Tasu avaliku lubamise õigus (0)

Tasu avaliku lubamise õigus
Tasunõude tekkimise eeldused
VÕS 49. peatükis (§-d 1005-1013) reguleeritakse tasu avalikust lubamisest tekkivat lepinguvälist võlasuhet, mis tekib tasu avaliku lubamise tehingu alusel tasu lubanud isiku ja tema poolt tasustada lubatud teo teinud isiku vahel. Teatud töö tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes.
Tasu avalikust lubamisest tekkiva nõude eeldused:

TAL tehingu tegemine

Teo tegemine, mille eest tasu lubati
TAL tehingu olulisteks tingimusteks on tasu lubav tahe ning teo nimetamine, mille tegemise eest tasu lubatakse.
TAL tehing kujutab endast ühepoolset tehingut, mille iseloomulik tunnus on see, et tehinguline tahteavaldus tuleb kehtivuse saavutamiseks teha teatavaks (lubada tasu) mitte konkreetsetele isikutele, vaid üldsusele (avalikkusele), s.o. kindlaks määramata isikute ringile . TAL tehingu kehtima hakkamiseks piisab tahteavalduse väljendamisest (TsÜS § 69 lg 1 lause 2).
TAL tehingu kehtima hakkamise seisukohalt ei ole iseenesest oluline, kas keegi TAL tehingus sisalduvast ja avalikkusele väljendatud tahteavaldusest teada saab. Piisab sellest, et kindlaks määramata isikute ringile, kellele TAL tehing oli suunatud, anti mõistlik võimalus teada saada tasulubadusest.
TAL tehingu kehtivuse hindamisel tuleb arvestada tehingu kehtivuse üldiste eeldustega. Seega võib TAL tehing olla tühine nt tasu lubaja teovõime piiratuse tõttu (vt TsÜS §10) või vastuolu tõttu seaduse või heade kommetega (vt TsÜS §-d 86 ja 87).
Piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine (TsÜS § 10). Sellist tehingut, sh PTI poolt tehtud TAL tehingut, ei saa seaduslik esindaja heaks kiita, kuivõrd TsÜS § 11 lg 1 järgi on seaduslikul esindajal õigus heaks kiita üksnes PTI mitmepoolset tehingut.
Tasu lubaja võib üldiselt piiritleda isikute ringi, keda tasustatakse soovitud teo tegemise korral (nt üliõpilased).
VÕS §1005 rakendub samuti siis, kui avaliku võimu kandja lubab avalikult üldsusele tasu selleks, et tehtaks midagi avalikes või avalik-õiguslikes huvides.
Selgitamaks, kas tasu nõudev isik on teinud soovitud teo, tuleb TAL tehingut tõlgendada. TAL tehingu tõlgendamisel peab kasutama üldsusele suunatud tahteavalduse tõlgendamise reeglit – lähtuda tuleb mõistliku isiku arusaamast (vt TsÜS § 75 lg 2 lause 2). Seega pole iseenesest oluline, missuguse teo tegemist või tulemuse saavutamist pidas silmas tasu avalikult lubanud isik. Ilma TAL tehingus märkimata peaks TAL tehingu tõlgendamise kaudu mõistlikult võttes (TsÜS § 75 lg 2 lause 2) olema selge, et avaliku võimu kandjal ega tema eest tegutseval isikul pole õigust saada tasu juhul, kui tasustada lubatud tegu tehti avaliku võimu kandja avalik-õigusliku pädevuse raames.
Võib väita, et kui soovitava teo tegemiseks ei ole vaja tegija isiklikku pingutust või on isikliku pingutuse aste tühine, teo tegemine kujutab endas juhust või on meelelahutusliku iseloomuga , ei tuleks teo eest tasu avalikku lubamist lugeda TAL tehinguks VÕS § 4 lg 2 p 1 analoogia alusel (hasart- ehk õnnemängust tekkiv mittetäielik kohustus).
Tasuks ei pea olema üksnes raha maksmine . Selleks võib olla preemiareis, lubadus sõlmida mingi leping, hinnasoodustuse pakkumine jne.
Mõistlikult võttes peab tasustada lubatud tegu, kui TAL tehingus ei ole väljendatud teisiti, olema tehtud pärast TAL tehingu tegemist. Lisaks peab tegu olema tehtud enne tasulubaduse tagasivõtmist või muutmist .
Tasu avaliku lubamise õiguse seosed lepinguõigusega ja käsundita asjaajamise õigusega
Tasu avalikult lubanud isik võib pärast TAL tehingu tegemist sõlmida soovitud tulemuse saavutamiseks lepingu mõne konkreetse isikuga . Selline leping ei lõpeta iseenesest TAL tehingu mõju lepingu poolteks mitteolevate isikute ja ka sõlmitud lepingu poole enda suhtes. Tasulubadus võib saada lepingu tingimuseks . TAL instituudi seos lepinguõigusega väljendub samuti selles, et TAL tehing võib olla suunatud ofertide saamisele, st et tegemist võib olla ettepanekuga teha oferte (VÕS § 16 lg 3).
Tuleb rõhutada, et TAL tehing ise ei ole ofert üldsusele (vt VÕS § 16 lg 3). Tehtavat tegu kui reaalakti ei käsitata seetõttu aktseptina (VÕS § 20), mis on tehtud tahteavaldusena (vt TsÜS § 68 lg 3).
Selgitamaks TAL instituudi ja KAA õiguse omavahelisi seoseid , tuleb kõigepealt märkida, et TAL juhtumeid on kahte liiki:

Juhtumid , kus tasu lubaja avaldab tahet enda asjade ajamiseks

Muud juhtumid, sh tasu lubamine teo tegemise eest kolmanda isiku kasuks
Esimesel juhul võib TAL tehingut käsitada tasu lubanud isiku tahteavaldusena oma asjade ajamiseks VÕS §1018 lg 1 p 2 tähenduses. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 75 lg 2 lause 2 alusel otsustada, kas tasu lubati mh teo tegemise (kui käsundita asjaajamise) käigus kantud kulutuste ja kahju hüvitamiseks. Teisel juhul võib kolmas isik vastutada teo tegija ees KAA instituudi alusel. Olukorras, kus tegu ei vasta avalikult tasustada lubatud teo (kõikidele) tunnustele, kuid teoga on avalikult tasu lubanud isikut soodustatud, võib teo tegijal olla tasu lubanud isiku vastu KAA-st tulenevad nõuded. Öeldu kehtib ka juhul, kui tasustada lubatud tegu üritatakse teha, kuid soovitud tulemust ei saavutata.
Tasulubaduse tagasivõtmine, muutmine ja tühistamine
Tasu avalikult lubanud isikul on õigus tasulubadus tagasi võtta või muuta tasustamise tingimusi, kuid seda tuleb tal teha enne tasustada lubatud teo tegemist ning samal viisil, kui ta oli tasu lubanud (VÕS §1006 lg 1 lause 1). Kui teo tegemiseks on määratud tähtaeg, siis ei saa tasulubadust tagasi võtta, kui tasulubaduse sisust ei tulene teisiti. Tasulubadust ei saa tagasi võtta või muuta, kui TAL tehingus oli niimoodi avaldatud.
Juhul, kui tasu avalikult lubanud isik teatav tasulubaduse tagasivõtmisest enne tasustada lubatud teo tegemist vaid ühele isikule, siis pole viimasel tasustada lubatud teo tegemise korral õigust nõuda tasu vaatamata sellele, et tasulubadust ei võetud tagasi avalikult.
Juhul, kui tasu avalikule lubamisele järgneb konkreetse isikuga lepingu sõlmimine tasustada lubatud teo tegemise eesmärgil ja tasu lubanud isik ei võta tasulubadust tagasi, peab ta arvestama võimalike tagasinõuetega lepingust tuleneva nõude kõrval.
Kuivõrd tasu maksmine ei kujuta endast tehingut (tegemist on sooritusega), siis ei anna TAL tehingu tühistamiseks alust see, et tasu maksti isikule, keda tasu lubanud isik pidas ekslikult teo teinud isikuks. Tasu lubanud isik ei vabane sellisel juhul tasu maksmisest teo teinud isikule, kuid tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue tasu õigustamatult saanud isiku vastu. Tasulubadust ei saa tagasi võtta põhjusel, et tasu lubanud isik pole rahul tehtud teoga.
Teo tegemine ning tasunõude sissenõutavaks muutumine
Nagu eespool öeldud, on tasunõude tekkimise teiseks eeldus tasustada lubatud teo tegemine pärast TAL tehingu tegemist, kui TAL tehingus ei ole ette nähtud teisiti. Tegu tuleb teha enne tasulubaduse tagasivõtmist või muutmist.
Võib esineda olukordi , kus soovitud teo teevad mitu isikut eraldi. Sellisel juhul on tasunõue sellel, kes tegi tasustada lubatud teo esimesena (VÕS § 1007 lg 1). Samas võib olla nii, et tasu lubatigi mitmele isikule, et need teeksid ühesuguse teo eri aegadel . Samaaegse soorituse korral jagatakse tasu võrdselt tegijate vahel (VÕS §1007 lg 2 lause 1).
Tasu lubanud isik võib keelduda tasu maksmast niikaua, kuni teo ühiselt teinud isikud lahendavad vaidluse tasu jagamise üle (VÕS § 1008).
Tasu avalikust lubamisest tuleneva nõude aegumise ja viiviste arvestamise jaoks omab tähtsust tasunõude sissenõutavaks muutumise hetk. Rahalist tasu avalikult lubanud isik satub tasu maksmisega viivitusse alates tasunõude sissenõutavaks muutumisest ja peab maksma viivist (vt VÕS § 113 lg 1). Tasunõue muutub sissenõutavaks alates tasustada lubatud teo tegemisest kui TAL tehingus ei ole teisiti avaldatud. Juhul, kui tasu lubanud isik ei teadnud ega pidanudki teadma tasu maksmise kohustusest ja sattus selle tõttu tasu maksmisega viivitusse, võib ta taotleda viivise vähendamist (vt VÕS § 113 lg 8 + §162).
TAL tehingus võib kindlaks määrata tähtaeg, mille jooksul saab tasu nõuda pärast tasulubaduse sissenõutavaks muutumist. Teo tegija kohustuseks peaks olema informeerida tasu lubanud isikut teo tegemisest ja nõuda tasu niipea, kui see on mõistlikult võttes võimalik (hea usu põhimõte TsÜS § 138 + VÕS § 6 ja asja leidja teatamiskohustus AÕS § 98).
Kantud kulutuste ja kahju hüvitamine
Seadus ei reguleeri otsesõnu olukorda, kus tasustada lubatud teo teinud isiku kulutused ja teo tegemisega tekkiva kahju suurus ületavad lubatud tasu suuruse. Oleks õiglane, kui isik, kes ei olnud tasustada lubatud teo tegemise ajal teadlik tasu lubamisest, saaks tasu asemel nõuda hüvitist KAA õiguse alusel juhul, kui tema kulutused ja kahju kokku on suuremad lubatud tasust.
Juhtudel, kus tasu lubanud isik ise põhjustas olukorra, kus tekkis vajadus tasustada lubatud tegu teha, võiks hea usu põhimõttest tulenevalt anda teo teinud isikule õiguse nõuda tasunõude asemel kahju hüvitamist tasu lubanud isikult KAA õiguse (VÕS § 1025) alusel samuti siis, kui ta teadis teo tegemisele asudes tasulubadusest.
Kui avalikult on lubatud tasu vallasasja leidmise eest, võib tasunõue esineda koos leiutasu nõudega (vt AÕS § 101 lg 1). Sellisel juhul peaks leidjal olema õigus valida, kummal alusel ta tasu nõuab.
Tasulubaduse tagasivõtmise korral VÕS § 1006 alusel võib vastavalt VÕS §1006 lg-le 3 tekkida tasu lubanud isiku vastu kulutuste hüvitamise nõue isikul, kes heauskselt tegi tasulubadusele tuginedes kulutusi soovitud teo tegemiseks. Tasu lubanud isik vabaneb sellest kohustusest, kui ta tõendab, et heauskselt tasulubamisele tuginedes kulutusi teinud isik ei oleks saanudki tegu teha.
Teo tegija võib vastutada tasu lubanud ja teoga soodustatud isikule või teoga muule soodustatud isikule teo tegemise käigus tekitatud kahju eest VÕS §-s 1022 sätestatud kahju hüvitamise erikoosseisude alusel.
Konkurss
Konkursiavaldus (kui tehing) tähendab üldsusele tasu lubamist teatud teo parima tegemise eest, milleks võib olla lepingupakkumus ehk ofert. Selleks, et lugeda TAL tehingut konkursiavalduseks, peavad selles sisalduma järgmised olulised tingimused: konkursi ese, teo tegemise või pakkumiste esitamise viis ja tähtaeg, parima teo või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja kord ning muud olulised üksikasjad (vt VÕS § 1009 lg 1).
Konkursimenetluse etapid on järgmised: konkursiavalduse avaldamine üldsusele, teo tegemine või pakkumiste esitamine, tegude või pakkumiste vastuvõtmine, parima teo või pakkumise välja selgitamine , konkursitulemuste teatavakstegemine. Seega on konkursi alusel tasunõude tekkimiseks kindlasti vajalik konkursi korraldaja otsust konkursi võitja kohta ning konkursitulemuste teatavaks tegemist.
Juhul, kui konkursi esemeks oli lepingupakkumuste saamine, siis tähendab pakkumise esitamine oferte ja võitja välja valimine aktsepti . Konkursi võitja väljakuulutamine tähendab sellisel juhul aktsepti jõustumist.
Konkursi korraldaja peab:

Järgima konkursi tingimusi, sh mitte võtma vastu tähtaega rikkudes esitatud või muul põhjusel nõuetele mittevastavaid tegusid või pakkumisi ning mitte kuulutama võitjaks nõuetele mittevastavat tegu või pakkumist

Järgima seaduses või konkursiavalduses sätestatud konkursiavalduse tagasivõtmise või konkursiavalduse tingimuste muutmise korda

Kuulutama üldjuhul välja konkursi võitja (vt erand VÕS § 1012 lg 5)

Hüvitama konkursiavalduse tagasivõtmisel või konkursiavalduse tingimuste muutmisel kulutused heausksetele konkursil osalenutele.

Hüvitama konkursil osalenutele neile konkursil osalemise tõttu tekkinud kulutused vastavalt konkursiavalduses nimetatud tingimustele.
Konkursile mittelubamist ning parima teo valimist ei saa vaidlustada. Konkursi korraldaja otsuste vaidlustamine on võimalik ainult siis, kui see oli ette nähtud konkursiavalduses.
Oma kohustusi rikkunud konkursi korraldaja peab hüvitama konkursil osalenud isikule põhjustatud kahju. Kahjuhüvitisnõude ulatus on reguleeritud VÕS 7. Peatüki sätetega. Konkursitingimuste rikkumisega seoses tekitatud kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada eelkõige rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga vastavalt VÕS §127 lg-le 2.
Tasu avalikust lubamisest tulenevate nõuete aegumine
Teo teinud isiku nõue tasu lubanud isiku vastu tasu nõudmiseks aegub vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 (tehingust tuleneva nõude aegumine) kolme aasta jooksul. Aegumistähtaja kulg algab vastavalt TsÜS § 147 lg 1 lausele 1 nõude sissenõutavaks muutumisest. Arvestada tuleb TsÜS §-ga 153, mis sätestab surma põhjustamisest, kehavigastuste tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumise eritähtajad sõltumata sellest, mis alusel kahju hüvitatakse.
TAL tehingus saab mittetahtliku rikkumise puhuks kergendada aegumise tingimusi, sh lühendada tasunõude aegumise tähtaega (TsÜS § 145 lg 1). Kuna TAL tehing on ühepoolne, siis ei ole aegumistähtaega võimalik pikendada poolte kokkuleppel TsÜS § 145 lg 2 järgi.