Oort – äkitselt, ootamatult (hakkas oort valjusti kohta- lidrane ilm (Sõrve poolt tulnud) nutma) toolikori- tooli seljatugi Kare – rohumaa, karjamaa otsakont- laup Varduid kuduma – varrastega kuduma sokipõiseli- sokid jalas, kingi pole Tui – tuvi, sageli ka hellitusnimena (oh sa mu kulla tuhlis- kartul tui) nott- jahukaste Kaarid – villakraasid ons- kas on? Ihn – pehme liivakas kivi, mille peal hõõruti Mulju- vajuta teravamaks kangiotsa vms Map tea- ma ei tea
A T E A D U S M A A T E A D U Himaalaja, Bhutan. Wikipedia S Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes M Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. A A T E A D U S Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud karlingud. M karlingud A
madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tsehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks
oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tšehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja
. Pikkiprofiili kuju on tavaliselt nõgus (sinusoidaalne) ning voolusängi gradient suurem (st. kallakus järsem) ülemjooksul nt 10 m/km ja see väheneb alamjooksu suunas, kus gradient vo. ainult mõni cm/km. Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Jõgikonnad, valglad-Igal jõel on oma veekogumisala e valgla mida nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks võivad olla kraavid, ojad, väikesed jõekesed, allikad vms, mis kõik üheks suureks jõeks kokku jooksevad. Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud karlingud. Karst- nim põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Katabaatiline tuul- külma õhumassi liikudes läbi kurusid ja orgusid
(c)pinnasetted (topset beds) - õhuke, valdavalt horisontaalkihiline settekiht nõlvasetete peal, mis moodustuvad subaeraalse delta osas. Pinnasetted moodustuvad kas delta pinnal hargnevates jõeharudes (kruusad-liivad, analoogia sängisetetega) või (peamiselt) suurvee/üleujutuste perioodidel üle kogu delta ala (peeneteralised setted) 10. Peamised liustikulise tekkega kulutuslikud, kulutuslikud-kuhjelised ning kuhjelised pinnavormid ning vastavad setted. Kulutuslikud: (1)kaarid ehk orvandid (2)tsirkusorud (3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen. Pinnavormid: (1)moreentasandik (2)otsmoreen (kuhjelised otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid
Glatsiaalsed- mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Klimaatiline lumepiir- ala, kus aasta jooksul on võrdne maapinnale langev lume kogus ja sulamisvete ja aurumisega ära kantav sademete kogus Firn ehk sõmerlumi- tihenenud lumi Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid Liustik- lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal. 10% katavad maismaad tänapäeval Liustikud jagatakse? Oruliustikud ( mägiliustikud) ja mandriliustikud Kaarid ehk orvandid- järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel Kurud- mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Moreen- sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni Ruhiorud ehk troogid- U-kujulised järsuveerelised moldorud Tsirkusorud- suured, järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud Voored- mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad
pakussest kihist Aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad lisutikud aastas kümneid kuni sadu meetreid(ka hääbuad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida- Antarktika liustikud isegi üle 1km mäestikke kujunavad välisjõud Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni(alpiinne reljeef) Kaarid - järsuveerelised süvendid meahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel Ruhiorud -U kujulise ristlõikega järsuveerelised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Tsirkusorud- suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. sealt saavad alguse oruliustikud Mandriliustikud voored - mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva
) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. 2. Mis on liustiku toitumisala? Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon. 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt. 4. Mis on kaar e orvand? Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks. 5. Mis on ruhiorg e troog? Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud. 6. Mis on silekalju e oinapea? Silekalju ehk oinapea on piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Silekaljud on oma
(Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. 2. Mis on liustiku toitumisala? Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon. 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt. 4. Mis on kaar e orvand? Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks. 5. Mis on ruhiorg e troog? Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud. 6. Mis on silekalju e oinapea? positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid 7. Mis on moreen? Liustike tagajärjel tekkinud sete 8. Mis on otsamoreen?
LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored Kuhjav toime: Moreentasandikud Oosid Mõhnad Moreenkünkad SANDUR - jääkõe deltasse tekkinud liivik MÄELIUSTIK <1> Ruhiorg e. TROOG - U-kujuline <2> Kaarid e. orvandid - liustiku süvendatud väikesed orud GLOBAALPROBLEEMID. ÖKOLOOGILINE KRIIS .LOODUSKAITSE. JOONIS ISE TEHA Miks tekkinud? Tagajärjed Lahendusvõimalused Põhjused. Kus? Maakera ülerahvastatus. Toidupuudus 1. Näiline probleem. Ainult a) P.m.-seks sobiva maa nappus 1. Metsade maharaiumine põllupinna
liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad liustikud aastas kümneid kuni sadu meetreid (ka hääbuvad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida-Antarktika liustikud isegi üle 1 km Mäestikke kujundavad välisjõud: Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef) Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes: kaarid e. orvandid – järsuveerelised süvendid mäeahlike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel karlingud – kaaride vahele jäävad teravad mäetipud kurud – mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni otsamoreen – liustiku keele ees olev risti asetsev moreenimass
Koosnevad jääsulamisvete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. Settimine on toimunud kuival maal. Fluvioglatsiaalne delta: On setteliselt koostiselt väga sarnane sandurile. Jääjõgede poolt kantud setted on settinud jääjärves. Mäestikujäätumine Liustikud - ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole: kaariliustikud (nõgudes), oruliustikud (orgudes). Mäestikes jää- ja lumetegevus seotud enamasti negatiivsete reljeefivormidega. Kaarid e. orvandid nisitaolised järskude veerudega süvendid. Moldjas põhi kaldu avatud esiserva suunas. Vanade kaaride vahel teravad tipud karlingud. Ruhiorud e. troogid U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mida liustik on erodeerunud sälkorgudest. Tsirkusorud suured järsunõlvalised orulaiendid troogide lähetel. Firni ja liustikujää kogunemisala, kust väljuvad oruliustikud. Liustikud ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole. Igikelts -
annaabi.ee 
