Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lepinguvälised võlasuhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sooritus, kulutus, asjaajaja, asjaajamise, saadu, käsutus, hüvitamise, ulatuse, võlg, hüvitis, tahe, kass, valdus, võlausaldaja, võlgnik, tegija, käsundita, ekslik, ajamine, säte, missugust, õkaa, eeldust, hüvitamist, asjaajamine, pahauskne, võlatunnistusikti, eelduste, 1033, esiteks, heauskne, 1032, 1042, võlasuhte, 1037, müügilepingvõtta, kui tehingust endast see ei tulene. Teine reegel: keegi isik saab teada tagasi võtmisest või muutmisest, siis tema suhtes ei tule enam tehingut avalikult ja samal viisil tagasi võtta, aga kõikide teiste suhtes jääb see kehtima. 11. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed? § 1006 lg 3 järgi ei pea TAL-ja tasu maksma, aga ta peab hüvitama kulutuse, mida isikud heauskselt sellele lubadusele tuginedes teinud on. Hüvitis on kuni lubatud tasu suurus. Tasu lubajal ei ole hüvitamise kohustust, kui suudab ära tõendada, et seda tegu ei oleks kulutuste tegijal võimalik teha. Eristatakse obj (A lubab raha sellele, kes kasvab 3 m pikaks) ja subj (konkr kulutuse tegija jaoks ei oleks olnud selle teo tegemine võimalik, nt A lubab 10000 eurot sellele, kes jookseb 100 m alla 10 sek, kus vana tervisesportlane B ostab uued tossud trenni jaoks) võimatust. 12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel?
2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus 18 5.1 Soorituskondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 5.2 Mittesoorituskondiktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Väga palju kasutakse ka firmade poolt pakkumiste saamiseks. Konkursist loobumine või tingimuste muutumine kui see on ettenähtud. Sarnaneb tasu avaliku lubamisega ja tuleb teha sarnasel viisil, kuidas oli esialgse konkursi kuulutamise auditooriumis. Tekib ka kulude hüvitamine, heauskselt tehtud mõistlikud kulutused. Hüvitamine ei ole otseselt piiratud tasuga. Mõistlikud kulud kuuluvad hüvitamisele. Iga osaleja saab tasu mis ongi kulude hüvitamise eest. Kulude summa võib ka enne juba välja käia, et sealt suuremaid summasid välja ei tulda nõudma. Enampakkumise teel sõlmitavad lepingud, kui kogume kokku kõik ja anname valiku/ nõustumuse parimale enampakkumisel osalenule. Pakkumise tegija on seotud kuni lõpuni. Lepingu väline võlasuhekonkursskonkursi saabumiseni esitatut ka tagasi võtta ja muuta. Otsus konkursi kohta Seal on mingisugune zürii, kes valib välja parima. See otsus, mis tehakse on siduv, kuigi
töövõtt jne), seejuures ka kohustused, mis tekivad lepingust taganemisel (VÕS § 189 lg 1) või tühise lepingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi. Kõige tüüpilisemaks vastastikuseks lepinguks on müügileping, millest tekib müüjal kohustus anda üle asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta. Müügilepingus on ostuhinna tasumise kohustus vastastikune (sünallagmaatiline) müüja kohustusega anda ostjale üle nii müüdud eseme valdus kui ka omand ning ostjal on VÕS-i § 111 lõigete 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. 10 Tehingute liigitus. Tehingutest*üldiselt* Ühepoolsed* Subjek2de*arvu*järgi* Mitmepoolsed*
müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne – kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne – kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
alusel (hasart- ehk õnnemängust tekkiv mittetäielik kohustus). Tasuks ei pea olema üksnes raha maksmine. Selleks võib olla preemiareis, lubadus sõlmida mingi leping, hinnasoodustuse pakkumine jne. Mõistlikult võttes peab tasustada lubatud tegu, kui TAL tehingus ei ole väljendatud teisiti, olema tehtud pärast TAL tehingu tegemist. Lisaks peab tegu olema tehtud enne tasulubaduse tagasivõtmist või muutmist. Tasu avaliku lubamise õiguse seosed lepinguõigusega ja käsundita asjaajamise õigusega Tasu avalikult lubanud isik võib pärast TAL tehingu tegemist sõlmida soovitud tulemuse saavutamiseks lepingu mõne konkreetse isikuga. Selline leping ei lõpeta iseenesest TAL tehingu mõju lepingu poolteks mitteolevate isikute ja ka sõlmitud lepingu poole enda suhtes. Tasulubadus võib saada lepingu tingimuseks. TAL instituudi seos lepinguõigusega väljendub samuti selles, et TAL tehing võib olla suunatud ofertide saamisele, st et tegemist võib olla
Kuna asjad olid omandireservatsiooniga üle läinud, siis on omanikuks endine omanik niikaua kuni täidetakse omandireservatsioonist tulenev nõue (nt maksmine). Kaasus 6 VEM VÕS par 233 Kas V nõue on õigustatud? · AÕS Par 45 valduse äravõtmisest tulenev nõue: (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. · AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. · TsÜS par 57 kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised
passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis nn pandektilise süsteemi järgi Õigussüsteemi, sh eraõiguse, korrastamisest kaasaegses mõttes saame me rääkida alates Bütsantsi (Ida- Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I
passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus'a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis nn pandektilise süsteemi järgi Õigussüsteemi, sh eraõiguse, korrastamisest kaasaegses mõttes saame me rääkida alates Bütsantsi (Ida- Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I
Hea usu põhimõttest tulenevalt peab müüja arvestama ostja huvidega ja tegema ostjaga koostööd jne. Ostja kohustuseks on küsida küsimusi; tunda huvi; teha koostööd. Kas kohustusi on nõuetekohaselt täidetud?- Kui Ants hüppas viimasel minutil alt ära, siis tegemist on kohustuse rikkumisega, kuna tuleb mõistiku aja jooksul ette teatada, et ei soovi müüa. ÕIGUSKAITSEVAHENDID: VÕS §115 alusel võiks Boriss hakata Antsult nõudma kahju hüvitamist. VÕS §127- 140 tuleneb kahju hüvitamise nõude sisu. §135 - § 135. Hinnavahe hüvitamine (1) Kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Ei saa kasutada, kui üks eeldus on täitmata
Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et üürileandja võimaldab asja kasutada ja üürnik peab raha maksma. - kohustuse sisuks võib olla positiivne sooritus näiteks asja üleandmine, raha maksmine, kahju hüvitamine. Võib olla ka negatiivne sooritus ehk teatud käitumisest hoidumine. Näiteks andmete mitteavaldamise kohustus. Lisaks töölepingu puhul võib olla ette nähtud ärisaladuse hoidmise kohustus. - Soorituse tegemisega toimub väärtuste üleandmine kohustatud isikult ehk võlgnikult õigustatud isikule ehk võlausaldajale. Kohustusi ja nõudeid võib olla rohkem ning
tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele kindel määratud rahasumma. Selle eesmärk on avaldada survet lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Leppetrahv on üsna levinud, kuna võrreldes kahju hüvitamise nõudega ei pea leppetrahvi puhul kahju ega selle suurust tõendama ning on seega palju kergemini sissenõutav. Leppetrahvi nõue kehtib aga vaid juhul, kui leping ise on kehtiv. Näiteks kui ilmneb, et leping on vorminõude täitmatajätmise tõttu tühine, ei ole ka õigust nõuda leppetrahvi. Praktikas on levinud kokkulepe, et kui üks pool viivitab mingi kohustuse täitmisega, on teisel poolel õigus nõuda selle eest leppetrahvi. Oluline on teada, et leppetrahvi
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1
Erandjuhtudel vastutavad juriidilise isiku kohustuste eest ka tema liikmed seaduse alusel (nt täisosanikud; tulundusühistu osanikud). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed üldjuhul kolmandate isikute ees isiklikult ei vastuta. Juhtorgani liikmed vastutavad üldjuhul üksnes juriidilise isiku enese ees käsundussuhte rikkumise korral. · Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus Juriidilise isiku võlausaldaja võib erandjuhul esitada kahju hüvitamise nõude sisemisi kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu ja nõuda temalt kahju hüvitamist juriidilisele isikule (TsÜS § 37 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad otse kolmanda isiku ees, kui nad rikuvad isiklikult üldisi käibekohustusi kolmandate isikute ees, eelkõige tekitavad isikliku käitumisega kolmandatele isikutele õigusevastast kahju. RKTKo 17.12.2009.a. otsus nr 3- 2-1-150-09 p.10-12; RKTKo 22.09.2005.a. otsus nr 3-2-1-79-05, p. 12.
1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid
VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik kahju hüvitamisega viivitusse? Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik ei
Vastutus müügilepingu rikkumise eest Ostja vastutus Müüja ÕKV eeldused ostja poolse rikkumise korral: ML rikkumine O poolt (eelkõige viivitus ostuhinna tasumisel). O vastutus (§ 103, ML ptk-s erinormi pole). Müüja ÕKV-d ostja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s erinorme pole): M kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111). Täitmisnõue § 108 lg 1 (nt. ostuhinna tasumise kohustus). Viivise nõue § 113. Kahju hüvitamise nõue § 115 (ostuobjekti hilinenud vastu võtmine, sellest keeldumine, kui müüja ei saa seda ise hoiustada ning sellest tekib kahju). Leppetrahv kinnitab KH, kus tegeliku kahju tõendamine on raskendatud. Lepingust taganemine § 116 (oluline rikkumine-> täiendav tähtaeg, raha maksmise puhul pigem lühem, garanteerib). Müüja vastutus Selle puhul tuleb eristada müüja poolset ML-u mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning ML-u
sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § des 8689. Nendeks on vastuolu heade kommete või avaliku korraga, vastuolu seadusest tuleneva keeluga, näilisus ning käsutuskeelu rikkumine. Artiklis käsitletakse neid põhjalikumalt, v.a käsutuskeelu rikkumine, mis jääb artikli uurimisobjektist kõrvale. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (*) Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. (*) Kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust (kinnitamine). Mitmepoolse tehingu korral peavad
suhtes see ei kehti 2.5.2. VÕS § 164 lg 1 – nõuet saab loovutada ka osaliselt, kuid samas U ei loovutanud kordagi osaliselt, vaid täies mahus 2.5.3. VÕS § 164 lg 3 kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine – U ja L-i vahel oli varaseim loovutamine, st kehtib loovutamine L-ile (“loetakse nõue loovutatuks”, käsutus tema jaoks tehti esimesena ära). Pangale ei saa enam nõuet anda, kuna see on tingimuslikult L-ile antud, st edasilükkava tingimusena. See loovutus ise on ajaliselt varem ära toimunud, kuigi ta hiljem ühendas ehitusmaterjali hoonega. L saab osa nõudest ja ülejäänud 250 000 saab pank, kuna L-i nõue ei kata kogu 400 000. 2.5.4. § 1045 lg 1 heade kommete vastasus – kui teatakse, et nõude loovutus on
nõuda, vaid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda kahju hüvitamist. Mitterahalise kohustuse täitmise nõude juures tuleb eristada, kas tegemist oli mittekohase sooritusega või ei toimunud üldse mingit täitmist. Kui üldse mingit täitmist ei toimunud, siis jääb täitmise nõue alles. Kui oli tegemist mittekohase sooritusega, siis ei saa uut täitmist nõuda, saab nõuda parandamist. Mittekohase soorituse korral saab uut täitmist nõuda ainult siis, kui sooritus oli sedavõrd erinev kohustuse sisust, et seda ei saa lugeda mittekohaseks täitmiseks, mistõttu tuleb seda käsitleda kui mittetäitmist. Täitmise nõude võib esitada aga ainult teatud tingimustel. VÕS § 108 lg 2 teine lause annab loetelu asjaoludest, mis välistavad täitmisnõude esitamise. Mitterahalise kohustuse täitmist ei saa nõuda: 1) Mittetäitmine oli vabandatav (§ 103, lg 1 II ) 2) VÕS § 108 lg 2 loetletud juhtudel: täitmine on võimatu, võlgnikule ebamõistlikult koormav
(VÕS §80, §81) Allikad: seadus, tava, kohtupraktika Võlasuhe on õigussuhe, mille kohaselt üks isik kohustub teise isiku 1) kasuks tegema mingi teo 2) arvestama teise poole õiguste ja huvidega §2 lg2 Võlasuhtest kui erilisest seosest isikute vahel tekib võlgnikul kohustus teatud viisil käituda ja võlausaldajal õigus seda käitumist nõuda (nõue) Nõude eesmärk: asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu täitmine, alusetult saadu väljaandmine Õigus; kujundusõigustena võlaõiguses nt taganemine, ülesütlemine, tasaarvestus, hinna alandamine Võlasuhete tekkimise alused- uurimise aluste järjekord: leping- 1.) seadus ◦ kahju õigusvastane hüvitamine- 3.) ◦ alusetu rikastumine ◦ käsundita asjaajamine ◦ tasu avalik lubamine ◦ muu seadusest tulenev alus (VÕS§14,15)- 2.)
põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg VÕS § 139 lg 1 Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. RKTKo nr 3-2-1-69-12, p 14 VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest, kahju hüvitamise erikoosseisud, pahauskne läbirääkimiste katkestamine Asjaolud: OÜ Shteinline (hageja) hagi OÜ Betreston ja OÜ Ilva Eesti (kostjad) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja hüvitise saamiseks Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid maatüki ostu-müügi eelelpingu, mis osutus tühiseks. Hageja tahab viia maatükilt ära vallasvara ja nõuab kostjatelt ehitusega seotuid kulusid. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:
Tehingu tühisuse alused on sätestatud TSÜS §-des 86-89. 4. Tehingu tühistamise mõiste Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. 5. Tsiviilõiguste teostamise viisid 6. Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe pärast kahju tekitamist ja ainsa eeltingimusena võib nimetada selle, et peab olema võimalik arvestada kahjuhüvitist. Vastutav isik kohe viivitusse ei satu (§ 113 lg 2), viivist peab ta hakkama maksma alates ajast, millal kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
III Avalikkuse printsiip NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande
notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema võimalikuks talle omandi ülemineku
vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuste vähenemise eest, v.a kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses Seejuures ei ole tähtsust, kas omavoli tarvitanud isik oli kahju tekkimisel süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivanud asjade suhtes hoolas või mitte Ei kohaldu VÕS § 1043 jj, v.a 7. ptk sätted kahju hüvitamise suhtes o VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei anna kolleegiumi arvates iseenesest alust see, et ÜL oli lõppenud. Juhul kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast ÜL lõppemist, on ÜA õigus nõuda asja tagasi enda valdusesse kas VÕS § 334 lg 1 või AÕS § 80 alusel. VÕS § 335 esimese lause järgi võib üürileandja viivitatud aja eest nõuda
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise
197 lg 1 järgi. Praegu ei ole avaldust selleks tehtud (VÕS § 198), nii et tasaarvestada praegu Ben teha ei saa. Järeldus: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, üle värvimise kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi. 2) Kas Kaupo võib Benilt nõuda kaubiku ülevärvimise kulude hüvitamist? Hüpotees: K võib B nõuda rehvide maksumuse hüvitamist 191 lg 2 alusel Eeldused: kehtiv taganemine ja tagasinõue (kas kulutus oli vajalik) 3) Kas Kaupo võib Benilt nõuda rehvide maksumuse hüvitamist? Hüpotees: K võib B nõuda rehvide maksumuse hüvitamist 191 lg 2 alusel Eeldused: kehtiv taganemine, tagasinõue (kas kulutus oli vajalik) Kui kulutus ei ole vajalik (ja 191 lg 2 ei kohaldu) saab alusetu rikastumise sätete alusel nõuda 2 mingitki raha
Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 3 võlasuhte tekkimise alus: 1. lepingust 2. kahju õigusvastasest tekitamisest 3. alusetu rikastumine 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muud seadusest tulenevad alused võlaõigus suhtest tulenevad õigused ja kohustused toimivad vaid osapoolteks olevate isikute vahel (inter bares). Õigused on suhtelised.
mille tagajärjeks on otsuse tühisus ÄS § 301 lg 1 p 4 alusel. Teise rikkumise tagajärjeks on kehtetuks 1 tunnistamine. 3. Kas nõude on esitanud õige isik: ÄS § 302 lg 3: Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. 4. Tähtaeg nõude maksma panekul: ÄS § 302 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest. 8 kaasus Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
3. Anna ja Mati olid kaaskäendajad VÕS § 150 kohasel. Lepingus ei olnud kokku lepitud osavastutuses (kuna ei olnud selgelt kindlaks määratud kummagi poole osa, vaid oli kirjas, et käendajad vastutavad solidaarselt), seega nad § 150 kohaselt vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. 6. Vastuväited 6.1. Võlgniku vastuväited käenduslepingust (VÕS § 142 lg 6) - tuginemine võlgniku kahju hüvitamise nõudele, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest (-) - tuginemine tasaarvestusele laenuandja nõudega, kuid ise ta võlgniku nõuet tasaarvestuseks kasutada ei saa (-) - muud võlgnikule kuuluvad vastuväited va VÕS § 149 lg 2, kuid ei saa kasutada ise võlgniku õigust tühistada, taganeda, tasaarvestada (st kujundusõigused) (-)
annaabi.ee 
