- Kanalite (selektro, multipleks) rakendamine - S/V-protsessorite ehk preprotsessorite (eelprotsessorite) rakendamine LISA: Informatsiooni põhilised töötlusviisid: Konveier- ja rööptöötlusele tuginevad arhitektuursed lahendused, võrreldes jadatöötlusele orienteeritutud arhitektuursete lahendustega, on keerukamad ja kiiremad. Rööptöötlusele orienteeritud arhitektuursed lahendused sisaldavad arvukalt rööpselt talitlevaid töötlusüksusi (protsessoreid). Kui töödeldav informatsioon (programm) on jaotatav rööpselt töödeldavateks alamülesanneteks, siis saab kasutada rööptöötlust, vastasel juhul rakendatakse kas konveier- või jadatöötlust. 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). Arvutipõlvkond – peamiselt valmistatakse tehnoloogial põhinev ajalooliigituse klass.
Krk B LNV=lg2-lg1 Slg=Klg*LNV Slg C A T1 T2 lg1 lg2 Lähtepunktist A mõõdetakse Krk,arvutakse Slg kandakse Krk.Punktist B tõmmatakse rööpselt hoovuse vektoriga lõik BC.C on laeva asukoht 4.Arvutatud koha ja loginäidu arvutamine:PK,Krk,T1,tuul,Vlg,Klg lg1 Krk B t=Slg *60 Vlg Slg LNV=Slg
Krk B LNV=lg2-lg1 Slg=Klg*LNV Slg C A T1 T2 lg1 lg2 Lähtepunktist A mõõdetakse Krk,arvutakse Slg kandakse Krk.Punktist B tõmmatakse rööpselt hoovuse vektoriga lõik BC.C on laeva asukoht 4.Arvutatud koha ja loginäidu arvutamine:PK,Krk,T1,tuul,Vlg,Klg lg1 Krk B t=Slg *60 Vlg Slg LNV=Slg
Konspekt 1) Veeriste määramine · Teen topeltklõpsu lehel. · Panen sealt ülevalt ja alt - 2,5cm, paremalt 2cm ja vasakult 3 cm 2) Rööpjoondus · Võtan ülevalt riba pealt avalehe, siis sealt normaallaad, ning parempoolse hiire klõpsuga valin muuda. · Sealt panen kirja stiiliks Times New Roman ja suuruseks 12 · Sealt võtan vormingu ja lõik · Panen joonduse rööpselt · Reavahe sammuks 1,5 rida 3) Pealkirjad · Võtan jällegi avalehe, sealt pealkiri 1 ning parema hiire klahviga teen paremklõpsu ning valin muuda · Sealt panen pealkirjad paksu kirja, kirja suuruseks 14, kirjastiil Times New Roman ning joondatud keskele · Võtan jälle vorming ning sealt lõik · Vaatan, et joondus oleks keskele · Nüüd panen tekstilõikude vahed enne 0p ja pärast 12 · Nüüd vajutan OK ja sulgen seadete akna.
Riigihümn: Ardulfurataini Watan Deviis: Jumal on suur (Allahu akbar) Maailma vanimate kultuuride hällis asuv Iraak on araabia kultuuride üks keskusi. Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on naaberriikidega viljatuid sõdu pidanud Iraak mahajäänud maa. Iraagi maa-alal võib eristada nelja piirkonda: Kurdistani mäestik põhjas, ülatasandik, sisetasandik ja kiltmaa edelas, kus laiub Süüria kõrb. Pikimad ja ajaloolised jõed on Tigris ja Eufrat, mis voolavad suures osas rööpselt ja ühinevad 160 kilomeetrit enne merre suubumist Shatt al-´Arabiks. Kuuma ja kuiva kliimat iseloomustavad pikad suved ja pehmed talved. Bagdadis on keskmine temperatuur jaanuaris 9 kraadi ja juulis 33 kraadi. Hõredas taimestikus annavad rooni datlipalmid ja palid. Loomadest elavad sellised imetajad nagu gepardid, antiloobid, gasellid, lõvid ja hüäänid. Üle kolmveerandi Iraagi rahvastikust on araablased. Maa põhjaosas elab rohkesti
Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme-
5) Täpploetelu tegemiseks tuleb klõpsata tööriistanuppu: a) b) c) d) 6) Nummerdamata loetelu loomiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 7) Nummerdatud loetelu tegemiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 8) Teksti joondamiseks rööpselt peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) 9) Selleks, et viia pealkiri lehekülje keskele, peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) 10) Reavahetuse tegemiseks vajutada a) AltGr+Enter b) Ctrl+Enter c) Shift+Enter 11) Lõigu lõpetamiseks vajutage klahvi a) Space (tühik) b) Enter c) End. IX klass II grupp
Takisti-kindlat takistust omav juht. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite summaga. Rööpühenduse kogu takistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuse summaga.Takistus sõltub juhi materjalist ja geomeetrilistest mõõtmetest. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. Voolupinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi uuritava osaga rööpselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi järjestikku. Vooluahela takistust mõõdetakse oommeetriga, mille sees on oma vooluallikas. Temp. Muutumisel muutub ka juhi takistus. Kõrgemal temp-l on juhi takistus suurem, põhjuseks on, et kõrgemal temp-l hakkab soojusliikumine el. Suunatud liikumist üha rohkem segama. Tahkes aines võnguvad ioonid oma tasakaaluasendi ümber seda enam, mida kõrgem on temp.
kehamassiks. Punktmassiks nim. materiaalset keha , mille mõõtmeid tema liikumise uurimusel ei tule Arvestada. Inertsiseadus : punktmass , millele ei mõju jõude või mõjuvad jõud on tasakaalus Säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirg.jon. liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei Sunni teda seda olekut muutma. (Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrrand : ma> =F> ,kus võrdeteguriks on Punktimass m. Mõju ja vastumõju seadus : 2 punktmassi mõjuvad teineteisele jõududega,mis on moodulilt Võrdsed ja suunatud vastupidiselt piki neid punkte ühendavat sirget. Kehade langemist vaakumis ni, Vabaks langemiseks. Raskuskiirendus e. vabalangemis kiirend.
· Indutseeritav elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetvoo tihedus ja mida kiiremini juhe seda lõikab: E=Blvsin ,E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk. Kui juhe liigub rööpselt jõujoontega, siis emj. ega voolu ei teki. ( = 0°, sin = 0 või = 180°, · sin = 0). · Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin · V- juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes · B- magnetinduktsioon · l- juhtmelõigu pikkus · - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel
Soovitav on jagada teema peatükkideks ja alapeatükkideks. Igale peatükile pannakse sisu kajastav pealkiri. Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse (1. ptk), probleemi analüüsi (2. ptk), tulemuste esitamise. 4. TEKSTI VORMISTUS o Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse A4 (210 x 297 mm) formaadis. Kirjatüübiks on Times New Roman, suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti. Tekst tuleb paberile paigutada ühtlaselt (rööpselt). Lehekülje vasakule serva jäetakse 3 cm, paremale serva 2 cm, üla- ja alaserva 2 3 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel (lehe jaluses). Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kooli nimi Õpilastööde vormistamine
Iraan Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe
Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: Hispaania. Saared: Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Pinnamood: Pinnamoelt on maa suures osas Meseta kiltmaa pikendus. Selgelt eristub kaks piirkonda- Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, kus on viljakad orud, eelkõige Douro jõe org. Rohkem liigestatud ja kuivem on Loode-Portugal (Geresi, Peneda, Laeoco jt mäeahelikud). Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Maa lõunaosas Algarves kerkib silmapiiril mitu mäeahelikku. Kliima:
Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit.[13] Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon.[14] Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaeg ja võitja selgitamine
Lõigu vormindamine Pildikesel (väljavõte vormingu nupureast) võib leida enamlevinud lõigu kujundamise vahenditest; kujundab lõiku, millel tekstikursor asub, või mitu valitud lõiku. Esimese nelja nupuga määrame lõigu joonduse (ingl. Alignment) vastavalt vasakule (ingl. Left), keskele (ingl. Center), paremale (ingl. Right) või rööpselt (ingl. Justify); nuppude asemel saab kasutada klahvikombinatsioone vastavalt Ctrl+L, Ctrl+E, Ctrl+R ja Ctrl+J. Pane tähele: vasak-, parem- ja rööpjoondusel joondatakse tekst ühele joonele kas vasakult, paremalt või mõlemalt poolt; viimasel juhul suurendab Word vajadusel sõnade vahel olevate tühikute laiust (võrdselt). Viienda nupuga saab määrata lõigu reavahet ehk reasammu (ingl. Line Spacing). Enam-
enne nende töötlemist. Juhtimissõltuvus piirab käskude rööptöötluse võimalusi. Kaks programmifragmenti (Fi ja Fj) on teineteisest sõltumatud, st neid võib ja saab töödelda, kui on täidetud järgmised nõuded: Olgu programmifragmendi Fi sisendmuutujateks muutujad Ii ja väljundmuutujateks muutujad Oi. Programmifragmendi Fj sisendmuutujaiks on muutujad Ij ja väljundmuutujaiks muutujad Oj. Programmifragmendid Fi ja Fj on rööpselt töödeldavad kui: Ij ∩ Oi = Ø, Ii ∩ Oj = Ø, Oi ∩ Oj = Ø 36. Sünkroniseerimine rööptöötlusel. Rööpselt töödeldavad protsessid või nende lõimed võivad samaaegselt vajada ühiskasutuses olevaid ressursse. Seetõttu on vajalik rööptöötluse korral sünkroniseerida (koordineerida) ühiskasutatavate ressursside kasutamist erinevate protsesside (lõimede) vahel. Vältimaks konkurentsi, rakendatakse programmides erinevaid riist- ja tarkvaralisi vahendeid
· Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. · Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. · Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Jõed · Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning
3. Lisa viiendale lõigule üks väike pilt; paiguta see paremale poole teksti taha ning pilt olgu kahvatu ehk vesimärk. 4. Kordamiseks: 4.1. olgu tegusõnad rasvased ja punast värvi ning nimisõnad kaldu ja sinist värvi; 4.2. tõsta esile sinu arvates oluline lause, kasuta näit. kollast värvi; 4.3. olgu esimene lõik sõrendatud tekst mõõduga 2,5 pt; sama lõik olgu joondatud rööpselt ning fondiks Comic Sans MS ja 14 pt; 4.4. vorminda viimane lõik endale meelepäraselt, kasuta järgmisi vorminduse elemente: font, suurus, joondus, reasamm ja teksti värv; 4.5. olgu viienda lõigu järel 36 pt ja teise lõigu ees 48 pt tühja vahet; 4.6. tekita teise ja kolmanda lõigu (vali mõlemad) ümber ääris: varjuga topeltjoon ja rohelist värvi ning vahe tekstiga olgu 8 pt; 4.7
Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. T Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. E Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes A mitteparalleelne. D Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu U üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad S aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks. Maakoore rebendrikked M Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud
mis maakeeles tähendab kiirust, millega meie autod linnas liiguvad. Uue CVNXlaeva stardiplatvormi pikkus ja laius on vastavalt 317 ja 40,8 ning 339 ja 77 meetrit. Sellele 26 000 ruutmeetri suurusele stardimaandumisrajale mahuks vähemalt kolm jalgpalliväljakut! Uued Nimitzklassi lennukikandjad võtavad pardale kokku 80 lennukit seitsmest eri tüübist. Startimine ja maandumine on kui täiuslik koreograafia, sest lennukeid suudetakse vajaduse korral neljalt rööpselt rajalt välja saata viieteistsekundiliste vahedega! Energiaallikad Nimitzklassi lennukikandjatel on kaks aatomireaktorit, mis käitavad sõukruvide jaoks nelja 194megavatist auruturbiini. Võimsust Eesti elektrijaamade suutlikkusest veerandi jagu! Elektrit tootvad kaheksa auruturbiini 8000 kilovatti annavad kolm korda suurema koguvõimsuse kui sama seeria laevadel varem. Tänu niisugusele võimsusevarule saab edaspidi kasutada lennukite jaoks
3)Currency(Valuuta) arvude kujutamine määratud valuutas 4)Date(Kuupäev) kuupäeva kujutamine 5)Time(Aeg) kellaja kujutamine 6)Percentage(Protsent) lahtri väärtus korrutatakse 100-ga ning pärast seda kirjutatakse %-märk 7)Fraction(Murd) arvu kujutamine hariliku murruna 8)Text(Tekst) tekstivroming. *Lahtrite sisu joondamine Selleks, et lahtrite sisu joondada kasutatakse vormindamise nupuriba joondamisnuppe Left, Center, Right and Merge (Vasak, Kesekl, Right ja Rööpselt). Vorminus-Joondus-(ja sis ise valid milline). *Lahtrite kirjatüübi valik Nupuribalt Vormindus-lahtrid-fond *Äärised Tabelid on peente hallide joonte abil lahtriteks joonitud. Printeril neid jooni reeglina välja ei trükita. Jooned saab: *Nupuribalt-käsunupp-äärised *Vormindus-lahtrid-äärised *Lahtrite taustavärv Lahtrite tausta muutmine: *Nupuribal-käsunupp-taustavärv *Parem klõps või vormindus-lahtrid-taust Ridade ja veergude vormindamine
Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga
anda laeng 1 C. 13. Mis on kondensaator? Plaatkondensaatori mahtuvuse arvutamise valem. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaator koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel asub dielektrikukiht. S S kummagi plaadi pindala, - plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus, d C= 0 plaatide vahekaugus d S d 14. Kuidas arvutatakse jadamisi ja rööpselt ühendatud kondensaatorpatarei mahtuvust? Rööpühenduse puhul liidetakse kondensaatorite mahtuvused. C1 + C2 = C Jadaühenduse puhul liidetakse kogumahtuvuse pöördväärtuse leidmiseks mahtuvuste 1 1 1 1 pöördväärtused. + + = C1 C 2 C 3 C Rööpühendus Jadaühendus 15. Kus kasutatakse kondensaatoreid?
11. Voolukaitse(hetkkaitse selektiivsus) Selektiivsus tagatakse, valides sättevool tingimusel, et kaitse ei tohi rakenduda kui lühispunkt asub järgmises kaitstavas stsoonis. Seega sättevool on suurem kui F2 punktis esinev suurim lühisvool. Rakenduspiirkond valitakse graafiliselt või analüütiliselt, lähtudes lühiskoha kaugusest. 12. Nulljärgnevuspinge ja –voolu mõõtmine õhu-,kaabelliinidel Nulljärgnevusvoolu määramiseks ühendatakse voolutrafod rööpselt ja mõõdetakse kolme faasi summaarset voolu, mis võrdub kolmekordse nulljärgnevusvooluga. Nulljärgnevuspinge mõõtmiseks ühendatakse pingetrafode prim. mähised tähte ja sek. mähised avatud kolmnurka. Kõikide faaside mõõtetrafod peavad olema identsed. Kaabelliinidel mõõdetakse 0järg. voole kõigil faasidel ühe trafoga. Kaablitel on neid võimalik mõõta tunduvalt täpsemalt. Pinget on lihtsam mõõta õhuliinidel, kaablitel saab mõõta vaid otstel
Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Regioonide pealinnad: Aveiro, Beja, Braga, Bragança, Castelo Branco, Coimbra, Évora, Faro, Funchal, Guarda, Leiria, Ponta Delgada, Portalegre, Porto, Santarém, Setúbal, Viana do Castelo, Vila Real, Viseu Religioon: Roomakatoliku usk 94% ja protestantism Loodus Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures
Esinev sinisavim. Sinisavimit kaevandatakse ja kasutatakse relliste ja katusekivide tegemiseks. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. [5] Ordoviitsiumi ajastu Avaldub maapinnal Põhja-Eestis. Leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi, lubjakivi(enamasti hallika värvusega) [5] Siluri ajastu Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk-Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Sellelt leidub palju kivistunud koralle, mida nimetatakse biohermideks. [5] Devoni ajastu Eesti kõige kagupoolsemas nurgas leidub lubjakivi ja savi, mis on Devoni ajastu tähtsamad maavarad. Lubjakivi ja savi sobivad telliste valmistamiseks. [5] 5 Pinnakate Mis on pinnakate?
Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaeg ja võitja selgitamine
ühendatud omavahel ja - omavahel(joonis).. - kõikide kond-ite pinged on ühesugused ja võrdsed ükskõik millise kond-i pingega u1=u2=..; patarei laeng aga üksikute kond-ite laengute summaga q=q1+q2+q3+... mahtuvuse definitsioonist --C=q/U-- q=C*U-- CU=c1*u+c2*u+.... et patarei pinge ja üksikkond.-i pinged on võrdsed, siis /U-- C=c1+c2+c3... kond-te patarei mahtuvus=patareisse ühendatatud kond-te mahtuvuste summadega. kond.patareid, kus kond-id on ühendatud rööpselt kas. suurte elektrilaengute säilitamiseks madalal pingel, seesuguse(joonis) kond-i max mahtuvus C=E0*Es*S/d*(n-1)..n-elektroodide arv, d-plaatidevaheline kaugus Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad varem teineteist neutraliseerinud laengute eraldumise tulemusena.
suunda. 54 Parema käe reegel Indutseeritav elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetvoo tihedus ja mida kiiremini juhe seda lõikab: E= Bl vsin , E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk. Kui juhe liigub rööpselt jõujoontega, siis emj. ega voolu ei teki. ( = 0°, sin = 0 või = 180°, sin = 0). Indutseeritud emj. valemit väljendatakse sageli ka teisel kujul. Oletame, et juhe liigub väljajoontega risti olevas tasapinnas, siis tema nihkumisel s võrra ja t vältel indutseerub temas emj. s E = Bl v= Bl . t Kuna induktsiooni B ja pindala S = l s korrutis B S on võrdne magnetvooga, mida juhe liikumisel lõikab B S = , siis juhtmes indutseeritav emj.
suunda. 54 Parema käe reegel Indutseeritav elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetvoo tihedus ja mida kiiremini juhe seda lõikab: E= Bl vsin , E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk. Kui juhe liigub rööpselt jõujoontega, siis emj. ega voolu ei teki. ( = 0°, sin = 0 või = 180°, sin = 0). Indutseeritud emj. valemit väljendatakse sageli ka teisel kujul. Oletame, et juhe liigub väljajoontega risti olevas tasapinnas, siis tema nihkumisel s võrra ja t vältel indutseerub temas emj. s E = Bl v= Bl . t Kuna induktsiooni B ja pindala S = l s korrutis B S on võrdne magnetvooga, mida juhe liikumisel lõikab B S = , siis juhtmes indutseeritav emj.
Eriti hull oli olukord siis, kui sõber rebast kodus ei olnud. Punamütsikesed tulid ja nõudsid kooki moosiga ning lärmasid kõvasti. 5. Rööpjoondusega lõik. Kord elas metsas üks kena väike hunt . Ta kartis kohutaval kombel punamütsikesi. Aga need käisid kogu aeg tema koopa ümber luusimas ja aknast sisse piilumas. Eriti hull oli olukord siis, kui sõber rebast kodus ei olnud. Punamütsikesed tulid ja nõudsid kooki moosiga ning lärmasid kõvasti. Kas see lõik on ikka rööpselt joondatud, kui ei ole, siis miks??? Leia viga ja paranda see. Harjutus 6. Siia on tipitud üks lõik teksti. ENTER-it ei vajutata enne kui lõigu lõpul, sest muidu katkestatakse lõik ja alustatakse teist. Ridade vahetamine on teatavasti arvuti töö. Proovi erinevaid taandeid sellel lõigul. Praegu on taandrida umbes 1 cm kaugusel, sest ülemine kolmnurkpiiraja on joonlaual sellel kaugusel. Võta hiirega sellest kinni ja vii ta 3 cm kaugusele. Vii see 2 cm kohale. Mis juhtus
DIMSEP = “,” – ISO järgi kasutatakse kümnendmurdudes koma; DIMEXE = 2 – distantsjoone ulatuvus üle mõõtjoone; DIMEXO = 0 – kui distantsjoon on otseses kokkupuutes osunduspunktiga kontuurjoonel, siis vahet ei tule, teistel mõõtahelatel seadistada eraldi, DIMGAP = 1 – teksti ja mõõtjoone vahekaugus mm; DIMTAD = 1 – tekst paigutatakse mõõtjoone kohale; DIMTIH = 0 – tekst paigutatakse rööpselt mõõtjoonega; DIMTSZ = 3.5 – kaldkriipsu pikkus mm; DIMTXSTY = “ISO” – mõõtmete pealekandmisel kasutatav teksti kirjapilt tuleb luua käsuga STYLE ja valida alusfailiks kas ISO (tähed kirjutatakse alati kihile antud joonejämedusega), või siis ISOCPEUR (tähe kirjutamisel on joone laiuseks üks kümnendik tähe kõrgusest); DIMTXT = 3.5 – teksti kõrgus mm
valged. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Keskringi raadius on 1,80 m, mis mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peab olema märgistatud väljaku keskele. Kui keskring on värvitud, siis peab ta olema sama värvi kui kolmesekundialad. Poolringid raadiusega 1,80 m, mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peavad olema märgistatud mõlemale väljakupoolele keskpunktiga vabaviskejoonte keskel. Keskjoon tõmmatakse otsajoontega rööpselt läbi kahe küljejoonte keskpunkti ja see peab ulatuma 15 cm üle mõlema küljejoone. Mänguväljakut ümbritsevad piirjooned. Pikemad jooned on külgjooned ja lühemad jooned on otsajooned. Kõik takistused ja ka võistkonna pingid peavad olema vähemalt 2 m kaugusel mänguväljakust. VARUSTUS Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud kummi, naha või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,978 sentimeetrit. Pall peab kaaluma 567650 grammi
Oosmõhnastike reljeefist hoopis erinev on Saar- ja Ähijärve vahel paiknev väga liigestatud mikroreljeefiga mõhnastik. Perajärve mõhnastik On eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. Silla oosmõhnastik On suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. Mõhnade kõrgus on valdavalt 10 m ümber ning pikkus ulatub mõnekümnest meetrist 300 meetrini. Positiivsete pinnavormide arv on siin suurim kogu kõrgustikul. Tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis üldse. Künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood, rabad (30 40% pindalast), millel domineerivad tüüpilised kanarbiku-puhmarabad. Karula oosmõhnastikele on
SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. 4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. LoodePortugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase
pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne. Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel, n Kaali kraater
otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg
o Graciosa o Terceira · Idarühm o São Miguel Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. [6][10] 4. PINNAMOOD, LOODUS Portugali maastik on erakordselt mitmekesine, maastikupilt võib muutuda väga lühikeste vahemaade tagant. Portugali põhja- ja keskosa asuvad Meseta kiltmaa äärealal, mille murrangud on lõhestunud platoodeks ja ahelikeks. Selgelt eristub kaks piirkonda, mõlemad pooled on väga eriilmelised Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, mida liigestavad sügavad ning viljakad orud, eelkõige Douro jõe org, samuti ka ahelikud ja jäänukmäed. Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega, kuid Algarves, mis asub samuti lõunaosas kerkib silmapiirile mitu mäeahelikku. 830-kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Mandri lääneosa on madal, alla 200 m.
Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest.Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks.(joon.4) Joon.4 Jalgpalliväljak
keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui väravapost ja põikpuu. · Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistuskastil on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mäguväljaku osa, kus väravavaht võib mängida käega; kui mängija rikub karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi värava otsajoonest 11 meetri kaugusel. · Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Muud reeglid: · Kui mängija vigastab sihilikult vastasmeeskonna mängijat või teeb muul viisil vea,
keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall#mediaviewer/Pilt:Football_field.png) Jalgapalli reeglid 1
/2:19/ Seadus lubab eksperdirühma koostada nii, et ainult ühel rühma liikmel (rühma koostanud eksperdil) on litsents. 2.4. KMH etapid KMH on pikk ja töömahukas protsess, mida tuleb hoolikalt kavandada, et saada adekvaatseid tulemusi, mis aitavad otsustajal teha põhjendatud otsus kas soovitada lubada või keelata antud arendustegevust. /1/ Keskkonnamõju hindamine algab pärast seda, kui otsustaja on langetanud sellekohase otsuse. Tinglikult võib hindamise jagada kaheks rööpselt kulgevaks tegevuseks: o keskkonnamõju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu jõutakse keskkonnamõju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava keskkonnamõju põhjal tehtud paremusjärjestuseni; o keskkonnamõju hindamise formaalne protseduur ehk viis, kuidas sisulist protseduuri ellu viiakse. Formaalne protseduur võib põhineda õigusaktidel või heal taval
Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postidevahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaed ja võitja selgitamine
vaheldiga. Kokkuvõtteks võib märkida, et reeglina liigitatakse vaheldid lülituse tüübi järgi pinge-ja vooluvahelditeks. Pingevaheldi (VSI-voltage source inverter formeerib pinge lähtuvalt nõutud parameetritest st suurusest, sagedusest ja faasinihkenurgast, ning on kõige sagedamini kasutatav vaheldi tüüp. Antud vaheldit iseloomustab väike näivtakistus. Tavaliselt ühendatakse 24 pingevaheldis toiteallikaga rööpselt suure mahtuvusega kondensaator, mis hoiab sisendpinge konstantse. Pingevaheldi lülitid koostatakse täielikult juhitavatest pooljuhtseadistest (transistorid, GTO-türistorid või MCT-türistorid). Juhul kui nõutakse kahesuunalist voolu, ühendatakse lülititega rööpselt vabavoolu dioodid ehk tagasitoite dioodid. Vooluvaheldi (CSI-current source inverter) on vastavalt nõutavate parameetritega (voolu suurus, sagedus ja faasinihkenurk) vooluallikas. Reeglina ühendatakse vooluvaheldis
Pinnavormide tekked? Kosmogeensed, endogeensed( vulkaanid, laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised) Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega. Pinnavorm Nekk- vulkaanilisest kivimist keha Kurrutamine- kivimikihtide lainetaoline paindumine Rike- katkestus kivimkeha pidevuses( lõhed ja murrangud) Lõhe- rike, kus kaks kivimikeha on teineteisest eemaldunud. Liikumine mitteparalleelne Tektoonilised lõhed- esinevad kõvastunud kivimites rööpselt Murrang- rikked, kus kivimiplokid on üksteise suhtes liikunud Eksogeensed- maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed- mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Klimaatiline lumepiir- ala, kus aasta jooksul on võrdne maapinnale langev lume kogus ja sulamisvete ja aurumisega ära kantav sademete kogus Firn ehk sõmerlumi- tihenenud lumi Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid Liustik- lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud
Rikked on näiteks lõhed ja murrangud. Tekivad siis, kui Mis on lihtkraater? Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel Näiteks Barringeri kraater Arizonas. Mis on komplekskraater? Komplekskraatril on aga kraatri keskel keskkõrgendik Mis on kaldeera? vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Mis on nekk? Vulkaani llõõri täinud keha, mis on püsima jäänud. Mis on tektooniline lõhe? Rööpselt kulgevate lõhede süsteem, mis esinevad kõvastunud kivides. Mis on tektooniline murrang? Kivimikehade nikumine üksteise suhtes paralleelselt. Mis on sünklinaal? kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas Mis on antiklinaal? kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on tekkinud mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel, oosid on tekkinud liustikualustes
you need a complete circuit to flow current through the bird to cause it damage. Even if there's no insulation, electricity cannot flow through the bird unless the bird is also touching another wire. 6 Elektronide triivikiirus metallides on ca 10-8 10-3 m/s. Kuidas on siis võimalik, et lülitile vajutades süttib näiteks taskulamp kohe? 7 60 W ja 100 W pirn on vahelduvvoolu võrku lülitatud üks kord jadamisi, teine kord rööpselt. Kummal juhul on voolutugevus 100 W pirnis suurem?. Rööpühendusel. 8 Kummal juhul on eelmise ülesande korral suurem pinge 60 W pirnil? Jadaühendusel 9 Pirnid põlevad läbi tavaliselt voolu sisselülimisel. Miks? The filament heats and gives off light. Over time, the filament oxidizes and becomes more and more brittle, until it breaks apart and the bulb goes out. Since the oxidation occurs gradually and builds up, the light bulb should give out randomly, at any time
orientatsioonis on suuri erinevusi. [4] 5 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. [4] 7. Silla oosmõhnastik- suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4] 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 3–4 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale
Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside (kõrgus umbes 10 m) pinnavormide orientatsioonis on suuri erinevusi. [4] 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. [4] 7. Silla oosmõhnastik- suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4] 5 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade
Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Plastiline deformatsioon- maakoor paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. NT: kurdmäestikud (Alpid ja Himaalaja). Habrastel deformatsioonidel tekivad tektoonilised lõhed (esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina) ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindmine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Asuvad seal, kus põrkuvad laamasid. Tagajärjeks on maavärinad, uute mäestike tekke ja vulkanismide tekkimine. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses
annaabi.ee 
