Lepinguvälised võlasuhted (0)

Lepinguvälised võlasuhted:
-tasu avalik lubamine
-asja ettenäitamine (dokumendi ettenäitamine)
-käsundita asjaajamine (sillalt kedagi päästes, ülikond rikutud, põhjuslik seos isiku päästmisel), kui keegi karjub et ärge tulge appi, kui keegi teeb enesetappu siis teised moodused
-alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita)
-kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja põleb maha, kas ta peab hüvitama kahju mis see tegu endale kaasa tõi, lepingulisest võlasuhtest seda tekkida ei saa, lepinguvälise võlasuhe. Auhaavamised, suurema ohuallikaga tekitatud kahju nt mootorsõidukid, kui koer hammustab kedagi, või kui majalt kukub jää kamakas autole, ka toote vastutus mis on teatud kahjustusega).
Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuhteid. Ühe isiku kohustus midagi teha ja teise isiku õigus nõuda selle kohustuse täitmist.
Lepinguline võlasuhe tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvas midagi tegema või midagi tegemata jätma.
Vastastikused tahteavaldused peavad olema.
Lepinguvälised võlasuhted ei ole poolte tahteavaldusi , esineb ühepoolseid tahteavaldusi.
Ühepoolne tehing testament , lepinguvälise võlasuhte element ( konkurss ). Ei eksisteeri vastastikuseid tahteavaldusi.
NT: kahju õigusvastase suhte tekkimiselmaja maha põletamine sigaretiga
Lepinguväline võlasuhe võib muutuda lepinguliseks võlasuhteks (maja põlema paneminemaja omanik nõuab ühte summat ja sigareti viskaja ei ole sellega nõussõlmitakse ka kompromissleping, maja omanik nõustub summat vähendama ja preili maksab ära vähendatud summa ära ja tunnistab end süüdiüks pool nõuab maksmist ja teine pool maksab) ja vastupidi. Lepinguline võlasuhe võib muutuda lepinguväliseks võlasuhteks.
Kui nüüd see majaomanik vaatab et preili on noor inimene ja kogemata juhtus ja võib-olla ei nõutagi minema, preili palub, et majaomanik teeks selle asja kirjalikus vormis võlasuhe on lõppenud ja lepinguväline võlasuhe on saanud lepingulise vormi ja asi on lahendatud . Lõpetab võlasuhte tervikuna.
Võlatunnistuse sõlmiminesarnane kompromisslepinguga, kirjalik kokkulepe, kirjalikus vormis, kus tunnistatakse oma kohustust ja sellest tekib lepinguline võlasuhe.
Lepinguväline võlasuhe võib saada ka lepingu osaks. Tasu avaliku lubamise puhul nt avalikkusele suunatud tavaliselt. Võlasuhe on selline nt: et otsin oma koera kes laiab saab sellise raha. Palkan kellegi endise politseiniku ja tema hakkab seda koera otsima . Teiste tasu lubadus jääb kehtima aga ühe isiku jaoks on see tasu tehingu alusel.
Lepinguline võlasuhe võib muutuda lepinguväliseks võlasuhteks.--> tühistatav või tühistatud leping. Oluline eksimus, pettus, sunnitud ähvardus jne. Kui on leping sõlmitud avaliku korraga vastuolus või sunnitud ähvardusega narkootikumide või oma kehamüümisega nt. Praktikas võib olla leping ka tühine, kui on tehtud leping alaealisega või piiratud pädevusega isiku suhtes. Tüüpilised alusetu rikastumise juures. Pärast tehingu tühistamise alust. Tehing tagasi täita, tagasi anda see mille ta on alusetult saanud.
Tasu avalik lubamine vaevatasu kuuliutused, kui keegi otsib looma, keegi tahab et keegi kirjutaks raamatu või tooks hea uudise. Tasu avalikku lubamist on lubatud ka siis kui on soovitud saada avalikkuselt mingi hea pakkumine mingi hea asja eest. Luban 5000 eur sellele, kes on suuteline müüma ferraari 10 000 euro eest. Ta on lepinguväline tahteavaldus . Asetub pigem kutsega teha pakkumus. Tasu avalik lubamine. Ta võib osaliselt läbi tasu avaliku lubamise kutsuda keegi teha pakkumine. Siiski suunatud tasu pakkumisele mingisuguse teo eest. See ei ole lihtsalt asi mille paneme paberile. Tuleb täpselt määratleda, kuidas see enda kasuks paremini tööle panna. Kui kuulutate välja tasu mingisuguse asja eest, kes 2012 aastal kergejõustikus teeb eesti rekordi esimesena saab 1000 eurot. Ajalised piirangud on olulised. Tasu avalik lubamine on suunatud määratlemata isikute ringile . Ringi on võimalik siiski piirata. Kirjutaks mingisuguse analüüsi TTÜ õiguse instituudi meelsuse kohta, tasu 2000 EUR. Olemuslikult on see piirautud. Nt: 7 kuu jooksul.
Kui keegi kirjutab aga see ei sobi, see peab vastama teatud tingimustele, kui ei vasta siis ei saa tasu, aga kui vastab siis ei saa keelduda maksmast, kui ei ole kirja pandud nõudeid, siis peab maksma.
Lepinguväline võlasuhe on hulga üldisem ja abstraktsem. Tasu avalik lubamine peaks olema võimalikult konkreetselt ja piiranguid ette nähes. Kui teo teeb mingisuguse juriidilise isiku töötaja. Kes saab tasu?! Rektor või organ.
Tasu võib olla ka turismireis, tänukiri, kast šokolaadi. Tasu ei pea olema rahaline.
Tasu lubamine ühepoolsest tehingust, ma tahan et tehakse selline tegu ja ma olen selle eest maksma nii palju. Tuleb see tegu ka teha, mille eest tasu lubati.
Tasu lubamine ühepoolse tehingu abil, tehing peab olema kehtiv. Kui selle teeb alaealine 6 aastane poiss. Teeb seal tasu lubamise ja on nõus selle eest maksma. Ja kui tulebki inimene ja teeb selle teo ja tahab raha saada, siis ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ei saa see kehtiv olla. Ühepoolse piiratud teovõimega isiku käitumist ei ole isegi lubatud esindaja nõusolekul.
Tasu avalik lubamine, ka siis kui ei ole ära märgitud kasu. Lubatud leidjale vaevatasu. Võlaõiguse üldosa pinnalt lahendatav. Kas leping on tühine kui hinda pole?! Hind tuleb siis kuidagi leida. Üldosa § 28 hinna kohta käiv prg. Kui ei ole kokku lepitud siis mõistlik hind või tavaline hind. Vastavas piirkonnas sarnaste asjade korral vastav sobilik hind. Mõistlik tasu. Otsimise kulud + vaevatasu.
Lepinguline võlasuhe peab vastama tsüs 60 § hulgas. Isikule teadasaamise kriteerium ei ole oluline. Pole oluline kas avalikkus selle ka kätte saab. See fakt ei oma mingisugust tähtsust. Tasu avalik lubamine on ära tehtud isegi siis kui see plakat tuulega puu küljest lendu läheb. See ei ole oluline, et keegi selle ka kätte saab.
Seos lepinguõigusega võib olla. Ei kujuta endast pakkumust üldsusele. Kui keegi sellele reageerib, siis ei loeta seda nõustumuse andmiseks .
Käsundita asjaajamine
Ilma lepinguta teeme midagi kellegi teise heaks. Enda asja ajamine . NT: koera otsimise raames, kui see isik leiab koera ja toob selle koera tagasi, koer on vigastada saanud ja viib ta loomaarstijuurde ja viib ta tagasi koju. Isik, kes lubas tasu maksta peab tasuma ainult koera leidmise eest, kui ta ei ole täpsustanud et ainult terve koera leidmise eest. Kes koera leiab, see isik ju arvab et koeraomanik tahab et ta koer viidaks kohe arsti juurde ja antaks abi. Seda kulu ei saa alati välja nõuda kujundite alusel, tasu avalik lubamine võib lubada välja ka teiste käsundite kasuks.
Vaevatasu pangaröövi kohta nt see isik saab 2000 eurot. On olemas isik, kes oskab aru anda. Kasu kolmandate isikute jaoks. Ka asjaajamisega seonduvate kulude hüvitamist on õigus nõuda pangalt, selle hüvitamist. Vähemalt teoreetiliselt.
Kui tegu ei vasta kõigile tasu lubamises sätestatud tingimusele, kuid tasu lubanud isikut on soodustatud, võib teo tegijal olla tasu lubaja vastu nõudeid käsundita asjaajamisest tulenevalt.
Kui koera otsitakse/ kui vanainimest otsitakseläheb metsa seenele ja on ära kadunud ja välja on lubatud tasu 500 eurot. 3 inimest otsivad ja keegi ei leia. Tegu ei ole tehtud, tasu avalikku täitmist ei ole. Mida saab see isik teised isikud on otsinud aga sealt ei ole leitud, soodustus on see otsivale isikule ja võidab aega ja otsib mujalt.
Kui 3 inimest otsivad siis tasu saab ainult see, kes esimene leiab.
On olemas ka leid ja leiutasu, leiame midagi, mis kellelegi kuulub. Kui leid on suurem kui 50 eurot siis tuleb tagastada politseile .
Leidvara, mis on ära peidetud, kuuluvad hüvitamisele. Leitakse väike kott briljantidega. Kuna see on minu maja siis ma saan selle endale, aga see kuulub hüvitamisele omanikule.
Kuulutus, kui keegi on kaotanud: kas läheb leiu tasule, tekib konkurents. Õigus tasulemääratlemata isikute ringile. § 1007 maandamaks VÕS kui keegi tegi varem kui enne, kes esimesena koera leidis. Sama koeraga mitu inimest ei saa minna omaniku juurde.
Kui sama isikut kirjutavad sama aegselt analüüsi või samal päeval samal ajal teevad mingi rekordi. Analüüsi esitamisel võiksid saada võrdse osa, mille saab pooleks jagada.
Kui mitu isikut on ühiselt grupina teinud selle teo, siis tasu mida makstakse on üks, kui palju nad saavad. Kui nad ei saa kokkuleppele, siis võib seda tasu seni kinni hoida kui on see vaidlus lahendatud.
Hoiustamise regulatsioon . Raha saab alati jagada, muude asjade puhul visatakse liisku, kui ei ole võimalik seda jagada.
Tasulubaduse tagasivõtmine
Saab tagasi võtta, ise vabatahtlikult loobutakse, kuid kui on välja antud tähtajaliselt, siis eeldatakse et seda ei saa tagasi võtta. Kehtib ainult siis kui on tehtud algsel viisil. Kui oli nt ajalehes avaldatud avaldusena, kas siis saab tagasi võtta. Sama auditoorium kes sai selle teate peab ka saama selle teise teate, et see on tagasi võetud. Tasulubaduse tagasivõtmine tuleb tagasi võtta enne tähtaega, kui see tasu on lubatud.
Kahju hüvitamine
Kui tehakse midagi enamat kui on tehtud plakatil. Kui isik on juba teinud mingisuguseid tegusid . Kõik need kulud hüvitatakse maksimaalselt selle tasu ulatuses. Tasu lubaduse tagasivõtmisel ei pea seda hüvitama, kui ta suudab tõendada, et ta väidetavalt seda kandis aga poleks olnudki võimeline seda tegu tegema.
Tingimuste muutmine teo tegemiseni tuleb ka tasu lubadusest muutmisest teada anda. Tasu avalikku lubamist on võimalik ka tühistada lepingu tühistamise alustel. Kui ähvardamise teel sunniti mind tasu välja antama.
Konkurss
Tasu avalik lubamine.
Tasu lubatakse avalikult välja parima tegemise eest. Kutsume välja tegusid, valime välja parima ja maksame tasu. Tasu avalikul lubamisel tuleb teatavaks teha konkursi avalik ese, parima maali konkurss vms. kui on olemas konkursi ese, siis peab olema ka pakkumise viis, millegi ette kandmine, esinemine vms, millal ja kuidas välja selgitatakse. Konkursi korraldaja võib ise ka välja selgitada. Mingisugune reeglistik peab olemas olema. Ilma selleta on keeruline.
Riigihankedparima ehk riigi mõtteis odavaima variandi leidmine. Määratlemata isikute ringile. Konkreetsetele individuaalsetele isikutele ei ole see määratud. Väga palju kasutakse ka firmade poolt pakkumiste saamiseks.
Konkursist loobumine või tingimuste muutumine  kui see on ettenähtud. Sarnaneb tasu avaliku lubamisega ja tuleb teha sarnasel viisil, kuidas oli esialgse konkursi kuulutamise auditooriumis. Tekib ka kulude hüvitamine, heauskselt tehtud mõistlikud kulutused.
Hüvitamine ei ole otseselt piiratud tasuga. Mõistlikud kulud kuuluvad hüvitamisele. Iga osaleja saab tasu mis ongi kulude hüvitamise eest. Kulude summa võib ka enne juba välja käia, et sealt suuremaid summasid välja ei tulda nõudma.
Enampakkumise teel sõlmitavad lepingud, kui kogume kokku kõik ja anname valiku/ nõustumuse parimale enampakkumisel osalenule. Pakkumise tegija on seotud kuni lõpuni. Lepingu väline võlasuhekonkursskonkursi saabumiseni esitatut ka tagasi võtta ja muuta.
Otsus konkursi kohta
Seal on mingisugune žürii, kes valib välja parima. See otsus, mis tehakse on siduv, kuigi sellega näiteks rikuti konkursi tegemisi. Seda otsust vaidlustada ei saa. See ei ole riigi hange. Ükskõik kes võib selle konkursi korraldada. Rikkumise korral saab nõuda kahju hüvitamist, mida konkursile tulemiseks pidid tegemant konkursile tulek või mingi töö tegemise hüvitamine.
Parimaks loetakse korraldajale kõige enim meeldinud maal nt.
Konkursi puhul on oluline vb ei ole ükski sobiv, kes vääriks peaauhinda. Tark on panna sisse säte, et konkursi korraldajana on õigus lükata tagasi kõik pakkumised .
Konkursi on võimalik kuritarvitada. Võib juhtuda nii, et konkursi korraldaja valib välja parima maali ja annab sellele tasu, kuid ütleb et kõik ülejäänud maalid jäävad samuti temale. Autoriõigus läheb korraldajale. Sellele sättele tuleb tähelepanu pöörata.
Asja ettenäitamine
Teise isiku juurde saab otse minna ja küsida selle näitamist. Dokument, mis on varastatud , või testament vb. Kodune testament tehakse kodus, aga kui mulle tundub et allkirjad on võltsitud, siis sellest sõltuvad ka minule mingisugused õigused.
Enne hagi esitamist on vaja teada, et võõrast valdusest lähen nõudma midagi, mis ta valdab asja, aga mina tean et see asi on minult varastatud ja sellest tulenevalt asjaõigusest tulenevalt ei teki heauskset omandamist.
Otsene valdaja kes omab seda reaalselt,
Kaudne valdaja omanik
Omanik võib olla ka otsene valdaja kui asi on omaniku käes. Oleneb sellest kelle käes on asi. Mis asi see on.
Dokumendiga tutvumine on erijuhtum. Dokumendi ettenäitamist on võimalik nõuda ka siis kui seal on kirjas minu õigused kajastatud või mitte. Kui suudan tõestada, et seal on minu võimalikud huvid kajastatud.
Asja ettenäitamineühepoolne tehing. Asja ettenäitamine ja dokumendi ettenäitamine käib konkreetse isiku suhtes. Tahteavalduse regulatsiooni järgi TSÜS talle on vaja see selgeks teha ja see talle ka kättesaanuks teha. Peab olema selle kätte saanud et see koosseis realiseeruks.
Ühel või teisel poolel on õigus nõuda kuludokumentide väljanõudmist. Üürile andjal ja üürilevõtjal on mõlemal teatud kohustused.
Nt: äriseadustik, ka teistes seadustest näeme
Mida täpsem on dokument seda parem. Kui sellest tuleneb mõni juriidiline õigus või kohustus, siis ei saa seda nõuda. Kohtusse saab minna ja kohus peab seda asja ette näitama. Kui arvan et talle kuulub midagi, aga ma ei ole kindel, kas tal on või ei ole. Positiivne kohtulahend on võimalik saada ja on võimalik minna kohtutäituri abiga politseiga korraldada läbiotsimine.
Ettenäitamine on erandlik ja võib tuua kaasa ka kahju sellele dokumendile, ta võib kahju saada või hävineda. Võib dokumenti oma käest näidata, ei pea andma kätte. Võib joosta ära selle dokumendiga.
Kahjud peab hüvitama see isik, kes soovib dokumendiga tutvuda. On ka nõuda ettemaksuna. Ese asub välismaal ja vajab siia toomist nt. selliste kulude ettemaksmist on lubatud küsida.
Muuseaal muuseumis olev põhiese, kui see on varastatud nt. kahju hüvitamine. See kes seda ette näitab võib olla heauskne , läheb vaidluseks asjaõigusseaduse pinnalt mis puudutab omandiõiguse üleminekut, kes peab kelle kahju hüvitama ja mis ulatuses.
2.loeng 17.02.2012
Käsundita asjaajamine ja alusetu rikastumine on keerulised asjad ja nende valdamine eeldab pidevalt nendega tegutsemist .
Käsundita asjaajamine
Käsundusleping on kui teenuste osutamise lepingu väiksem liik. Kus käsundiandjal on õigus saada teenust. Käsundusleping on sarnane käsundita asjaajamine. Teise poole nõusolek on oluline, kui midagi teise huvides teed, siis peab olema heakskiit või teise poole nõusolek. Käsundita asjaajamise puhul ei ole pakkumist ja nõudmist, see võib tulla tasu lubamisest meedias nt, enne kui hakkan teise isiku jaoks midagi tegema. Käsundita asjaajamine ei ole piisavalt määratletud ja isegi tasu me ei näe. Eristamine ei ole lihtne, aga oluline on see et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud. Ei ole tehinguline võlasuhe
Soodustada inimesi vabatahtlikult abistama, mis mingil määral minu huvisid ja tegusid kaitseb. Mõlemal poolel on teatud õigused ja kohustused. See isik võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Juriidiline isik tegutseb läbi oma juhtorgani, läbi juhatuse.
Teise isiku soodustamine, võib olla tema nii varaliste huvide kui ka elu ja tervise kaitseks. Kui keegi on kellelegi võlgu. Ma tasun ise selle võla teise eest. Lepingut ei ole, täidan teise inimese kohustuse lihtsalt. Kedagi soodustan, kellegi huvides tegutsen. Millised õigused ja kohustused tekivad minu ja soodustada saanud isiku vahel.
Uppuja päästmine. Sellest tulenevalt tekivad teatud õigused ja kohustused. Riided vb saavad rikutud, vb telefon on taskus jne. see regulatsioon üritab luua teatud korda, kui üks inimene teist inimest, üks firma II firmat või üks isik teist firmat soodustab. Tuleb teha midagi teise isiku kasuks.
On võimalik teha ka midagi teise isiku kasuks aga soodustades ka ennast. Tulekahju korral naabri maja kustutamine et meie maja ei läheks põlema. Ilma et oleks poolte vahel lepingulist suhet. Käsundita asjaajajal tekivad õigused ja kohustused kui tekib vähemalt 1 tingimus:
1. soodustatu kiidab asjaajamise heaks
2.asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (me ei pruugi alati teada, keda me soodustame, kui leiame koera siis viime koju ja hakkame otsima omanikku)
3.asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitma soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (erakorralised asjaolud , hukkuja päästmised, avalik huvi kaalub ülesse selle isiku vastupidise tahte väljenduse, olukorras kui isik tahab endalt elu võtma) võtab vastunäite nõude ära, kui uppuja toob vabanduseks, et ma ju karjusin et ma tahangi ära uppuda.
Soodustatud heakskiit peaks olemas olema.
Ehtne ja mitteehtne käsundita asjaajamine
Ehtnesoodustatakse kedagi teist endapoolse asjaajamisega, ajan teise isiku asju mitte enda. Õigustatud või õigustamata.
-Õigustatudnormaalne täiskoosseis, soodustame teist isikut oma asjaajamisega ja peaks olema vähemalt 1 tingimus kolmest § 1018 1 lõik. (vt üleval pool).
-Õigustamatakui ühtki kolmest asjaolust ei esine, kuid tegutseme teise isiku huvides. Nt keegi tuleb ja peseb auto ära, kuid ma ei ole nõus maksma. Kui naabri maja põleb, siis kui kustutama läheme, peame saama oma kulud hüvitatud. § 1024 ja § 1022 lg 4
Mitte ehtne käsundita asjaajamine kedagi muud kui iseennast ei soodustagi. § 1026. Mitte ehtne käsundita asjaajamine võib olla
-eksliknaaber näiteks arvab, et see kuulub talle, aga ei kuulu, kedagi teist enda teadmata soodustamine.
-Teadlik teise asja enda huvides ajamine, pahatahtluse küsimus.
Ehtne õigustamata:
-heauskne
- pahauskne
§ 1024
Tühine tehing või tehingu tühisus toob kaasa selle tühistamise.
Soodustatu teavitaminekeegi peab teavitama meile, et ajab meie asja § 1020. Soodustatut tuleb teavitada, kui võimalik. Uppujat ei saa teavitada, see on ka teatud juhtudel võimatu. Telefon on väljalülitatud vms. I võimalusel tuleb teatada ja soodustatu arvamus ära kuulata. Peab olema õigus keelduda. Päris teavitamist peab olema keelduda ja lõpetada asjaajamine.
Kahju tekitamine ja vastutus § 1022
Ehtne õigustatud käsundita asjaajamine v.a. lõige 4. Asjaajamisel tuleb arvestata soodustatud huve ja huvidest ka lähtuda. Hoolsuskohustus pannakse peale. Peab see tegu olema tehtud mõistliku hoolsusega.
Ähvardava olulise ohu tõrjumineisik, ei lähe kedagi päästma, ta on tavaline isik, kui uppuja silma siniseks lööb või riided purustab, siis sellel juhul vastutab hooletuse või raske tahtluse juhul. Heateo eest ei saa karistada . kui asjaajaja teadis, et see ei vasta tahtele, küll aga soodustab, ei ole seaduse ega avaliku huviga kooskõlas, siis puuduvad huviga. Ehtne, õigustamata asjaajamine, vastutab sooritaja igal juhul, olenemata tahtlusest või hooletusest.
§ 1023kulutuste hüvitamine ja tasu ja § 1025
Saadakse kahju ja kantakse kahju. Nt: koer viiakse kallima arsti juurde ja see ei oleks asjaajaja piires olnuks mõistlik.
Mittenõuetekohane asjaajamine § 1024
Ei ole võimalik eeldada, et on huvi või eksisteeriks avalik huvi.
Asjaajaja ei saanud aru ega pidanudki aru saama et eeldused ei ole täidetud, siis peab hüvitama vaid tekitatud kahju, sest ta on heauskne.
Kui isik ei saa aru et § 1018 1 punkt ei ole täidetud, siis ta peab siiski teatama, et sellisele asjaajamisele on asutud. Tal on võimalus nõuda selle lõpetamist.
Ehtne õigustamata käsundita asjaajamine, mis on heauskne siis tuleb asjaajajale tagasi anda see asi, mille ta sai asja ajades. Alusetu rikastumise § järgi.
Asjaajale tekkinud kahju.
Enda huvides tegutsemine § 1025. Tuleb hüvitise suuruse määramisel võttes arvesse ka kahjulikke tagajärgi. Nt : põlev naabri maja
§ 1026 mitte ehtne, ekslik või teadlik käsundita asjaajamine
3 juhtumit
Ehtne õigustatud v.a. § 1024 ja § 1026
Kui kedagi soodustameehtne õigustamata § 1024
Mitte ehtne käsundita asjaajamine, kui ekslikult arvame, et soodustame kedagi teist § 1026
Loeng 3 (02.03.12.)
Alusetu rikastumine – keegi on midagi saanud teiselt , ilma et tal oleks olnud selleks õigusliku alust, või keegi on kokkuhoidnud, kuigi tegelikult oleks pidanud kulutuse tegema.
Alusetu rikastumise sätete alusel peab isik andma teisele välja temalt aluseta saadu (§ 1027).
Alusetu rikastumise juhtumid :

• Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine – ehk kui kohustus langeb ära, või pole seda olnudki;
  
• Hüvitamine õiguse rikkumise korral;
  
• Teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamine. (niidetakse muru, aga tegelikult naabri muru see, ehk teise asja ajamine, enda asja pähe.
  

Alusetu rikastumise seisukohalt ei oma tähtsust, kas võlgnik on süüdi alusetus rikastumises. Alusetust rikastumisest tuleneb kahte liiki nõudeid:

• Nõuded, mille eelduseks on rikastumine teise isiku alusetu soorituse kaudu; (tuleb teha midagi, arvates, et seda tuli teha; valele isikule makse tegemine – keegi soorituse tulemusel rikastub )
  
• Nõuded, mille eelduseks on rikastumine muul viisil.
  

Täitmisena saadu nõudmine
Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine:

• Mitteeksisteeriva, mittetekkiva või hiljem äralangeva kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine; (hiljem äralangeva kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine – siin saab rääkida äramuutvast tingimusest – nii kaua on leping sõlmitud, kuni see äramuutev tingimus aset leiab. Ei tea, kas saabub või ei saabu)
  
• Võlausaldaja korraldusena kolmandale isikule üleantu tagasinõudmine; (Tagasi saab nõuda ainult võlausaldajalt. Siin puudub sooritussuhe üleandja ja kolmanda isiku vahel. Sooritussuhe on võlausaldaja ja võlgnikust kolmanda isiku vahel).
  
• Kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmisena üleantu tagasinõudmine; (kui sellist lepingut täita, siis on tegemist tegelikult lepingust tuleneva sooritussuhtega. Saab valida kellelt tagasi nõuda, kas kolmandalt isikult, kes õigustatud saama või lepingu teiselt poolelt. Nt mööblipoes ostan kolmanda isikuga sõlmitud lepingu kontekstis mööblit ja panda müüjale kohustus anda see üle kolmandale isikule ja müüjal tekib nõudeõigus. Ja ma ei maksa ära. Esiteks on õigus minult kui algselt lepingu poolelt tagasi nõuda, väärtuse hüvitamise näol. Teine valik on minna kolmanda isiku vastu ja nõuda mööbli tagastamist ja kui see peaks olema vahepeal hävinenud, siis langeb ilmselt selle esimese isiku peale, kes peab hüvitama väärtuse, nagu algselt pidi)
  
• Nõude loovutamise tulemusena üleantu tagasinõudmine. (nt kui võlg on üle antud võlausaldajale ja kui tuleb välja et nõudealus oli tühine ehk nõuet ei eksisteerinud. Võlgnik on uuele võlausaldajale täitnud osaliselt võla, siis ta saab seda tagasi nõuda nõude loovutajalt kui ka nõude omandajalt).
  

Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (§1028).
Nõude ulatus
Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise juhul (§ 1028 lg 1) võib üleandja saajalt nõuda saadu ja sellest saadud kasu tagastamist ning eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral selle eest hüvitisena saadu väljaandmist.
Saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu või selle väärtuse võra rikastunud. Nt saan jalgratta kinkelepinguga. Ratas hävib. Tuleb välja, et kinkeleping oli tühine ja teine pool nõuab tagasi. (§1033 lg 1) Ja selle alusel ei pea midagi tagastama, sest ma ei ole rikastunud selle võrra, sest tagastamise hetkel mul pole midagi, mida tagasi anda.
Kui saaja teadis või pidi teadma saadu tagasinõudmise alustest (ehk oli pahauskne), peab ta:

• Välja maksma saadust saadud kasu;
  
• Maksma saadud raha eest teadusest tulenevat intressi;
  
• Hüvitama saadust saamata jäänud tulu, mida saaja oleks korrapärase majandamise reegleid järgides võinud saada.
  

Hüvitamine õiguse rikkumisel
Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit , muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik peab hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.
Omandi või muu õiguse käsutamise juhul võib käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist, kui õigustatud isik kiidab käsutustehingu heaks.
Harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse selleks kokkulepitud tasu, kui ei tõendata teisiti.
Vastutuse ulatus
Rikkuja , kes ei teadnud ega pidanudki teadma oma õigustatuse puudumisest, ei pea hüvitama rikkumise teel saadu harilikku väärtust ega saadut välja andma niivõrd kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud jala, mil sai või pidi saama teada nõude esitamisest.
Rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumise saadud tulu väljaandmist.
Eseme tasuta käsutamisel selleks õigustamata isiku poolt peab käsutuse alusel esemele õiguse saanud isik saadu õigustatud isikule välja andma isegi kui käsutus on kehtiv.
Teise kasuks tehtud kulutused (§-d 1041 ja 1042)
Teise isiku kohustuse täitmisel, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib soodustatult nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd ta on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil sai või pidi teada saama tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest.
Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda kulutuste hüvitamist ulatuses, milles soodustatu on seeläbi rikastunud, võttes muuhulgas arvesse tema kavatsus eseme suhtes ja seda, kas kulutused on talle kasulikud. (§ 1042) kulutused jagatakse kasulikeks, vajalikeks ja toreduslikeks. Ainult kasulikud ja vajalikud kulutused kuuluvad hüvitamisele.
Teise isiku kohustusest tulenev nõue (§1041). Kui selleks tegevuseks ei ole lepingut, siis saan hüvitist nõuda temalt selles ulatuses, milles olen teda vabastanud kohustusest kolmanda isiku ees. Kui kolmas isik täidab ära esimese isiku nõude, siis loetakse see lõppenuks, aga siis tekib järgmised nõuded.
4.loeng 13. aprill 2012
19 või 20 mai enne kella 14.00 19. Mai on eksam , kas kell 10 või kell 12. Info ÕISIS.
Järgmine on nädala või kahe nädala pärast.
Eksamil on 2 kaasust. Kaasused on sellised, millel on kokkupuudet rohkem kui ühe lepinguliigiga. Hinne tuleb argumentatsiooni järgi. Lahendit väga ei hinda. Kui on kahtlus , kui mõnes kohas on kas 1 või 2 siis kui on põhjendatud teie arvamus, kui argumentatsioon on hea ja selge, siis on õige. Tavaliselt hinde saadakse 3. Avatud materjalid. VÕS KAASA!!!
Kahju õigusvastane tekitamine
Praktikas paljukasutatav. Igasugune kahju mis on tekitatud väljaspool lepingulist suhet. Kahju on tekkind ja keegi vastutab selle eest. Lepingut ei ole ja ongi lepinguväline regulatsioon. Kui isik on süüdi, siis tal on süüline vastutus.
VÕS! § 127 alustades! Kahju hüvitamise regulatsioon. Kahju liigid jne.
Lepinguline ja lepinguväline kahju hüvitamine § 104
Üksnes süü olemasolu korralteistel võimalustel süüd ei ole. Kui süüd ei ole kahju tekitamises siis seda regulatsiooni kohaldada ei saa. Ka see jaguneb 3 gruppi alusetul rikastumise puhul. Teo üldkoosseis.
Vastutus suurema ohuallikaga tekitatud kahju eest riskivastutus
Vastutus puudega toote eesarvestada tuleb et üldreeglina võib kahju hüvitamine toimuda ka muul alusel.
Lepinguline kohustuse rikkumine  vastutatakse ka selle lepingu järgi, kui ei ole lepingus kirjas vastutust siis on see VÕS kirjas välja arvatud süü
Lepinguväline kohustuse rikkumine juhtumil kui lepingut ei ole või lepingulise kohustuse eesmärgiks ei ole kahju ära hoidmine mille hüvitamist nõutakse.
Kui on leping siis vastutus on lepingus, aga kui ei ole siis on VÕS.
Kui tekitatakse raskeid kehavigastusi või surm siis on võimalus valida. Kui arst oli hooletu ja patsient suri siis on variant kas valida lepingujärgne või lepinguväline kahju hüvitamine. Lepinguvälisega saab aga kahju piirata. Kahju hüvitamise summa piirmääras summa X eurot nt.
Lepingulise koosluse korral eelistatakse lepingulist vastutust.
Tegu peab olema tehtud ja see peab olema kaas toonud kahju, varalise või mittevaralise. Peab olema põhjuslik seos teo ja tekitatud kahju vahel. Kui seda ei ole siis ei ole isikut võimalik vastutusele võtta.
Õigusvastane tegu+ süü + põhjuslik seos teo ja tekitatud kahju vaheldeliktikoosseis
Asja kasutamine võib muuta selle suuremaks riski allikaks. NT: mootorsõiduki juht vastutab selle juhtimise eest. Vastutab suurema riski allika juht, isegi kui laps jookseb vales kohas üle tee. Täiendavalt peab vaatama kahju hüvitamise sätteid VÕS üldosast. Kui teine isik ise põhjustas selle kahju siis see kahju väheneb. Kui on teise isiku osalus.