Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria maateadus - 26 õppematerjali

Maateadus >> Maateadus
maateadus on teadus, mis uurib looduslikke ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõr...

Maateadus - Tartu Ülikool
10 allalaadimist
23
doc

Maateadus alused

sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik,...

Maateadus - Tartu Ülikool
112 allalaadimist
14
docx

Maateadus

Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust Maa ümbermõõt- 40 075 k...

Maateadus - Tartu Ülikool
5 allalaadimist
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minevikus samade seadus...

Maateadus - Tartu Ülikool
77 allalaadimist
12
docx

Maateaduste kordamisküsimused

Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid...

Maateadus - Tartu Ülikool
31 allalaadimist
6
doc

Maateaduse eksamiküsimused

Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu maakera p...

Maateadus - Tartu Ülikool
21 allalaadimist
3
docx

Mineraalid

Vask ­ värvus varieerub punasest kuldpruunini, niiskes õhus tekib vase pinnale aja jooksul pruuni või roheka värvusega paatinakiht Teemant ­ värvusetu, valge, hall, kollane, sinakas, must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe ­ väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit ­ värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld ­ metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad...

Maateadus - Tartu Ülikool
27 allalaadimist
9
pdf

Vulkaanide tüübid

a Kilpvulkaanid Vulkaanide tüübid Ehitatakse üles basaltse laava vooludest 1.lõõrvulkaanid a) kilpvulkaanid b) strato- e. kihtvulkaanid 2. lõhevulkaanid Mauna Loa: vaade kirdest Mauna Loa: vaade kagust Photo L.Peterson Mauna Loa kaldeera: Kaldeera - langatuslik hiidkraater ( >2 km) Ø 3*5 km 183 m sügav Tekkis ~700a tagasi Mauna Loa: Photo L.Petersen 4 km ü.m.p., + 5 km a.m.p., + 8 km ookeanip...

Maateadus - Tartu Ülikool
30 allalaadimist
4
pdf

Eesti maavarad

Maris Rattas Maavara, maa-aines, põhjavesi, leiukoht... MAAVARAD: EESTI MAAVARAD Maa-aines - kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis omaduste, koguse või Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida uurituse poolest ei vasta maavarale kui rahvuslikule saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast ressursile esitatavatele nõuetele. inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes....

Maateadus - Tartu Ülikool
65 allalaadimist
9
pdf

Põhjavesi

KARST JA jõed ja järved: MAALIBISEMISED põhjavesi: 1.05% 0.009% (1.27 105 km3) (1.54 107 km3) biosfäär: 10-4% liustikud: 2.97% (2 103 km3) Põhjavesi: maakoores gaasilises, vedelas või tahkes (4.34 107 km3) olekus olev vesi, mis võib esineda: atmosfäär: 0.001%...

Maateadus - Tartu Ülikool
44 allalaadimist
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastike...

Maateadus - Tartu Ülikool
67 allalaadimist
4
docx

Praktikum 1 - Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine

10.2012 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on võrrelda maaüksuste kuju olemasolevate vahenditega, et selgitada ja omandada maaüksuste kompaktsuse määramise metoodikat ja õppida kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid. Antud praktilise tööga määratakse maaüksustele neid iseloomustavad koefitsiendid selleks, et neid oleks võimalik omavahel täpselt võrrelda. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome koos vajalike Plug-in´idega, Microsoft Office Word 2007 ja MS Paint. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Lääne-Viru maakonnas, Sõmeru vallas, Kaarli külas. Katastriüksuste paiknemine ja andmed katastriüksuste kohta on välj...

Maateadus - Tartu Ülikool
8 allalaadimist
4
docx

Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine

11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust ning omandada teede kõverjoonelisuse koefitsendi määramist ja selleks vajalike rakenduste kasutamist. Selleks tuleb leida teede kõverjoonelisuse koefitsent, kasutades selleks vastavat metoodikat ning internetis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Kasutatud töövahendid: Töö koostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit, Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome, Microsoft Office Word 2007. Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint´i. Selgitus valitud piirkonna kohta: Töös käsitletav piirkond asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas. Skeemil A'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°26'54,8'' L 26°24'37,54'', B'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on...

Maateadus - Tartu Ülikool
10 allalaadimist
3
docx

Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine

1. olevale plaanile märgitud talu tootmiskeskuse optimaalne asukoht - raskuskese, arvestades erinevaid tegureid. Koostaja: , 28.11.2012 Tabel 3.1. Kõlvikute kirjeldus Koordina Pindala S Kõlviku liik Kõlvik nr adid(m) (ha) X Y 1 6,2 180 315 Soo 2 7,0 195 790 Võsa 3 6,8 330 790 L. rohumaa 4 6,0 345 355 Võsa 5 7,4 520 380 L. rohumaa 6 9,6 520 795 Mets 7 4,9 750 830 Mets 8 7,1 880 640 Põld 9 7,8 870 430 Põld 10 7,0 720 305 Põld S=69,8ha I variant...

Maateadus - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
6
docx

Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel.

Variant B Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat joonisel 4.1 plaanil märgitud olemasolevate maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel ja märkides saadud planeeritavad maaüksused plaanile joonisel 4.2. Koostas: , 28.11.2012 Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsooni hind Maa Puidu Üksus/kirjeldu Pindala EUR/h väärtus tagavar Puidu Kasvava metsa Koguväärtu s Ha a EUR a Tm/ha maksumus väärtus EUR s EUR Maav=S*t. metsv=S*Pt*P Maav+Mets S t.h. h Pt Pm m v 1.1. Põld 450EUR/ha 15,25 450 6862,5 6862,5 1.2. Põld 260EUR/ha 6,625...

Maateadus - Tartu Ülikool
39 allalaadimist
1
docx

Praktikum 5 – Maa-ala kruntideks jagamine

Praktikum 5 ­ Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46 5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5...

Maateadus - Tartu Ülikool
31 allalaadimist
2
docx

Praktikum 6 – Elektriliinide planeerimine

Praktikum 6 ­ Elektriliinide planeerimine Töö eesmärk: Planeerida elektriliinid selliselt, et elektriliin jõuaks võimalikult vähese maksumusega igasse majapidamisse. Andmed liinide pikkuste ja maksumuse kohta on kantud tabelisse 6.1. Joonisel 6.1 on välja toodud plaan elektriliinide paiknemise kohta Koostaja: , 02.01.2013 Tabel 6.1. Elektriliinide pikkused ja maksumused. Liinilõik Liini pikkus (km) Kilomeetri Summa (EUR) hind(EUR) A-2 0,27 1300 351 2-1 0,23 1300 299 2-3 0,15 1300 195 3-7 0,43 1300 559 7-6 0,20 1300 260 6-5 0,14 1300...

Maateadus - Tartu Ülikool
20 allalaadimist
11
docx

METSAMULLATEADUS

METSAMULLATEADUS PRAKTILINE TÖÖ ` ` Sisukord Sissejuhatus Antud töö eesmärk on anda ülevaade Eesti muldade kujunemisest ja tutvumine kodukoha mullatekke tingimustega. Praktiline osa tööst oli teha kaeva oma kodukohas ja seejärel määrata muld. Mullakaeva sügavus on 100 cm. Kui mullakaeve oli tehtud algas kodukoha ja saadud mulla kohta andmete kogumine. Lisades on ära toodud mulla liimonoliit ja sügavkaeve mullaprofiil 1. Eesti muldade kujunemine Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest orgaanilise ai...

Maateadus - Kutsekool
15 allalaadimist
2
doc

Krimmi Poolsaar

Poolsaarel Asub Ukraina koosseisus kuuluva Krimmi autonoomse vabariigi põhiosa. Pindala 26 200 ruutkilomeetrit . Et sinna reisile minna pole vaja palju raha . See on soodne reis, kõik on odavam kui eestis . Elanikke 2.4 miljonit inimest . Seal ka peale mägede sügavad ja suured koopad .Ja üks väga kõrge juga. See oli vanal ajal Eestlaste lemmik puhkepaik. Ööbida võib seal linnades hotellides, kuid ka laenutus majad . Inimesed kes elavad seal annavad oma majad Ööbimiseks . Ise elavad näiteks suvilas . Inimesed on seal sõbralikud ja on turistide vastu head. Nad on nendega juba harjunud. Krimm on tuntud Kuurortpiirkond. Tuntumad kuurortlinnad on Jalta, Simferopol, Alupka, Aluzta, Sevastopol ja Sudak. Eestist Sõites Krimmi poolsaarele Pead läbima 3 riiki mis on Läti, Leedu ja Valgevene . Teepikkus on 2074 km . Umbes 26h sõitu . Lennates saab 3-4 Tunniga. Se...

Maateadus - Põhikool
4 allalaadimist
106
pptx

Geoloogia - kivimite powerpoint

Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi ...

Maateadus - Tartu Ülikool
22 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun