Majanduse mõiisted vastustega (0)

Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks  –   tarbimismaks;   kaudne   riigimaks,   mida   riik   kehtestab
teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva  –  bilansi   põhiosa.   Bilansi  aktivas  on   kajastatud   ettevõtte  varad.
Varad   jagunevad   kaheks:   käibevara   (raha,   nii   sularaha   kui   ka   raha
pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud
(nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte
jooksva   tegevuse   käigus   ei   realiseerita,   on   põhivara.   Põhivara   alla
kuuluvad   materiaalne   vara   (nt   masinad,   seadmed)   ja   mittemateriaalne
vara (nt litsents) jne. 4. Passiva  –   bilansi   põhiosa.   Passivas   on   kajastatud   ettevõtte   varade
katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on.
Passiva   poolel   näidatavad   varade   katteallikad   jagunevad   kaheks:
kohustused   ja   omakapital.   Kohustused,   teisisõnu   võõrkapital   –   need   on
erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne.
Omakapitali   alla   kuuluvad   ettevõtte   osakapital   (või   aktsiakapital),
varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta
kasum v kahjum, erinevad reservid jne.  5. Aktsia  – väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust
aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile
õiguse   osaleda   aktsionäride   üldkoosolekul   ning   kasumi   ja   aktsiaseltsi
lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud
ja   põhikirjaga   ettenähtud   õigused   (nn   aktsionäriõigused).   Aktsaid   on
üldjuhul   nimelised   (registred   shares),   mujal   maailmas   esineb   ka
esitajaaktsiaid   (bearer   share),   mille   puhul   omandit   tõendab   paberil
aktsiasertikaat   (stock   certificate).   Eestis   peavad   aktsiad   olema
registreeritud   Eesti   väärtpaberite   keskregistris.   Registrisse   kandmisel
saavad   aktsiad   unikaalse   ja   rahvusvaheliselt   tunnustatava
identitseerimiskoodi   (ISIN).   Aktsiate   liigid   –   lihtaktsia   (common   share,   common   stock)   on   tavaline
hääleõiguslik   aktsia.   Aktsionär   saab   tulu   aktsiahinna   tõusust   või
dividendidest;   eelisaktsia   (preferred   stock)   on   hääleõiguseta   aktsia,   mis
annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva
vara jaotamisel; tresooraktsiad e. omaaktsiad (treasury share) on ettevõtte
poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad liht- või eelisaktsiad.
Tresooraktsiad   ei   anna   õigust   dividendidele   ning   samuti   ei   laiene   neile
hääleõigus. 6. Osaühing  –   äriühing,   millel   on   osadeks   jaotatud   osakapital.   Osaühing
vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isklikku
varalist   vastutust   ei   ole.   Osaühingu   tegevust   reguleerib   Äriseadustik.
Asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul
võib   olla   üks   osa.   Osa   väikseim   nimiväärtus   on   üks   euro.   Osa   annab
osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtumises ning kasumi ja osaühingu
lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku häälte arv on võrdeline


tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle (kui põhikirjas pole
teisiti).   Osanik   võib   oma   osa   vabalt   võõradanda   teisele   osanikule,   kuid
võõrandades kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu
jooksul võõrdandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osa võib
ka   pantida   ja   jagada.   Osakapital   peab   olema   vähemalt   2500   eurot.
Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib kuuluda üks liige (juhataja)
või mitu liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed
endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse
liige ei pea olema osanik. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette
nähtud osaühingu põhikirjas.  7. Mittetulundusühing  – isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või
põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine 8. Aastaaruanne  –   koosneb   põhiaruannetest   (bilanss,   kasumiaruanne,
rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest 9. Alampalk  –   miinimumpalk   e.   töötasu   alammäär,   mis   on   kehtestatud
kehtiva töölepingu seaduse järgi; madalaim palk, mida tööandja õiguslikult
võib töötajale tema töö eest maksta 10. Ametiühing – iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille
eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning
sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine 11. Amortisatsioon  ehk  kulum on  põhivara  kulumine  rahalises väljenduses
ehk   vara   amortiseeritava   osa   kandmine   kuludesse   vara   kasuliku   eluea
jooksul.   Amortisatsiooni   näol   akumuleeritakse   vahendid   põhivarade
uuendamiseks ja asendamiseks. 12. Börs  – turg, kus müüjad ja ostjad kauplevad väärtpaberite, derivaatide,
toormete, valuutade ja muude rahastamisvahenditega 13. Bilanss  – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga
raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali; iseloomustab
ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide
tegevuse tulemusena 14. Inflatsioon – valuuta ühiku või rahaühiku hinna langemine 15. Deflatsioon – valuuta ühiku või rahaühiku hinna tõusmine 16. Dividend  –   spetsiaalne   makse   (rahas,   aktsiates   või   muus   varas),   mida
ettevõte maksab oma aktsionäridele ettevõtte teenitud kasumist 17. Defitsiit  –   liigne   nõudlus;   nõudlus   toote   või   teenuse   järele   ületab
pakkumise turul; vastand ülepakkumisele 18. Eelarve  –   rahaline   plaan   tulude   ning   kulude   suhte   väljendamiseks;
väljendab tegelikku olukorda, võimalusi ja valikuid 19. Eksport – toodete või kaupade müümine välisriiki 20. Import – toodete või kaupade sissevedu välisriikidest 21. Elatusmiinimum  –  ühe kuu eest ettenähtud palga  alammäär;  teisisõnu miinimumpalk


22. Ettevõte – õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud
varaga tegutsev majandusüksus 23. Ettevõtja  – isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu
eest   püsivalt  kaupu   või   teenuseid,   kannab   ettevõtte   tegevusega   seotud
riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu 24. Ettevõtlikkus – isikuomadus, milles avaldub inimese tegutsemisvõime ja - tahe 25. Frantsiis  –   ärikokkulepe,   mille   käigus   annab   ettevõtte   omanik
frantsiisivõtjale   õiguse   esindada   ja   kasutada   sissetöötatud
ärikontseptsiooni ning sellega seonduvat kaubamärki 26. Hind  – rikkuse suuruse kõige ürgsem ja fundamentaalsem mõõt; kuidas
ehk   millise   proportsiooniga   rikkuses   olevaid   asju   turul   üksteise   vastu
vahetatakse 27. Hüpoteek  -     kinnisasja   pant,   mida   seatakse   kinnisasja   omaniku   poolt
võetava   laenu   tagamiseks.   Kinnisasjale   seatud   hüpoteek   annab
laenuandjale piisava tagatise juhuks, kui laenu ei suudeta tagasi maksta.
See tähendab, et juhul, kui võlga ei suudeta tasuda, tekib hüpoteegipidajal
õigus   nõuda   kinnisasja   müümist   kohtutäituri   kaudu,   ilma   et   ta   peaks
eelnevalt kohtusse pöörduma. 28. Intress  –   rahasumma,   mille   võlausaldaja   saab   võlgnikult   või   hoiustajalt
tasuks raha kasutada andmise eest; laenu hind, mida tuleb pamgale laenu
kasutamise eest maksta 29. Kapital  – ettevõtte tegevuse alus ja see võib esineda nii sularaha kui ka füüsiliste varade kujul 30. Kartell  –   kriminaalõigustiku   mõiste,   mille   all   mõistetakse majandustegevuses   olevate   äriettevõtete   ebaseaduslikku   kokkulepet
nende   poolt   monopoolses   turuvaldamise   olukorras   osavõtjatepoolse
kokkuleppe   tulemusena   kaotada   ettevõtjate   vaheline   kontkurents   ja
leppida kokku seadusevastastes mängureeglites 31. Kasum – summa, mille võrra ettevõtte tulud ületavad kulusid  32. Kasumiaruanne  –   ettevõtja   tulude   ja   kulude   aruanne,   mis   kajastab
raamatupidamiskohustlase   aruandeperioodi   majandustulemust   (tulusid,
kulusid ja kasumit või kahjumit) 33. Kindlustusmakse  –   rahasumma,   mida   kindlustusvõtja   on kindlustuslepingu   alusel   kohustatud   kindlustusandjale   tasuma   lepingus
sätestatud korras 34. Kindlustus  –   süsteem   ,   mis   võibaldab   isikul   anda   oma   ettevõtmistega
seotud   riskid   üle   kindlustusseltsi   kanda,   süsteem   riskidega   seotud
majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate
kahjude hüvitamine eelnevalt kokkulepitu alusel 35. Kaubamärk  – tähis, mida isik/ettevõtja kasutab oma kauba või teenuse
tähistamiseks, et eritstada oma kaupa või teenust teiste ettevõtjate poolt
pakutavatest   kaupadest/teenustest;   kaubamärk   annab   selle   omanikule


teatud  ainuõigused  kaubamärgiga  registreeritud  tähistamise  kasutamisel
ning õigusi keelata selle kasutamist teistel isikutel 36. Karjäär  –   elukestev   töö-   ja   haridusalane   areng   kõigi   elurollide
omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine
ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel 37. Konkurents  –   kahe   või   enama   isiku   püüdlemine   ühe   eesmärgi   suunas;
eesmärgi saavutamine ühe isiku poolt vähendab sele võimalikkust teisele;
ettevõtete võitlus tarbija pärast 38. Käibemaks  –   universaalne   tarbimismaks,   mis   hõlmab   kõiki   tarbitavaid
kaupu   ja   teenuseid   ning   millega   koormatakse   igat   müügietappi,
vähendades   maksukohustust   eelmistel   etappidel   makstud   maksu   võrra;
olemuselt tarbimise ja kulutuste maks 39. Majandus  –   inimtegevus,   mille   eesmärk   on   tagada   inimestele   vajalike
kaupade   ja   teenuste   tootmist,   vahetust,   jaotust   ja   tarbimise   võimalust;
ühiskonna   toimimise   allsüsteem,   mis   tuleneb   valikutest,   mida   teeme
tarbijana, töötajana, ettevõtjana või riigiametnikuna. 40. Majanduskasv  –   tootmismahu   suurenemine;   täpsemini   riigi   hüviste
tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil 41. Majanduskriis  –   kogu   majandust   või   mõnda   selle   haru   perioodiliselt
haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine 42. Majandustõus – majanduse toibumisperiood 43. Mikroökonoomika  –   majandusteaduse   osa,   mis   uurib   ettevõtete   ja
tarbijate käitumist turgudel 44. Makroökonoomika  – kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus 45. Kontsern  –   ettevõtete   koondis,   milles   omandus   ja   kontroll   on   ühtne,
mitmeid   ettevõtteid   ühendav   tootmisorganisatsioon,   mis   koosneb
peaettevõttest ja tütarettevõtetest ning muudest liitunud firmadest.  46. Missioon  –   organisatsiooni   olemasolu   eesmärk,   peab   olema   sõnastatud
lühidalt   ja   arusaadavalt;   peaks   tooma   esile   valdkonna,   millega   ettevõte
tegeleb,   kellele   teenus   on   mõeldud,   kes   on   kliendiks   ja   kuidas   tema
vajadusi rahuldada 47. Visioon  –   kuhu   tahetakse   jõuda   ja   kuidas   saavutada   konkurentsieelis;
ettevõtte   nimel   tehtav   kõige   üldisem   avalik   kirjalik   kokkuvõte   ettevõtte
tulevikust ja sellest milliseks soovitakse ettevõtet arendada 48. Monopol  –  turustruktuur,  kus tegutseb  üksainus firma  ja tesite  firmade
juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid 49. Nõudlus  – seos teenuse/toote hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad
antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta 50. Pakkumine – võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse
vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa


51. Palk – töötasu tehtud töö eest 52. Pankrot  –   nähtus   majanduses,   kus   mingi   majandussubjekti   või   firma
majandustegevus   lõpeb   katastroofilise   vaesumisega   sellises   ulatuses,   et
firma   muutub   maksujõuetuks   ja   ei   jõua   enam   oma   võetud   laenusid
võlausaldajatele tagasi maksta, ning et üldse peab oma majandustegevuse
ja eksisteerimise ära lõpetama jätkuva vaesumise tõttu 53. Projekt – ühekordne kindla alguse ja lõpuga ettevõtmine 54. Personal – tööjõud, meeskond 55. Positsioneerimine  -     protsess,   mille   abil   tooted   saavad   oma   asukoha
tarbija   tunnetussüsteemis,   sõltuvalt   nende   eelistest,   võistlevate   toodete
asukohast   ja   omadustest   ning   sihtturgude   iseloomust   –   ostja   võimalus
eristada ühte kaupa  teisest;  teadlikult kujundatud protsess,  mille käigus
luuakse   ettevõttest   või   tootest   potensiaalse   kliendi   teadvuses   eristuv,
väärtuslik ja atraktiivne kuvand  56. Raha  –   võlakirjad   ja   muud   omandiõigused,   mida   on   tõlgendatud
finantsvaradeks, ning mida parajasti vahetatakse kaupade vastu turul 57. Reklaam  – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu
eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse
edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil 58. Ressursid  –   põhielemendid,   mida   kasutatakse   kaupade   või   teenuste
loomiseks;   ressursid   majanduses   on   nt.   inimene,   maa   töö   ja   kapital   –
vahendid,   mida   kasutatakse   kaupda   valmistamiseks   ja   teenuste
osutamiseks 59. Segmentimine   (segmenteerimine)  –   tarbijate   grupeerimine   teatud
omaduste   alusel.   Segmenteerimisel   liigitatakse   kliendid   vastavalt   nende
vajadustele,   tunnustele   (sugu,   vanus   jne)   ja   ostukäitumisele.   Turu
segmenteerimine   aitab   oma   sihtgrupi   vajadusi   paremini   mõista   ning
turunduseesmärke püstitada.  60. Streik  – töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu
algatusel   saavutamaks   tööandjalt   või   tööandjate   ühingult   või   liidult
järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes 61. Suhtekorraldus  –   funktsioon,   mis   määratleb,   loob   ja   sõilitab   kasulikke
suhteid   organisatsiooni   ja   erinevate   sihtgruppide   vahel,   kellest   sõltu
ogranisatsiooni edu või ebaedu; laiemas võtmes  62. Tooted  –   mingi   vajaduse   tahuldamiseks   valmistatud   ese   või   osutatud teenus 63. Tulumaks  – maks, millega maksustatakse maksumaksja tulu, millest on
tehtud   seadusega   lubatud   mahaarvamised.   Füüsilise   isiku   tulumaks   –
maks,   mida   residendist   füüsilised   isikud   maksavad   kogu   oma   tulult,
olenemata   selle   teenimise   kohast   (riigist).   Juriidilise isiku tulumaks – maks, mida äriühingud maksavad oma kasumilt
mitte   kasumi   teenimisel,   vaid   alles   kasumi   jaotamisel   dividendidena   või


muus   vormis.   Kuni   kasumit   ei   jaotata,   maksukohustust   ei   teki
(investeeringute soodustamiseks).  64. Turg   –  tähistab   mis   tahes   institutsiooni,   mille   kaudu   ostjad   ja   müüjad
omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad, samuti kohta, kus
selline tegevus toimub 65. Turundus  –   tegevuste   süsteem,   mille   eesmärk   on   viia   kokku   ostjate
soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid 66. Tööjõud  –   majanduslikult   atraktiivne   rahvastik;   tööealised   isikud,   kes
soovivad töötada ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on
tööd leidnud või mitte 67. Tööpuudus – tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus 68. Töötu – inimesed, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd 69. Äriplaan  –   äriidee   müük;   ühtlasi   ettevõtja   vahendiks,   mille   abil   saab
informatsiooni   vahendada   ettevõtte   kohta   teistele   isikutele,   nt.
finantseerijatele või oma teenistujatele 70. Ärieetika  –   reguleerib   ettevõtete   ja   nende   juhtide   käitumist
konfliktiolukordades;   analüüsib   äripraktikas   ette   tulevaid   eetilisi   ja
moraalseid   probleeme;   ülesandeks   aidata   ettevõtjal   lahendada
moraalikonflikte, mis tulenevad äritegevusest 71. Turundusplaan  –   ettevõtte   või   selle   allüksuse   jaoks   väljatöötatud
juhendid turundusmeetmestiku elluviimiseks ja ressursside planeerimiseks;
visandatakse   turunduseesmärgid   ja   esitatase   nende   saavutamise   teed   -
turundusstrateegia 72. Tarbijahinnaindeks  – mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust
mingil perioodil; peamiste kaupade ja teenuste ning nende hindade alusel
koostatava statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks 73. Turutasakaal  –   olukord,   kus   nõudmine   ja   pakkumine   kauba   järele   on
teatud hinnatasemel võrdustunud 74. Bränd  –   tänapäevamõistes   oluliselt   keerukam   nähtus   kaasates   nii   selle
materiaalse, objektiivse poole, kui ka selle, mis asub vaid meie teadvuses;
toote   või   organisatsiooni   aineliste   ja   sümboolsete   omaduste
kombinatsioon, mis annab tootele või organisatsioonile identiteedi ja eritab
selle teiste toodete või oragnisatsioonide indentiteetidest 75. Turumajandus  –   arenenud   riikides   valitsev   majandussüsteem,   MIDA
iseloomustab   majandusvabadus,   konkurents   ning   HINNA   kujunemine
nõudmise-pakkumise   suhte   tulemusena.   majanduse   toimimise   korraldus,
kus   ostjad   ja   müüjad   vahetavad   omavahel   kaupa   vabalt   kokkulepitud
hindade   alusel   ning   kus   ressursside   paihutajaks   on   „nähtamatu   käsi“
(isiklikest  huvidest  lähtuvad   indiviidid   kasutavad   riigi   majandusressursse
kõige   efektiivsemal   moel   ning   sotsiaalne   heaolu   on   toimiva   süsteemiga
kaasnev nähtus) 76. Usaldusühing – äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut
tegutsevad   ühise   ärinime   all;   vähemalt   üks   on   täisosanik,   kes   vastutav


ühingu   kohustuste   ees   kogu   oma   varaga   ning   teine   osanik   on
usaldusosanik,   kes   vastutab   ühingu   kohustuste   ees   oma   sissemakse
ulatuses  77. Täisühing  –   äriühing,   milles   kaks   või   enam   osanikku   tegutsevad   ühise
ärinime   all   ja  vastutavad   ühingu   kohustuste   eest  solidaarselt   kogu   oma
varaga; täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik 78. Juhatuse liige – isik, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku ja kantud 
äriregistris äriühingu B-kaardile; AS esindaja seaduse alusel
https://pilvebyroo.ee/juhatuse-liikme-leping/ 79. Sihtasutus  – eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on
loodud   vara   valitsemiseks   ja   kasutamiseks   põhikirjaliste   eesmärkide
saavutamiseks.   Sihtasutus   asutatakse   ühe   või   mitme   asutaja   poolt
määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt.  80. Investeering – kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus
varadesse   või   õigustesse.   Majanduslikus   mõttes   võib   investeeringut
käsitada selliste kaupade või õiguste ostmisena, mida ei tarbita ära, vaid
mida   kasutatakse   tulevikus   rikkuse   kasvatamiseks. Investeeringult   on   võimalik   teenida   tulu   eelkõige   kahel   viisil:   1)
investeeringutega   seotud   tulu   (näiteks   intress,   dividendid,   üür,   rent,
lintsentsitasu,   patenditulu,   autoritasu   jne.)   2)   tulu   investeeringu
turuväärtuse kasvult. Investeeringuid liigitatakse mitmel eri viisil: investeeringu kestvuse järgi –
lühiajalised (enamasti kuni 1.a) ja pikaajalised; investeerimisobjekti järgi –
väärtpaberid,   kinnisvara,   tootmiseks   vajalikud   varad,   väärisesemed,
intellektuaalne   omand   (õigused,   patendid,   litsentsid).   Äriühingu investeeringuid: lühiajalised finantsinvesteeringud, pikaajalised,
kinnisvarainvesteeringud,   materiaalised   põhivarad,   immateriaalsed
põhivarad