U S Wikipedia M A A T E A D U S Wikipedia Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. M A A T E A D U S Tsirkusorud on suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud. M A A T E A D U S S U
aastaajale. tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Mõhnad kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist. On ebaregulaarse kujuga ja koosnevad peamiselt liivast ja kruusast. Mäe ja oru tuuled- tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks. Mägiliustike poolt kujundatud pinnavormid kaarid ehk orvanid, kurud, ruhiorud ehk troogid, tsirkusorud. Neelamisvöime- arv, mis näitab missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest, %. Niiske ekvatoriaalne kliima iseloomulik on palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Temp. aastaringselt kõrge, sademeid palju, jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur. Niiske kontinentaalne kliima kliimat kujundavad cP, mP, cA, mT, polaarfont, tsüklonaalne tegevus. Suur aastane temp amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talvel kuivem.
- õhuke, valdavalt horisontaalkihiline settekiht nõlvasetete peal, mis moodustuvad subaeraalse delta osas. Pinnasetted moodustuvad kas delta pinnal hargnevates jõeharudes (kruusad-liivad, analoogia sängisetetega) või (peamiselt) suurvee/üleujutuste perioodidel üle kogu delta ala (peeneteralised setted) 10. Peamised liustikulise tekkega kulutuslikud, kulutuslikud-kuhjelised ning kuhjelised pinnavormid ning vastavad setted. Kulutuslikud: (1)kaarid ehk orvandid (2)tsirkusorud (3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen. Pinnavormid: (1)moreentasandik (2)otsmoreen (kuhjelised otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid
Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid Liustik- lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal. 10% katavad maismaad tänapäeval Liustikud jagatakse? Oruliustikud ( mägiliustikud) ja mandriliustikud Kaarid ehk orvandid- järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel Kurud- mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Moreen- sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni Ruhiorud ehk troogid- U-kujulised järsuveerelised moldorud Tsirkusorud- suured, järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud Voored- mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad Oos- pikk kitsas järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Tekkinud liustike sulamisvee poolt. Koosnevad liivast ja kruusast Irdjää- ,, surnud jää" Liustikusete jaguneb? a)Limnoglatsiaalsed- liustiku või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid
meetreid(ka hääbuad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida- Antarktika liustikud isegi üle 1km mäestikke kujunavad välisjõud Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni(alpiinne reljeef) Kaarid - järsuveerelised süvendid meahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel Ruhiorud -U kujulise ristlõikega järsuveerelised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Tsirkusorud- suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. sealt saavad alguse oruliustikud Mandriliustikud voored - mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad oos - on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt
küljemoreen – pikad kitsad pinnavormid, mis asuvad oru nõlvadel (kui liustik saab jääd juurde, lükkab selle kaugemale. Kui jää hakkab sulama, siis liustiku keel liigub ülespoole tagasi ja jääb orgu maha. Jää on täis kive ja liiva – sest ülevalt poolt pudeneb pidevalt neid alla) ruhiorud e. troogid – U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud tsirkusorud – suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud voored – mandrijää vooliva e. kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Piklikud ühtlased pinnavormid (Eesti Vooremaa) oos – pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud
allapoole: kaariliustikud (nõgudes), oruliustikud (orgudes). Mäestikes jää- ja lumetegevus seotud enamasti negatiivsete reljeefivormidega. Kaarid e. orvandid nisitaolised järskude veerudega süvendid. Moldjas põhi kaldu avatud esiserva suunas. Vanade kaaride vahel teravad tipud karlingud. Ruhiorud e. troogid U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mida liustik on erodeerunud sälkorgudest. Tsirkusorud suured järsunõlvalised orulaiendid troogide lähetel. Firni ja liustikujää kogunemisala, kust väljuvad oruliustikud. Liustikud ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole. Igikelts - maakoore ülemiste kihtide jäätumine. Jää on liikumatu (vastupidi liustikujääle). Maavoole ehk soliflukatsioon - tegus kiht muutub veega küllastudes soojal ajal püdelaks massiks ja hakkab alla poole libisema. Toimub reljeefi tasandumine ja nõgude ning orgude täitumine setetega
libisedes). Nõlvadel liikudes esinevad liustikel risti- ja pikilõhed, kuna jää pole lõputult plastne. Ristilõhed liikumisel üle takistuste, või liikumise kiirenemisel. Pikilõhed liustikukeele välisserval. Osad tsoonid saavad kiiremini liikuda kui teised, ja liustik lõheneb mitmeteks keelteks. Samuti ka külgsurvel, mitme liustiku liitumisel. Liustike kulutuslikud pinnavormid. Liustiku kulutusvõime sõltub tema massist. Orvandid/tsirkusorud akumulatsioonialade all, kus liustik on edasi liikudes kulutanud ümara oru. Need võivad suurte liustike puhul ka liituda ja moodustada suuri süsteeme. Jäänuahelik Liustik kulutab liikumisel oma orgu U-kujuliseks, ning kahe liustikuoru kõrvutiasetsemisel võib nii moodustada väga teravatipuline UU ahelik. Horn, jäänuksammas igalt mäe küljelt on alla voolanud liustikud, mis on kulutanud mäe teravaks ja näivalt tahuliste külgedega.
annaabi.ee 
