Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Arvutid I eksamiküsimuste vastused


Eero Ringmäe
mai 2002
õj = Teet Evartson

I Digitaalloogika


1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad :
Bipolaarsed
tehnoloogiad:
dioodloogika:
kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur – dioodide arv loogikaskeemis
piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga
suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata
TTLTransistor -Transistor Loogika : bipolaarne transistor ... npn =
emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on
negatiivse loogika näide (invertor)
kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=?
väiksema
energitarbega & kiirem kui eelmine
STTL – Shotky
TTL ... lisatud Shotky diood , kiire lülitumisega
IILIntegrated Injection Logics ... suhteliselt madalam töökiirus,
suurim elemenditihedus.. TTL modifikatsioon , milles kahe transistori
pnpnp osad kokku ühendet
ECL
Emitter-Coupled Logic ... väga kiire bipolaartransistoritel põhinev
loogika
Pooljuhtide tehnoloogia : MOS – Metal Oxide Semiconductor
n(channel)MOS transistor:
pnp poljuhid, p-p pooljuhtide vahele tekib voolu juhtiv kanal , mis suleb transistori, kui pinge n-pooljuhi kohal = +V = H
p(channel)MOS transistor:
npn pooljuhid, sama lugu, ainult nüüd asub gate p- pooljuhi kohal
CMOS
Complementary MOS ... kiire, voolutarve vaid lülitumishetkel
MOS
on unipolaarne , energiatarve väike, suhteliselt aeglasem , kuid
võimaldab suurt pakkimistihedust
2. Baaselemendid:
Loogikaelement
e gate – teatud Boole 'i funktsiooni realiseeriv mikolülitus.
AND
järjestikku asetsevad lülitid
OR –
paralleelselt asetsevad lülitid
NOT
– elektromagnet, mis ühendab lahti, kui vool on ... kokku
ühendatud nMOS ja pMOS transistorid , pnp TTL tranistor
NAND – and+inversoon
NOR
– or+ inversioon
summa-mod-2
Täielik
loogikafunktsioonide süsteem on selline, milles saab kirjeldada iga
Vasakule Paremale
Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #1 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #2 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #3 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #4 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #5 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #6 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #7 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #8 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #9 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #10 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #11 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #12 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #13 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #14 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #15 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #16 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #17 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #18 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #19 Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 704 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
20lk

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur ­ dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL ­ Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL ­ Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitu

Informaatika
thumbnail
29
doc

Arvutid I avalikele eksamipiletitele antud vastused.

sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis n-järguline kood, väljundis 2 astmel n-järguline kood. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<-->dec, jne. Koosneb AND elementidest. Kaskaadlülitus... kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3 aadressiga arvuti ­ käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi aadress Ac ­ akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil

Arvutid i
thumbnail
40
pdf

Eksami konspekt

aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi ja aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis njärguline kood, väljundis 2 järguline kood. Koosneb AND elementidest. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<>dec, jne. Kaskaadlülitus ­ kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. KÄSUFORMAADID ­ 0,1,2,3 JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID 3 aadressiga arvuti ­ käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress, A=B+C 2 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress, B=B+C 1,5 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress(registriaadress) 1 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi aadress, 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri (Ac) aadressil Käsusüsteem:

Arvutid i
thumbnail
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 7.Käsuformaadid – 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + II operandi pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi aadress. Ac – akumulaatorregister. 1 operand asub mälus,

Arvutid
thumbnail
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud..................................

Arvutid i
thumbnail
17
pdf

Arvutid I eksamipiletid 2013

Need pesad täidetakse kas argooni-neooni seguga plasma kuvaris ja luminofoori kelme või pulbriga elektroluminesentskuvaris. Mõjutadaes pingega aineid maski aukudes hakkavad nad helendama. Probleemiks on tavalisest arvuti riistvaras kasutatavast pingest kõrgema pinge vajadus plasma kuvaris. Samuti on probleeme värvide saamisega. Seisev kujund võib põhjustada mõnede punktide läbi põlemist. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodile (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab üks väljund ja järelikult on dekooderil 2 väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood).

Arvutid i
thumbnail
100
docx

Arvutite eksam

MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine.

Arvutid
thumbnail
51
pdf

ARVUTID EKSAM

19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine.

Arvutid




Kommentaarid (2)

sulev8 profiilipilt
sulev8: tundub õigustavat makstavat punktisummat
19:42 04-06-2009
jansa1155 profiilipilt
Jaanika Raimet: väga hea, ja põhjalik
17:44 23-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun