Maateaduste eksami materialid 2018/19 (0)

Atmosfääri tsirkulatsioon , tuuled
Lühivastused (1-2p):
1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt , kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul
2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained
3. Mis on jugavool ? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul
4. Mis on külm front ? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega.
5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine
6. Mis on inversioon ? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides
7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Frondi liikumisega kaasneb sadu, sageli sajab hoovihma
9. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala
10. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond? Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala  
11. Mis on Islandi miinimum? Püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses
12. Mis on Assoori maksimum? Kõrgrõhuala Assooride kohal
13. Mis on tornaado ehk tromb ? Õhu vertikaaalne keeriseline liikumine; Väikse läbimõõduga kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust
14. Mis on troopiline tsüklon e orkaan ? Väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutusted.
Põhjalikud vastused (6-10p):

Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad?
Pooluste poole liikuv soe õhk ja poolustelt tulev külm õhk kohtuvad. Soe õhk liigub mööda külma õhuseina üles (läänetuulte vöönd). Suur osa kerkivast õhumassist liigub edasi pooluste poole, kus see jahtub ning laskub ja annab lisa kõrgrõhkkonnale. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvööte õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal

Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel.
Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast .

Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled ?
Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt  ekvaatori  poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas, lõunapoolkeral kagust loode suunas 

Kuidas tekib Aasia mussoon ? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel.
Aasia mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral
Talvel on Lõuna-Aasia kohal kõrgrõhkkond- taevas selge ja tekivad põuad. Suvel on Lõuna-Aasia kohal madalrõhkkond- maismaa on soojem, mistõttu kujunevad välja tõusvad õhuvoolud, toimub pidev õhuvool merelt maale. Õhk on niiske ja on palju tugevaid sademeid.

Mis on ja kuidas tekib briis ?
Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja -tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas.

Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale?
Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: soojal poolaastal ilma jahenemine ja sademed; külmal poolaastal ilma soojenemine ja lumesadu . Antitsüklon toob selgemat ja kuivemat ilma: soojal poolaastal mõnikord kuumalaine ja põud, külmal poolaastal käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm
Külm front "lükkab" soe frondi ülesse;

Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale?
NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsioon on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas. Kui NAO indeks on positiivne on Põhja-Euroopas vihmane ja pehme talv ja Vahemeremaades põud ja ilusam ilm. Kui NAO indeks on negatiivne on Põhja-Euroopas külm ja karm talv ja Vahemeremaades vihm ja lumetorm.
Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis , maavärinad
Lühivastused (1-2p):
1. Mis on maakoor ? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa
2. Mis on litosfäär? Maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa.
3. Mis on astenosfäär? Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev osaliselt ülessulanud kivimitest kiht.
4. Mis on vahevöö? osalt tahke, osalt poolsulanud kivimmassist koosnev kest maakoore ja tuuma vahel
5. Mis on D“ kiht?  Vahevöö sügavaim kiht. Temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult
6. Mis on Maa tuum? Maa sisemine osa; seda ümbritseb vahevöö
7. Mis on magma ? Maa sügavuses tekkinud tulikuum kivimite  sulam
8. Mis on laava ?  vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud magma.
9. Mis on püroklastiline vool? kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv
10. Mis on tefra ? vulkaanist väljapaiskunud materjal
Põhjalikud vastused (6-10p):
1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel.
Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde, seetõttu on seal kivimid nooremad ning Atlandi ookean laieneb , kuna keskahelik laieneb. Island paikneb Atlandi ookeani keskmäestikul Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemise piirkonnas, antud piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale.
2. Kirjeldage manner -ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide.
Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu , sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma. Selle protsessi käigus tekib laama sukeldumise kohta ookeani põhjas kitsas ja sügav süvik. Mandrilise laama serv kerkib veidi kõrgemale, sukelduv ookeanilise laama serv hakkab vahevöös sulama, tekkiv magma hakkab mööda litosfääri lõhesid maapinna suunas tõusma ning tekitab mandrilise laama servale vulkaanide rea. Laamade põrkumisel tekkiv surve pressib mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks, nii tekib mandrilaama servale aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. Selle protsessidega kaasnevad maavärinad ja tsunami . (Andid, Atacama süvik)
3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide.
mandriliste laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad samuti kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga väikese tihedusega, et vahevöösse sukelduda, seetõttu kuhjuvad kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks. Ka sellistes kohtades esineb tugevaid maavärinaid, kuid vulkaanipurskeid on vähem, sest maakoor on väga paks (Himaalaja)
4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide.
Mandrite lõhestumine tekib siis, kui mandri all asub nn kuum täpp. Kuumaks täpiks nimetatakse üksikuid tulikuumi magmavoolusid, mis saavad alguse süvavahevööst ja kerkivad kuni litosfäärini. Need ei ole seotud laamade servaaladega. Kui kuum täpp paikneb paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, surub see mandrilaama selles kohas kumeralt üles ja sulatab mandrilise maakoore kivimeid. Kumeruse tipus tekitavad venituspinged rebendi, mida nimetatakse kontinentaalseks riftiks (Baikali järv)
5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil?
Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist.
6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse.
Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik. Nt: Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.
7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi.
Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda . Nii tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Maavärina ajal vabanev energia liigub vibratsioonina läbi kivimite. Need seismilised lained levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem.
Mineraalid , kivimid, muld , sood
Lühivastused (1-2p):
1. Mis on mineraal ? kindla keemilise koostise ja kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine
2. Mis on kivim ? Looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum
3. Mis on Mohsi skaala? mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala
4. Mis on tardkivim ? Magma tardumidel tekkinud kivim
5. Mis on settekivim ? mitmesuguste setete kivistumisel tekkinud kivim
6. Mis on moondekivim ? kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores sulanud ja ümberkristalliseerunud sette- või tardkivim
7. Mis on rabenemine ? Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel.
8. Mis on porsumine ?  kivimite  lagunemine keemiliste protsesside toimel
9. Mis on mullahorisondid ? Too näiteid. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal asuvad mullakihid . NT: Kõduhorisont
10. Mis on kamardumine ? mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont
11. Mis on leetumine ? mulla  mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda
12. Mis on soo? pidevalt liigniiske ala, kus moodustub  turvas
Põhjalikud vastused (6-10p):
1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid.
Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev tahke anorgaaniline aine. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. NT: mineraalid: kuld , hõbe, teemat, granaat . Kivimid: graniit , pimss, basalt
2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid?
Purskekivim(basalt) on kindlasti vulkaanipurske product ja Süvakivim(graniit) on magmakivim
3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. https://et.wikipedia.org/wiki/Kivimite_ringe
4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid.
Settekivimid on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Nt: keemilised setendid on veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad nagu näiteks haliit ehk kivisool ja lubi. Biokeemilised setendid on tekkinud elusorganismide skelettidest ja kodadest nt lubjakivi , dolomiit ja mergel .
5. Võrdle soo arengustaadiume ( madalsoo , siirdesoo , raba).
Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest
Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema.
Raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu
Kosmogeensed pinnavormid : meteoriidikraatrid
Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised
Lühivastused (1-2p):
1. Mis on lihtkraater? Too näide.  negatiivne pinnavorm , mille sügavaim koht on kraatri keskel (Barringeri kraater )
2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust. NT: Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal
3. Mis on kaldeera ? Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm
4. Mis on nekk ? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha
5. Mis on (tektooniline) lõhe? Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimikeha katkemine.
6. Mis on (tektooniline) murrang? Kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud
7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd .
8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd.
Põhjalikud vastused (6-10p):
1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone.
Plastiline deformatsioon - maakoor paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. NT: kurdmäestikud ( Alpid ja Himaalaja). Habrastel deformatsioonidel tekivad tektoonilised lõhed (esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina) ja murrangud.
2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi.
Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindmine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Asuvad seal, kus põrkuvad laamasid. Tagajärjeks on maavärinad, uute mäestike tekke ja vulkanismide tekkimine.
3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme .
Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinget, mis lahenevad rikete tekke läbi.
Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised
Vaata lisa: Glatsiaalsed pinnavormid_mõisted.pdf; 13_pinnavormid_liustikutekkelised_2017.pdf
Lühivastused (1-2p):
1. Mis on firn? Firn on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi
2. Mis on liustiku toitumisala? liustikuosa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon
3. Mis on liustiku ablatsiooniala? liustikuosa, mis asub lumepiirist allpool
4. Mis on kaar e orvand? liustike tegevuse või murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas süvend mäeaheliku nõlval
5. Mis on ruhiorg e troog? liustiku tegevuse tagajärjel tekkinud U-kujuline org
6. Mis on silekalju e oinapea? piklik kalju, mille liustikujää on siledaks kulutanud
7. Mis on moreen ? liustike kuhjatud  sete , mis koosneb erineva suurusega osakestest.
8. Mis on otsamoreen ? Liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetriline seljak
9. Mis on voor ? liustikujää tekitatud leivapätsi moodi piklik küngas
10. Mis on oos? järsunõlvaline piklik ja kitsa harjaga pinnavorm, mis on tekkinud liustikujões mandrijää sulamisvete toimel
11. Mis on sandur ? liustikujõe deltasse tekkinud  liivast  ja kruusast koosnev tasane  pinnavorm
12. Mis on mõhn? mandrijää sulamisel tekkinud liivast ja kruusast koosnev ümar küngas
Põhjalikud vastused (6-10p):
1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused.

2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus , näited).
3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored ?
Oos – pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis tekkinud liustiku peal. Ose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk  sulamine  liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse
Voored on ovalse põhikuju radikaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus -kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal
4. Kuidas on tekkinud mõhnad?
Mõhnad on tekkinud liustikul, liustiku servas või jääpankade vahel olevate jääjärvede ja jääjõgede setetest . Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Glatsiofinaalsed mõhnad on tekkinud jääjõgedes. Koosnevad põimkihilistest setetest. Limnoglatsiaalsed mõhnad on tekkinud jääjärvedes. Koosnevad rõhtkihilistest setetest
Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised
Lühivastused (1-2p):
1. Mis on karrid? Vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid
2. Mis on alluuvium? Alluuvium ehk alluviaalne sete ehk jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete
3. Mis on deluuvium? on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete.
4. Mis on delta ? Jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu
5. Mis on limaan ? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr
6. Mis on estuaar ? sügav, mere poole laienev lehtrikujuline jõe  suue .
7. Mis on kanjon ? kitsas ja sügav org, mis on tekkinud vooluvee uuristava tegevuse toimel kergesti kuluvates kivimites
8. Mis on rannavöönd e randla? Mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus
9. Mis on rand ? merd  või järve ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus
10. Mis on leetseljak e rannabarr? merest väljaulatuv piklik liivavall
11. Mis on abrasioon e murrutus? maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutskulpad ja koopad.
12. Mis on laguun ? madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või ühenduses ainult kitsa väina kaudu
13. Mis on maasäär? kitsast  poolsaart  moodustav settevall meres
14. Mis on fjord ? pikk, kitsas ja sügav järskude kõrgete kallastega laht
15. Mis on deflatsioon ? tuule kulutav tegevus, setete ärakanne tuulte poolt
16. Mis on barhaan? poolkuukujuline  luide  kõrbes, kumerusega vastu  tuult
17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide ehk mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele .
18. Mis on korrasioon? tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil
19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on viljatu ala, millesse on uuristunud jäärakud
20. Mis on kuesta ? kaldu asetsevate  kivimikihtide  erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm
21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas
22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine.
23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud ehk palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit.
24. Mis on solifluktsioon ? aeglaselt toimuv nõlvaprotsess, mille käigus nõlva materjal porina allapoole valgub ja seguneb
Põhjalikud vastused (6-10p):
1. Mis on karstumine ? Mis on karstumise eeldused?
Karstumine on kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehhaaniline kulutamine
Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset
2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalakmiit“ ja „stalaknaat“.
Stalaktiid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid
Stalagmiid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid
Stalaknaadid on tilkekivi sambad
3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid?
Karstivormid tekivad kivimite keemilisel lahustumisel ja mehaanilisel kulutamisel pinnavee ja põhjavee toimel, aga sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehaanilise väljakande tulemusel.
4. Mis on maalihe ? Mis soodustab selle tekkimist?
Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigast liikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Soodustab: kivimikihtide kallakus nõlva suhtes; kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all; vett mitteläbilaskvate setete (savi) lamamine vett läbilaskvate sete (liiv) all
Veeringe , jõed
Lühivastused (1-2p):
1. Mis on evaporatsioon ? Aurumine vee, maa või jää pinnalt.
2. Mis on transpiratsioon ? Aktiivne aurumine taimede õhulõhedest
3. Mis on evapotranspiratsioon? Summaarne aurumine mullalt ja taimedelt
4. Mis on valgla e valgala? Ala, kust jõgi või järv saab oma vee
5. Mis on jõe lang? Mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe
6. Mis on voolu kiirus? Pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis
7. Mis on vooluhulk ? Vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus
8. Mis on äravool? Veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse
9. Mis on jõe pikiprofiil ? Jõe pikiprofiil on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.
10. Mis on meander ? jõe looge
11. Mis on struuga? Jõega ühenduses olev vana looge
12. Mis on soot ? Jõest eraldunud looge
13. Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus
14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine
15. Mis on haudmik ? Sügavaim looke ees olev osa
16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht ? madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa
17. Mis on lamm ? Oru lai tasane ala
18. Mis on sängorg? Arengu alguses olev väikese languga org
19. Mis on sälkorg? V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul
20. Mis on moldorg ? U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon tasakaalus
21. Mis on lammorg ? laia ja tasase  lammiga jõeorg
22. Mis on kanjonorg ? Väga järskude veerudega sügav org
23. Mis on juga? vee langemine  jõesängis olevalt astangult
24. Mis on kosk ? suure languga jõeosa, joast laugem, kuid kärestikust järsem
25. Mis on kärestik? madal kivine kiirevooluline jõelõik
Põhjalikud vastused (6-10p):
1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25)
Veebilansi elementide osakaal sõltuvalt inimtekkelisest koormusest. Mida rohkem inimeed kasutavad pinnda seda vähem vett needub maa sisse ja rohkem vett saatub veekogusse.
Mets: pindmine äravool veekogudesse 10-20%; äravool pinnasesse/põhjavette 80-100%
Elamumaa : pindmine äravool veekogudesse 40-50%; äravool pinnasesse/põhjavette 50-60%
Haritud maa/põllumaa: pindmine äravool veekogudesse 50-60%; äravool pinnasesse/põhjavette 40-50%
Linn: pindmine äravool veekogudesse 90-100%, äravool pinnasesse/põhjavette 0-10%
2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf – S:29-33)
Ülemjooks – jõe algusosa. Vooluhulk on väike ja voolukiirus on suur. (Vesi külm ja hapnikurikas)
Keskjooks – jõe keskmine osa. Vooluhulk on keskmine ja voolukiirus on aeglasem. (Vesi soojem, rohkem veetaimi)
Alamjooks – jõe lõpuosa. Vooluhulk on suur ja voolukiirus on aeglane. (Üleujutused)
3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist .
Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast
Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele.
4. Selgita jõeloogete tekkimist.
Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge
5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid?
Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi.