Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga [m/km]
12. Setete pikiränne mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tegevus, vähemal määral hoovused. 13. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 14. Voolava vee energia - N= Q x h x g Q jõevooluhulk h-vee paisutuskõrgus meetrites g-raskuskiirendus 15. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeauru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. 16. Koolmekoht- madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. 18. Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga. m/km 19
Rannavall tormide poolt rannale uhutud vall setetest. Rannabarr rannajoonega rööbiti paiknev vall Setete pikiränne sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht Maasäär kui lained liiguvad nurga all ranna poole siis setted hakkavad kogunema vee all pika kaarena ja kui need kaared on ühendatud maismaaga siis nimetatakse seda maasääreks. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. Haudmik kulutus põrkeveerudel muudab nad sügavateks ehk neist saavad haudmikud Koolmekoht madalam ja laiem jõesängi osa Soot käänlev jõgi kulutab ennast järjest sirgemaks, kuni on täiesti sirge, ja see osa mis jäi varasemast käänulisest jõest alles on soot. Jõelamm jõe äärtes olev settekiht, mis suurvee ajal üle ujutatakse Delta jõe poolt transporditud setetest tasandik, kus on palju jõeharusid.
joad, jõgedel soodid. 2) setete transport e ärakanne selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta. 3) setete kuhjumine e akumulatsioon mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest. Põhjaerosioon ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja. Küljeerosioon ülekaalus alamjooksul. Jõgi lookleb e meandreerub. Põrkeveerule kujuneb haudmik. Vanajõe looge soot Rannikuprotsessid Suurem osa maakera rahvastikust elab rannikualadel. Sealsed elanikud peavad arvestama looduslike protsessidega e tsunamidega, üleujutustega, maalihetega, tõusu ja mõõna e loodetega. Ajuvesi veetaseme tõus üle keskmise Paguvesi veetaseme alanemine keskmisest madalamale (mere poole). Rannikutel esinevad pinnavormid: 1) rannavallid 2) rannabarrid- vee all olev liivast
· Niiske lähistroopiline kliima - veerohkus läbi aasta, mõneti suurem suvel. · Parasvööde - Suurvesi kevadel ja sügisel. Mussoonkliima - suurvesi suvel. Mägijõed - suurvesi suvel. 26) Voolava vee reljeefi kujundav tegevus - kulutus e. erosioon; setete transport; setete kuhjumine e. akumulatsioon. Mida kiiremini vesi voolab, seda intensiivsemalt kulutab. 27) Jõe sängiprotsessid: · Jõe looklemine e. meandreerumine · Haudmik (järsuveeruline tasase põhjaga nõgu) · Koolmekoht - Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada. · Soot (jõest eraldunud vana looge). 28) Delta kuju ja suurus sõltub: · Jõe voolu hulgast. · Kaasa kantud setete hulgast. · Lainetuse iseloomust · Hoovustest. · Tõusust ja mõõnast. 30) Põhjavesi Maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavee liikumise kiirus maa sees
Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. 2. Mis on veebilanss? Millest ta sõltub? Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul. Veebilanss sõltub piirkonna sademete hulgast ja maastikutüübile omasest aurustumise intensiivsusest. 3
Setete pikiränne- mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnevpinnavorm. Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on jõe madal osa, kust saab jõge lihtsalt ületada Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi)[1] on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil. Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks. Jõelamm- oru põhjas sängi ümbritsev jõestetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu
Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon-suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine. GPS-ülemaailmne asukohamääramise süsteem(Global Positioning System). Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lammastikoksiidide lahustamisel veepiisakestes. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks huumuseks. Hüdrograaf-jõe vooluhulga ajalise muutumise graafik. Hüdroloogia-teadus veest ja veekogudest ning neis toimuvates protsessidest. Hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. Igikelts ehk kirsmaa-kestvalt külmunud pindmine maakoore osa.
suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer? Põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? Kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine; 15. Mis on haudmik? Haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? Jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? Lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? Sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19. Mis on sälkorg?
vooluhulk- vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga)
Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer? põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine; 15. Mis on haudmik? haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19. Mis on sälkorg?
8. Mis on äravool? Veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on kõver, mis näitab voolusängi kallakust. 10. Mis on meander? jõe looge 11. Mis on struuga? Jõega ühenduses olev vana looge 12. Mis on soot? Jõest eraldunud looge 13. Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus 14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 15. Mis on haudmik? Sügavaim looke ees olev osa 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa 17. Mis on lamm? Oru lai tasane ala 18. Mis on sängorg? Arengu alguses olev väikese languga org 19. Mis on sälkorg? V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul 20. Mis on moldorg? U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja ja küljeerosioon tasakaalus 21. Mis on lammorg
põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm luht, terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa koolmed – madalad alad loogete vahel lamm – oru lai tasane ala alluuvium – jõe sete terrass – astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand Jõe- e. oruterrassid tekkivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi Järve- ja mereterrassid võivad oma tekkimisviisi järgi olla kuhjeterrassid või murruterassid
annaabi.ee 
