade ja vajaliku põhivara soetamine. Finants turg koht, kus teenuste tootmiseks vajaliku põhivara teenuste tootmiseks vajaliku põhivara säästjad kauplevad laenajatega ja nendega kes neile soetamine. Finants turg koht, kus säästjad raha kasutamise eest maksavad
ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga. 16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali? a)Mida rohkem võõrkapitali kasutada, seda suuremad on intressikulud b)Ka omakpitali hind suureneb koos võõrkapitali osatähtsuse suurenemisega, sest siis suureneb võimalus, et ettevõte ei suuda omanike kasumiootusi täita 17)Mis on börs? Börs- üks osa väärtpaberi turust 18) Mis on väärtpaberiturg?
Leiame lühiajalise võlgnevuse kattekordaja valemi abil lühiajalised kohustused. Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja = Käibevarad kokku / Lühiajalised kohustused kokku Lühiajalised kohustused kokku = Käibevarad kokku / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (Aktiva kokku – põhivara kokku) / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (2 000 000€-800 000€) / 2 korda = 600 000€ Saame välja arvutada ka kohustused. Võlakordaja (D/A) = võõrkapital (ehk kohustused) / varad kokku Võõrkapital = Võlakordaja * Varad kokku = 1.0 * 2 000 000€ = 2 000 000€ AKTIVA PASSIVA Käibevara Lühiajalised kohustused - Raha ja pangakontod 100 000€ - Muud võlad 600 000€ - Nõuded ostjate vastu 100 000€ Lühiajalised kohustused KOKKU 600 000€
...................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine...........................................................................................................................6 Võõrkapital või omakapital?............................................................................................................6 Börs ja börsiettevõtted..........................................................................................................................6 Investeeringu tasuvuse hindamine........................................................................................................7 Kui palju maksab kapital?.........................................................
A 2. Väärtpaberiturg kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F. Kindla tagasimakse tähtaja ja hinnaga F 6. Võõrkapital laenuandjate vara ettevõttes. G. Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8. Dividendid dividendide maksmist. I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest J 9. Omakapital
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud
Tabel 2. Analüüsi tulemused 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja: Soovitatav on 1,6 aga sellel ettevõtel on kohustuste kattekordaja on palju suurem. Lühiajalise kohustused on kaetud käibevaraga 4,3 kordselt. Ei osata raha hästi paigutada. 2. Maksevõime kordaja on kasvanud ja palju suurem soovitatavast. Soovitatav on 0,9 ja sellel ettevõttel on 2,7. 3. Omakapitali osatähtsus on kasvanud. Omakapitali osatähtsus 79% , mis on liiga suur. Normaalne oleks umbes 30% ja võõrkapital umbes 70%. 4. Ärikasum on tõusnud. Ohtu ei ole. 5. Maksevalmidus kordaja on positiivne. Soovitatav on 0,3. Vabaraha on liiga palju käibel. 6. Puhaskasumi tase on kasvnud. 7. Müügikatte tase on kasvanud. 8. ROE : Omakapitali tootlus on normis. 9. ROA(puhas rentaablus) 10. Varude osakaal on tunduvalt vähenenud. 11. Põhivarade osakaal on tunduvalt vähenenud. Põivaradesse investeeritakse järjest vähem.
Parabooli võrrand on seega . Prognoosi abiajad: Aast Abiaeg T a 2006 -2 2007 -1 2008 0 2009 1 2010 2 2011 3 (iga eelmise ja järgneva aasta abiaja vahe on 1, seega 2011 abiaeg on 3 ja saab leida prognoosi) Prognoos 2011. aastaks on 6. Prognoosi kohaselt on värskeima (ehk 2011) aasta tulu 97098 ning vanima aasta (ehk 2006) tulu 75285. Nende suhe on seega . 7. Väljavõte viimase aasta passiva võõrkapitali ja omakapitali kohta Võõrkapital Lühiajalised Pikaajalised kohustused kohustused Võlakohustused Võlakohustused Tuletisinstrumendid Sihtfinantseerimine Eraldised Muud võlad Sihtfinantseerimine Võlad tarnijatele ja muud võlad Kokku Kokku Kokku võõrkapital Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Riskimaandamise reserv
toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil, laiendada omanike ringi, võtta pangast laenu, müüa võlakirju või saada raha riiklikest toetusprogrammidest. 4.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast. 6.Milleks on vaja väärtpaberiturgu? Väärtpaberiturgu on vaja sellepärast, et nii ettevõtete kui ka üksikute rahavoogude rahasummade, mis ettevõtete ja üksikisikute käest läbi käivad tasakaalu viimiseks. 7.Kuidas hinnata investeeringu tasuvust?
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine .........................................
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja
Palju sõltub ka traditsioonidest, Euroopas on olnud domineerivaks pangad, USA-s otse finantsturgude kaudu. Majandussektorid jagatakse 4 tegevusvaldkonda: 1) Eraisikutesektor ehk kodumajapidamised 2) Äriühingud ehk firmad 3) Rahaasutused ehk finantsvahendus 4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv. Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused. Rahaasutuste puhul räägime litsentseeritud valdkonnast. Järelevalveorganiks on finantsinspektsioon. Litsents tuleb taotleda finantsinspektsioonilt. Vajalikud dokumendid sätestatakse seadustega.
Kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine ettevõtte maksevõimet saab parandada kui lühendada ajavahemikku väljamaksete ja sissemaksete vahel. Selle saavutamiseks viivitatakse (lükatakse edasi) väljamakseid ja kiirendatakse laekumisi. On võimalik planeeritud investeeringuid edasi lükata , müüa oma põhivahendeid, et saada vahendeid kapitalivajaduste jaoks. 34) Pikaajaline finantserimine uue kapitali juurde toomine- omakapital ja võõrkapital. Uue kapitali juurdetoomine ehk finantseerimine- kapitalivajaduse katmist liigitatakse sõltuvalt sellest, kas: a) kapital tuleb osanikelt(omanikelt) omakapital- või krediidina võõrkapitalina; b) sise- ja välisfinantseerimine; Omakapitali andja vastutab isikuühingute puhul täielikult kogu oma varaga ettevõtte võlgade eest. Omakapitali andjatele tuleb maksta dividende. Võõrkapitali andjatele tuleb maksta intresse. Võõrkapitali andmine on reeglina seotud tähtajaga
AS-is. Nõutav osakapital on vähemalt 40 000.- krooni. Igal osanikul on vaid üks osa, kuid osade suurus võib olla erinev) ja aktsiaselts. Ettevõtte eriliigid on MTÜ-d ja sihtasutused (ei taotle kasumi teenimist, on loodud mingi kindla sihi/eesmärgi elluviimiseks), riiklikud AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja võõrkapital [krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud, võlakirjad (väärtpaberid)]. Meil kehtivad väärtpaberid on pikaajalised (üle 10 a.), keskmise tähtajaga (kuni 10 a.) ja lühiajalised (kuni 1 a.). Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kinnitatud võlakiri. Kommertskrediidi puhul lähevad kaubad võlakontole. Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3
14.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 15.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast. 16.Milleks on vaja väärtpaberiturgu? Väärtpaberiturgu on vaja sellepärast, et nii ettevõtete kui ka üksikute rahavoogude rahasummade, mis ettevõtete ja üksikisikute käest läbi käivad tasakaalu viimiseks. 17.Kuidas hinnata investeeringu tasuvust?
kahekordse kahaneva jäägi meetodil teisel aastal on a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a
kahju või kaotus. Kalkulatsioon – Tehete jada, millega tehakse kindlaks toote omahind, kauba jaehind, veotariifi jm. Arvutamise lähteandmeteks on tootmis- või soetamiskulud, maksud, palgad jm. Tulemus sõltub nii lähteandmetest kui ka arvutamise viisist. Kapital – Väärtus või omand, mida saab kasutada uute toodete ja teenuste valmistamisel. Raamatupidamislik termin, mis kajastab ettevõtte varade suurust. Kapital jaguneb kaheks: omakapital ja võõrkapital. Kassapõhine arvestus – Majandustehingute kajastamine vastavalt raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassaseis, kassasaldo – Ettevõtte kassas olev sularaha, hoiustamata käibedokumendid (nt. tšekid) jm. Kassatulu – Võlakohustuse tähtpäevaväärtus miinus pangadiskonto. Kassapuudujääk – Summa, mille võrra kassas on raha vähem kui kassaraamatu järgi peaks olema. Kasum – Rahas mõõdetav ettevõtte majandustegevuse positiivne tulem (tulude ja kulude vahe).
Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad samuti kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum (kahjum), käesoleva majandusaasta kasum (kahjum), erinevad reservid jne. AKTIVA PASSIVA Raha (pangakontol, sularaha kassas) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele,
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist it...
kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE- RIIK , kohaliku OV ÜKSUS, Era voi avalik- õiguslik juriidiline isik, FIE, välismaa äriühingu filiaal Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?) Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevus
•Brutomarginaal (= brutokasum/käive %)•EBITDA marginaal (= EBITDA/käive %) •ärikasumi marginaal (= ärikasum/käive %)•puhaskasumi marginaal (=puhaskasum/käive %) •käibe kasv Efektiivsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata, kui palju iga investeeritud krooni kohta suudab ettevõte aastas genereerida raha •ROA (return on assets) – varade tootlus (puhaskasum/koguvara) näitab, kui palju iga investeeritud kroon (omakapital+võõrkapital) genereerib kasumit •ROE (return on equity) – omakapitali tootlus (puhaskasum/omakapital) näitab, kui palju iga omakapitali investeeritud kroon genereerib raha. Normaalne tase oleks vähemalt 12%•RAROC (risk-adjusted return on capital) riskiga kaalutud kasum/omakapital – põhimõtteliselt sama, mis ROE, aga võtab kasumi määramisel arvesse eeldatavaid laenukahjumeid•NB!
tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda st. nõudmine aktivate vastu. Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema. 1.4 Bilansi võrdused Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina:
raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega • Erandid – Statistikaamet – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; – Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud)
teguriks. ( toota/teenida väiksema käibega suuremat kasumit) Finantsvõimendus- lisakapitali kaasamine, laenud, lisaraha.. Jätkusuutliku kasvumäära sisu Kui ettevõte on selle kasvumäära ületanud, peab ta kasvu jätkumiseks kaasama välist kapitali (lisa laen, suurenda omakapitali, lõpeta või vähenda dividendimakseid....) Liht- ja eelisaktsiad: arvestamine omakapitalina või võõrkapitalina Ei ole vahet kas on oma või võõrkapital on vaja vaadata aktsia tootlikust, et ta oleks tõusus mitte languses. Järgmiste näitajate arvutamine 2 · Finantskulu · Piirkasum · Brutorentaablus · Tasuvuspunkt (väljendatuna müügimahus ehk tükkides) · Puhaskasum ( teenitud puhas kasum, ahk teenitud tulust on maha arvutatud tootmiseks
-tegingu osapoolte nimed Bilanss: mingil ajahetel koostatud raamatupidamisaruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel. Finantsaruannete elemendid Tulud-income Kulud-expenses
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
teenindusettevõtete hulka kuuluvad motellid, ilusalongid, reisibürood. Seda tüüpi teenindusettevõtte jaoks on oluline kohanduda tarbija nõudmistele ja luua tema jaoks atraktiivne mulje. 14.omakapital: 1) omakapital - vahendid, mis on ettevõtte omanikeringi poolt ettevõttesse paigutatud (see ei pruugi olla ainult rahaline) või ettevõtte ise oma tegutsemisega loonud - reinvesteeritud kasum (kasum, mida ei jagata dividendidena omanike vahel, vaid paigutatakse tegevuse laiendamisse 15.võõrkapital: võõrkapital - vahendid, mis kaasatakse ettevõttesse väljast, nimetatakse ka laenukapitaliks, sest tegemist on kapitali ajutise kaasamisega. 16.laenureegel võõr ja omakapitali suhte kokku: Kui omakapitalist ei piisa, siis tuleb kaasata võõrkapitali (nende liikidest lähemalt järgmises peatükis). Klassikaline laenamise reegel ütleb, et võõr- ja omakapitali suhe on 2:1 s.t võõrkapitali maht ei tohi omakapitali mahtu ületada rohkem kui kaks korda
ED KOHUSTUSE D PÕHIVARA OMAKAPIT - AL FINANTSINVEST Aktsia- EERINGUD (osa-)kapital, -MATERIAALNE reservkapital, - jaotamata IMMATERIAALN kasum, E aruandeaasta kasum VARA=KAPITAL Sealhulgas kapital koosneb: VARA=VÕÕRKAPITAL (kohustused) + OMAKAPITAL Omakapital = vara – võõrkapital (kohustused) Bilansi põhivarem on järgmine: VARA=VARA SOETAMISE ALLIKAD=KAPITAL Arvele esitatavad nõuded (KMS järgi): Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamisel tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid: 1. Arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2.Maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number (s.o KMKR nr); 3. Kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4
raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega · Erandid Statistikaamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) i
Käibe ärirentaablus = ärikasum/müügitulu 0,12 0,14 0,13 Käibe puhasrentaablus = puhaskasum/müügitulu 0,12 0,14 0,13 Vara puhasrentaablus (ROA) = puhaskasum/varad 0,68 0,55 0,38 Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum/omakapital 6,57 9,88 10,7 Kapitali struktuuri suhtarvud: 2008 2009 2010 Võlakordaja = võõrkapital/kogukapital 0,68 0,31 0 Võlad omakapitali suhtes (D/E ratio) = võõrkapital/omakapital 2,11 0,44 0 Omakapitali tase = omakapital/kogukapital 0,47 2,26 - Intressikulude kattekordaja = ärikasum/intressikulud 34,68 73,74 1446,8
turustamiseks vajaliku turustuskanali huvi ja toetuse. 43. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) Ettevõtte > riik maksud, lõivud, teenustasu Riik > ettevõte teenused Ettevõte > toodanguturg toodang Toodanguturg > ettevõte raha Ettevõte > ressursside turg raha Ressursside turg > ettevõte ressurss Ettevõte > kapitaliturg (omakapital) omaniku tulu Kapitaliturg (omakapital) > ettevõte finantseering Ettevõte > kapitaliturg (võõrkapital) laenupõhisumma+intress Kapitaliturg (võõrkapital) > ettevõte krediit 44. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud põhiloogika. 1)planeerimine 2)ettevalmistamine 3)tegevuse alustamine 4)soovitused stardijärgseks perioodiks 45. Ettevõtete juriidilised vormid (6) teada ka nende orienteeruvat osakaalu Eestis, ettevõtlusvormi valikul arvestatavaid kriteeriume, nõutavat miinimumkapitali. FIE, täisühing (kaks või enam omanikku),
2. KAPITALI STRUKTUUR Kapital on ettevõtte varade kogum, mille soetamiseks vajalikud allikad on laenuvahendid ja omavahendid. Ettevõtte kapitali struktuur kujutab endast firma käsutuses olevate oma- ja laenukapitali suhet. Ettevõtte kapitali väärtus: V=D+S (OK+VK) D firma võlakirjade turuväärtus S firma omakapitali turuväärtus Ettevõttel on vaid kaks võimalust oma tegevuse finantseerimiseks: Võõrkapital, mis tähendab kindlaks ajaperioodiks ettevõtte käsutusse antud ressurssi, kindla tagasimakse graafikuga ning ressursi kasutamise eest makstava tasuga Omakapital, millega ei kaasne kindlatel tähtaegadel toimuvaid kohustuslikke makseid, kuid millega kaasneb selle kapitali omanikepoolne juhtimisõigus ning võõrkapitaliga võrreldes kõrgem tuluootus
liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5 3. Põhivara Hoiused Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb Finantsinspektsioon. Saamiseks tuleb esitada äriplaan, tegevuskava, majandus-juriidiline haridus. Äripank- rahalisi asju kaasav, paigutav ja laenutav äriühing. Annab omal vastutusel laenu ja osutab muid teenuseid. Kaasab vahendeid hoiustena. Põhiliseks tunnuseks on hoiused ja laenud. Pangateenused: laenuandja ja hoiustaja.
raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega Erandid: Statistikaamet;Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;Tervise Arengu Instituut. Bilansiskeem ja põhiseosed- Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara = Kapital = Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad, vara on investeerimine ja vara soetamise allikad on finantseerimine Investeerimine=finantseerimine Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 4. Kulude klassifikatsioone- Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamises kajastatud raudteeinfrastruktuuri kulud
22. Ettevõtte omafinantseerimine Ettevõtte omafinantseerimise alla kuulub omanike poolne finantseerimine aktsiate ja osade vormis. See jaguneb kaheks: Sisene omakapital- see on puhaskasumi osa, mis pole dividendidena välja makstud ehk eelmiste perioodide jaotamata kasum ja/või reservkapita. Väline omakapital- see on omanike poolt laenatud raha ettevõttesse. Omafinantseerimise puhul üheks keerukamaks alateemaks on omakapitali hind, tegelikkuses on omakapital kallim kui võõrkapital. Aktsiaseltsil aktsia ja minimum aktsiakapital peab olema 25 000 eurot. Osaühingul osa ja miinimum osakapital võib nüüdsest puududa, eelnevalt oli see 2 500 eurot. 23. Omaniku nõutava tulunormi kujunemine tulunorm tuleneb riskivabast tulumäärast. Riskivaba tulumäär, beeta kordaja, tuluriskipreemia ja on lisariskipreemiad. Omanik nõuab reeglina rohkem (protsent) kui laenuandja ehk pank. Sest omanikul on ettevõttes riskantsem olla. 24. Abikõlbulikkus ja abikõlbulik kulu
Tootmisoperatsioonid on eraldatud kohast, kus klientide tellimusi vastu võetakse. Tähtis on,et vastuvõturuum sisendaks muljet professionaalsusest. 14. 60 Omakapital- vahendid, mis on ettevõtte omanikeringi poolt ettevõttesse paigutatud ( see ei pruugi olla ainult rahaline) või ettevõtte ise oma tegutsemisega loonud reinvesteeritud kasum (kasum, mida ei jagata dividendidena omanike vahel, vaid paigutatakse tegevuse laiendamisse). 15. 61 Võõrkapital vahendid, mis kaasatakse ettevõttesse väljast, nimetatakse ka laenukapitaliks, sest tegemist on ajutise kaasamisega. 16. Laenureegel võõr- ja omakapitali suhte kohta Klassikaline laenamise reegel ütleb, et võõr- ja omakapitali suhe on 2:1, st võõrkapitali maht ei tohi omakapitali mahtu ületada rohkem kui kaks korda. Eesti pankades on tavaks kasutada reeglit 70:30 17. Lühi- ja pikaajaline finantseerimine 62 Lühiajaline kapitali kasutatakse kuni üks aasta
b) 0,579 x kohustused/passivad -1.0736*71 525/62 535-0.3877= -1.28 0.579*73 184/101 581= 0.417 Tulemus korral, mis on suurem kui 1 on pankrotioht suur, kuid kui väiksem kui 0, siis on finantsolukord stabiilne. Nende kahe väärtuse vahemikus on olukord määramatu. 5.2. Rahandusliku stabiilsuse määramine 1.Varade tagatus oma käibevaradega = käibekapital varud 2.Varade tagatus oma käibevaradega ja pikaajalise võõrkapitaliga = käibekapital + pikaajaline võõrkapital varud 3.Varade tagatus oma käibevaradega ja laenuvahenditega = käibekapital + pikaajalised laenuvahendid + lühiajalised laenuvahendid varud. 1. 71 525-24 210=47 315 2. 71 525+10 649-24 210=57 694 3. 71 525+10 649+62 535-24 210=120 499 Selle testi põhjal on Nordeconil finantsiline stabiilsus, sest kõik kolm näitajat on positiivsed. LISA.1. Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (EUR '000) 31.12
Sulle rahana kätte ostu- ja müügihinna vahe. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. See võlg nõuab tulevikus varast loobumist. Ehk - kui Sa oled selle plekist ämbri ostnud, siis on see 30 krooni Sinu võlg ehk rahaline kohustus, mille Sa näiteks seitsme päeva pärast pead loovutama ämbri müüjale. Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital. Omanikuna teed osakapitali sissemakse 100 000 krooni sinu omakapital, laenad pangast juurde 200 000 krooni võõrkapital. Võõrkapital on laenud ja kohustused. Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt- pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL
klientide vastu, ettemaksud; 2) ainelised vahendid: tooraine, kütus; 2. P õ h i v a r a ( vara, mis on käibes üle 1 aasta) : 1) rahalised vahendid : pikemaajalised rahapaigutused 2) ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed 3) ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid. B. PASSIVA ( kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu). 1. K o h u s t u s e d ( ehk võõrkapital) : nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne; 2. O m a k a p i t a l : aktsia- või osakapital, reservkapital ( osaühingul ja aktsiaseltsidel peab see olema vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalilt) pluss/ miinus kasum / kahjum. 7 K a s u m i a r u a n n e koostatakse järgmiselt : äritulud miinus ärikulud
-Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimine ja planeerimine. 5) Finantsstruktuuri juhtimine -firma laenu ja omakapitali suhe 6)Käibekapitali juhtimine -firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine 3. Kapitali tüübid Omakapital – omanike investeering ettevõttesse Võõrkapital – laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimise protsessi olemus FINANTSJUHTIMINE – majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine Otsuse vastuvõtmine Tegevus Vastutuse võtmine 5. Bilansi skeem 6. Varade (aktiva) struktuur 7. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 8. Kasumiaruande skeemide 1 ja 2 sisu 9
võetud finantsriskide olemust ja suurust. Liigne võlakoorem mitte ainult ei vähenda firma likviidsust tänu laenu %-deks minevatele suurtele maksetele, vaid võib majanduslanguse korral viia firma makseraskustesse. Saab vaadata ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma-ning võõrkapitali vahel. 1. Võlakordaja (debt ratio ehk debt to total assets ratio) Suhtarv näitab kui suurt osa ettevõttest finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu % kogukapitalist moodustab võõrkapital. Hea tava kohaselt ei tohiks see näitaja ületada 70%. Kreeditorid on huvitatud näitaja võimalikult väiksest väärtusest. Kui suure võlakoormuse ajal langeb müügitulu või deb.võlgnevuse laekumissagedus järsult, võib see osutuda firmale saatuslikuks. Ka omanikud võivad sellise olukorra puhul oma raha mitte tagasi saada. Seega riskid mõlemapoolsed. Omakapitali osatähtsust kogukapitalis nimetatakse ka soliidsuskordajaks, mis ei tohiks langeda alla 30%
Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta kasum v kahjum, erinevad reservid jne. 5. Aktsia – väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile
omakapitali võlasiduvus) kajastab laenuvahendite ja omakapitali arvel finantseeritud vara suhet. Kohustuste ja omakapitali suhe = koguvõlgnevus / omakapitaliga · Omakapitali kordaja näitab kui palju on ettevõtte varade allikad suuremad omakapitalist. Seda saame arvutada kahe valemi abil: Omakapitali kordaja = kõik varade allikad/ omakapitaliga Või Omakapitali kordaja = 1 + võõrkapital / omakapitaliga Pikaajaline laenukasutus nõuab kasutamise eest lisaväljaminekuid e. intresse. Ettevõte peab tegema oma investeeringud nii, et oleks kaetud laenatud vahendite kulud ja lisaks teenitud tulu. Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, tuleb vaadata ka intressikulude kattekordajat ehk seda, kas ettevõte on suuteline intresse jooksvatest tuludest tasuma. See näitaja ei tohiks olla alla 1. Intressikulude kattekordaja = kasum / intressikulu
3. nominaali vahendamine 4. geograafia vahendamine 5. riskide vähendamine diversifitseerimise (mitmekesistamine) abil 6. informatsiooni vahendamine 7. tehingukulude vähendamine 8. maksemehhanismi tagamine arveldusteks 9. raha juhtimine professionaalide poolt Bilanss Vastavalt bilansi põhimõtetele peavad panga varad (aktivad) olema tasakaalus võõrkapitali ehk kohustuste ning omakapitaliga (passivatega): varad = võõrkapital + omakapital Oma ja võõrkapitalina saadud raha kasutab pank varade soetamiseks, mis jagunevad: · rahaks ja selle ekvivalentideks, · laenudeks, · turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks, · investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi. Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust: · väike reaalvara osatähtsus;
suut tulu. Pöörduda panga poole Tagastamatu stardiraha Ettevõtlusinkubaatorid- pakuvad toetust, algajaid ettevõtjaid aidatakse äriplaani koostamisel, soodushinnaga antakse kasutada kontoriruume, arvutied ja muud kontoritehnikat. 22. Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast 23.Mis on bilanss Majandusaruanne, mis võtab kokku ettevõtte vara (tema omandi) , kohustused(võlad) ja omakapitali teatud hetkel. 24.Kuidas arvestada toote omahinda, mis kulud peab omahinda katma? materjalide, tööjõu ja muude ressursside kasutamist 25. miks muutuvad toomise muutumisega ka kulud?
Kohustiste ja omakapitali suhe 400 350 300 250 Kohustiste ja omakapitali 200 suhe 150 100 50 0 -50 2015 2014 2013 2012 2011 2010 Kohustiste ja omakapitali suhe näitab, mitu eurot laenukapitali kasutatakse ühe euro omakapitali kohta. See suhtarv annab põhimõtteliselt sama informatsiooni mis võlakordaja. Mida suurem on võõrkapital, seda enam laieneb omaniku risk ja kreeditoridel suureneb risk oma raha mitte tagasi saada. Samas muutub ettevõtte finantsolukord ebastabiilsemaks. Joonisel 10 on näha, et Gargohunters AS omakapitali ja kohustiste suhe kahel aastal väga kõrge, mis tähendab seda, et neil aastatel on ettevõttel suur risk oma raha tagasisaamise kohta. Ehk siis kui ettevõtte on osutanud teenust ja arve teinud maksetähtajaga rohkem kui 6 kuud, siis on üsna tõenäoline, et ettevõte ei saa küsitud raha.
Omakapitali tootlus p.a 93,20% 89,50% 64,30% 55,00% 55,00% Likviidsuskordaja 5,23 40,1 56,8 97,1 97,1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 5,4 40,5 57,2 57,2 57,2 Intresside kattekordaja 221 7333 0 0 0 Võlgnevuse kattekordaja 221 36,5 0 0 0 Võõrkapital/omakapital kordaja 0,13 0 0 0 0 Võõrkapitali määr 11,30% 0% 0% 0% 0%
4) tootmisstruktuur, kas see vastab püstitatud eesmärkidele 5) tootmisalaste uuringute vajadus Tööjõud 1) juhtide ja spetsialistide vajadus, nende kompetentsus ja ettevalmistus, ümberõppe vajadus 2) oskustööliste vajadus, kvalifikatsioon, ümberõppe 3) töömotivatsiooni vajadus 4) tööjõu katteallikad Arvestus ja rahandus 1) kehtiva juhtimisarvestussüsteemi analüüs 2) riski ja tasuvuse analüüs 3) kapitalistruktuurianalüüs (omakapitali vs. võõrkapital) 4) projektide efektiivsuse analüüs 5) raha ja kapitali turgude analüüs Ettevõte kultuur Kõrge kultuur loob ettevõttest hea maine, soodustab müüki, toob ettevõttesse häid töötajaid. 11 Strateegia valik ja selle rakendamine Pärast väliskeskkonna analüüsi ja ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede hindamist valitakse
annaabi.ee 
