Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Siiski võib lepingus ette näha, et selles kokkulepitu hakkab kehtima tagasiulatuvalt. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud. Kollektiivleping lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik töötajate poolt esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab.
Seaduse dispositiivsuse ja lepinguvabaduse põhimõte Dispositiivsus ehk paindlikkus on seaduse tähenduses lepingpoolte kokkuleppeline õigus seaduses sätestust kõrvale kalduda, kui seadus ei ole otse sätestatud või sätte olemustest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikkuse isiku põhiõigusi (VÕS § 5). Lihtsalt väljendades tähendab, et poolte vahel kokkulepitu ja seadusesse kirjapandu vahelise vastuolu korral kohaldatakse üldreeglina poolte vahel kokkulepitut. Seega on dispositiivsus lepingupoolte vabadus valida: Milline leping sõlmitakse Millise sisuga leping sõlmitakse Millises vormis leping sõlmitakse Näide: Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark arutleb oma portaalis Adaur.ee selle üle, kes peaks siis ikkagi maksma maakleritasu - kas üürileandja kui teenuse tellija või üürnik kui teenuse kasutaja?
Ilma tehingute majandusliku tõlgendamiseta ei oleks võimalik selget ülevaadet tegevusest saada, on vaja mõista tagamaid ja motiive. See on praegusel hektel parim võimalikest ning pole küsimustki selle vajalikuses. On väga olulin mõista enda poolt sooritatud tehinguid täielikult. Mõne lepingu punkti vale tõlgendamine võib tuua suure kahju. Kindlasti on palju pettusskeeme mis on suunatud ettevõtetele. Esmapilgul kasumlik tehing võib soorituda kahjumlikuks koormuseks. Osapoolte vahel kokkulepitu peab olema selgelt ja üheti arusaadavalt tõlgendatav ka kõrvalistele isikutele. Väike-ettevõtjal ning juhatuse liikmel laskub kohustus mõista nende poolt sooritatud tehingute majandusliku tõlgendust, kuna on seaduse ees vastutavad. Maksutest kõrvalehiilimiseks võidakse lugeda ka tahtmatud teguviisi, mis on tingitud teadmatusest. Samuti on juhatuse liige vastutav omanike või investorite ees. Talle on usaldatud nende varaga tehinguid sooritama
Tehingu kirjaliku vormiga võrdseks loetakse tehingu elektrooniline vorm, mis peab olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud ehk võib olla allkirjastatud ka digitaalselt. Kirjalik vorminõue täidab eelkõige kahte eesmärki: mõlemad pooled peavad selgelt läbi mõtlema, mis on nende jaoks lepingus oluline, ning suutma selle sõnastada (või nägema teise poole sõnastatud tekstis oma selge tahte olemasolu) ning kokkulepitu on hiljem kergemini tõendatav ,,mustvalgelt" paberil näha. TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest ning tööandja ei vaidle sellele vastu ega takista töö tegemist. Töölepingu võib sõlmida teatud juhtudel ka suuliselt kui tegemist on töösuhtega, mis ei kesta kauem kui 2 nädalat. Suulise lepinguga
(VÕS, § 9). kokkuleppe (VÕS, § 9). Lepingu vorm Tööleping sõlmitakse Suuline, kirjalik Suuline, kirjalik kirjalikult või mistahes muus või mistahes muus (TLS, § 4 lg 2). Aitab vormis, kui vormis, kui vältida hilisemaid seaduses ei ole seaduses ei ole vaidlusi kokkulepitu sätestatud lepingu sätestatud lepingu osas. kohustuslikku kohustuslikku vormi vormi (VÕS, § 11 lg 1). (VÕS, § 11 lg 1). Hilisema vaidluse Hilisema vaidluse puhul on suulise puhul on suulise lepingu osas raske lepingu osas raske
Eesti okupeerimine Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941 a. 1940a. kevadel saabus soodne aeg NSV Liidu Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja jaoks, Baltimaade iseseisvuse likvideerimiseks. lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus Eesti ja NSVL suhete halvenemine: baasivägede vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele. arv ületas kokkulepitu, baase taheti laiendada, Nendest jäid ellu umbes pooled. Kõik toimus ilma NSVL ajakirjandus süüdistas Eestit lepete kohtumõistmiseta. Märtsiküüditamine algas 25. rikkumises. 14. juunil 1940a. esitas Moskva märtsil 1949a. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse inimese, enamasti naised ja lapsed. väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval algas sõjaline
· hindamiskriteeriumid on arusaadavad ja läbipaistvad; · hindamiskriteeriume on pigem vähem kui rohkem; · hinnatakse tulemust, mitte pingutust; · hindamise korraldamisele planeeritakse piisavalt aega. Töötulemuste hindamise protsessis on tähtis: 1) saavutatud töötulemuste arutamine ja võrdlemine kokkulepituga; 2) uute eesmärkide püstitamine; 3) võimaluste üle arutamine ja võimalike muudatuste kavandamine; 4) eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamine; 5) kokkulepitu dokumenteerimine. Kui hindamine ei anna soovitud tulemusi, peaks juht: 1) määratlema probleemi; 2) välja selgitama probleemi põhjused. 3) koostama ühiselt tegevuskava. 4) jälgima töösooritust ja saama töötajalt regulaarselt tagasisidet. Levinud hindamismeetod on vestlus vahetu juhi ja alluva vahel. Hindamismeetodina on sobilik kasutada ka 360 kraadi tagasiside meetod ja rahulolu-uuringud. 360 kraadi tagasiside töötajat hinnatakse tema igapäevasest töökäitumisest lähtuvalt
3. samm. Nõude saab lugeda tekkinuks Kontrollitakse: 1) kas eelpool väljaselgitatud nõude aluse (normi) abstraktse faktilise koosseisu elemendid on täidetud; 2) kas esineb nõudeõiguse teostamise takistusi või välistavaid asjaolusid. Nt kui nõude aluseks on lepinguline võlasuhe või tahteavaldus, tuleb siinkohal kontrollida, kas: a) leping on VÕS § 9 ja § 16 jj sätestatud eeldustel sõlmitud (pakkumus, nõustumus), kas kokkulepitu sisust tuleneb niisugune põhi(sooritus)kohustus; b) leping või tahteavaldus ei ole kehtetu - tulenevalt erinormidest spetsiifilise õigussuhte kohta (nt testamendi vaidlustamine PäS § 93 ja 94 kohaselt); võlaõiguse eriosast, võlaõiguse üldosast (nt tüüptingimuste tühisus VÕS § 42 alusel) ja tsiviilõiguse üldosast (nt heade kommete vastasus, täitmise võimatus, teovõime puudused, vormivead, seaduslik keeld,
poolt väljastatud dokument, mis kinnitab saadetise võtmist laeva pardale. Dokumendil märgitakse kauba nimetus, kohtade arv, markeering, sihtkoht jms. Tüürimehekviitung on kaubasaatjale ajutiseks tõenduseks, et vedaja on kauba veoks vastu võtnud, kuni konossemendi väljastamiseni vedaja poolt. Lisas on tüürimehekviitungi näide (Joonis 5). ● Kvaliteedisertifikaat (qualiti sertificate) Koostatakse ostu-müügilepingus kokkulepitu kontrollimiseks: baseerub ostja nõuetel ja sihtriigi reeglistikul; tavapäraselt kirjeldatakse vastavust sihtriigis kehtivatele standarditele; vorm lepitakse kokku ostu-müügilepingus. ● Kaalutunnistus (Weight Certificate) sihtriigi infrastruktuuri nõuete kinnipidamise jälgimiseks või ostja huvide kaitseks juhul, kui lepingu objektiks on kaup, mille hinnakujundus baseerub kauba kaalul
usu põhimõtetest lähtuvalt vastuvõtmatu. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 1 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 2 MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE Tegutsetakse seaduslikult, st seaduses sätestatu või lepingus kokkulepitu järgi. VÕS §7 võlasuhtes loetakse Hea usu põhimõte on üldistest mõistlikuks seda, mida samas moraalinormidest ja väärtushinnangutest olukorras heas usus tegutsevad isikud tulenev käitumisreegel. loeksid tavaliselt mõistlikuks. Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt,
6 kinnipidamine tegelikult teoks saama. Ning seejärel tuleb mitme aasta pärast taaskord nentida, et kokkulepitud numbritest kinni pidada ei suudetud, sest konkreetset kava kokkuleppe taga ei olnudki. Kopenhaageni kohtumise järel peaks ÜRO keskenduma ekspertidest koosneva nõuandva kogu loomisele, mis annaks suurtele rahvusvahelistele keskkonnalepetele reaalsusega arvestava teedekaardi, mis võimaldaks aru saada, kas ja mil viisil on kokkulepitu reaalselt teostatav. Teiseks tuleb avalikke ja erainvesteeringuid uutesse tehnoloogiatesse juhtida senisest koordineeritumalt. Pea kõigi keskkonnaprobleemide ületamine nõuab tehnoloogilist innovatsiooni. Eesmärgi saavutamine nõuab tõsist pingutamist nii riikidelt kui ka ettevõtjailt. Avalik sektor vastutab eelkõige monitoorimise, regulatsiooni, ohutuse ja avalikkuse teavitamise eest. Erasektori ülesandeks on aga luua uusi tehnoloogilisi
kulusid ja kasumit või kahjumit) 33. Kindlustusmakse – rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras 34. Kindlustus – süsteem , mis võibaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda, süsteem riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamine eelnevalt kokkulepitu alusel 35. Kaubamärk – tähis, mida isik/ettevõtja kasutab oma kauba või teenuse tähistamiseks, et eritstada oma kaupa või teenust teiste ettevõtjate poolt pakutavatest kaupadest/teenustest; kaubamärk annab selle omanikule teatud ainuõigused kaubamärgiga registreeritud tähistamise kasutamisel ning õigusi keelata selle kasutamist teistel isikutel 36. Karjäär – elukestev töö- ja haridusalane areng kõigi elurollide
õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk. Eestis kehtestab vastavalt töölepingu seadusele töötasu alammäära Vabariigi Valitsus. Eestis välja kujunenud tava kohaselt lepivad riiklikus töötasu alammääras tegelikult kokku sotsiaalpartnerid - Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Valitsus on juhindunud sotsiaalpartnerite kokkuleppest ja kehtestanud töötasu alammääraks nende poolt kokkulepitu. Seisuga 1. jaanuar 2016 on Eestis maksuvaba tulu 170 EUR/kuus, töötasu alammäär 430 EUR/kuus, 2.54 EUR/tunnis. 46. Missioon on juhis, mis määrab mida, kelle heaks ja miks tehakse. Missioon õigustab organisatsiooni loomist, olemasolu ja on seotud asutuse tuumikkompetentsi ning väärtusega. Missioon peaks nt: - selgelt määratlema ettevõtte toodete ja teenuste olemuse - Peegeldama organisatsiooni liikmete huvi - Määratlema ettevõtte turu ja kliendid
FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ Tulundusühist u Osanike Fie Osanik ei Aktsion Osani Vähe Vastavalt vastutus vastutab vastuta är ei kud malt põhikirjas Osanik ei oma isikliku isiklikult vastuta vastut üks kokkulepitu vastuta varaga osaühing isiklikul avad täisos le isiklikult u t ühing anik tulundusühistu kohustust aktsias u vastut kohustuste e eest eltsi kohus ab eest, kui pole kohust tuste äriühi kokku lepitud
hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum Seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitu... Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Kindlustusmakse on kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa. Kindlustusperiood poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusrisk on oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse.
nädalas; · 15-16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik - 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas; · 17-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik - 7 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. Alaealist ei ole lubatud rakendada ületunnitööle, tööle õhtusel ajal ja ööajal. Ööajaks loetakse aega kella kümnest õhtul kuni kella kuueni hommikul; ületunnitööks loetakse töötaja töötamist üle kokkulepitu tööaja. Alaealist ei tohi tööle rakendada talle ettenähtud puhkepäevadel. Seaduses ettenähtud erandjuhul võib: · 13-14-aastast või koolikohustuslikku töötajat tööinspektori loal töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada õhtusel ajal kuni kella 20.00-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut ja kõlblust ega takista osalemist õppetöös;
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitu. Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Kindlustusmakse kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa. Kindlustusperiood poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusrisk oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse.
sõlmimisega alati kolmepoolne suhe, kus võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel eksisteerib põhikohustus ning käendussuhe on kõrvalkohustus. 29. Käendaja kohustuse tekkimine Käenduslepingu sisu moodustab Käendaja kohustus tagada põhivõlgniku kohustuste täitmine ehk käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus, kui põhivõlgnik ei täida põhilepingust tulenevat kohustust kokkulepitud ajal ja viisil. Kuigi käendaja kohustuste tekkimiseosas on määravaks eelkõige käenduslepingus kokkulepitu, on võimalik välja tuua käendaja täitmiskohustuse tekkimise üldised eeldused. Milleks on: · Käenduslepingu kehtivus · Põhilepingu kehtivus · Põhivõlgniku poolne käendusega tagatavakohustuse rikkumine. 30. Garantiileping Garantiiandja ja garantiisaaja vahel sõlmitud leping, mille kohaselt garantiiandja garanteerib garantiisaaja kohustise nõuetekohase täitmise soodustatud isikule, kusjuures garantiijuhtumi saabumisel on garantiiandjal õigus nõuda garantiisaajalt
puhkepäevale eelneval tööpäeval. Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötasu maksmises sularahas lepivad pooled eraldi kokku. Töötasu makstakse rahas ja netosummana kokkulepitu töötasust arvestab tööandja maha töötaja maksud. 21. Töölepingu tähtajad Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks
Lepinguvabadus on siiski oluliselt piiratud - sundkindlustusleping on kohustuslik, seadus võib ette näha tehingu kohustusliku vormi või keelata teistsuguste kokkulepete sõlmimise (näiteks tarbija kui nõrgema poole kaitse). Samuti ei ole õiguslikku jõudu lepingutel, mis on suunatud õigusevastase tagajärje saavutamisele. Võlaõiguses eksisteerib dispositiivsuse põhimõte, mis lihtsalt väljendades tähendab, et poolte vahel kokkulepitu ja seadusesse kirjapandu vahelise vastuolu korral kohaldatakse üldreeglina poolte vahel kokkulepitut. Erandina on dispositiivsust piiratud võlasuhte nõrgema poole kaitseks, antud kontekstis eelkõige tarbija kaitseks (nt tüüptingimuste regulatsioon, tarbijakrediit). Pacta sunt servanda (ladina keeles) "lepingut tuleb austada") on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas on see põhimõte
Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv...
ETTEVÕTTE JUHTIMISES CHECK Joonis 8. Kvaliteedijuhtimissüsteemi tegevused ettevõtte juhtimises Demingi tsüklit võime illustreerida ka järgmiselt (joonis 9): Lähenemisviis Rakendus (Do) Tulemused (Plan) Kuidas (Check) Kokkulepitud lähenemised kokkulepitu on Milline on ja tegevused ellu viidud toimimise tase Ülevaatus (Act) Kuidas lähenemisviise ja rakendatust parandatakse Joonis 9. Demingi tsükkel 4.2. Kvaliteedijuhtimise ajalugu Kuigi toodete ja teenuste kvaliteedile pöörati tähelepanu juba antiikajal, peetakse kvaliteedijuhtimise kujunemise alguseks 20. sajandi algust. Kuni selle ajani valmistas
suunitlusega valitsus, seadis EL endale ülesandeks toetada selle režiimi demokraatlikke arenguid. 13. ja 14. novembril 2012 toimus Kairos EL-i ja Egiptuse rakkerühma esimene koosolek, kus arutati ärisuhteid, majandusalast koostööd, turismisuhteid, poliitilisi reforme, varade tagasisaamist, inimõiguseid, valitsemistavasid, infrastruktuuriküsimusi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate alast koostööd ja ka teaduskoostööd. Paraku on kokkulepitu neis valdkondades - 28 - realiseerimisfaasis takerdunud, sest peagi haaras Egiptuses võimu armee ülemjuhataja kindral Abd Khalil as-Sisi juhitav sõjaväeline hunta, kes kukutas M. Mursi islamistliku režiimi ja tõi võimu juurde tagasi mitmeid Hosni Mubaraki lähikondlasi. Hunta kindralist juht, kes nimetas end presidendiks, aga lasi end valida 2015. aasta sügisel taas Egiptuse riigipeaks ning riigis vohab taas korruptsioon. Olukord Egiptuses on
samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu mõistlik üliõpilane pidi sellest aru saama. Viidatud sätte teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. 3-2-1-156-13 p 10-11 tüüptingimused ja nende tühisuse hindamine Hageja palus kostjal hüvitada liisinguvõtja võlgnevuse ja tagastatud sõiduki müügist saadud summa vahe. Kostja hinnangul erineb liisingulepingu lisas kokkulepitu seaduses sätestatust lepingu järgi tuleb liisinguandja nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestada sõiduki müügihinda, mitte aga sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel, nagu on sätestatud seaduses. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt tühistades maakohtu otsuse. Kostja pöördus Riigikohtusse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks nii
meetodit ning võttes aluseks turuinformatsiooni. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Hasartmängumaks Hasartmängumaks on riiklik maks, mille sihtotstarbelise kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus toetuste taotlemise alusel. Tollimaks - Tollimaksu võetakse kauba tolliväärtuselt. Tollimaksu määrad on 0-59 %, mis mahuvad Maailma Kaubandusorganisatsiooniga kokkulepitu piiridesse. Enamsoodustusreziim tähendab seda, et kõiki riike tuleb kohelda kõige soodsamalt koheldava riigiga võrdselt. See tähendab, et kõikidest riikidest pärit kaupadele kehtivad ühesuurused tollimaksu määrad. Erandiks on riigid, kellega Eesti on sõlminud vabakaubanduslepingu (Ukraina, Tsehhi, Slovakkia, Türgi, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Ungari, EFTA- riigid (Norra, Island, Sveits, Liechtenstein), Euroopa Liit ja Fääri saared)). Vabakaubanduslepingu riikidest pärinevaid
õigustatud küsimus, et kellele tuleb omandi üleminekul üüritasu maksta. Selliseid olukordi reguleerib VÕS § 304. VÕS § 304 lg1 kohaselt võib algse üürileandja õiguste üleminekul uuele üürileandjale uus üürileandja nõuda üürnikult üüri maksmist omandi ülemineku kuule järgnevast kalendrikuust. Üür varasema aja eest tuleb maksta senisele üürileandjale. Üüri tuleb maksta üürilepingus kokkulepitu alusel. Seega üüri suurust ühepoolselt üldjuhul muuta ei saa, va tähtajatu üürilepingu korral. Üldjuhul on üüri suurus lepingus üheselt fikseeritud, va kõrvalkulud, mille suurus sõltub osutatud teenuste suurusest ja arvust. Vaatamata lepingu siduvuse põhimõttele võib üürilepingus kokkulepitud üüritasu ühepoolselt muuta, st et lepingus kokkulepitud üüritasu ei pea ilmtingimata kehtima lepingu tähtaja möödumiseni.
varjamiseks, lepingus oli kirjas, et kostja ei maksa hagejale palka. Maakohus: Taksojuhid tegutsevad tavaliselt FIE-dena ja töölepingud sõlmitakse erandjuhtudel. Ringkonnakohus: Hageja ei ole FIE-na registreeritud, aga Tallinnas saab litsentsi ainult töölepingu või FIEna töötav isik, seega pidi olema tööleping. Teistega oli ka tööleping. RK: Kui lepingul on töölepingu ja ka muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, on tegemist töölepinguga. Kuna poolte vahel kokkulepitu, et hageja ei saa puhkust ega tasu, on halvem seaduses sätestatust, on see kokkulepe tühine. Rolli ei mängi see, kas kostjal olid teiste taksojuhtidega töölepingud või mitte. 3-2-1-26-10: Hageja: Kostja ja hageja vahel oli tööleping, kostja maksis hagejale tasu, hageja kasutas kostja liisitud autot ja osutas taksoteenust kostja nimel. Hageja töötas osaajaga ja sai tellimusi kostja telefoni kaudu. Kostja: Hageja ja kostja vahel oli näilik tööleping, tegelikult
Asendamisõigus tähendab, et võlgnik võib täitmisena kokkulepitud teo asemel teha teistsuguse teo. Lepingus ettenähtud teo asemel teise teo tegemiseks on vajalik võlausaldaja nõusolek. Võlausaldaja nõusolekut on vaja ka siis, kui võlgniku poolt pakutud sooritus on väärtuslikum või sama väärtusega (VÕS § 89 lg 1). Täitmise asendamisena tehtud teo vastuvõtmisel loetakse kohustus täidetuks. Seega vabaneb võlgnik kohustusest täita esialgselt kokkulepitu, kui võlausaldaja võtab uue kohustuse täitmisena vastu (VÕS § 89 lg 1). Täitmise asendamiseks ei loeta uue kohustuse võtmist võlausaldaja nõude rahuldamise eesmärgil (VÕS § 89 lg 2). Asendusõigus võib olla antud lepinguliselt või ka ette nähtud seaduses (nt VÕS § 91 lg 1). Asendusõigust võib teostada nii võlgnik kui ka võlausaldaja. Selleks, et võlgnik saaks asendada kokkulepitud kohustuse teistsuguse kohustuse täitmisega, peab ta avaldama võlausaldajale oma tahet
Kohutustuse täitmise asendamine Asendamisõigus tähendab, et võlgnik võib täitmisena kokkulepitud teo asemel teha teistsuguse teo. Lepingus ettenähtud teo asemel teise teo tegemiseks on vajalik võlausaldaja nõusolek. Võlausaldaja nõusolekut on vaja ka siis, kui võlgniku poolt pakutud sooritus on väärtuslikum või sama väärtusega (VÕS § 89 lg 1). Täitmise asendamisena tehtud teo vastuvõtmisel loetakse kohustus täidetuks. Seega vabaneb võlgnik kohustusest täita esialgselt kokkulepitu, kui võlausaldaja võtab uue kohustuse täitmisena vastu (VÕS § 89 lg 1). Täitmise asendamiseks ei loeta uue kohustuse võtmist võlausaldaja nõude rahuldamise eesmärgil (VÕS § 89 lg 2). Seega olemasoleva kohustuse asemel uue kohustuse võtmisel eeldatakse, et eelmine kohustus lõpeb ja tekib uus kohustus. Kui tegemist on täitmise asendamisega, siis vastutab võlgnik asendatud täitmise eest samadel alustel, kui ta vastutaks juhul, kui täitmist ei oleks asendatud. Seega
Kohutustuse täitmise asendamine Asendamisõigus tähendab, et võlgnik võib täitmisena kokkulepitud teo asemel teha teistsuguse teo. Lepingus ettenähtud teo asemel teise teo tegemiseks on vajalik võlausaldaja nõusolek. Võlausaldaja nõusolekut on vaja ka siis, kui võlgniku poolt pakutud sooritus on väärtuslikum või sama väärtusega (VÕS § 89 lg 1). Täitmise asendamisena tehtud teo vastuvõtmisel loetakse kohustus täidetuks. Seega vabaneb võlgnik kohustusest täita esialgselt kokkulepitu, kui võlausaldaja võtab uue kohustuse täitmisena vastu (VÕS § 89 lg 1). Täitmise asendamiseks ei loeta uue kohustuse võtmist võlausaldaja nõude rahuldamise eesmärgil (VÕS § 89 lg 2). Seega olemasoleva kohustuse asemel uue kohustuse võtmisel eeldatakse, et eelmine kohustus lõpeb ja tekib uus kohustus. Kui tegemist on täitmise asendamisega, siis vastutab võlgnik asendatud täitmise eest samadel alustel, kui ta vastutaks juhul, kui täitmist ei oleks asendatud. Seega
liiga piiratud leidmaks tõelist seksuaalset rahuldust. Teine väärarusaam on mõte, et osalus grupiseksis on kindel tõend seksuaalsest vabadusest. Kõigi tänapäeval vaba seksi gruppidel on üks ühine joon fetisistliku või äärmusliku seksi maha laitmine. Tegelikult on enamik neist mittefetisistlikest ,,vaba" seksi gruppidest üsna sarnased. Orgia iga osaline vabastab end riietest, järgides kellegi kokkulepitu eeskuju, ning asum mehaaniliselt hoorama taas kellegi eeskujul. Keegi osalejatest ei arva, et mitteliikmed võiksid suhtuda nende ,,vabasse" seksi kui massilapsikusse. Satanist tõdeb, et kui ta ongi seksi asjatundja (ja seksisüümest tõeliselt vaba), ei suuda need niinimetatud seksrevolutsionäärid teda rohkem lämmatada kui pirtsakad konservatiivid. Need ,,vaba seksi klubid" ei saa seksuaalvabaduse olemusest üldse aru. Kui seksuaalsust ei saa
49 3. ptk T öötaja ja tööandja kohustused § 17 1. Paragrahvi 17 eesmärk on välja tuua, milliseid tööandja korraldusi töötaja täitma peab. TLS alusel on töötajal kohustus täita korraldusi, mis: • ei ole vastuolus töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega (korralduse täitmine ei too kaasa kokkulepitu või seaduse rikkumist, näiteks töö- ja puhkeaja nõuete eira- mist) (§ 17 lõige 3); • on seotud töölepingus ette nähtud tööülesannetega (töötaja peab täitma nii töölepin- gus toodud ülesandeid kui töö iseloomust tulenevaid kohustusi) (§ 17 lõige 1); • arvestavad mõistlikult töötaja huve (näiteks töö- ja pereelu ühitamise soov, sh osaaja-
Tegemist oli IV Poola jagamisega, seda tähistati 22.sept Brest-Litovski linnas Punaarmee ja Wehrmachti ühise võiduparaadiga- mõlemad olid saavutanud oma tahtmise ning jõudnud välja MRP-s määratud joonele, Poola oli lakanud olemast. Poola idaalad ühendati osaliselt Valgevene NSV-ga ja osaliselt Ukraina NSV-ga. Lääneriigid olid Sm kallaletungile reageerinud ja avanud teise rinde Sm vastu Lääne-Eur-s, Hitleri käed olid seotud seal. Stalin jätkas MRP-ga kokkulepitu taotlemist. Pärast Poola jagamist sattusid Stalini silma alla väikesed Balti riigid. Nende puhul eelistas Stalin kasutada mitte otsest sõja vallandamist, pigem dipl survet, sundimaks ähvardustega tegema järeleandmisi, polnud esialgu eriti suured, nõuti vaid Punaarmee vägede sisse viimist ja Punaarmee baaside loomist, lubati suveräänsuse säilimist, et NL ei sekku väikeriikide siseasjadesse jne. Samal ajal kaitse- rahvakomissar Vorošilov andis Punaarmeele käsu valmistuda sissetungiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
