Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rööpselt" - 78 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Elektrivälja ja aine vastastikmõju

13. Mis on kondensaator? Plaatkondensaatori mahtuvuse arvutamise valem. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaator koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel asub dielektrikukiht. S S ­ kummagi plaadi pindala, - plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus, d C= 0 ­ plaatide vahekaugus d S d 14. Kuidas arvutatakse jadamisi ja rööpselt ühendatud kondensaatorpatarei mahtuvust? Rööpühenduse puhul liidetakse kondensaatorite mahtuvused. C1 + C2 = C Jadaühenduse puhul liidetakse kogumahtuvuse pöördväärtuse leidmiseks mahtuvuste 1 1 1 1 pöördväärtused. + + = C1 C 2 C 3 C Rööpühendus Jadaühendus 15. Kus kasutatakse kondensaatoreid? Kondensaatoreid kasutatakse: patareides, auto akudes, raadiotehnikas ja elektroonikas...

Füüsika
239 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Dünaamika

Punktmassiks nim. materiaalset keha , mille mõõtmeid tema liikumise uurimusel ei tule Arvestada. Inertsiseadus : punktmass , millele ei mõju jõude või mõjuvad jõud on tasakaalus Säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirg.jon. liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei Sunni teda seda olekut muutma. (Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrrand : ma> =F> ,kus võrdeteguriks on Punktimass m. Mõju ja vastumõju seadus : 2 punktmassi mõjuvad teineteisele jõududega,mis on moodulilt Võrdsed ja suunatud vastupidiselt piki neid punkte ühendavat sirget. Kehade langemist vaakumis ni, Vabaks langemiseks. Raskuskiirendus e. vabalangemis kiirend....

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Iraak

Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on naaberriikidega viljatuid sõdu pidanud Iraak mahajäänud maa. Iraagi maa-alal võib eristada nelja piirkonda: Kurdistani mäestik põhjas, ülatasandik, sisetasandik ja kiltmaa edelas, kus laiub Süüria kõrb. Pikimad ja ajaloolised jõed on Tigris ja Eufrat, mis voolavad suures osas rööpselt ja ühinevad 160 kilomeetrit enne merre suubumist Shatt al-´Arabiks. Kuuma ja kuiva kliimat iseloomustavad pikad suved ja pehmed talved. Bagdadis on keskmine temperatuur jaanuaris 9 kraadi ja juulis 33 kraadi. Hõredas taimestikus annavad rooni datlipalmid ja palid. Loomadest elavad sellised imetajad nagu gepardid, antiloobid, gasellid, lõvid ja hüäänid. Üle kolmveerandi Iraagi rahvastikust on araablased. Maa põhjaosas elab rohkesti...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Portugali kliima, taimestik, rahvastik

Naaberriigid: Hispaania. Saared: Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Pinnamood: Pinnamoelt on maa suures osas Meseta kiltmaa pikendus. Selgelt eristub kaks piirkonda- Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, kus on viljakad orud, eelkõige Douro jõe org. Rohkem liigestatud ja kuivem on Loode-Portugal (Geresi, Peneda, Laeoco jt mäeahelikud). Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Maa lõunaosas Algarves kerkib silmapiiril mitu mäeahelikku. Kliima:...

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Slaidiesitus "Portugal"

· Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. · Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Jõed · Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
63
doc

Lõputööde vormistamine

1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine Töö vormistatakse arvutil, ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad. Lisade külgesitusel kirjutatakse number püstpaigutusega lehekülje alumise osa keskele (alumisest servast 13 või 15 mm) või jäetakse kokkuleppeliselt kirjutamata...

Riskianalüüs
275 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Induktsioon

54 Parema käe reegel Indutseeritav elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetvoo tihedus ja mida kiiremini juhe seda lõikab: E= Bl vsin , E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk. Kui juhe liigub rööpselt jõujoontega, siis emj. ega voolu ei teki. ( = 0°, sin = 0 või = 180°, sin = 0). Indutseeritud emj. valemit väljendatakse sageli ka teisel kujul. Oletame, et juhe liigub väljajoontega risti olevas tasapinnas, siis tema nihkumisel s võrra ja t vältel indutseerub temas emj. s E = Bl v= Bl . t Kuna induktsiooni B ja pindala S = l s korrutis B S on võrdne magnetvooga, mida juhe liikumisel lõikab B S = , siis juhtmes indutseeritav emj....

Elektrotehnika
98 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Tabelitöötlusprogramm Calc

*Tabeli töötlus arvutis Väga populaarsed on sihukesed programmid nagu tabeli töötlusprogrammid. Et tabelisse kirjutatud andmete ja valemite järgi arvutatakse automaalselt tabeli ülejäänud väärtused. Algandmete muutmisel muutuvad automaalselt ka neid andmeid kasutavate arvutuste tulemused. Tabelis olevaid andmeid saab järjestada ehk sorteerida. Tabeleid on mugav vormistada ja esitleda, andmete põhjal saab koostada ka ülevaatlikke diagramme. Üks levinumaid tabelitöötlusprogramme on Microsoft Excel ja Openoffice. *Üldpõhimõtted Program mi käivitamine Microsoft Excel saab käivitada programmikooni abil, mis asub Windows'i Start-menüüs või (kui on) töölaual. Excel'i dokumentidel on nimelaiendiks.xls Excel'i tabelites säilitatakse kogu infot lahtrites ehk pesades. Lahtriks (cell) nimetatakse rea (row) ja veeru (column) ristumiskohas asuvat andmevälja. Tabeli ridu tähistatakse numbritega 1, 2, 3 jne, veerge aga tähtede...

Arvuti õpetus
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alalisvool, pinge, vooluahel

Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite summaga. Rööpühenduse kogu takistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuse summaga.Takistus sõltub juhi materjalist ja geomeetrilistest mõõtmetest. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. Voolupinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi uuritava osaga rööpselt . Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi järjestikku. Vooluahela takistust mõõdetakse oommeetriga, mille sees on oma vooluallikas. Temp. Muutumisel muutub ka juhi takistus. Kõrgemal temp-l on juhi takistus suurem, põhjuseks on, et kõrgemal temp-l hakkab soojusliikumine el. Suunatud liikumist üha rohkem segama. Tahkes aines võnguvad ioonid oma tasakaaluasendi ümber seda enam, mida kõrgem on temp....

Füüsika
170 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nim ka rikkevööndiks jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eesti on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks. murrang- rike, mille ppuhul mööda lõhepinda kivimplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. - mäestikud kurutamine on maasisejõudude toimel kivimkihtide lainetaoline paindumine ja...

Maateadus
225 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Pinnavormid

T Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. E Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes A mitteparalleelne. D Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu U üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad S aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks. Maakoore rebendrikked M Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud...

Maateadus
52 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Uurimustöö vorminduse juhend

Peatükkide ja alapeatükkide üldskeem tuleks autoril siiski varakult kavandada. See on vajalik, et materjali õigesti jaotada ja teemat loogiliselt arendada. On välja kujunenud teadusliku töö struktuur, mis oma loogilises arendatuses peegeldab probleemi leidmise ja täpsustamise, lahenduse otsimise ja leidmise etappe. Tutvustatakse kasutatud teooriaid, andmete kogumise ja töötlemise meetodeid. Eraldi peatükina tuuakse tavaliselt välja tulemused ja nende interpreteering. Töö lõpeb kokkuvõttega, resümee ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Vajadusel pannakse töö lõppu ka lisad. Uurimistöödes on kindlad alljaotised, mis on paigutatud teatud järjestuses: · tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotisteks), kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel). TIITELLEHT Tiitellehel peav...

Informaatika
48 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula kõrgustik

Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...

Eesti loodusgeograafia
59 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud...

Digitaaltehnika
145 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kordamine elektrivälja kohta

- kõikide kond-ite pinged on ühesugused ja võrdsed ükskõik millise kond-i pingega u1=u2=..; patarei laeng aga üksikute kond-ite laengute summaga q=q1+q2+q3+... mahtuvuse definitsioonist --C=q/U-- q=C*U-- CU=c1*u+c2*u+.... et patarei pinge ja üksikkond.-i pinged on võrdsed, siis /U-- C=c1+c2+c3... kond-te patarei mahtuvus=patareisse ühendatatud kond-te mahtuvuste summadega. kond.patareid, kus kond-id on ühendatud rööpselt kas. suurte elektrilaengute säilitamiseks madalal pingel, seesuguse(joonis) kond-i max mahtuvus C=E0*Es*S/d*(n-1)..n-elektroodide arv, d-plaatidevaheline kaugus Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad varem teineteist neutraliseerinud laengute eraldumise tulemusena....

Füüsika
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Portugali põhiandmed

detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme-...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Portugali referaat

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4 4. Pinnamood, loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 4.1. Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.2. Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jalgpalli reeglid

Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit.[13] Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon.[14] Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaeg ja võitja selgitamine...

Kehaline kasvatus
41 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referrat Jalgpall

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Jalgpall REFERAAT Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: LI-11 Juhendaja: Siiri Künnapas Talliinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 1 AJALUGU.............................................................................................................................................4 2 LEVIK....................................................................................................................................................5 3 MÄNGUREEGLID................................................................................................................................6 4 ORGANISATSIOONID...

Informaatika
97 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Teedeehituse eksami vastused

· reguleeritud raudteeületuskoht, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud veel fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuri või mõnega neist; · reguleerimata raudteeületuskoht, mis on varustatud ainult liiklusmärkidega. 153. Maa-alused tehnovõrgud: tehnovõrgud tuleb projekteerida vastavalt sellele tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standartide ja käesolevatele projekteerimisnormidele. Maanteega rööpselt kulgev tehnovõrk tuleb reeglina kavandada väljaspool mullad ja külgkraavi ning tee valdaja nõusolekul teemaale. Tehnovõrkude ehitus, remondi või puhastustööd ei tohi reeglina häirida liiklust. Tehnovõrkude paigutamise vähim sügavus maa(tee)pinnast tehnovõrgu pealispinnani, mis arvestab mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust. 154...

Ehituskonstruktsioonid
164 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun